Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"573" - 115 õppematerjali

thumbnail
51
xls

Rühmitamine kodus

2002 562 0,7 80 114,2857 2001 562 0,5 200 400 2002 563 0,4 25 62,5 2000 563 0,3 30 100 2001 563 0,38 60 157,8947 2001 564 0,7 167 238,5714 2002 564 0,7 167 238,5714 2000 565 0,2 31 155 2000 567 2 400 200 2001 567 2 500 250 2001 570 0,7 180 257,1429 2002 571 1,5 155 103,3333 2001 571 1,5 277 184,6667 2001 573 0,2 45 225 2002 573 0,3 54 180 2002 574 0,4 33 82,5 2001 574 0,9 185 205,5556 2001 576 0,6 200 333,3333 2002 577 0,1 25 250 2001 579 1 200 200 2002 579 1 200 200 2002 580 1,1 160 145,4545 2001 580 1 250 250 2002 582 0,5 90 180 2001 582 1 200 200 2001 584 0,12 50 416,6667

Matemaatika → Statistika
22 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Holland, referaat

Haldusjaotus: Hollandi Kuningriik jaguneb Hollandiks endaks ning Kariibi meres asuvateks asumaadeks Hollandi Antillid (800km², 270 300 elanikku) ja Aruba (193 km², 69 400 elanikku). Veel jaguneb Holland 12 provintsiks:Drenthe, Flevoland, Friisimaa, Gelderland, Groningen, Limburg, Lõuna-Holland, Overijssel, Põhja-Brabant, Põhja-Holland, Utrecht, Zeeland Riigikeel: hollandi keel Rahaühik: euro (EUR), varem kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Ulatus: läänest itta 573 km, põhjast lõunasse 294 km Naaberriigid: Saksamaa ja Belgia Riigi tähis: NLD Religioon: katoliiklasi 31%, protestante 21%, muslimeid 4,4%, muid 3,6% Hollandi lipp Hollandi lipp on puna-valge-sinine, rõhtsad laiud võrdsed, pikkuse laiuse suhe 3:2. Lipp on kasutusel alates 16. sajandist. 1937 sai see ametlikult Hollandi riigilipuks.

Geograafia → Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Pärilikud ja mittepärilikud haigused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Pärilikud ja mittepärilikud haigused inimestel Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots. TALLINN 2010 1 Sisukord ............................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Pärilikud haigused..............................................................................................................................4 Kromosoomhaigused:.....................................................................................................................5 Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia....

Bioloogia → Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
123
xlsx

Statistika - nisu, piim, hiiruut

2002 552 10,9 164 15,0458716 2002 554 52,5 420 8 2002 555 72 1950 27,0833333 2002 556 22,5 540 24 2002 557 4 136 34 2002 560 8,2 115 14,0243902 2002 562 4,5 68 15,1111111 2002 563 1,7 20,4 12 2002 566 388,19 7852 20,2272083 2002 569 5,9 130 22,0338983 2002 571 7 180 25,7142857 2002 573 8,98 242,46 27 2002 574 9,9 170 17,1717172 2002 577 26,5 923 34,8301887 2002 581 36,5 705,4 19,3260274 2002 585 4 72 18 2002 593 77,9 2532 32,5032092 2002 594 10 156 15,6 2002 595 16,9 557,7 33 2002 596 29,5 640 21,6949153 2002 602 7,2 130 18,0555556 2002 603 5,27 184,4 34,9905123

Matemaatika → Statistika
38 allalaadimist
thumbnail
34
xls

2009 Riigi eelarve seadus

0 0 0 0 0 0 0 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 97 906 588 129 83 573 416 156 676 448 666 12 341 655 416 1 253 270 861 61 797 030 96 653 317 268 4 Eraldised 8 120 989 090 8 120 989 090 0 0 0 0 8 120 989 090

Majandus → Majandus
38 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Võrtsjärve veetaseme muutustest

jooksul (Mäemets 2001). Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL) 4 Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud Nimi Pikkus, km Valgala, km2 Väike Emajgi 83.6 1273 Õhne jõgi 94.0 573 Tänassilma jõgi 34.0 454 Rngu jõgi 25.6 109 Tarvastu jõgi 22.0 108 Purtsi jõgi 30.6 107 Konguta pkr. 19.0 97 Leie pkr. 17.3 58 Meleski oja 11.0 41

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Bioinformaatika ülesanded

EMBOSS_001 424 taaagcagccaatctgacagtttttgccattaccgactataacggtgttt 473 EMBOSS_001 570 -------------------------------------------------- 569 EMBOSS_001 474 tatttgatacagaacctttttatctgaggcgacgagaagatttttttaag 523 EMBOSS_001 570 ------------------------ccgatatggcattgatcagagtcaag 595 |||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 524 acaaagggaattcccattgatcacccgatatggcattgatcagagtcaag 573 EMBOSS_001 596 ctgatcacaagatagatcatttaggacaactgtgtgtaaaaatcggttgt 645 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 574 ctgatcacaagatagatcatttaggacaactgtgtgtaaaaatcggttgt 623 EMBOSS_001 646 tttggatcgtga 657 |||||||||||| EMBOSS_001 624 tttggatcgtga 635 #--------------------------------------- #---------------------------------------

Informaatika → Bioinformaatika
35 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Erich Maria Remarque konspekt

 Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas.  Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas.  Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama.  Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke.  1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grup...

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Praktika Osaühingus Erisisu

ÄRITULUD 2000 1999 1. Realiseerimise netokäive 5 352 169 kr 696 439 kr 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 482 777 kr 129 622 kr 4. Muud äritulud 0 kr 1 457 kr ÄRITULUD KOKKU 5 834 946 kr 827 518 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 4 609 573 kr 555 410 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 376 439 kr 181 672 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 469 766 kr 48 431 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 147 962 kr 19 558 kr KOKKU rühm 7. 617 728 kr 67 989 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 91 250 kr 1 412 kr KOKKU rühm 8

Majandus → Raamatupidamise alused
294 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Praktika Osaühingus Erisisu

ÄRITULUD 2000 1999 1. Realiseerimise netokäive 5 352 169 kr 696 439 kr 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 482 777 kr 129 622 kr 4. Muud äritulud 0 kr 1 457 kr ÄRITULUD KOKKU 5 834 946 kr 827 518 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 4 609 573 kr 555 410 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 376 439 kr 181 672 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 469 766 kr 48 431 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 147 962 kr 19 558 kr KOKKU rühm 7. 617 728 kr 67 989 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 91 250 kr 1 412 kr KOKKU rühm 8

Majandus → Finantsjuhtimine
123 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Referaat laskesport

14 3.1 TÄNAPÄEVA NARVA LASKESPORDIKLUBI KLASSINORMID harjutus SM M I II III spordipüss mehed lamades 60 595 592 580 565 540 lamades 30 290 282 270 standard 340 1162 1142 1100 1050 standard 320 572 548 525 500 standard 310 270 260 250 õhupüss 40 388 375 355 330 õhupüss 60 594 582 562 535 liikuv märk 573 560 530 510 480 jooksev metssiga 585 578 560 530 505 jooksev metssiga (vah. kiirus) 387 378 365 345 320 standardpüss 300m. standard 320 578 565 535 510 470 standard 310 265 255 235 vabapüss 300m standart 340 1162 1142 1100 1050 x standart 320 x 572 548 525 500 lamades 60 596 592 580 565 540 lamades 30 x x 290 282 270 spordipüss naised

Sport → Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Brasiilia metsapoliitika ja -seadus

Brasiilia loodus on äärmiselt liigirikas: taime- ja kahepaikseliikide arvu poolest on ta maailmas 1., linnuliikide arvu poolest 3. ning liblika- ja roomajaliikide arvu poolest 4. kohal. Brasiilias on 394 liiki imetajaid ja 686 liiki pesitsevaid linde. (Reisiguru 2013) 4 Brasiilia metsainfo Vastavalt FAO-le on Brasiilia metsasus 62,4% (519 522 000 ha). Graafikul 1 on ära toodud metsa pindala muutumine 1990-2010 aastatel. Sellest 91,7% (476 573 000 ha) klassifitseerub kui põlismets – bioloogiliselt kõige mitmekesisem ja süsinikurikkam metsavorm. Brasiilia metsad jaotatakse kuute bioomi: Caatinga, Cerrado, Pantanal, Atlandi mets, Papma ja Amazonas. Istutatud on Brasiilias 741 8000 hektarit metsa. Aastatel 1990 – 2010 kaotas Brasiilia keskmiselt 2 765 850 ha (0,48%) metsa aastas. Kokku vähenes metsahulk seal nendel aastatel 9,6% ehk 55 317 000 hektarit. Joonis 2 on ära toodud metsakadu aastatel 1988-2012. (FAO 2010) Joonis 2

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Jaapani kunst

11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspe...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
112
xlsx

Äriplaani tabelid

KOKKU 35288 29953 28289 33678 TULUD 2018 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Jõusaal 15734 15632 14835 17427 Rühmatreeningud 13925 10422 9890 11618 Solaarium 4383 3037 2743 3677 Masaaž (15% käibelt) 766 573 544 639 Toidulisandid (15% käibelt) 1187 888 843 990 KOKKU 35994 30552 28855 34352 TULUD 2019 KOKKU Jõusaal 64901 64901 Rühmatreeningud 46772 46772 Solaarium 14116 14116 Masaaž (15% käibelt) 2572 2572

Majandus → Majandus
80 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kaska-Luiga Talu

Looduslik 101 101 101 101 101 rohumaa Kultuurrohumaad 367 317 158 218 197 Rohumaa 191 191 191 202 204 uuendus Rapsimaa 197 202 93 91 88 Teraviljamaa 532 488 629 513 573 Must kesa 0 0 66 113 75 Kokku 1388 1299 1238 1238 1238 4 2003. aastal oli kasutuses rohkem maad kui k.a. ,osadel maadel lõpetati rendileping, sest talu ei olnud nõus maksma nii kõrget rendi hinda kui taheti. 2006. aastal vähendati teravilja panda, kuna 2005. aastal müügi hinna tõttu läks teravilja kasvatus kahjumisse.

Majandus → Majandus
103 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Majandusalused

Suhteline vaesus- näiteks 10% vaesemaid peresid. Aasta elatusmiinimum Sh Ovaalsuspiir minimaalneostukorv 1997 1141 570 1250 1998 1202 569 1330 1999 1196 588 1360 2000 1263 573 1428 2001 1282 681 Rahvusvahelised kriteeriumid võrdlemiseks. Rahvusvaheline vaesuskriteerium- elanikkonna arv, kelle tulu päeva kohta on kas alla 1$ või alla 2$. Pool maakera elanikkonnast kulutab päevas alla 2$. 10% maakera elanikest saab 70% tuludest ning toodab ka vastavalt 70% hüvedest. Kes on vaesed? Vaesuseriski peetakse sõltuvaks järgmistest teguritest.

Majandus → Majandus
34 allalaadimist
thumbnail
48
pptx

Rahvuslik toidukultuur

Riik Toodang Osakaal Venemaa 17 880 760 t 11,9% Prantsusmaa 12 879 600 t 8,6% Saksamaa 12 288 100 t 8,2% Ukraina 11 833 100 t 7,9% Kanada 9 517 200 t 6,3% Austraalia 8 098 000 t 5,4% Hispaania 7 399 700 t 4,9% Türgi 7 300 000 t 4,9% Suurbritannia 6 969 000 t 4,6% USA 4 949 370 t 3,3% Maailm kokku 150 271 573 t 100% Odra kasutamine Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse

Toit → Rahvuslik toidukultuur
16 allalaadimist
thumbnail
42
txt

C499 Digitaalsüsteemide diagnostika

VAR# 220: (_o______) "o_16" GRP# 179: BEG = 569, LEN = 4 ----- 569 0: (I___) ( 2 1) V = 179 "inst_185>from0" 570 1: (____) ( 2 0) V = 58 "inst_185>from1" 571 2: (____) ( 0 3) V = 179 "inst_185>from2" 572 3: (I___) ( 0 0) V = 58 "inst_185>from3" VAR# 221: (_o______) "o_15" GRP# 180: BEG = 573, LEN = 4 ----- 573 0: (I___) ( 2 1) V = 178 "inst_184>from0" 574 1: (____) ( 2 0) V = 59 "inst_184>from1" 575 2: (____) ( 0 3) V = 178 "inst_184>from2" 576 3: (I___) ( 0 0) V = 59 "inst_184>from3" VAR# 222: (_o______) "o_14" GRP# 181: BEG = 577, LEN = 4 ----- 577 0: (I___) ( 2 1) V = 177 "inst_183>from0"

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
9 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Metallide valutehnoloogia - Kursuse materjal

METALLIDE VALUTEHNOLOOGIA Kursuse konspekt Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalid ja turundus eriala Tallinn 2013 VALUTEHNOLOOGIA Metall toodete töölemise tehnoloogiad: 1. Valutehnoloogia (vedelvormimine) 2. Survegatöötlemine (vormimine plastse deformatsiooniga) 3. Pulbermetallurgia (pulbritevormimine) 4. Liitetehnoloogia (keevitamine, liitmine, jootmine) 5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid: a. Kokillvalu (permanent mould casting) b. Survevalu (die casting), c. Tsentrifugaalvalu (tsentrifugal casting) Kvaliteetse valandi saamine sõltub sulami ...

Materjaliteadus → Metalliõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Referaat Uus-meremaast

Loodusolud on eriti soodsad loomakasvatuseks. Karjamaid on 14 mln ha(52% territooriumist, 2003).[1] Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust. Traditsoonilised piimatoodangu alad Wetteri piirkonnas: Waikato, Taranaki, Horowhenua, Manawatu ja Westland. Suurimad piimatootjad on Fonterra, Tatua ja Synlaid. Peetakse veiseid ja lambaid, 2007 aastal oli 38,5 miljonit lammast ja 4.39 million veist Uus-Meremaal. 2006 aasta juunis toodeti 573 tonni lambaliha ja 164 tuhat tonni puhast 10 villa. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese riigi hulka; oluline on ka juustu ja liha tootmine. Uus-Meremaa eripära on hirvekasvatus(2006 aastal 1,59 millionit), peetakse ka kitsi ja sigu. Aastal 2005 oli 264 seafarmi mille kogupindala 12.831 hektarit

Geograafia → Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
102
xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
49 allalaadimist
thumbnail
192
xls

Ökonomeetria MS3-1

61 800 0 64 000 3 614 542 231 011 3,61 14 142 38 468 5 800 0 8 000 349 957 22 366 2,80 2 929 14 959 4 400 0 6 700 330 618 21 130 3,15 1 434 5 823 83 552 0 85 576 6 504 396 415 707 4,86 10 689 21 644 4 400 0 6 600 396 752 25 357 3,84 4 421 7 634 42 960 0 45 160 2 401 811 153 504 3,40 0 36 343 81 373 0 83 573 4 041 917 258 326 3,09 8 609 39 831 4 600 0 6 800 271 933 17 380 2,56 3 949 14 771 4 400 0 6 600 226 320 14 464 2,19 2 315 8 614 27 500 1 200 31 700 361 623 23 112 0,73 102 2 081 1 000 180 3 080 23 099 1 476 0,48 10 1 391 1 800 100 4 100 28 500 1 821 0,44 15 339 7 600 0 9 800 170 338 10 887 1,11 8 068 2 889

Kategooriata → Ökonomeetria
74 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus

Anarhism kui kriitiline mõtteviis ja selle olulisus tänapäeval Sissejuhatus Viimasel ajal on "anarhia"-mõiste saavutanud taas teatava aktuaalsuse. Kuna antud töö autorit hakkasid selle nimetuse taha peituvad ideed huvitama - olen uurinud sürrealismi ja nende poliitilisi ideesid (täpsemalt Ilmar Laabanit) ning sürrealistid asusid anarhistidega väga sarnastel positsioonidel ­, siis meeldivat ja vajalikku ühitades tekkis otsus teha referaat anarhismi-teemadel. Selgus, et anarhismi-mõiste on liialt lai taolise mahuga töö puhuks ning selle kitsendamine osutus päris raskeks. Lõplik valik oli tingitud minu huvist kaasaegse prantsuse filosoofia vastu, mida sain antud teemavaliku puhul kasutada. Anarhia tähendab otsetõlkes (kreeka keelest) "ülemvõimu puudumist". Barbara Goodwini väitel tekkisid anarhistlikud ideed pärast ilmaliku ja teadusliku maailmavaate võitu valgustusajal. Tema arvates on kaasaegne anarhism kristluse eitamise poliitiline t...

Filosoofia → Filosoofia
41 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944

Perekondadest eraldati 2819 meest, kes viidi arreteeritutena Sverdlovski oblasti surmalaagrisse, kus 606 neist hiljem maha lasti. 1194 neist surid nälga ja kurnatusse ning ainult 539 meest tuli hiljem invaliididena Eestisse tagasi. Küüditatute hulgast lasti maha ka 12 naist. 1941. a. maakondadest ja linnadest küüditatud Harju maakond ja linnad 2593 Harju maakond ja linnad 2593 Järva maakond ja linnad 365 Lääne maakond ja linnad 573 Petseri maakond ja linnad 475 Pärnu maakond ja linnad 816 Saare maakond ja linnad 985 Tartu maakond ja linnad 1070 Valga maakond ja linnad 363 Viljandi maakond ja linnad 745 Viru maakond ja linnad 1303 Võru maakond ja linnad 440 · Kokku 9728 1941. aasta juuniküüditamine pani aluse metsavendlusele ning järgnevatele Suvesõja

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
52
ods

Informaatika excel kodutöö

Latvia 2 331 480 2 319 203 Lithuania 3 462 553 3 445 857 Luxembourg 448 300 454 960 Hungary 10 142 362 10 116 742 Malta 397 296 399 867 Netherlands 16 192 572 16 258 032 Austria 8 100 273 8 142 573 Poland 38 218 531 38 190 608 Portugal 10 407 465 10 474 685 Romania 21 772 774 21 711 252 Slovenia 1 995 033 1 996 433 Slovakia 5 379 161 5 380 053 Finland 5 206 295 5 219 732 Sweden 8 940 788 8 975 670

Informaatika → Informaatika
38 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Nimetu

Kolmetoaline tuba 380 760 333 238 285 523 1 093 Neljatoaline tuba 380 253 380 443 507 507 253 Pesumasina kasutamine (üks pesu) 300 333 400 180 223 133 167 Müügikulud kokku 3 573 4 216 3 856 2 791 2 860 3 458 5 276 Tabel 7. Müügikoguste prognoos teiseks aastaks Toote nimetus Jaan Märts Mai Juuli Aug Sept Okt N Dets o 18

Varia → Kategoriseerimata
122 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Õigusalane inglise keel

neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship ­ kodakondsus 2. state ­ riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations ­ määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by ­ kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia ­ EV PS 7. the Citizenship act ­ kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to ­ õigus millelegi 10. shall be acquired by birth ­ omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle ­ tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia ­ iga Eestist leitud laps ...

Õigus → Õigus
249 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Raamatupidamise aastaaruanne näidis

Ettevõtte tulumaksukulu oli aruandeaastal 92 000 krooni, mis moodustas dividendidena väljamakstud summast 6,5%. Tulumaksumäär kujunes madalamaks Eestis üldiselt kehtivast tulumaksumäärast seetõttu, et tulumaksu vähendava summana oli võimalik arvesse võtta eelmistel aastatel tekkepõhiselt kasumilt makstud tulumaksu. Jaotamata kasum seisuga 31.12.2008 on 13 213 384 krooni (31.12.2007: 11 862 072 krooni). Maksimaalne summa, mida oleks võimalik dividendidena välja maksta, on 10 438 573 krooni (31.12.2007: 9 252 416 krooni). Sel juhul tekiks kohustus maksta tulumaksu summas 2 774 811 krooni (31.12.2007: 2 609 656 krooni). Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine 2008 2007 Vara kogumaksumus 2 600 000 - Saadud sihtfinantseerimise summa 2 100 000 -

Majandus → Raamatupidamine
89 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Äriplaan, puhkemaja

aug.14 608 55 553 10 449 sept.14 608 52 556 9 892 okt.14 608 49 559 9 333 nov.14 608 47 562 8 772 dets.14 608 44 565 8 207 jaan.15 608 41 567 7 640 veebr.15 608 38 570 7 069 märts.15 608 35 573 6 496 apr.15 608 32 576 5 920 mai.15 608 30 579 5 342 juuni.15 608 27 582 4 760 juuli.15 608 24 585 4 175 aug.15 608 21 588 3 588 sept.15 608 18 591 2 997 okt.15 608 15 593 2 404 nov.15 608 12 596 1 807

Majandus → Äriplaan
81 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Äriplaan - toitlustus ettevõte

- Kommunaalmaksed 8 410.- Raamatupidamine * 3000.- Turvasüsteem 1000.- Kindlustus 1500.- Muud ettenägematud jooksvad kulud 4500.- KOKKU: 328 573.- * Raamatupidamisteenus on plaanitud sisse osta. Reservkapital ettenägematute kulude jaoks, mis võivad käivitamisel ilmneda: 60 000.- Kuu käive: Ühe kuu käibeks oleme planeerinud 360 000 Eesti krooni. (st, 1 toitlustusasutuse koht teenib 12 000 EEK kuus, 30 kohta on) Eesmärgiks on pakkuda kõikidele linnaelanikele ning sise-ja välisturistidele taskukohast kehakinnitust, seitsmel päeval nädalas, 24 tundi päevas. Asukohta, soodsust ning lahtiolekuaegu silmas pidades on

Majandus → Äritegevuse alused
793 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kvalitatiivne uurimustöö Emotsioonide regulatsioon ja stress

Emotion regulation in relation.. 1 Emotion regulation in relation to physiological stress response. University Name Research Project Module Code: xx 2007-2008 Supervised by xxx Word count: 7261 Emotion regulation in relation.. 2 Abstract The aim of this study was to investigate the association between psychological and the biological stress response. It is known that humans, interacting with each other or their environment, have emotional reactions that are individually regulated. These emotional responses are linked to changes in autonomic and neuroendocrine systems, which are essen...

Psühholoogia → Psühholoogia
103 allalaadimist
thumbnail
52
odt

Materjaliõpetus

1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e ...

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused

569. 570. 115. Organisatsiooni areng - arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine mitte tema struktuuri ja 571. protsesside laienemine. Org. areng on võimekuste areng. Organisatsiooni sisulist arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine. Ettevõtte areng on rahateenimisviisi või ärimudeli areng. Organisatsiooni areng on võimekuste areng. 572. 573. 116. L.Greiner´i organisatsiooni kasvufaaside mudel 574. Greineri arvates esinevad organisatsiooni kasvu juures rahulikud evolutsioonilised arenguperioodid ja keerulisi ning järske muudatusi nõudvad kriisid ehk revolutsioonilised perioodid. 575. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: 576. ·Kasv loovusega -> eestvedamise kriis 577. ·Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis

Majandus → Juhtimine
64 allalaadimist
thumbnail
466
doc

Andmeanalüüsi konspekt

loodud objektid Ekspordi esitlusfailiks (Powerpoint File) ainult tulemused (visible objects) 4.3. ANDMESTIKU JAGAMINE OSADEKS. 1. Jagame andmestiku osadeks (tunnuse sugupõhjal) 2. Tellime sagedustabeli küsimuse „Kas Teie osalesite viimastel valimistel?“ tulemuste kohta. 3. Taastame esialgse olukorra (eemaldame osadeks jagamise). Tabel 4A. Kas Teie osalesite viimastel valimistel? Mees Naine Vastajate arv % Vastajate arv % Jah 367 52,1 573 59,9 Ei 240 34,1 273 28,5 Pole valmisõigust 88 12,5 106 11,1 Vastamata 9 1,3 5 ,5 KOKKU 704 100,0 957 100,0 ANDMEANALÜÜS: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika. 2010/11 K.Osula -7- 4.4. SAGEDUSTABEL (Analyze/Tables/Tables of Frequencies) Tabel 5. Kui huvitatud te poliitikast olete? Vastajate arv % väga huvitatud 139 8,4% üsna huvitatud 606 36,7% vähe huvitatud 700 42,3% üldse ei tunne huvi 208 12,6% KOKKU 1653 100,0% Tabel 6

Informaatika → Andmeanalüüs i
175 allalaadimist
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

539 977 Üprus Fred Tartu 03:33:28 M40 1648 2538 Abiline Indrek Tallinn 04:28:39 M45 1633 2696 Allik Enn Viljandi 04:28:00 M45 880 867 Animägi Tiit Harju 03:50:33 M45 1046 588 Ceksters Valdis Läti 03:58:12 M45 456 323 Cerniauskas Gintautas Leedu 03:28:19 M45 388 835 Einsalu Ants Lääne-Viru 03:23:50 M45 573 663 Ernits Ardu Jõgeva 03:34:28 M45 487 395 Estermaa Ago Tallinn 03:30:12 M45 630 991 Fagerholm Eero Soome 03:37:26 M45 2248 2075 Fimberg Tarmo Tallinn 05:20:40 M45 1287 2411 Glazers Ilmars Läti 04:09:33 M45 1262 809 Grants Ingus Läti 04:08:13 M45 1433 2716 Gumbrevicius Gintautas Leedu 04:16:58 M45

Informaatika → Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
thumbnail
66
xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Järva Kiir 84 21 143 187 468 3353 1957 Järva Kirna 84 25 183 213 975 4158 3601 Järva Koeru 84 21 235 232 918 3411 2970 Järva Lehtse 84 27 256 216 883 4022 3016 Järva Lenini nim. 84 26 105 260 2015 3812 4379 Järva Leninlik Tee 84 23 212 272 1592 3939 4529 Järva Majak 84 23 202 271 573 3868 1914 Järva Oktoober 84 25 219 265 1132 4001 3647 Järva Tammsaare 84 24 213 277 771 4343 2949 Järva Türi NST 84 21 152 263 1242 3810 3575 Järva Udeva 84 18 134 242 982 3381 2114 Järva 9.Mai 85 26 234 291 1575 2133 5915 Järva Alliku 85 19 132 272 1323 4325 5133 Järva Aravete 85 29 207 263 2239 4534 5877

Informaatika → Informaatika
11 allalaadimist
thumbnail
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

p2 = p1 v1/v2 = 1,50 1/5 = 0,30 MN/m2 . Protsessis sooritatav töö valemi ( L = RTln(p1/p2) = p1v1ln(v2v1) = p1v1ln(p1/p2)) järgi L = p1V1 ln p1/p2 = 1,50 · 106 · 0,44 ln5 = 10,6 · 105 J = 1060 kJ . Siseenergia muutus U = 0 . 3. Adiabaatne protsess. Õhu rõhk paisumise lõpul (valem p2/p1 = (v1/v2)k) p2 = p1 (v1 / v2)k = 1,50 (1/5)1,4 = 0,16 MN/m2 . Temperatuur paisumisprotsessi lõpul (valemT2/T1 = (v1/v2)k-1 = (p2/p1) (k-1)/k) T2 = T1 (v1/v2)k-1 = 573 (1/5)1,4-1 = 3000K . Paisumisprotsessis sooritatud mehaaniline töö valemi (L = (R/k-1) (T 1-T2) = (1(k-1) (p1v1-p2v2) = = (RT1/k-1) [1-(T2/T1)) järgi L = 1/k-1 (p1V1 ­ p2V2) = 1/1,4-1 (1,50 · 106 0,44-0,16 · 106 · 2,20) = = 7,86 ·105 J = 786 kJ . ja tehniline töö (valem Lt = kL) Lt = kL = 1,4 · 786 = 1100 kJ . 4. Polütroopne protsess. Rõhk protsessi lõpul (valem p2/p1 = (v1/v2)n) p2 = p1 (v1/v2)n = 1,50 (1/5)1,6 = 0,11 MN/m2 .

Füüsika → Termodünaamika
17 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Personali planeerimine

................................................................................................................................... Tabel 4. Ülesanne: Aasta keskmise töötajate arvu arvutamine Jaanuar 445 Juuli 502 Veebruar 449 August 508 Märts 452 September 530 Aprill 459 Oktoober 551 Mai 464 November 573 Juuni 472 Detsember 595 Leidke keskmine töötajate arv kuude keskmiste alusel. Vastus :.... töötajat Personali voolavuse analüüsimine ühe mõõdikuga ei ole piisav. Lisaks tuleks analüüsida: - Millistes töötajate tasemel (juhid, spetsialistid, teenindajad, töölised) on personali voolavus suurem? Seos juhtimistegevusega (juhtimisega)? - Kui suur on voolavus organisatsiooni jaoks kriitilise tähtsusega ametikohtadel?

Majandus → Personali juhtimine ja...
66 allalaadimist
thumbnail
438
xlsx

Jaotustevõrdlemine

Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...

Muu → Tõenäosusteooria ja...
39 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Sunflower

The sunflower (Helianthus annuus) is an annual(iga aastane) plant in the family Asteraceae, with a large flower head (inflorescence(õiekobar, õisik, õitseaeg, õidumine)). The stem(tüvi) of the flower can grow up to 3 metres tall, with the flower head reaching 30 cm in diameter. The term "sunflower" is also used to refer(nimetama, viitama, üle andma) to all plants of the genus(perekond, sugu) Helianthus, many of which are perennial(alaline, aastaringne) plants. What is usually called the flower is actually a head (formally(ametlikult) composite(liit-, komposiit- ; korvõieline, komposiit) flower) of numerous flowers (florets) crowded(täistuubitud, tunglev, rahvarohke) together. The outer flowers are the ray florets(pähik (õisiku osa) and can be yellow, maroon, orange, or other colors, and are sterile(steriilne, viljatu). The florets inside the circular head are called disc florets. Sunflower head displaying florets in spirals of 34 a...

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
16 allalaadimist
thumbnail
79
doc

BIOinformaatika kodutöö 5

50) CpG island detected in region 368 to 567 (Obs/Exp = 1.54 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 369 to 568 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 370 to 569 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 371 to 570 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 372 to 571 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 373 to 572 (Obs/Exp = 1.54 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 374 to 573 (Obs/Exp = 1.54 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 375 to 574 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 376 to 575 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 377 to 576 (Obs/Exp = 1.43 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 378 to 577 (Obs/Exp = 1.43 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 379 to 578 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 380 to 579 (Obs/Exp = 1.44 and %GC = 51.50)

Informaatika → Bioinformaatika
45 allalaadimist
thumbnail
262
xls

Exceli-kodutöö

Järva Kiir 84 21 143 187 468 3353 1957 Järva Kirna 84 25 183 213 975 4158 3601 Järva Koeru 84 21 235 232 918 3411 2970 Järva Lehtse 84 27 256 216 883 4022 3016 Järva Lenini nim. 84 26 105 260 2015 3812 4379 Järva Leninlik Tee 84 23 212 272 1592 3939 4529 Järva Majak 84 23 202 271 573 3868 1914 Järva Oktoober 84 25 219 265 1132 4001 3647 Järva Tammsaare 84 24 213 277 771 4343 2949 Järva Türi NST 84 21 152 263 1242 3810 3575 Järva Udeva 84 18 134 242 982 3381 2114 Järva 9.Mai 85 26 234 291 1575 2133 5915 Järva Alliku 85 19 132 272 1323 4325 5133 Järva Aravete 85 29 207 263 2239 4534 5877

Informaatika → Arvuti
6 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Nupukas - Nuputamisülesanded

