Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel....
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ...
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
Suhkrutõve farmakoloogia Insuliini sekretsioon, füsioloogiline roll, regulatsiooni kontrollivad faktorid. I ja II tüüpi diabeedi iseloomustus. I tüüp (20% patsientidest): • Algab nooruses ning ei sõltu kehakaalust. • Tingitud autoallergilisest reaktsioonist - rakkude suhtes. Diabeedi ilmnemiseks peab olema hukkunud üle 90 % rakkude. • Insuliini absoluutne defitsiit, mis ravi puudumisel viib suhteliselt kiiresti surmale ketoatsidoosist. Algus on äge. Algab sagedamini talvekuudel ja on seotud metaboolse stressiga – nt. infektsiooniga. Algab polüuuriaga, vedeliku tasakaalu häirete, kaalu kaotuse ja võimalike metaboolsete tüsistustega – nt. ketoatsidoosiga. Suremus on 5 korda kõrgem kui vastavas üldpopulatsioonis K. Vahenõmm 2018 II tüüp (80% patsientidest): Algab vanemas eas ja tavaliselt ülekaalulistel. • Esinevad resistentsus insuliini suhtes ja insuliini sekretsiooni vähenemine. Haiguse algus aeglane. Sageli avastatakse rutiinsel...
(loom os.). Homonüümia Homonüümne tähendab 'samakujuline aga eritähenduslik', nt puur (linnu/looma elupaik) ja puur (puurimisriist) on homonüümsed sõnad, nimetav see puu ja omastav selle puu on homonüümsed vormid. Seega on ka grammatilist homonüümiat ehk homonüümseid vorme ühe paradigma piires. Homonüümia on samakujulisus, aga eritähenduslikkus, homonüümidevaheline suhe, nt sõnade aas (silmus) ja aas (rohumaa) vahel valitseb homonüümia. Homonüümia ja polüseemia Ilma lingvistiliste teadmisteta vahel raske eristada. Tuleb arvestada, et homonüümid on täiesti erineva tähendusega sõnad, mille kujugi võib olla kunagi olnud erinev, aga keele ajaloolise arengu käigus samastunud: - Nt kakk (leiva- ja saiapätsike) ja kakk (lind). - Võivad olla eri keeltest, aga eesti keeles homonüümidena kokku
koosnevad ühest suuremad aga mitmest domeenist Pöörded ja aasad ehk lingud Moodustavad olulise osa globulaarsete valkude struktuurist. Nurgad ja järjestikuste jääkide jaoks on erinevad Pööre peptiidahela suund muutub vastupidiseks 4 aminohappe jäägi jooksul Ühendab regulaarse sekundaarstruktuuriga (heeliks, leht) piirkondi Aas ehk ling samuti ilma sekundaarstruktuurita 616 jääki pidev lõik Ühendab samuti regulaarse sekundaarstruktuuriga regioone Valgud on tihedalt kokkupakkunud sausagelike model ribbon model ball and stick model Spacefilling model Valgu kokkupakkumiseks vajalik informatsioon tuleneb täielikult ainult valgu enda primaarstruktuurist C. Anfinsen 1957: ribonukleaasi
Tell aga võtab Walteri ja vibu endaga ühes ning läheb. Teine pilt Rudenz on koos Bertaga jahil. Nad jäävad kahekesi ja Rudenz avaldab Bertale armastust. Berta põlgab ta ära, kuna teab, et Rudenz on oma rahva reetnud. Rudenz mõistab, et Berta hoolib tema rahvas ning taipab, et ta ei oleks pidanud enda rahvast hülgama. Kostuvad jahisarvehelid. Kolmas pilt Palgasõdurid Friesshart ja Leuthold valvavad, et kõik inimesed annaksid mütsile au, kuid siiamaani on aas olnud inimtühi. Tulevad Hildegard, Mechthild ja Elsbeth. Elsbethi arust võiks foogt maalt kaduda. Nende sõnade pärast peletab Friesshart nad eemale. Tuleb Tell koos Walteriga. Nad ei põõra mütsile tähelepanu ja tahavad sellest mõõduda. Nende teele astub aga ette Friesshart, kes nad peatab. Friesshart tahab Telli vangimajja viia, kuna too ei annud mütsile au. Tulevad preester Rösselmann, köster Petermann, Melchtal ja Stauffacher, kes asuvad Telli kaitsama
Käsisõelad Traatvõrgust sõelad võivad olla peene või jämeda võrgusilmaga. Neid on ka mitmes suuruses, alates tillukestest teesõeltest kuni väga suurteni, kõik kasutamiseks teatud konkreetsel otstarbel: väikese sõelaga saab magustoidu pinnale tuhksuhkrut või kakaopulbrit sõeluda, suur aga sobib paljudeks köögitöödeks. Pika varrega sõela on mugav ühes käes hoida, valades teise käega toiduainet mõõteanumast, tassist või kastrulist sõelale. Mõnel sõelal on ka metallist aas, mille abil saab seda kastruli või kausi äärele tasakaalu seada. Jämeda võrgusilmaga sõelad on käepärased blanseeritud köögiviljade käsitsemiseks, aidates need keevast veest kiiresti jäävanni tõsta. Peene silmaga sõelad sobivad kastmetest ja püreesuppidest tükkide eemaldamiseks, andes toidule ühtlase konsistentsi. Tugeva konstruktsiooniga mudelid sobivad koguni pehmemate toiduainete püreestamiseks, kui need suure lusika seljaga läbi sõela suruda. Koonussõelad
plaan õnnestub täielikult; Leningraadi blokaad; talvekülmad; talvevarustuseta saksa üksused; ; Stalin kuulutas suure Isamaasõjaks; 6.dets. 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi.saksa üksused löödi tagasi; välksõjaplaan oli läbi kukkunud Jaapani sõttaastumine 7.dets.1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Haboris Saksamaa pealetung idarindel 1942.aastal Suve saabudes pani saksa armee end aas maksma; Harkovi all rünnak(sakslased); lõppes katastroofiga; paljud üksused piirati sisse ja hävitati; Hitler nõudis Stalingradi vallutamist; Elbrusel heistai saksa sõjalipp; Stalingrad lahing 1942 oli enamik stalingradist sakslaste kontrolli all; 19.nov 142. alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee. lahingud lõppesid sakslaste kapituleerimisega 2.veebruaril 1943. Saksalaste lüüasaamine Aafrikas
Vanaküla, Punaoja, Teravmäed Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku jrg juhtudel: · Kohanimi võib samas tähenduses esineda nii koos liigisõnaga kui ka ilma Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Bosporuse väin=Bosporus, Surju mõis=Surju · Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega Allika tänav, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Vana turg, Roheline aas, Börsi käik · Nimetuumaks on käänduv omadussõna Vaikne ookean, Kollane jõgi, Suur väin (Suurele väinale jne), Vaikne järv · Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest koha- või isikunimest tuleneva kohanimega Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Põlva maakond, Kopli rand, Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed Anne turg Anneturu apteek
„TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER” NUKU teatri lavastus vanusele 10+ LISAMATERJAL www.nuku.ee Lavastuse sisukirjeldus I vaatus II vaatus Lavastuse alguses näeme Timmi ema ja isa lapsevankri- Parun avaldab Timmile, et ta pole Taruki kaksikvend, vaid ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi. Kaugemal jälgib sündmusi salapärane parun lossi, kus palvetavad jesiidid ehk saatanakummardajad. Taruk, kel tekib huvi Timmi erakordse naeru vastu. ...
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT............................................................................................................... 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND................................................................................. 4 1.1. Funktsionaalne struktuur.............................................................................. 4 1.2. Taristu...............................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS MOEIKOON TWIGGY Uurimustöö Pärnu 2011 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................2 ELULUGU.................................................................................................................................................3 MOOD.......................................................................................................................................................5 FILMID......................................................................................................................................................7 MUUSIKA..................................................................................................................................
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ...
Mõõdetava suuruse tõeline väärtus ja viga ei ole üldjuhul eksperimentaalselt määratavad. Kui mõõteviga oleks teada, siis saaks mõõtetulemust korrigeerides kergesti leida mõõdetava suuruse tõelise väärtuse. 17) Seletage, kuidas koostada kalibreerimisgraafikut välisstandardiga? Keemilise analüüsi juures näeb kalibreerimine lihtsamal juhul järgmiselt: a) Valmistatakse analüüdi teadaolevate kontsentratsioonidega standardlahused (UV-Vis spektrofotomeetria, HPLC, AAS jne) b) Registreeritakse analüüsiaparaadi näidud nende lahuste või proovidega (etalonidega) c) Koostatakse graafik kalibreerimisgraafik, mis seob saadud näidud analüüdi kontsentratsioonidega. Kui kalibreerimine on tehtud, siis valmistatakse ette uuritav proov ja sellega registreeritakse sama analüüsiaparaadi näit. Selle näidu järgi leitakse kalibreerimisgraafikult analüüdi sisaldus proovis.
Tallinna Humanitaargümnaasium Referaat Suguhaigused Tsõpov Vladislav 8a Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevat...
Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge (vaata Joon. 7.3.4.). Pöörel annab poomile tuge ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber. Pöörel läbib teljena ka plokiaasa, mille külge riputatakse juhtplokk. Joon 7.3.4. Losspoomi kanna liigend. 1- mast, 2- alustugi, 3- piderõngas, 4- juhtploki aas, 5- pöörel, 6- poom, 7- poomikanna kahvel, 9- horisontaalne telg. Vajaliku nurga alla seatakse poom topenandi abil, mille alumine ots kinnitatakse kas teki külge või võetakse pidurile spetsiaalsel topenandivintsil. Poomi tõstmine ja
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr
Viimes üks suur tükk jäi Pitkänä siäre taha toppama. Selle varju tegi vee augu. Sedä kaudu saemõ randa. Ljõnakülä mehed olid vastal ning aitasid puadi üles tõmmata. Kõik jäi terves. Aasta päräst miol oli pimesuõlika põlõtik. Sie puaet kellest me kaudu läksime oln Kalda. Sie jäigi kaduma. Nendel lei suurõ puadi iägä põhja. Sui tõi pisiksõ puadi randa. Mast oli piäl. Ju nämäd katsid sellega viel aga aas põhja. Kalda Mihkel oli üks nelikümmen aastat vana. Lati Mitta, Laasõ Mitta ning Naerõ Piedu olid alla Kahekümnetsed poesid. Selle talvõ ülgesi suaski. (Pärnu kommunist lk3) 9 Hülgeliha Mulle endale meeldib hülgeliha väga, sest sellel on väga omapäraselt hea maitse. Ma olen saanud oma elu jooksul õnneks umbes 5-6 korda hülgeliha maitsta ja arvan, et kõige parem on keedetud hülgeliha kartulitega, sest siis on liha väga hea mahlane ja maitsev.
Kordamine bioloogia tasemetööks 1. Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta. Mittesuguline paljunemine: *Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. *Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed, seened, protistid, taimed, alamad loomad # Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas), ...
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. ...
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli ...
Nt: Tartu linn - Tartu; Aakre küla - Aakre; Peipsi järv - Peipsi; Surju mõis - Surju; Alpi mäed - Alpid; Balkani poolsaar - Balkan. 3.Kohanimed kirjutatakse liigisõna tuumast lahku, kui tegemist on aadressikohaga(tänav, maantee, puiestee, väljak...) 3.1.Omadussõna tüvi kirjutatakse ikka kokku. Nt: Allika tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Suitsu põik, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik. Nt: Keskväljak, kesktänav. 4. ...lahku, kui nimetuumaks on käänduv omadussõna. Nt: Vaikne ookean(Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist); Must meri (Musta merre, Mustalt merelt); Valge meri, Väike Emajõgi, Vaikne järv. 5. ...lahku, kui tegemist on selge sekundaarnimega(teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega). Nt: Pärnu jõgi, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Kopli rand. 6.Lahku kirj
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Jaapani hariduse areng referaat Juhendaja: 2008 Jaapani hariduse areng Jaapani hariduse areng. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e õppimine kuulmise abil · 2. shi-e õppimine mõtlemise abil · ...
2886026 : 7076372 7040272 78741053 79814871 71732 (e) 73105 9498364 9504704 (e) 3515982 (p) 3509728 (p) 1771604 : 3553056 (e) : 38200 (e) 37550 (e) : : 33005 33196 42590879 : 2998577 2986151 9705643 9809981 3720400 (e) 3718200 Nimi Initsiaalid Sarnased Arto Aas AA 2 Jüri Adams JA 1 Raivo Aeg RA 1 Yoko Alender YA 1 Andres Ammas AA 2 Krista Aru KA 1 Maire Aunaste MA 1 Deniss Boroditš DB 1 Dmitri Dmitrijev DD 1 Enn Eesmaa EE 1 Peeter Ernits PE 1
saaterakkudesse sümpordis prootonitega. ] Millised faktid tõestavad sahhariidide sisenemist rakkudesse apoplastist sümpordis prootonitega? Seda tõestab floeemi isoleeritus mesofüllirakkudest ja negatiivsem osmootne potentsiaal, samuti juhtsoonte võime adsorbeerida sahharoosi apoplastist. Seda tüüpi laadimine esineb enamikul põllumajanduslikest kõrrelistest. Nimetage pump, mis ei kasuta ainete transpordil ATP hüdrolüüsi pürofofataas H+ PPi- aas (aktiivne kui taim on stressi tingimustes ja ATP hüdrolüüsi energia saamine on pärsitud) Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside peamised erinevused *Tonoplasti omal ühe ATP hüdrolüüsil kahe H+ transport, rakumembraani omal ühe. *Tonoplasti struktuuriks 400-500 kD, rakumembraani omal 2x100 kD *pH optimum on tonoplasti omal 7,5, rakumembraanil 6,5. *Aktivaatoriteks on tonoplastil anioonid, rakumembraanil katioonid.
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?). o Bioelemendid- o Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) o SÜSINIK- moodustab lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises ...
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
Geneetika kordamisküsimused 1. Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramat...
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õi...
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 23.10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. K...
Kooliteed alustas Kibuspuu Tallinna 28. 8klassilises koolis (praegune Tallinna Nõmme Gümnaasium), kus ta oli silmatorkavalt korralik. 1969. aastal jätkas Urmas õppetööd 46. keskkooli kunstiklassis (praegu Pelgulinna Gümnaasium). Keskkooli ajal käis Urmas ka Kunstiinstituudis ettevalmistuskursustel joonistamist õppimas. Keskkoolis hakkas silma paistma ka Urmase teatraalsus, miimika ja anne keelte peale. Olulisimad sõbrad keskkooli ajal olid Georg Bogatkin ja Raimo Aas, kellega koos tegeleti isetegevusega ja tehti riigikorda pilkavaid improvisatsioonilisi estraadikavasid. Kibuspuu oli kooliaja alguses väga tagasihoidlik, kuid läks aja jooksul üha lahtisemaks. Ta ei olnud aga ei pioneer ega komsomol. Reaalained talle meeltmööda ei olnud, küll aga paistis ta silma oma võimega mahakirjutamises. Spordiga tegeles Kibuspuu vehklemise näol päris palju ning armastas ka fotograafiat. Kõige enam meeldis Kibuspuule pildistada loodust, kuid üle
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erak...
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED A.Veevahetus Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal w võrdub vee keemilise potentsiaaliga w, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal; aw - vee kontsentratsioon (aktiivsus); Ew - vee elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); Vw - vee partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h - kõrgus z - aine osakese laeng w - vee tihedus Elektrokeemiline potentsiaal on töö, mida tuleb teha mooli iooni toomiseks standartsest olekust kindlasse konsentratsi...
asutamisest. Ja vastanud äriklientidest 4 on samuti olnud meie kliendid alates asutamisest. Aga on ka näha, vastanutest eraklientidest 6 on olnud vähem kui aasta meie kliendid. Seega oleme aastaga ikkagi natukene ka arenenud ja uusi kliente omale võitnud. Diagramm 1 Ül e <6 <12 aas Klient Kliendisuhte kuud kuud ta 15(100% Kokku ) kestvus: Eraklien t 11(73%) 5 1 5 Äriklient 4(27%) 4 Tabel 1 Diagramm 2 Koristuse kvaliteet ja ruumide puhtusega rahulolu Küsitluse teises osas soovin teada saada, kui rahul on kliendid meie poolt pakutava koristuse kvaliteediga ja ruumide puhtuse hindamist peale koristust.
· On vaga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest · Tunneb oma voimete piire · On toeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamoistev ja on suuteline olema ule eelarvamustest. · Voimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob haid suhteid, on hea kuulaja ja kusib suureparaseid nn laserkusimusi. · Jalgib oma vaistu · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. Erkki Susi, Arto Aas, Marko Poder 43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Coaching erineb ka mentorlusest. Mentorlus holmab endas palju kogenuma inimese nouandeid ja eeskuju teistele. Coachingus ei pea coach teadma oigeid vastuseid. Ta ei ole eeskuju ega ekspert. Coach aitab coacheel leida oma tee olles lihtsalt tahelepanelik kaaslane. Coachingu fookus on alati suunatud eesmargile ja selle saavutamisele. Coaching on tulevikule orienteeritud ja innustab inimest tegutsema. 44
September Oktoober November Kokku Kalle 50,00 40,00 70,00 160,00 Esileht Esileht Malle 60,00 80,00 60,00 200,00 Kati 80,00 50,00 80,00 210,00 Mati 40,00 90,00 80,00 210,00 Kokku 230,00 260,00 290,00 780,00 Töö tulem us ed aas tate lõik es 90 80 70 60 Kalle tulem us ed Malle 50
Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungu...
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustum...
Koeru Keskkool MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID Uurimistöö Autor: Keith Tauden, 11. klass Juhendaja: õp. Siret Pärtel Koeru 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID..................................................................................... 3 1.1. Füüsiline kompetentsus................................................................................................ 4 1.2. Erialane kompetentsus................................................................................................. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus............................................
komponendid. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Tee eskiisid ise. Kõik on ilusad ja (tunduvad) lihtsad. Komponendid on poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, keerme lukustuselemendid. Millist tüüpi keermesliidet kasutada kui on nõutud keermesliite parem väsimustugevus? Teha selle keermesliite eskiis, eskiisile panna liite komponendid. Kasutada tikkpoltliidet. Kuidas liigitatakse polte? Polte liigitatakse pea kuju järgi (kuuskant, keda, ümat, peit, vasar, aas, äärik), täpsuse järgi (normaal, kesk, kõrg), lukustatuse järgi ( nelikant, hammas, ilma), keerme pikkuse järgi (täis, osakeermega). Milles seisneb kruvi ja poldi "erisus"? Füüsikaline erinemus puudub. Polti kasutatakse koos mutriga, kruvi ilma. Kruvi on väiksema läbimõõduga ja seda keeratakse kruvikeeerajaga. Polti keeratakse mutrivõtmega. Nagu Mossel!! Mossel on siis poldid, eks? :) Kuidas liigitatakse kruvisid?
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. M...
Local topography kohalikud pinnavormid 321.Loggia- lahtine sammasõu 322.Longevity vastupidavus 323.Low- impact desings- vähese mõjuga disainid M 324.Maintenance- hooldus 325.Mall kaubanduskeskus 326.Management käitlemine, organiseerimine 327.Manicured landscapes piinlikult hooldatud maastik 328.Manufacturers tootjad 329.Marsh soo, lodu 330.Mason- müürsepp 331.Matrix- lähtekivim 332.Mature - küps 333.Meadow aas, rohumaa 334.Meandering stream-looklev oja 335.Medium blends mulla segud 336.Mere- järv, tiik 337.Meticulously arranged - hoolikalt paigutatud 338.Microclimate mikrokliima 339.Middle of - keset 340.Mild climate- leebe, vaikne, kerge kliima 341.Mimic matkima 342.Minimum amount miinimum summa 343.Mistaken eksklik, väär 344.Modify- muutma 345.Moisture content- niiskuse sisaldus 346.Moisture retention niiskuse kinnipidamine
Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid, Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus; tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik (pelgalt omadussõnatüvi kirjutatakse ikkagi kokku: Kesktänav, Keskväljak); nimetuumaks on käänduv omadussõna: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Must meri (Musta merre, Mustalt merelt), Punane meri, Valge meri, Kollane jõgi, Suur väin, Väike Emajõgi, Vaikne järv; tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva
enesest. · Mina-identiteet selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks olema välja kujunenud ~ 21-eluaastaks · Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon · Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. Johari aken ja sellest järelduv Tun Tunnen Ei t Ei tunne Teis Teised näevad Aas Avalik mina Tea Teadvustamata mina Teised ei n Teised ei näe S Salaane mina Tun Tundmatu mina Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. Mõjutamise viisid · Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. · Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam
Ensüümid Ensüümid on endogeensed biopolümeerid, biokatalüsaatorid. Doikatalüssatrina määravad nad biomolekulide muundumise kiiruse ja suuna inimorganismis, nende tegevus in organismi talitluse aluseks. Nomenklatuur Ensüümide nimetuse printsiibid: · nimetus tuleneb tema poolt lõhustava substraadi nimetusest · ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp ,,aas" (sahharoos sahharaas, tärklis amülaas) · tihti ka katalõsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüreogenaas substraadiks on laktaas ja toimub selle dehüdrogeenimine) · multienssüümkomplekside puhu ksutatakse lisandit ,,kompleks" (põrivaadi dehüdrogenaasne ompleks, PyrDH) · tüünimetusena kasutatakse ajaloolisi nimetusei : pepsiin, trüpsiin, kümotrüpsiin Igale ensüümile on ka süstemaatiline nimetus. Näiteks laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) puhul on see L-laktaat:NAD-oksüreduktaas. See tähendab, et L-laktaat on substraadiks, NAD on koe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
