Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Astronoomia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu.
  • Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus , koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid , Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun , komeedid , meteoorkehad .
  • Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid , mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt.
  • Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje.
  • Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemistelg, mis säilitab terve tiiru jooksul oma asendi on tiirlemistasandi suhtes kaldu. Öö ja päeva pikkus muutub, sest kui Maa põhjapoolus on suunatud Päikese poole, siis langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. Kui Maa pöörlemistelg oleks tiirlemistasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuse muutust ja aastaaegade vaheldumist lihtsalt poleks, sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuna Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti, siis tekib öö ja päev ning aastaajad .
  • Aastaajad tekivad, sest Maa tiirleb ümber Päikese ja sõltuvalt sellest kus pool Päikest Maa parasjagu paikneb, määrab se Päikese kiirte langemise nurga. Seega on ühel poolel Maakeral alati suvi ja teisel poolel samal ajal talv.
  • Kuu pinnakihi materjal on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber. Kuu pind on kaetud mitmesugu suurustega meteoriidikraatritega, mille läbimõõt võib ulatuda paarisaja kilomeetrini. Kuul esineb mägesid, millest kõrgemad võivad olla kuni 8km kõrgused. Kuul puudub atmosfäär ja pinnatemperatuur kõigub ööpäeva jooksul 300kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maa ookeanides loodeid (tõuse ja mõõnasid). Tänu sellele, et Kuu on Maale väga lähedal, on ta hästi läbi uuritud. Samal ajal kui Maa tiirleb ümber Päikese, teeb Kuu tiire ümber Maa. Seetõttu muutub kuu temperatuur, sest vahepeal on Kuu Päikesele väga lähedal ning seetõttu tekivad kuufaasid. Olenevalt sellest kus Kuu Päikese suhtes asub valgustab Päike Kuul erinevaid külgi.
  • Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
  • Kuufaas kestab umbes 29,5 päeva. Täisfaasi kuulub Kuu loomine ja muutumine nooreks kuuks, noorest kuust saab poolkuu, seejärel hakkab kuu kasvama, kuni saab täis – sellega on pool faasi läbi. Kõik läheb edasi vastupidi. Kuu hakkab jälle kahanema , kuni tekib poolkuu, järele jääb veel vanakuu.
  • Kuna vaatleme teiste planeetide ja taevakehade erinemist tähtede taustal, siis Maa liigub palju kiiremini kui nt. Jupiter ja seega tekivad näivad silmused , sest vahepeal tundub justkui Jupiter liiguks tagasi mitte edasi ja siis tekivadki näivad silmused.
  • Päikesesüsteem sündis umbes 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelise ruumi gaasi- ja tolmupiludest. Järkjärgult moodustus keskele helendav tulekera – Päike, mis omandas enamvähem
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Astronoomia #1 Astronoomia #2 Astronoomia #3 Astronoomia #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marleenreisberg Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    fght2 profiilipilt
    alvar xp: jah
    13:31 10-04-2016


    Sarnased materjalid

    15
    docx
    Astronoomia
    15
    docx
    Astronoomia
    5
    docx
    Astronoomia
    5
    doc
    AstronoomiaMM
    9
    docx
    Astronoomia kordamine
    7
    doc
    Astronoomia
    13
    pptx
    Astronoomia
    2
    docx
    Astronoomia mõisted





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun