Astronoomia (1)

Keskkool - Füüsika - Astronoomia ja astroloogia

5 VÄGA HEA

Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu.

Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus , koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid , Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun , komeedid , meteoorkehad .

Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid , mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt.

Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje.

Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemistelg, mis säilitab terve tiiru jooksul oma asendi on tiirlemistasandi suhtes kaldu. Öö ja päeva pikkus muutub, sest kui Maa põhjapoolus on suunatud Päikese poole, siis langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. Kui Maa pöörlemistelg oleks tiirlemistasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuse muutust ja aastaaegade vaheldumist lihtsalt poleks, sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuna Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti, siis tekib öö ja päev ning aastaajad .

Aastaajad tekivad, sest Maa tiirleb ümber Päikese ja sõltuvalt sellest kus pool Päikest Maa parasjagu paikneb, määrab se Päikese kiirte langemise nurga. Seega on ühel poolel Maakeral alati suvi ja teisel poolel samal ajal talv.

Kuu pinnakihi materjal on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber. Kuu pind on kaetud mitmesugu suurustega meteoriidikraatritega, mille läbimõõt võib ulatuda paarisaja kilomeetrini. Kuul esineb mägesid, millest kõrgemad võivad olla kuni 8km kõrgused. Kuul puudub atmosfäär ja pinnatemperatuur kõigub ööpäeva jooksul 300kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maa ookeanides loodeid (tõuse ja mõõnasid). Tänu sellele, et Kuu on Maale väga lähedal, on ta hästi läbi uuritud. Samal ajal kui Maa tiirleb ümber Päikese, teeb Kuu tiire ümber Maa. Seetõttu muutub kuu temperatuur, sest vahepeal on Kuu Päikesele väga lähedal ning seetõttu tekivad kuufaasid. Olenevalt sellest kus Kuu Päikese suhtes asub valgustab Päike Kuul erinevaid külgi.

Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.

Kuufaas kestab umbes 29,5 päeva. Täisfaasi kuulub Kuu loomine ja muutumine nooreks kuuks, noorest kuust saab poolkuu, seejärel hakkab kuu kasvama, kuni saab täis – sellega on pool faasi läbi. Kõik läheb edasi vastupidi. Kuu hakkab jälle kahanema , kuni tekib poolkuu, järele jääb veel vanakuu.

Kuna vaatleme teiste planeetide ja taevakehade erinemist tähtede taustal, siis Maa liigub palju kiiremini kui nt. Jupiter ja seega tekivad näivad silmused , sest vahepeal tundub justkui Jupiter liiguks tagasi mitte edasi ja siis tekivadki näivad silmused.

Päikesesüsteem sündis umbes 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelise ruumi gaasi- ja tolmupiludest. Järkjärgult moodustus keskele helendav tulekera – Päike, mis omandas enamvähem praeguse kuju juba sündides. Päike on tavaline täht Linnutee galaktika 100 miljardi tähe hulgast. Päikesesüsteemi sisemises piirkonnas moodustusid neli Maa-tüüpi planeeti – Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.

Merkuur – Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Päikese läheduse tõttu kaob ta valgusesse ja on seetõttu teleskoobiga raskesti vaadeldav. Merkuuri tiirlemis- ja pöörlemisperioodi vahekord on väga omapärane – ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Lisaks on veel üks omapära – pöörlemistelg on orbiidi tasapinnaga risti, seega puudub seal aastaaegade vaheldumine . Merkuuri maastik sarnaneb Kuu maastikuga . Täiesti ainulaadne on see, et seal on kuni 2km kõrged ja sadu km pikad astangud. Merkuurile langeb pinnaühiku kohta 6korda rohkem päikeseenergiat, kui Maale. Pinnatemperatuur on seal päeval +480 kraadi, öösel langeb see -180kraadini (Suurim temperatuuri kõikumine Päikesesüsteemis). Merkuuril pole kaitset Päikese UV-kiirguse eest, sest seal puudub atmosfäär. Merkuuril puuduvad kaaslased, kuid tema magnetväli on Maa omast 10korda väiksem.
Veenus – Päikesest kauguselt teine plaanet. Heledaim taevakeha peale Päikese ja Kuu ning võib olla palja silmaga nähtav isegi päeval. Veenuse maksimaalne eemalduvus on Päikesest maapealse vaatleja jaoks 48k. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas ja pöörlemistelg on orbiifi tasapinnaga peaaegu risti, seega aastaajad puuduvad. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik nagu teistelgi siseplaneetidel, pind on kaetud meteoriidikraatritega, kuid esineb ka teistsugused pinnavorme, mägesid, platoosid ja madalamaid osi, kõrgeim mägi on 12km kõrge. Veenusel toimuvad intensiivsed vulkaanipursked ja pinnavärinad. Veenuse pinnatemperatuur ei olene ööpäevavaheldumisest ja see on kuni 480kraadi.

Jupiter – Päikesesüsteemi suurim planeet. Koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist ning on suuremas osas vedelas olekus. „Pind“ tavalises mõttes sellel planeedil puudub. Jupiter on midagi tähe ja planeedi vahepealset. Tugev magnetväli.
Saturn – nagu kõik hiidplaneedid sarnaneb ka Saturn koostise ja ehituse poolest Jupiterile. Saturn on päikesesüsteemis haruldane oma tõeliste rõngaste poolest. Rõngas asub ekvaatori tasandis , mis on orbiiditasandi suhtes 28kraadi kaldu. Need koosnevad väikestest ainekamakatest. Viimaste andmete põhjal on need 4-30cm suurused lumise härmatisetaolise pealispinnaga jäätükid. Rõnga välimine raadius on 137000km, paksus aga mitte üle 4km, sisemiser rõnga kaugus pinnast on 13000km. Tugev magnetväli.

Hiidplaneedid on veel ka Uraan ja Neptuun. Kõik neli planeeti torkavad eelkõige silma oma suuruse poolest. Need on läbimõõdult vähemalt 4x ja massilt vähemalt 15x Maast suuremad, ent umbes 3x väiksema tihedusega. Iseloomulik on veel suur kuude arv, väga kiire pöörlemine ja rõngaste olemasolu. Nii on kõigil neljal hiidplaneedil. Kõik need sarnanevad oma koostise ja ehituse poolest Jupiterile, koosnedes põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Planeedi keskel on arvatavasti väike raua- ja räniühenditest tuum, kuid Uraani ja Neptuuni sees võib olla rohkem kivist ainet ja jääd.

Asteroidid- neid on arvult üle 3000. Tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Nad onnii väikesed, et palja silmaga näeb neist vaid ühte –Vesta. Kõige suurem neist on Ceres , läbimõõduga 1003km.Väikseimad on teadaolevalt mõnesaja meetrise läbimõõduga. Mõnede asteroidide orbiidid on piklikuks venitatud ja tulevad Päikesele lähemale kui Marss, Maa või isegi Merkuur. Praegu arvavad enamus teadlased, et asteroidid tekkisid mingi planeedi purunemisel.
Komeedid e. sabatähed – väga hõredad taevakehad. Täpsemal vaatlusel võib eristada kolme osa: udust ümmargust pead. Selles helendavat tuuma ja pikka heledat moodustist, mida meie nimetame sabaks. Komeedi tuum on väike, mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas, mis koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ja külmunud gaaside segust. Komeedi saba on väga hõre ning teadlased ütlevad, et see on nähtav „eimiski“. Niisuguse mõõtmetelt tohutu moodustise kogumass on aga kõiges miljondik Maa massist. Astronoomide poolt vaadeldud komeete on 1000 ringis . Silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul ehk kümmekond, binokliga jälgitavaid ehk 50 ringis. Ükski perioodiline komeet pole igavene – need kustuvad.
Meteoorkehad – tahked raua-, jää- või kivitükikesed, mis justkui hakkaksid taevas alla kukkuma , kuid siis kustuvad. Neid nimetatakse „langevateks tähtedeks“, nad on milligrammiraskused ainekübemekesed, mõõtmetelt millimeetrist väiksemad. Helendama hakkavad nad 100-120km kõrgusel ja 80km kõrgusel on nad juba tavaliselt ära põlenud. Helendav jälg tekib lendtähe kehast mahajäävatest hõõguvatest gaasidest . On ka suuremaid kamakaid, mis võivad maapinnani jõuda – neid ni. Meteoriitideks. Eestis on Kaali järv Saaremaal, kuhu see on kukkunud. Meteoorkehad liiguvad ümber Päikese parvedena, parv tervikuna omab kindla orbiidi. Need parved on tekkinud komeedi lagunemisel. Päikesesüsteemis mängivad meteoorid tähtsat rolli, sest need on üks kindel osa tähedevahelisest ainest, mille kokkutõmbumisel gravitatsioonijõudude mõjul hakkavad sobivates tingimustes, vastava materjali piirava olemasolu korral tekkima tähed.

Päike – Päikesesüsteemi kõige tähtsam keha. See on ainuke täht, mille pinda saab vaadelda. Kõik teised tähed paistavad ka kõige suuremates teleskoopides punktidena. Päikese pind on tavaline, aegajalt tekivad sellele täpid ja laigud. Pinnalt purskub välja aasi, mis annab ........ võimsatest plahvatustest. Päikese laigud ja plahvatused põhjustavad Maal magnettorme, virmalisi ja raadiohäireid, mis avaldavad mõju ka elusloodusele. Et Päikese mõju Maale leevendada on Maal mitu kaitsekilpi. Päike kiirgab maailmaruumi tohutul hulgal energiat, kuid enamik sellest hajub „kasutult“. Planeetidele langeb sellest vaid umbes sajamiljondik, Maale sellest omakorda vaid kümnendik. Astrofüüsikute hinnangute järgi on Päike ühtlaselt kiiranud juba 5 miljardit aastat ja kiirgab veel umbes sama kaua. Päikeseenergia allikaks on termotuumaprotsessid. Päikesel on tohutud temperatuurid ning selle pinnal aurustuks silmapilkselt iga keeruline element.

Tähtede ehitus – Tähed on kõik väikesed Päiksed, lihtsalt Päike on planeetidele kõige lähemal. Seega on tähed sama ehitusega mis Päike. Tähed on gaasilise pinnaga. Tähti ümbritseb fatosfäär, mis on õhuke kiht. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse sisemuseks. Tähe keskel asub energiat tootev tuum. Pärast seda tuleb kiirgusülekande tsoon ning siis konvektsioonitsoon.
Protsess – Eralduv energia läbib kolveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel – seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon .
Tähtede heledus, värvus ja temperatuur – Isegi palja silmaga võib märgata heledamate tähtede erinevusi värvuses. Mõned on valged ning osad on sinakad, teised kollakad ja kolmandad oranzid – punakad. On loomulik oletada, et Päikese värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Sinakatel ja valgetel tähedel peaks olema kõige kõrgem temperatuur ning punakatel ja oranzidel madalam. Tähelt saabuv spektri analüüs ning see lubab tähe pinnatemperatuuri määrata kõige täpsemalt. Sinakad tähed on kõige kõrgema pinnatemperatuuriga – üle 30000kraadi. Valged tähed on pinnatemperatuuriga 7500-10000kraadi, kollased 5000-6000kraadi, oranzid 3500 -5000kraadi, punased 3000-3500. Enamike tähtede pinnatemperatuur kuulubki vahemikku 3000-30000kraadi.

Kaksiktähed – Need on gravitatsiooni poolt seotuna üksteise lähedal ümber.......... massikeskme tiirlevad tähed. Liikumise tee ja tiirlemisperioodi järgi saab taevamehaanika seadusi kasutades arvutada kummagi tähe massi. Kaksiktähtede tiirlemisperioodid võivad kesta veerand tunnist kuni mitme tuhande aastani. Paariliste kaugus võib aga olla võrreldav tähtede endi läbimõõduga. Päikese lähemas ümbruses on vähemalt pooled tähed kaksik- või mitmiksüsteemid. Kaksikute tiirlemine teineteise ümber toimub ühes tasapinnas. Osa kaksiktähti paistavad neile spektraalkaksikutena. Seda tänu spektrijoonte periooodiliselt lähenemisele.
Tsefeiidid – Kõige kasulikumad ja omapärasemad muutlikud tähed. Nende tätede muutumise periood on mõnekümnest minutist kuni mõnekümne ööpäevani, kusjuures muutumine võib toimuda sekundi murdosa täpsusega. Tsefeiidid on täpsed kellad. Neid kutsutakse ka „Universumi majakesteks“. Kõige tähtsam on see, et nende periood on seotud valgusvõimsusega! Mida pikem periood, seda heledam on täht. Seega on need tähed suurepärased objektid kauguse mõõtmiseks. Need tähed annavad meile unikaalsevõimaluse mõõta kaugusi teiste galaktikateni.
Noovad ja supernoovad – Korrapäratult muutuvad süttivad ehk plahvatavad tähed.

Alguses oli gaas . Hõre külm vesinikurikas gaas, mida leidub kosmoses nii galaktikate sees kui ka neist väljaspool. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma . Kuna külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke väga palju aega. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ning mingil hetkel kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesedtihendid. Kõkkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb. Me ei näe tekkivat tähte – ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskme tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C.Hayashi järgi Hayashi piiriks. HR-diagrammist alates toimub tähe kokkutõmbumine kiiresti, temperatuur kasvab ning täht liigub HR- diagrammil vasakule, kunijõuab peajanadi. Kui pilv, milles täht tekib pole sfääriline, toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt ning suur osa gaasist jääb nõrgemat tähte ümbritsema. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10miljoni kraadini. Algab pikaajaline stabiilsuse periood – täht on jõudnud peajadale jne.
Ühesõnaga – Tähed tekivad kosmilise gaasi- ja tolmupilve kokkutõmbumisel. Alguses on see pilv külm, aga hakkab kokku tõmbudes kuumenema. Täht muutub nähtavaks alles siis, kui kuumenemine on suutnud gaasipilve helendama panna. Tähe eluiga sõltub massist - mida suurem on mass, seda lühem eluiga. Massiivse tähe elu lõpeb sellega, et rauast tuum muutub neutrontäheks, ülejäänud osa aga lendab väljaspoole võimsas plahvatuses. Tähed lõpetavad oma elukäigu väikeste kokkusurutud moodustistena, valgete kääbuste, netrontähtede ja mustade aukudena.

Must auk tekib kuitähe tuuma mass pärast läbipõlemist on suurem kui 1,4 miljonit. Kui täht lendab täielikult laiali nii, et temast ei jää järgi midagi jakui alles jääb neutrontäht, mille mass on 3 või enam Päikese massi kollapseerubki neutrontäht edasi mustaks auguks. See on ............... nähtamatu objekt, mis kõik enda lähedale sattunud alla neelab ja millest ei saa enam välja tulla.
Must kääbus – Tähed, mille mass on alla 1,4 miljoni, lõpetavad oma elu rahulikult – nad muutuvad alguses valgeteks kääbusteks, milles ei toimu enam tuuma protsesse ja mis on püsivas olekus. Edasi kui valge kääbus jahtub, muutub ta mustaks kääbuseks.

„Suure Paugu teooria“ – arvatakse, et tänapäeva kosuoloogia üldtunnustatud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum , mille nähtav osas on sadu, miljoneid ja isegi rohkem galaktikaid , tohtutu algplahvatuse Suure Paugu tulemusena. Sellega toimus midagi iseäralikku. Arvatavasti tekkisid selle „plahvatuse“ käigus ka erisugused asjad nagu kuum, aeg ja raskusjõud. Kogu see protsess toimus väga kiiresti alguses. Siis hakkas asi venima. Kulus 300000 aastat kuni hakkasid tekkima aatomid ja alles miljard aastat hiljem pärast Suurt Pauku hakkas universumi aine paiguti tihedamatesse ............. kogunema. Hakkasid tekkima tähed ja galaktika. Meid lahutab suurest paugust umbes 15 miljardit aastat.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 13 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marleenreisberg Õppematerjali autor

Jupiter Saturn Veenus Neptuun Maa Päike Kuu komeedid asteroidid hiidplaneedid tähed kuu taevakehad

Sarnased õppematerjalid

docx

Astronoomia gümnaasiumi konspekt

1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab aine Maa sisemuses olema vedel

Füüsika

docx

Astronoomia

ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt

Astronoomia

doc

Päikesesüsteem

Rakvere Reaalgümnaasium Stelle Snaider 12. M klass PÄIKESESÜSTEEM füüsika referaat Hindaja: Kadri-Ly Trahv Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur...............................................

Füüsika

docx

Taevakehad

Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises

Füüsika

docx

Astronoomia kordamine

PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplanee

Astronoomia

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –

Astronoomia ja astroloogia

docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede

Megamaailma füüsika

doc

Päikesesüsteem - referaat

SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivine Merkuur.................................

Füüsika

Rohkem sarnaseid