Köögis kasutatavad garneerimistöövahendid (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Kairi Õigemeel
T11HT
KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISTÖÖVAHENDID
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2010
Sisukord
1.Sissejuhatus
2.Erivahendid
3.Sõelad ja kurnad
4.Liha ja linnuliha käsitsemise tarvikud
5.Kala ja mereandide käsitsemise tarvikud
6.Puu-ja köögiviljade käsitsemise tarvikud
7.Kokkuvõte
Sissejuhatus
Referaat, mille koostasin põhineb köögis kasutusel olevatest garneerimisvahenditest. Tõin välja erinevaid vahendeid, mida saab kasutada mitmete toiduainete puhul.
Meeldivat lugemist!
Erivahendid
Õunasüdamiku eemaldaja
Tarvik eemaldab tervetelt õuntelt koore ja südamiku. Käepidemele on kinnitatud terava servaga roostevabast terasest toru, mis on piisavalt pikk, et õuna keskkohast läbi ulatuda , ning piisavalt suure läbimõõduga, et seemnekoda kaasa võtta. Kui toru õunast välja tõmmata, jääb südamik selle sisse.
Greibinuga
Noal on väike viltune elastsest metallist sakilise servaga tera , mille abil saab greibisektorid ja kõva kelme hõlpsasti üksteisest eraldada, järgides lõigates vilja kontuuri.
Tsitrusekoorija
Koorija käepidemele on kinnitatud roostevabast terasest tera, milles on neli terava servaga väikest auku . Koorijat üle tsitrusvilja pinna tõmmates eralduvad peened , värvilised ja aromaatsed koore väliskihi ribad, jättes selle all asuva valge säsikihi puutumata.
Koka leeklamp
Käes hoitava väikese leeklambi kõige levinum kasutusviis on kreembrülee pinnal oleva suhkru karamellistamine. Käepidemesse tuleb sisestada väike balloon butaangaasiga, misjärel väike otsak annab tillukese, kuid kuuma leegi, mis karamellistab suhkru kiiresti ja täpselt kuldseks koorikuks.
Jäätisekulbid
Lisaks ilmsele otstarbele jäätis jäätis söömisvalmis kuulikesteks vormida kasutatakse neid kulbikesi ka paljudel muudel kokatöödel. Sügava poolkerakujulise kulbikaha küljes on vedruga toimiv metallriba, mis eendub kulbi põhja seest ülespoole, lükates pallikese kulbist välja. Jäätisekulpe on müügil mitmes suuruses ning neid saab kasutada ka ühesuuruste küpsiste vormimiseks või lihapallide jaoks ühesuuruste hakklihasegu portsjonite võtmiseks.
Köögiviljalõikur
Kokkade seas ka mandoliiniks nimetataval lamedal ristkülikukujulisel töövahendil on harilikult mitu tera, nii siledat kui ka sakilist, mille abil saab viilutada, ribastada või sakiliseks lõigata väga paljusid toiduaineid. Lõikuri kasutamise eeliseks on täpne ja korrapärane tulemus ning noaga võrreldes üllatav kiirus. Kõige parem on lõikuriga töödelda suuri koguseid, nii ei ületa vahendi kokkupanekuks, lahtivõtmiseks ja pesemiseks kuluv aeg lõikamisel võidetud minuteid.
Uhmer ja nui
Enne elektri ja köögikombainide toodud revolutsiooni köögitöödes kasutati toiduainete peenestamiseks, jahvatamiseks ja püreestamiseks uhmrit ja nuia . Ajatu töövahend koosneb kausikujulisest uhmrist, millesse toiduained pannakse, ning kurikakujulisest nuiast nende peenestamiseks. Uhmrid on erineva kuju ja suurusega, alates peopesasuurustest portselankausikestest kuni mahukate marmorist või puust anumate ja massiivsete kiviplokkideni, millel on paljudes India köökides täita igapäevane roll. Kuigi nui valmistatakse sageli uhmriga samast materjalist, võib see olla ka lehtpuidust voolitud. Nii uhmri kui ka nuia pind võib olla kare, muutes nende töö tõhusamaks.
Pitsalõikur
Ka pitsarattaks nimetataval töövahendil on varre ühes otsas rullitav lõiketera. Lõikur tükeldab pitsa vaevatult nägusateks sektoriteks, kuid seda võib kasutada ka paljude teiste kokatööde juures – näiteks taina ribadeks lõikamiseks, et neist puuviljapirukale sõrestik teha. Terava servaga ratta läbimõõt on 5-10 cm. Mõnel mudelil on ka sõrmekaitse, et lõikamine oleks ohutu.
Mittenakkuva pinnaga köögitarvikud
Paljud tootjad valmistavad tarvikuid kõvast ja kuumuskindlast kummist, silikoonist ja nailonist (või on tarvikutel neist materjalidest pinnakiht) , mis on mittenakkuva pinnaga nõude puhul asendamatud. Lusikad, kulbid, spaatlid, visplid ja tangid on kõik hea valik. Muidugi võib teflonnõusid käsitseda ka puidust või silikoonist tarvikute abil, mis on samuti kuumuskindlad, piisavalt pehmed ega kriimusta nõude pinda.
Sõelad ja kurnad
Kurnsõelad
Sõelte ja kurnade perekonna tööhobune, vabalt seisev metallsõel sobib toiduainete voolava vee all loputamiseks või keedetud pasta või köögiviljade kurnamiseks. Tegelikult on see metallist kauss, millesse on stantsitud nõrutamisavad ning millel on kaks käepidet, muutes sõela teisaldamise lihtsaks. Sõela hoiab tööpinnal või valamus püsti madal taldmik või kolmjalg. Leida võib ka silikoonist sõelu ja muid köögitarbeid, mis on äärmiselt vastupidavad ja taluvad kõrgeid temperatuure .
Käsisõelad
Traatvõrgust sõelad võivad olla peene või jämeda võrgusilmaga. Neid on ka mitmes suuruses, alates tillukestest teesõeltest kuni väga suurteni, kõik kasutamiseks teatud konkreetsel otstarbel : väikese sõelaga saab magustoidu pinnale tuhksuhkrut või kakaopulbrit sõeluda, suur aga sobib paljudeks köögitöödeks. Pika varrega sõela on mugav ühes käes hoida, valades teise käega toiduainet mõõteanumast, tassist või kastrulist sõelale. Mõnel sõelal on ka metallist aas, mille abil saab seda kastruli või kausi äärele tasakaalu seada. Jämeda võrgusilmaga sõelad on käepärased blanšeeritud köögiviljade käsitsemiseks, aidates need keevast veest kiiresti jäävanni tõsta. Peene silmaga sõelad sobivad kastmetest ja püreesuppidest tükkide eemaldamiseks, andes toidule ühtlase konsistentsi. Tugeva konstruktsiooniga mudelid sobivad koguni pehmemate toiduainete püreestamiseks, kui need suure lusika seljaga läbi sõela suruda.
Koonussõelad
Need sõelad on valmistatud roostevabast terasest, tinutatud terasest või tillukeste avadega perforeeritud alumiiniumist. Neid kasutatakse lisaks tahkete ainete vedelikest eemaldamisele peamiselt pehmeks keedetud köögi-või puuviljade püreestamiseks sarnaselt peenele koonussõelale.
Vahukulp
Vahukulp on metall -lusika ja sõela või kurna ristand. Pika käepideme lõpus on madal metallkaha, millesse on stantsitud tillukesed augud. Nagu augulist lusikat, nii saab ka vahukulpi kasutada tahkete osiste vedelikust väljatõstmiseks või, nagu tarviku nimi viitab , puljongite ja suppide keetmise ajal pinnalt vahu eemaldamiseks.
Marli
Traditsiooniliselt juustuvalmistamisel kasutatav marli ( musliin ) on kerge ja õhuline puuvillkangas, mida pole värvitud ega viimistletud . Peamiselt kasutatakse seda peene konsistentsiga toiduainete kurnamiseks ja filtreerimiseks. Marli hoiab koos ka ürdikimpe või vooderdab puljongite ja kastmete kurnamise ajal sõelu ja kurne.
Liha ja linnuliha käsitsemise tarvikud
Lihunikunöör
Ka kööginööriks nimetatavat lihunikunööri kasutatakse harilikult terve kana või kalkuni kokkunöörimiseks ning rullpraadide sidumiseks – ettevalmistav töö, mis tagab prae ühtlase küpsemise ning säilitab nägusa ja isuäratava kuju. Nööri võib kasutada ka muude tööde juures, näiteks maitsetaimede kimbu kokkuköitmiseks.
Praeprits
Hiiglaslikku pipetti meenutaval töövahendil on suur metallist, kuumuskindlast klaasist või plastist toru, mille ühes otsas on väike avaus ja teises pigistatav kummi-või silikoonmuhv. Selle kokapipeti abil saab kuuma lihaleeme prae küpsemise ajal selle ümbert ära imeda, või koguda tassist kokku maitsva marinaadi või glasuuri ning praadi, ahjukana või –kalkunit valmimise ajal sellega niisutada . Metallpritsid on kõige otstarbekamad, sest need ei purune, sula ega kooldu.
Linnuhargid
Kahekaupa müüdavad suured metallist hargikujulised töövahendid hõlbustavad ahjuplaadil lebava suure linnu mõlema külje alla ulatumist ning selle teisaldamist – ühtlase pruunistumise soodustamiseks ümberpööramist või serveerimisvaagnale tõstmist.
Praepintslid
Harilikult on praepintslil pikk vars ja lai pintslipea, mistõttu seda on lihtne praeleemes, marinaadis või glasuuris immutada ning vedelik küpseva prae või lihalõigu pinnale pintseldada. Naturaalsetest harjastest – parimad looduslikest harjastest pintslid on valmistatud steriliseeritud metsseaharjastest, mis taluvad kõrgeid temperatuure ning on kinnitatud lehtpuidust varre küljes olevasse hülssi. Väldi sünteetilisest materjalist pintsleid, mis võivad kõrgetel temperatuuridel sulada. Silikoonpintsel – Silikoonist harjased võimaldavad lihale praeleent või glasuuri pintseldada ka kuumas ahjus või grillil.
Rasvaeraldaja
Ka praeleeme eraldajaks nimetatav läbipaistev kuumuskindlast klaasist anum meenutab mõõtenõud, mille põhjast ulatub välja pikk tila. Vala pannil või või ahjuplaadil olev leem anumasse ja jäta mõneks minutiks seisma. Rasv tõuseb pinnale ning leeme saab põhjast ära valada ja kastmeks teha.
Lihahaamer
See töövahend koosneb siledast lamedast metallkettast või – ruudust, mille keskelt eendub tugev käepide. Hoia käepidemest kinni ja vasarda kondita liha – või linnulihatükk ühtlase paksusega nägusaks praelõiguks. Mõnel lihahaamril on ühel küljel hambuline löögipind sidekoerikaste lihatükkide pehmendamiseks.
Kala ja mereandide käsitsemise tarvikud
Kalatangid
Kalatangid on asendamatud, kui sageli keedetakse või aurutatakse kalafileed – eriti lõhe- või forellifileed. Seda tüüpi kalade fileed sisaldavad tihti väikesi luid , mida puhastamisel pole võimalik eemaldada. Kirurgilise instrumendi kvaliteediga roostevabast terasest kalatangid võimaldavad kindlalt kinni haarata ka kõige libedamatest luudest, eemaldades need fileest ainsa tõmbega. Kui köögis kalatange pole, teevad sama töö ära ka kvaliteetsed pintsetid.
Molluskinoad
Merekarbi – ja austrinugadel on lühike roostevabast terasest tera, mis on kinnitatud tugevale puust käepidemele. Disain võib olla erinev, vastavalt konkreetset liiki molluski karbile, mille avamiseks nuga on mõeldud. Erinevad noad ei ole omavahel asendatavad.
Austrinuga – Selle noa terav ots on disainitud austrikarbi poolmete vahele libistamiseks ja selle lahtikngutamiseks.
Merikarbinuga – Noa ümara otsaga tera üks serv on veidi teritatud, et seda saaks karbipoolmete vahele libistada ja karbiliha lahti lõigata.
Homaaritangid
Valumetallist homaaritangid meenutavad massiivseid pähklitange, millel on kaks hambulist süvendit ja kumerus , mis aitab keedetud homaari või suure krabi liha kestast kätte saada. Kui koorikloomad puhastatakse köögis, piisab ühest tangipaarist. Homaaritange müüakse sageli koos peente metallist orkidega, mille abil liha on lihtsam purustatud kestast ning jalgade kitsast kestapilust välja õngitseda.
Puu – ja köögiviljade käsitsemise tarvikud
Tsitrusenõruti
Puust või metallist töövahend on mõeldud poolitatud tsitrusviljadest mahla väljanõrutamiseks, surudes kurikakujulise ribilise pinna viljalihasse ja keerates. Inglismaalt pärit nutika disainiga tarvik võimaldab lisada toidule korraga vaid paar tilka sidrunimahla .
Manuaalne tsitruseliste mahlapress
Manuaalne mahlapress koosneb nõrutist, mis on paigutatud kausikujulisele kogumisnõule, kuhu mahl poolitatud vilja nõrutile vajutamisel ja keeramisel valgub. Mõnel mahlapressi mudelil on ka sõel, mis eraldab mahla viljalihast.
Toidupurusti
Toidupurusti näeb välja nagu roostevabast terasest või plastist kastrul, millel on augustatud põhi ja sisemine vänt-käepide. Purustil võivad olla ka eenduvad sangad, mis võimaldavad selle turvaliselt kastruli või kausi kohale kinnitada. Põhjas on mõlakujuline ringtera, mis pöörleb vastu perforeeritud terasketast. Käepidet keerates surub tera toiduained läbi aukude kaussi või kastrulisse, mille kohale purusti on asetatud, jättes koored, seemned ja sidekiud purusti põhjale. Mõnel purustil on erineva konsistentsiga püreede valmistamiseks vahetatavad kettad . Toidupurustid kohtlevad toiduaineid õrnemini kui elektrilised köögikombainid ning püree tuleb ühtlasem.
Kartulitamp
Massiivne traatrest või perforeeritud metallketas on kinnitatud tugevale käepidemele. Kartulitamp purustab keedetud kartulid või muud köögiviljad kiiresti ja ühtlaselt.
Köögiviljapress
Seda töövahendit hinnatakse keedetud kartulitest ja muudest köögiviljadest ühtlase püree valmistajana. Hoovale kinnitatud kolb surub toidu kolusse, mille põhjale on kinnitatud perforeeritud ketas . Tulemuseks on ühtlane püree.
Salatikuivati
Elektrilise salatikuivati väliskesta sees on kiiresti pöörlev korv, kuhu asetatakse pestud salatilehed või muud lehtköögiviljad. Veetilgad valguvad tsentrifugaaljõu toimel lehtedelt väliskesta põhjale.
Aurutikorv
Kokkupandav aurutikorv on valmistatud perforeeritud metallist ning sellel on hingedega lehvikukujulised labad , mille abil saab korvi parajaks teha erineva suurusega keedunõudele. Korvil on väikesed jalad, mille abil toiduained hoitakse keevast vedelikust kõrgemal.
Kokkuvõte
Tõin välja referaadis vastavad töövahendid ning iga garneerimisvahendi kohta kirjutasin lühikese iseloomustuse , mille jaoks ja kuidas vastavat vahendit kasutakse ning ka paar näpunäidet. Lisasin töövahenditest ka mõned pildid, et oleks näha, millised need töövahendid välja näevad.
Lisad
Salatikuivati
Vahukulp
Uhmer ja nui
Pitsalõikur
Lihahaamer
Õunasüdamiku eemaldaja