Hüljes Kihnu kultuuris (0)

Q: Millised näevad hülged välja?

Vastus leiad õppematerjalist: Hüljes Kihnu kultuuris

Q: Kuidas hülgeliha saadi?

Vastus leiad õppematerjalist: Hüljes Kihnu kultuuris

Q: Millised näevad hülged välja?

Vastus leiad õppematerjalist: Hüljes Kihnu kultuuris

Q: Kuidas hülgeid saadi?

Vastus leiad õppematerjalist: Hüljes Kihnu kultuuris

Põhikool - Kultuur-Kunst - Kultuur

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised näevad hülged välja?
Kuidas hülgeliha saadi?
Millised näevad hülged välja?
Kuidas hülgeid saadi?

Kihnu kool
Hüljes Kihnu kultuuris
Uurimustöö
Maariel Mätas
8. klass
Juhendaja : Hille Ojala
Kihnu 2015
2
Sisukord
Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………3

Millised näevad hülged välja? ……………………………………..………………….4

Kuidas hülgeliha saadi? …….........................................................................................5

Hülgeliha ……………………………………………….…………………………...…6

Hülgepüügi õnnetused ………………….……….…………………………………..7-9
Kokkuvõte ……………………………………………………………………………………10
Kasutatud allikad ……………………………………………………………………………..11
Pildid
3
Sissejuhatus
Minu töö teemaks on Hülged Kihnu kultuuris. Hülged mängisid vanal ajal kihnlastele suurt rolli- hülgetest saadi süüa, hülgerasvaga määriti paate ja hülge kasukas andis väga hästi sooja.
Valisin selle teema just sellepärast, et mulle maitseb hülgeliha väga ja tunnen hüljeste vastu huvi. Tahtsin teada kuidas käidi hülgeid püüdmas, milliseid toite hülgelihast valmistati ja kas kõik korrad lõppesid hülgepüügil käies hästi.
Töö koosneb neljast peatükist . Esimeneses peatükis on vaatluse all see, millised näevad hülged välimuselt välja, kui suured nad on ja kui suur on nende populatsioon . Teine peatükk käsitleb seda, millest hülgekütid ise merel olles toitusid ja kaua nad hülgepüügis olid. Kolmas peatükk räägib hülgelihast- kuidas tavaliselt valmistati, milline näeb hülgeliha välja ja millal hülgeliha valmistati. Neljandas peatükis on juttu ühest õnneliku lõpuga õnnetusest, kui kihnu mehed tormi kätte jäid.
4
Millised näevad hülged välja?
Selleks, et teada saada millised hülged välja näevad, milliseid liike on Läänemeres olemas, kui suur on nende populatsioon kasutasin uurimiseks raamatut ,,Kihnlaste elatusalad´´. Sealt leidsin kolm hülgeliiki.
Läänemeres on olnud kolme liiki hülgeid: viiger, hallhüljes ja randal . Nendest on olnud kihnlaste peamiseks püügiloomaks viigerhüljes , vähemal määral hallhüljes. (Kihnlaste elatusalad 2006:83)
Viigerhüljes (mustu) on lühikese pea ning nõgusa, suhteliselt terava koonuga väheldane hülglane. Täiskasvanute üldpikkus on keskmiselt 130-150 cm, raskus 50-60 kg. Selja ja külgede karvkate on tumedatooniline, enamasti tumepruun kuni peaaegu must. Tumedal taustal paiknevad, tihti omavahel liitudes, valkjad piklikud rõngaslaigud. Kõhupool on heledam. Emas- ja isasloomade karvastiku värvuses ja kehasuuruses märkimisväärseid erinevusi ei täheldata. (Kihnlaste elatusalad 2006:83)
Hallhüljes (hall, suur hall) on teistest Läänemere hülglastest kergesti eraldatav pika, suhteliselt kõrge sirge koonu ja keha suuruse järgi. Täiskasvanud isasloomade üldpikkus on 250-270 cm, üksikjuhtudel aga 330 cm, raskus 250-290 kg, üksikutel suurematel ka üle 300 kg. Emasloomad on väiksemad ning kaaluvad 180-250kg. Isasloomade selg on tavaliselt kollakaspruunikashall suurte haraliste laikudega. Emasloomad on heledamad , vähem laigulised. (Kihnlaste elatusalad 2006:83)
Randalhüljes meenutab oma kujult viigerhüljest, kuid on sellest jässakama kere ja laiema koonuga. Üldpikkus 160-180 cm. Professor Smirnoffi 1923. aasta andmetel leidub randaleid Eesti vetes harva, hilisemad uurimused aga eitavad nende esinemist Eesti vetes üldse. Luuleiud kinnitavad küll randalhülge arvukat esinemist Eesti rannikumeres varasematel aegadel . Kihnu hülgekütid väidavad, et neid on vahel nähtud Ruhnu ümbruses. Kuna aga Kihnu hülgeküttide reisid ulatusid varem kaugemale Eesti vetest, siis on võimalik, et nad on midagi segi ajanud. (Kihnlaste elatusalad 2006:83)
5
Kuidas hülgeid saadi?
Raamatust ,,Armastusega Kihnust´´ sain teada, kuidas vanal ajal hülgeid püüti, kuidas valmistati hülgeliha ja ka seda kui traditsiooniline hülgepüük tol ajal oli.
19. sajandil ja 20. Sajandi esimesel poolel oli hülgepüük Kihnus ja Ruhnus peamine elatusallikas. Põhiline hülgepüük käis talvel jää pealt ja mehed olid nädalaid hülgejahil. Kodust võeti kaasa 7-8 leivapätsi, soolaliha ja kartuleid . Süüa keedeti merel ühes potis ja kui keedeti sealiha, siis pani iga mees oma lihatükile puumärgi külge, et pärast keetmist oma tüki ära tunneks. Seda tehti sellepärast, et mõnel mehel oli suurem ja parem tükk , teisel aga kehvem. Merel keedeti suppi ka värskest hülgelihast. Vanasti, kui Kihnus veel hülgeid kütiti, oli hülgeliha igapäevane leivakõrvane , mida soolati tünnidesse nagu sealiha ja keedeti koos kartulitega. (Armastusega Kihnust 2014:147)
Hülgepüük jagunes kihnlaste jaoks perioodideks, kus tegemist erinevate püügivahenditega.

Talvine püük Riia lahe jääl;

kevadine püük Kihnu lähistel paadiga jäätükkide vahel;

varasügisene püük Hiiumaa ja Saaremaa lähistel;

sügisene võrgupüük Pärnu lahes.
(´´Hülgepüük kui kihnlaste traditsiooniline elatusala ´´
6
Hülgepüügi õnnetused
Uurisin ka Kaasiku Manni (Melania Alas) käest, kas on Kihnus olnud ka kurvalt lõppenud või napilt pääsenud õnnetusi jutunud. Tema andis mulle ühe ajaloolise ajalehe, kus ühest õnnetusjuhtumist kirjutati.
Kihnlane ja karvakala
Peale mõne jänesepabula pole saarel pauguväärilist jahilooma. Mereloomad mustu ja vanahall-nende jahist võib kihnlane pikalt rääkida. Nii- ja naamoodi.
Annusõ Pärt näiteks selgitanud, et enne hülgejääle minekut peab kaks nädalat lumehanges magama. Muidu on maa hais küljes ning hüljes ei lase ligi.
Hülgepüügispetsiifika läks vahel käiku ka tõsisematel juhtudel. Umba Juri kauples Pootsi metsast mõrravaiu, asus aga asus aga maha võtma palgimetsa. Jaolesaanud metsasaksale seletas Juri, et ta teeb nagu kaup oli- hülgemõtta vaiu.
Kui Naanu Naan viel nuõr mies oln siis käün tämä mõisa ülgepüüdüs. Siis oli Kihnus viel mõisa ning. Ju siis pieti jahju Sangõs puari miest kissi mõisale pidid püüdmä. Sangõtõst suab ülgesi sui kua. Mehed eläsid koioss, lasksid karvakala ning püüdsid oma süemäks teisi kalu kua. Suagiga oln sedäsi, et üese viidi salaja üks jagu oma koo.
Saks pidäs suaki naa napiks. Pinnis, et miks nda vähä? Mehed riäksid, et kolõ raskõ tüe ning. Saks ei ususs. Läkski ühekorra Naaniga seltsis . Mis Naanul viga. Topikatõ all iäräväd, käksägä täksib ikka kõks ning kõks. Saksal suurõ kassukaga varssi eng rjõndus kindi. Said ülgeiäle. Kõegõpiält kiersid kassuka ümber. Ülge näeb kolõ iäste ning kassukal oln valgõ võdõr. Siis kässn püssü kogo miäri. Et muedu kiiskab. Saks aan akatusõs sõrad vasta, et täümte aga siis kui Naan kärätän, et ´´ ärrä ei lasõ miol kua mitte oma kiiskravaga püüdä! Päräst jälle taplemist et põlõ viitsu püüdämte!´´ jäen usä vagavast ning miärn võiga kogo.
Saks olla nuõrõ mustu käde suan. Ju tämä ikka lasta mõistis .
7
Akan tahakohe tulõma. Naani aitand otsa tagumisõ laeva külge sjõduda. Sedäsi sua kudagi jumtõ. Egä karvaots piäb. Riknes vädän üsä sedäsi, et selg ies. Naani lonkan ligi.
Muedu eksüb viel Lahtisõ mere. Mine viel kindi raipõ pärast. Ülgele ei olõss kätt külge pan. Küll saks oln telln aga tämä ütlen, et ärrä tahtn ´´hülgepüüdmise raskuse astet proovi´´ ning tämä ärrä proovimist ää rikma ei akka.
Ühekorra puõlõ ül piäl suan Kiäräbä randa .
Umiku aan kubjas Pärdüpieti Konkõrliina mõisa. Sie oln suur kunstimõistja. Puari nädäligä suan saksal jalad alla.
Sie jutt kadun üsä ää, et miestel kerge elu ning vähä püüde.
Keväde leidn Kitu Tent randõs kivi tagant ülgeraipõ. Nda kangõd uhkust oln täüs küll, et Naanulõ mitte ei näütäss kui tapõtud oli. Naa kui üksi jäi enäm ülgest ei uõliss. Katsus kudas viel mõisa sai.
Nikolai Vahkeli jutustus on aga hoopis teisest mastist: asjalik konstateering karmist tõsielust.
Sie oln veebruaris kolmekümnendal aastal. Akkasimõ ühe kellä kümme-üheteistmest Pilli otsast minema. Varssi saemõ ühest puadist kaudu. Sõitsimõ õhta pimedani. Jäsime iä iäre seisma. Siis läks nord -ostist kolõ kõvadaks. Kolmõ aegõs akkas laenõ iäst läbi käümä. Võtsimõ telgä maha ning läksime aerdõ piäle umikuni. Umiku iäd enäm ei olõss. Üks kaks kilumietrid vesisupa rada. Tuult oli üksteist palli. Panimõ puõlõ purju piäle. Plaan oli Ruhnu minnä. Arvasimõ et Ruhnu süüd - vesti all ond. Oidsimõ vesti.
Jarsku Ruhnu tuli nord-vesti alt üles! Kuramualõ iäre ei tohesss minnä: vastrjõud. Mootor oli terveni iäss. Akkasimõ vällä raima. Saemõ mootori käümä ning akkasimõ vasta Ruhnut minema. Andis üle. Üle vieränd tunni ei võiss sõita. Siis panimõ masina seisma ning aasimõ vett vällä ning raisimõ iäd.
Tilli oli roolis. Rjõnnust suadik oli kültet. Mea oli mootori juurõs. Ristluust suadik oli kültet ning kangõ. Antsu Jurka ning Meräs raisid iäd ning aasid vett. Nämäd said sooja ning olõss
8
ädä kedägi. Õhta saemõ Ruhnu. Kui iäre saemõ siis mea upitati veesse. Siokõ nao sooja veesse kastõti. Päräst akkas allõs valus . Tilli raiuti kjõrvõga iäst vällä.
Ruhnust saemõ nädäli aa pärast tulõma. Puõlõ tie piäl läks valjuks. Pimedäs saemõ Kihnu.
Kui iäre saemõ läks uiõst vagavaks. Meiemte tahass üese pimedäss puati siädmä akata.
Tunni aa päräst läks uiõst valjus. Olimõ murru iäres. Selle lõi laialõ. Pisikse puadi viis tagant ää. Suurõ puadi lavad lõikas sedäsi läbi, et parajuttõ saemõ veega tagant. Viimes üks suur tükk jäi Pitkänä siäre taha toppama . Selle varju tegi vee augu . Sedä kaudu saemõ randa. Ljõnakülä mehed olid vastal ning aitasid puadi üles tõmmata.
Kõik jäi terves. Aasta päräst miol oli pimesuõlika põlõtik.
Sie puaet kellest me kaudu läksime oln Kalda. Sie jäigi kaduma. Nendel lei suurõ puadi iägä põhja. Sui tõi pisiksõ puadi randa. Mast oli piäl. Ju nämäd katsid sellega viel aga aas põhja. Kalda Mihkel oli üks nelikümmen aastat vana. Lati Mitta, Laasõ Mitta ning Naerõ Piedu olid alla Kahekümnetsed poesid.
Selle talvõ ülgesi suaski.
(Pärnu kommunist lk3)
9
Hülgeliha
Mulle endale meeldib hülgeliha väga, sest sellel on väga omapäraselt hea maitse. Ma olen saanud oma elu jooksul õnneks umbes 5-6 korda hülgeliha maitsta ja arvan, et kõige parem on keedetud hülgeliha kartulitega, sest siis on liha väga hea mahlane ja maitsev.
Hülgeliha süüakse Kihnus väga hea meelega, keedetakse koos kartulitega või suitsetatakse. Hülgeliha soolati astjasse, kuivatati ja suitsutati. Soolast hülgeliha kuivatati kerisel, mis andis parema maitse. Ruhnu mehed olid kihnlaste peale kadedad kuna kihnlastel oli palju lapsi, arvati sellepärast, et mehed sõid toorest hülgeliha. Hülgeliha soolamiseks oli eraldi kapp, sest liha on vänge lõhnaga. Kui mehed hülgejahil olid, keetsid nad ka värskest hülgelihast suppi, kõige parem oli hallhülge poja liha. Kui hülgeid veel Kihnus kütiti, oli hülgeliha igapäevane leivakõrvane toit. Aeg oli vaene, aastas peeti 1 siga ja peamiseks toiduks oli see, mis meri andis. Suurel reedel on traditsiooniliselt keedetud hülgeliha. (Kihnu Küek 2015)
Hülgeliha keedeti mõnikord jõulu kolmanda püha ajal. Seda pakuti kõikidele, kes läbi tulid. Soolane liha tahab enne keetmist liguneda umbes kümme tundi. Kui liha on värske siis tuleb enne veri välja keeta. (Kihnu kokaraamat 2009: 71)
Harilikult keedetakse hülgeliha kartulitega. Enne kartulitega keema panemist peab liha mitmest veest läbi keetma , siis läheb mustus vähemaks . Hallhülge liha on valgem, viigerhülge liha on väga must. (Kihnu kokaraamat 2009: 89)
Vanal ajal Kihnus kõige rohkem keedeti hülgeliha aga ka suitsetati. Kihnus söödi hülgeliha üpris tihti, mitu korda nädalas. Need, mis jäid hülgest üle (Nt nahk) need kasutati või müüdi nendele kellel läks neid vaja. (Alas 2015)
10
Kokkuvõte
Sellest tööst sain teada, et on olema selline hülgeliik nagu randal ja sain teada kuidas käidi vanasti hülgeid püüdmas. Tean nüüd millised näevad välja viigerhüljes (mustu) ja hallhüljes (suur hall, hall), kuid kahjuks ei ole ma ise vabas looduses hüljest näinud. Viisin läbi ka küsitluse 14-16 aastaste noorte hulgas kuid kahjuks sealt täpset informatsiooni ei saanud. Tegin ka intervjuud kolme vanema naisterahvaga, sellest sain teda, et hülgelihast tehtud kõige populaarsem roog oli hülgeliha-kartulid ja ka seda, et võrreldes tänapäevaga ei ole hülgeliha retseptides midagi erilist muutunud. Tean nüüd, et hülgeküttimine on väga riskantne tegevus.
11
Kasutatud allikad

´´Kihnlaste elatusalad´´ Virve Kalits, Kihnu Kultuuriruum 2006: 83-111
´´Hülgepüük kui kihnlaste traditsiooniline elatusala´´ Kyne eri, Toomas Pajula, Kihnu Kultuuriruum 2009
´´Kihnu kokaraamat´´ Mare Mätas, Kihnu Kultuuriruum 2009: 71, 89
´´Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist´´ Jana Ruubel, AS Ajakirjade Kirjastus 2014: 147
Melania Alas 09.05.1918, Kihnu, Rootsiküla, Kaasiku talu

Pärnu Kommunist, laupäev, 31. Jaanuar 1987 , nr 22 (8888), lk 3, Ilmar Saar

Viigerhüljes
Hallhüljes
Randalhüljes

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maariel.matas Õppematerjali autor

hülgeliha hüljes püük ruhnu hülgepüük Hüljes Kihnu kultuuris

Sarnased õppematerjalid

ppt

Kihnu

Kihnu Kihnu · Kihnu on saar Liivi lahes. · Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. · 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga. Rahvariided · Naised kandsid Kihnus käiseid. · Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi.

odt

Referaat Kihnust ja selle ajaloost.

.....................................................5 16. sajandist Põhjasõjani..................................................................................................................6 Kultuur ja traditsioonid.........................................................................................................................7 Rahvarõivad.....................................................................................................................................7 Kihnu murrak...................................................................................................................................9 Vapp ja lipp.........................................................................................................................................10 Vapp...............................................................................................................................................10 Lipp................................................

Ajalugu

odt

Nimetu

Kihnu õudus Elas kord Kihnus üks vana mees, kes oli karune nagu karu, karjus nagu loom, ja kõik kartsid teda. Kui ta kodus aia värava lahti tegi, kuulis terve küla, et karune on platsis. Olid kunagi väga ammu Kihnu-Ruhnu mängud ja need toimusid vana rahvamaja platsil, kus asus enne Kihnu laululava. Parasjagu oli käimas kuulitõuge, kui kõik kuulsid, et karune on tulemas. Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga. Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said. Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel

Kategoriseerimata

docx

Eesti hülged

1. Eesti hülged 1.1. Viigerhülge üldiseloomustus Viigerhüljes Pusa Hispida (Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida). Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. (Tabel 1 - Viigerhülge süstemaatiline kuuluvus) Viigerhüljes on hallhülgega võrreldes väiksem, tumedam, pontsakama kehakujuga, ümarama koonuga ja keha külgedel on tal heledad silmalaigud. Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes.1 1.1.1. Eluviis Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad, kes inimesest eemale hoiavad. Viiger on väga paigatruu, täiskasvanud loomad ei hulgu nii laialdaselt ringi kui hallhülged

Bioloogia

doc

Viigerhüljes

Viigerhüljes Robert kürsa 6a 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka

Loodus õpetus

doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

.............................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus.............................................................................................................................5 Audru hüljes kolib Äntu kalade kõrvale............................................................................................. 7 Viigerhüljes.........................................................................................................................................8 Hallhüljes ........................................................................................................................................... 9 Vaenlased..............................................................

Bioloogia