164. Sassil oli hoiukarbis 80 krooni, Jussil 124 krooni. Sass pani hoiukarpi iga päev 4 krooni juurde, Juss kulutas aga 7 krooni ära. Mitme päeva pärast oli neil raha ühepalju? Vastus: 4 päeva (124 ­ 80 = 44 krooni vahe; 4 + 7 = 11; 44 : 11 = 4) 165. Kahe arvu summa on 2346 ja samade arvude vahe 840. Leia need arvud. Vastus: 753 ja 1593 ( 2356 ­ 840 = 1506 : 2 = 753 ­ üks arv; 2436 ­ 753 = 1593 ­ teine arv) K: 573 + 1593 = 2346 ja 1593 ­ 753 = 840 166. Milline number tuleb kirjutada arvus 555* tärnikese asemele, et saadud arv jaguks 6-ga? Vastus: 0 (null) ( arv peab jaguma nii 2- ga kui ka 3- ga) 167. Õppetöö koolis algab kell 8. 15 ja õpilane peab kohal olema 15 minutit enne tundide algust. Mis kell peab ta hakkama kodust minema, kui ta elab koolist 4 km kaugusel ja 1 km käimiseks kulub tal 12 minutit? Vastus: kell 7.12

Matemaatika → Matemaatika
73 allalaadimist
thumbnail
69
docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

Sama eesmärki taotleti tori hobuse hilisemal ristamisel trakeeni tõuga. [6] Pärast Eesti taasiseseisvumist asendus idaturg hobuste müügiga lääne poole. Eestis võeti kasutusele tori ratsaspordihobuse mõiste. [1] Tori hobuse, eriti tori universaalse hobuse (TUNH) aretuses kasutatakse vanu ja märadesse läinud liine. Tõu säilitamisel omavad olulist tähtsust viimase kümne aasta jooksul märadesse läinud liinid: Halis 348 T, Hingstar 317 T, Lembo 1021 TA, Tugev 575T, Uhke 573 TA ja Sammur 569 T. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. [2] Tänapäeval aretatakse tõusiseselt kahte tüüpi hobust (tori universaalne hobune - TUNH ja tori ratsaspordihobune ­ TRSPH). Kehtiva säilitus-aretusprogrammi eesmärgiks on säilitada ja aretada tori tõugu hobuseid, kellel säiluksid eelkõige nii tõu tüübi kui ka põlvnemise ühtsus. Kuni 2008

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
79
pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

I 80 5,94 7,57 80 42 3,9 5,9 3,9 77,8 19,5 22,8 3,20 6,3 3,0 0,91 0,87 87,5 I 100 8,34 10,6 100 50 4,5 6,8 4,5 171 34,2 39,8 4,01 12,2 4,9 1,07 1,60 268 I 120 11,1 14,2 120 58 5,1 7,7 5,1 328 54,7 63,6 4,81 21,5 7,4 1,23 2,71 685 I 140 14,3 18,2 140 66 5,7 8,6 5,7 573 81,9 95,4 5,61 35,2 10,7 1,40 4,32 1540 I 160 17,9 22,8 160 74 6,3 9,5 6,3 935 117 136 6,40 54,7 14,8 1,55 6,57 3140 I 180 21,9 27,9 180 82 6,9 10,4 6,9 1450 161 187 7,20 81,3 19,8 1,71 9,58 5920 I 200 26,2 33,4 200 90 7,5 11,3 7,5 2140 214 250 8,00 117 26,0 1,87 13,5 10520

Ehitus → Ehitus
186 allalaadimist
thumbnail
214
doc

KINNISVARA HALDAMINE

KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...

Haldus → Kinnisvara haldamine
143 allalaadimist
thumbnail
45
doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus ­ kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus ­ üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ­ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
14 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Riigiõigus

- Ringkonnamandaadid: Piirangud: - 5% üle riigi (erakonnad, kes ületavad valimiskünnise) ­ erakond peab olema populaarne üle terve riigi (ei saa olla regionaalne erakond; regionaalsed parteid võiks tekkida nt Ida-Virumaal venelastest kodanike partei; Saaremaal ja Hiiumaal Saartepartei; Petseripartei) - Vähemalt 10% isikukvoot ringkonnas(nt Tartus 10% 5735 häältest ehk 573 häält) - Jüri Toomepuu saavutas Lõuna-Eestis 17 000 häält ning vedas oma parteikaaslased (150 häält ja 50 häält) sisse. Selle tagajärjel pandi piirang 10%. Kollektiivne tugi ­ erakond saab niipalju kohti, kui palju koguvad erakonna kandidaadid isikukvoote kokku Tartu näitel: isikukvoot 5735; võitis Reformierakond - 15 798 häält; (15 798 : 5736 = 2,754 isikukvooti)

Õigus → Riigiõigus
31 allalaadimist
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
938 allalaadimist
thumbnail
318
xls

Statistika Prax3 - Hinnete analüüs

Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...

Matemaatika → Statistika
167 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun