0,052 96 26 417 1 513 0,052 96 26 394 1 430 Ckeha = mkeha * (t1-t2) 0,052 96 28 527 1 860 Qkeha 0,052 96 27 670 2 397 0,052 96 27 573 2 052 Keha erisoojuste keskmine = 487 + 417 + 394 + 527 + 670 + 573 = 511 J/(kg*C) 6 Järeldus: Katsete erisoojused erinevad mõõtmisvigade tõttu. Mõned mõõtmistulemused erinesid teistest üsna palju (näiteks kolmanda ja viienda mõõtmise tulemusel arvutatud erisoojus erines peaaegu kaks korda). Selle põhjuseks võis olla, et termomeeter ei olnud väga
ratta kõvadus peab olema HB = 270 300 ja veetava ehk suure ratta kõvadus HB = 236 260 Lubatud pingete arvutamiseks leian hammasratastel pingevaheldustsüklitele arvu: n 1400 3,14 rad 2 = el = = 12,24( ) 30 iüld 30 11,97 s Reduktori tööaeg Lh = 8 tundi*2 vahetust*5 tööpäeva nädalas*52 nädalat aastas*5 aastat = 20800 (tundi) Suurel hammasrattal N 2 = 573 2 Lh = 573 12,24 20800 = 145881216 Väikesel hammasrattal N 1 = N 2 ih = 399714531,8 '' Hammasrataste keskmine kõvadus: 1. Vedaval rattal HBmed 1 = (270 + 300) 0,5 = 285 2. Veetaval rattal HBmed 2 = (236 + 266) 0,5 = 251 Neile vastavad kontaktide arvupiirid: N H 01 = 24 10 6 tsüklit N H 02 = 17 10 6 tsüklit Leian tegurid 1. Kontaktpinged N H 02 6 17 10 6 Suurel hammasrattal K HL 2 = 6 = = 0,698
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü =...
Sakslased; 10% Ukraainlased; 3% Itaalased;3% Prantslased; 29% Taanlased; 5% Nooralased; 1% Asiaatid; 2% Rahvastiku paiknemine Linnastumine Toronto • Suurimad linnad Linn Rahvaarv Toronto 2,615,060 Montreal 1,649,519 Calgary 1,096,833 Calgar Montre y al • Linnustamise tase Kanadis – 80,7% • Linnaelanike arv – 28 573 172 • Maaelanike arv – 6 833 485 • Kanadis on 110 linnad ja üle 100 aglomeratsioonid Kõige suuremad aglomeratsioonid Aglomeratsioon Rahvaarv Toronto 5 113 149 Montreal 3 635 571 Vancouver 2 116 581 Ottawa – Gatineau 1 130 761 Calgary 1 079 310 Edmonton 1 034 945 • Kanadis suur linnad kasvavad kiiresti, aga eeslinnade kasvutempo on suurem.
vene keel arusaamine hea, kõnes hea, kirjas rahuldav Arvutioskus: Windows 2000, XP (MS Word, Excel, PowerPoint, Postipoiss) Juhiluba: B-kategooria alates 1997. Isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. Huvialad: aiandus, tervisesport Isikuomadused: optimistlik, hea kohanemisvõimega, sõbralik Muu informatsioon: Valmisolek välislähetusteks. Kooskõlastatud soovitajad: 1. Kalle Kukk, Viljandi Kaubahall OÜ, klienditeeninduse juht (otsene juht), tel +372 573 6550, +372 51 88 289 2. Piret Sepp, Kellukese toidukaubad OÜ, kaupluse juhataja (otsene juht), tel +372 663 6450, +372 51 23 979 2
Prantsusmaa Vabariik prantsuse keeles Republique Française Geograafiline asend Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Tema naaberriikideks on Belgia, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Luksemburg, Monako ja Andorra. Prantsusmaalt on Andorrasse 56.6 km, Belgiasse 620 km, Saksamaale 451 km, Itaaliasse 488 km, Luksemburgi 73 km, Monakosse 4.4 km, Hispaaniasse 623 km ja Sveitsi 573 km. Tartust on Prantsusmaa pealinn Pariisis linnulennult 1913 km. Pindala Prantsusmaa pindala on 643,427 km2. Eesti on Prantsusmaast umbes 14 korda suurem. Prantsusmaaga enam-vähem sama suured on Afganistaan ja Somaalia. Prantsusmaa on suuruselt 49. kohal ja Euroopas suuruselt 3. riik. Rahvastik Prantsusmaal elab 64,057,792 inimest (2009), mis on 49 korda suurem eestlaste rahvaarvust. Prantsusmaast umbes 3 miljonit elanikku vähem elab Inglismaal ja 2 miljonit elanikku rohkem
Hemofiilia Hemofiilia Haemophilia (ld.k) Veritsustõbi Üsna harva esinev Avaldub peamiselt meestel A-hemofiilia (80%) esinemissagedus on 1 juht 10 000 mehe kohta aastas B-hemofiilia (20%) 1 juht 50 000 mehe kohta aastas. Tekkepõhjused Kaasasündinud haigus, mis tekib vere hüübimisprotsessis osaleva verevalgu hüübimisteguri puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt Defekt on X-kromosoomiga retsessiivselt päritav Haigus esineb perekonniti Naistel on kaks X-kromosoomi ning seetõttu kompenseerib ühes kromosoomis olevat vigast geeni teises kromosoomis olev terve geen. Meestel on ainult üks emalt saadud X-kromosoom. Kui selle kromosoomi hüübimisfaktori geenis on defekt, siis tekib hemofiilia. Vähestel juhtudel ei ole hemofiilia päritud, vaid geenimutatsioon on tekkinud inimesel endal. ...
Ogres. Metsa - , puidu-, tselluloosi tööstus on 21,4% riigi tööstusest . · 1994 aastal oli metasndus 16% riigi SKT`st. · Metsandus annab tööd 15% Läti tööjõust. · Metsade pindala riigis tasapisi tõuseb : jooksev aastane juurde kasv on 16,5 miljonit m3 ning lubatud lõikus tase on 8,3 miljonit m3 · Metsad on Läti riigi tähtsaimad loodusvarad. · Metsa - , puidu-, tselluloosi tööstus kasutab kohaliku puiduvaru 573 mln m3 (2004). · Väljaveo kaupadest 30% metsa -, puidu-, tselluloosi- ja paberi tööstuse toodang (sh.mööbel) · Läti kuulub viie oluliseima Eesti kaubandus parkneri hulka .
Andmed on võetud Eurostati koduleheküljelt. Analüüs Joonis 1. Vangide populatsioon aastal 2007 Jooniselt 1 on näha, et kõrgeima vangide populatsiooniga riigid olid 2007. Aastal Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Inglismaa ja Türgi. 38 riigi vangide arvu aritmeetiline keskmine on 18 999. Mediaan, ehk väärtus, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on võrdselt, on 7 573. Antud vaatlusel ei tule mood välja, sest igas riigis on vangide populatsiooni arv erinev. Hajuvuse näitajad antud andmete puhul on minimaalne 38, mis on Liechtensteini vangide populatsioon ja maksimaalne 90 732, Türgi. Seega on variatsiooniamplituud min=38 ja max= 90 732, mille vahel on vastused jaotunud. Standardhälve iseloomustab väärtuste hajuvust keskmiste ümber, mis antud vaatlusel on 273 22,51 ja variatsioonikoefitsent, mis
MÜÜGITULU ANALÜÜS Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille tulemusena on võimalik aru saada, kui palju on see kasvanud või kahanenud. Analüüsid on tehtud nii ahel- kui alusjuurdekasvuna dünaamikas.1 Tabel 1. Müügitulu dünaamika. Aheljuurdekasv 2011 2012 2013 2014 Müügitulu 1 176 387 1 385 941 1 419 502 1 573 295 Juurdekasv - 209 554 33 561 153 793 Juurdekasvu tempo - 17,8% 2,4% 10,8% Müügitulu analüüs aheljuurdekasvuna näitab, et igal aastal on müügitulu kasvanud võrreldes varasema aastaga, mis on ettevõtte arengu perspektiivilt väga positiivne. Aastal 2012 on võrreldes aastaga 2011 müügitulu kasvanud märkimisväärselt. 17,8%-line kasv aastal 2012 on
Pärilikud haigused Koostaja: Karmel Piirimaa Klass: 9.c Õpetaja: Laive Jürimaa Kool: Saku Gümnaasium Pärilikud haigused Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonide tagajärjel. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, mille on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsedsümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Hemofiilia Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Kaasasündinud geenimuutuse tagajärjel tekib hüübimisteguri puudus, mis avaldubverejooksudena liigestesse ja pehmetesse kudedesse ning kauakestva veritsusena. Raviks on puuduva hüübimisteguri asendamine. ...
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082
Pakistan 169 010 500 3254000 5337000 Bangladesh 162 221 000 1032000 3430000 Nigeeria 154 729 000 971000 6028000 Venemaa 141 927 297 12080000 1545000 Jaapan 127 430 000 2048000 1473000 Mehhiko 107 550 697 644000 2049000 Filipiinid 92 226 600 374000 2236000 Vietnam 85 789 573 21000 1267000 Saksamaa 81 757 600 10144000 679000 Etioopia 79 221 000 555000 3093000 Egiptus 78 013 000 166000 2015000 Iraan 74 196 000 1959000 1388000 Türhi 72 561 312 1328000 1348000 Kongo Vabariik 66 020 000 6471000 125000 Prantsusmaa 65 447 374 6387000 742000
Ümera 24-5 abielus Finants raamatupidaja 773 Kivimurru 11 - 10 abielus Tootmine treial 685 Kivimurru 11 - 10 abielus Müük müügijuht 847 Puhangu 4-14 abielus Tootmine tööline 747 Sõle 61-19 lahutatud Tootmine meister 919 Odra 4-1 vabaabielus Tootmine lukksepp 573 Sõpruse 3 - 125 abielus Ost sekretär 720 Maleva 2b-11 lesk Ost sekretär 573 Kihnu 16-39 vabaabielus Tootmine tööline 640 Akadeemia tee 62-75 lahutatud Tootmine lukksepp 847 Nurga 4-98 lahutatud Müük sekretär 573 Pärnu mnt 453A-19 abielus Transport autojuht 727
Pärnu 2015 Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pealinn on Stockholm. Rahvaarv on 9 573 466 (2013). Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima
Rutu-Taagepera joone. . Põhjaservas paiknev Koorküla ümbrus on kõrgustiku järverikkaim piirkond. Sakala kõrgustiku suurimad järved on Veisjärv (4,81 km²), Õisu järv (1,934 km²), Viljandi järv (1,62 km²), Kariste järv (0,62 km²) ja Ruhijärv (0.996 km²). Kõrgustiku suurimad jõed on Halliste jõgi (99 km, valgala 1891 km²), Raudna jõgi (63 km, valgala 1122 km²), Õhne jõgi (102 km, valgala 573 km²), Kõpu jõgi (69 km, valgala 399 km²) ja Tänassilma jõgi (40 km, valgala 450 km²). Veisjärv Õhne jõgi Kokkuvõte Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis on suure maastikualaga.Samuti on Sakala maaastikurajoon künklik lavamaa ning vahelduva maastikuga. Sellel paikneb erinevaid ürgorge. Suurimad ürgorud on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg,
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara
vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. ...
) Salm 4. Ja Jumal nägi, et valgus on hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. ( See tähendab ööd ja päeva, ainult see tekitab vähe segadust, sest tuleb välja, et Jää-ajastu ajal planeet maa ei pöörelnud ümber oma telje ) Salm 5. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik, esimene päev. ( tuletan meelde asjaolu, et aeg on aine suhe kiiruse ja ruumiga, kiirus on 8km sekundis, kuid ruum on galaktika, kuid valguskiirus on 573 korda kiirem planeet maa liikumiskiirusest ja valguskiire suhe galaktikaga ületab maal eksisteerivate ainete suhet ajaga 573 korda. Viibides galaktikas ühe päeva ja ületades valguskiitust, siis maa peal möödub 573 päeva. ) Salm 6. Ja Jumal ütles: ,, Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!" ( Selleks, et luua maale loodus, loomad ja inimene on tõesti tarvis eraldada maa vest. Ainevahetuse seaduse alusel
Farmi Kohupiimakreem vaarikakeedisega, rasva 5,0% / 150 g Toote kaal 150 g Portsjonite arv 1 Säilivusaeg Säilivustemperatuur +2...+6 kohupiim, vaarikakeedis 45% (vaarikad, suhkur, vesi, sidrunikontsentraat, paksendaja pektiin, happesuse regulaator kaltsiumtsitraadid), suhkur. Toode sisaldab 15,8% vaarikaid. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 573 kJ/ 136 kcal Valke 6,7 g Rasvu 5,0 g Süsivesikuid 16,2 g Ühe portsjoni toiteväärtus: * süsi- kcal valke rasvad vesikuid 204 10g 24g 8g 10% 20% 9% 11%
LÄÄNEEUROOPA KUNST Auguste Herbin LääneEuroopa kunst 19201940 Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid kuidas seda kujutati Auguste Herbin Sündis Kes ta oli? Tema tööd.. Mer II http://www.mchampetier.com/Screenprint-Auguste-Herbin-2034...
HB HB 40Cr Parendamine ja 269…320 kõrgsagedus- 125 80 45…50HRC 47,5 HRC 750 HB karastamine 2.2. LUBATUD KONTAKTPINGETE H MÄÄRAMINE 6 𝑁𝐻𝑂 Eategur KHL = √ , kus N = 573 𝜔𝐿ℎ 𝑁 NHO – kontaktväsimuspiirile vastav vahelduvpinge tsüklite arv NHO1 – 68 miljonit; NHO2 16 miljonit N- ajami kogu tööea vahelduvpinge tsüklite arv N1 = 573 × 31,92 × 34765,374 = 635864252,9 N2 = 573 × 7,98 × 34765,374 = 158966063,2 KHL1 = KHL2 = 1, sest mõlema N > NHO Lubatud kontaktpinged [𝜎]HO1 ja [𝜎]HO2, mis vastavad kontaktväsimuspiirile
Emajõgi 101 70 9740 Navesti 100 26,9 3000 Jägala 97 12,9 1573 Vigala 95 14,1 1580 Ahja 95 6,9 1070 Õhne 94 4,8 573 Halliste 86 17,1 1900 Valgejõgi 85 3,9 453 Mustjõgi 84 13,4 1823 Väike Emajõgi 83 10,7 1380 Narva 77 378 814 Reiu 73 7,9 917
Tutvu lammaste tõuraamatu hetkeseisuga. Kui palju on EV ja ET lambaid tõuraamatu A osas? Eesti tume A Utt-tall 143 A Utt 342 A Jäär-tall 4 A Jäär 23 Eesti valge A Utt-tall 198 A Utt 573 A Jäär-tall 21 A Jäär 28
1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 27. juuni 1977 8. Egiptus 1 001 450 74 718 797 (2003) Kairo 28. veebruar 1922
77 + 77 267 + 777 1450,625 + 767,765 2. Lahutada järgmised kaheksandsüsteemi arvud: 47 - 26 312 - 222 1412,6 - 425,7 53 - 36 467 - 275 2532,52 - 1643,032 62 - 56 505 - 367 4003,601 - 3543,777 70 - 57 601 - 573 6543,34 - 6542,56 Kontrollida tulemusi liitmise teel. 3. Korrutada järgmised kaheksandsüsteemi arvud: 7 · 34 124 · 36 21,34 · 56,7 26 · 6 345 · 67 15,3 · 21,067 14 · 16 432 · 205 312,07 · 0,546
41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2.74 % 1982 4 359 379 2.82 % 1983 4 486 938 2.93 % 1984 4 624 850 3.07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 % 1987 5 106 707 3.47 % 1988 5 280 833 3.41 % 1989 5 449 339 3.19 % 1990 5 605 873 2.87 % 1991 5 749 774 2.57 % 1992 5 882 679 2.31 % 1993 6 003 704 2.06 % 1994 6 112 449 1.81 % 1995 6 209 923 1.59 % 1996 6 294 482 1.36 % 1997 6 369 573 1.19 % 1998 6 447 672 1.23 % 1999 6 545 273 1.51 % 2000 6 674 286 1.97 % 2001 6 839 376 2.47 % 2002 7 037 727 2.90 % 2003 7 264 340 3.22 % 2004 7 510 771 3.39 % 5 2005 7 770 392 3.46 % 2006 8 042 579 3.50 % 2007 8 328 312 3.55 % 2008 8 624 280 3.55 % 2009 8 926 687 3.51 % 2010 9 232 753 3.43 %
()) ^(2 )+ (/(^2)) ^2 + ( /(^2 )) ^2 ) jrk nr l1 l2 R Rx |Rx-R-x| (Rx-Rx)2 1 2 3 1 5.00 5.00 530.5 530.50 2.17 4.72 Rx 10.406 13.078 6.561 2 4.90 5.10 552.5 530.83 2.51 6.28 3 4.80 5.20 573 528.92 0.60 0.36 I 4 5.10 4.90 518 539.14 10.82 116.99 10 5 5.20 4.80 490 530.83 2.51 6.28 6 4.50 5.50 623 509.73 18.60 345.94 Kaks takistit arvutuslikult 528
..302 Keskmine kõvadus: 269+302 2 = = 285,5 2 = 750 MPa Tooriku läbimõõt = 200mm Ketta laius = 125mm Suure ja väikese hammasratta kõvaduste vahe: 1 - 2 = 37 2.2 Lubatud kontaktpingete [] määramine Eategur väikese ratta jaoks. 6 1 = 1 /1 1 = 5731 = 573 * 37,74 * 35000 = 756*106 Kuna > , siis = Eategur suure ratta jaoks. 2 = 62 /2 2 = 5732 = 573 * 9,68 * 35000 = 194*106 Kuna > , siis 2 = 1 Lubatud kontaktpinged []HO1 ja []HO2 Väike ratas: [] =14 + 170, MPa []1 = 1 []1 = (14*50,5+170)*1 = 877 MPa Lubatud kontaktpinge on: [] =877 MPa 7 Suur ratas: [] =, + , MPa
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Annika Vesselov Inglise laenud eesti keeles Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................
Pärilikud Haigused Koostas: Annete Trumm Juhendas: Laive Jürimaa Klass: 9B 2012 Sisukord Slaid 3 - Skisofreenia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 4 - Skisofreenia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 5 - Hemofiilia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 6 - Hemofiilia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 7 - Kõrgvererõhktõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemi...
INGLISE KEELE LAENUD EESTI KEELES 1 Table of Contents SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. PERIODISEERING.....................................................................................................4 2. LAENAMINE..............................................................................................................5 3. MUGANEMINE..........................................................................................................5 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine.................................................................6 3.2 Rõhk...........................................................................................................................6 3.3 Võõrapärased häälikud...............................................................................................6 4. SÕNAD JA NENDE T...
kriitiline (2,048) on suurem kui tr (1,61) seega see seos ei ole ka usaldatav Koresööda sööjate Piimatoodang söödakulu ühe Toetused 1 ha Lehmapiima lehma kohta, piimalehma kohta, põllum.maa kohta, toodang, ts ts/lehm kr/lehm kr/ha 490 40,83 4 378 445,1 573 40,93 2 047 326,2 746 57,38 15 979 599,4 452 41,09 13 414 128,7 448 42,67 8 777 238,1 797 69,30 10 835 235,3 742 49,47 1 876 213,0
1 20,5 19,1 31,4 12,29 6,94 565 2 19,2 18,9 31,0 11,25 6,36 565 3 18,0 18,4 30,9 10,23 6,35 621 4 18,2 19,0 31,0 10,71 6,60 616 625 5 19,0 22,8 31,0 13,43 7,58 564 573 6 19,2 19,0 30,8 11,24 6,87 611 620 7 20,35 22,2 30,4 13,73 8,84 644 8 22,1 21,5 30,8 14,63 9,49 649 9 22,8 20,3 31,6 14,63 11,86 810 Tabel 3. Niiskussisalduse Kask, pöök, Teised % lehis puiduliigid
Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. (VÕS § 293). 1.1.1 VÕS § 293. Maksud ja koormised Üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Harvemini kasutatakse imperatiivseid norme. (Tehingute notariaalne tõestamine, kinnistusraamatusse kandmine, hagi aegumine jne.) 1.1.2 VÕS § 573. Ülalpidamislepingu vorm 1.1.3 Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tähtsamateks tsiviilõiguslikeks õigusaktideks loetakse EV omandireformi aluste seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust (TSÜS), võlaõigusseadust (VÕS), asjaõigusseadust (AÕS) ja äriseadustikku (ÄS). Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult on tsiviilõigus mahult üks suuremaid õigusharusid.
Samuti asub New Yorgis ÜRO peakorter. Kuna New Yorgis on immigrante rohkem kui 180 riigist, siis on see üks kosmopoliitsemaid kohti maailmas. 13. Septembril 1788. aastal kuulutati New York Ameerika Ühendriikide esimeseks pealinnaks. Halduslikult jaguneb New York viieks linnaosaks: ·Bronx elanikke 1 357 589 ·Brooklyn elanikke 2 486 235 ·Manhattan elanikke 1 593 200 ·Queens elanikke 2 241 600 ·Staten Island elanikke 464 573 Sõul Sõul on Lõuna-Korea pealinn. Sõulis elab 10 421 782 (2007) inimest. Sõuli linnastus elab 23 200 000 (2007) inimest. Sõul pole mitte üksnes Lõuna-Korea suurim linn, vaid ka selle kaubandus-, tööstus-ja kultuurikeskus. 1988. aastal toimusid Sõulis XXIV nüüdisaegsed olümpiamängud ning 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. Sõul asub riigi loodeosas Põhja-Korea piiri lähedal keskmiselt 87 meetri kõrgusel üle
STOP VIVISECTION! STOP ANIMAL TESTING! Vivisektsioonid on loomakatsed, mille vastu võitlevad loomakaitsjad paljudes maailmariikides. Iga aasta teaduslaborites hukkuvad miljonid loomad karmide katsete tulemusel. Loomadel katsetatakse ravimeid, kosmeetikat, relvi. Oma julmuselt vivisektsioonid ei jää alla teistele loomade piinamise vormidele. Kasse, koeri, rotte, hiiri, hamstreid, ahve, küülikuid ja teisi loomi piinatakse kuni nad surevad. Elusloomadel lõigatakse nahk lahti, neid piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse, kõrvetatakse keeva veega ja kui nad veel hingavad võetakse nahk maha, purustatakse pead, murtakse konte, - see pole veel täiuslik nimekiri meetmeid, mida vivisektorid kasutavad. Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele...
5 1911 51 60 58 55.5 3219 61 70 40 65.5 2620 71 80 22 75.5 1661 81 90 14 85.5 1197 91 100 6 95.5 573 260 13237.5 aritmeetiline keskmine Exi*f / Ef 50.9134615385 dispersioon E((xi-xkeskm)^2)*f / Ef 411.0838572485 standardhälve (ruutjuur disp) 20.2752030137 (xi-xkeskm)^2 ((xi-xkeskm)^2)*f 2108.04595044 10540.2297522189 1254.11325814 20065.8121301775 645.844027367 15500.2566568047 237.574796598 7839.9682877219 29.3055658284 1230.8337647929 21.0363350592 1220.107433432 212.76710429 8510.6841715976
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. lae...
Kapitalikonto 279 90 Finantskonto 7 234 5 417 Otseinvesteeringud 5 601 6 901 Välismaal -1 043 -3 528 Eestis 6 645 9 430 Portfelliinvesteeringud 1 855 1 629 Nõuded 573 229 Kohustused 1 282 1 401 Muud investeeringud -223 -2 114 Nõuded -2 819 -5 202 Kohustused 2 597 3 088 Vead ja täpsustused -148 -326 ÜLDBILANSS 2 271 -730
Juudid 4 613 4 428 2 864 2 423 2 338 2 275 Tatarlased 4 058 4 126 3 484 3 271 3 246 3 232 Sakslased 3 466 3 053 1 733 1 288 1 250 1 228 Lätlased 3 135 3 127 2 810 2 691 2 658 2 638 Poolakad 3 008 3 018 2 488 2 355 2 324 2 290 Leedulased 2 568 2 573 2 329 2 221 2 206 2 188 Teised rahvused 14 095 14 303 12 372 12 003 11 934 11 757 * 1989. aasta rahvaloenduse ja 1990. aastate rahvastikusündmuste andmete alusel arvutatud rahvaarvud. Joonistada 2000 aasta andmete põhjal sektordiagramm. Joonistada joondiagramm, mis väljendaks ukrainlaste arvu muutumist. Rahvuslik koosseis 2000. aastal
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 53 042 323 189 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2006 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 52 211 700 Rahandusministeerium 1 137 317 568 Maksu- ja Tolliamet 1 850 851 600 Statistikaamet 81 634 573 Riigihangete Amet 7 500 500 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 3 129 515 941 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 60 953 040 743 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2007 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 99 618 567 Rahandusministeerium 1 195 221 419
Vene keel – arusaamine hea, kõnes hea, kirjas rahuldav Arvutioskus: Windows 2000, XP (MS Word, Excel, PowerPoint, Postipoiss) Juhiluba: B-kategooria alates 1997. Isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. Huvialad: aiandus, tervisesport Isikuomadused: optimistlik, hea kohanemisvõimega, sõbralik Muu informatsioon: Valmisolek välislähetusteks. Kooskõlastatud soovitajad: 1. Kalle Kukk, Viljandi Kaubahall OÜ, klienditeeninduse juht (otsene juht), tel +372 573 6550, +372 518 8289 2. Piret Sepp, Kellukese toidukaubad OÜ, kaupluse juhataja (otsene juht), tel +372 663 6450, +372 512 3979 CV näidis 2 - http://www.cv.ee/content/index.php?id=680&gr=1 1.3 CV koostamine ja 5 enim levinud viga 19. okt 2015 Autor: Liina Puusepp Hea CV koostamine võib küll alguses kõlada kui võrdlemisi lihtne ülesanne, kuid meie kogemus näitab, et umbes kolmandik kandidaate jääb kõrvale just CV koostamisel tehtud vigade tõttu.
Põhivara kulum ja väärtuse -26 748 -10 432 -60,99% -9 976 -4,37% langus Muud ärikulud -2 195 -840 -61,73% -347 -58,69% Ärikasum (-kahjum) -9 868 18 601 288,50% 26 073 40,17% Finantstulud ja -kulud -2 430 -1 505 -38,07% -1 500 -0,33% Kasum (kahjum) enne -12 298 17 096 239,02% 24 573 43,74% tulumaksustamist Tulumaks -277 -450 62,45% -3 035 574,44% Aruandeaasta puhaskasum -12 575 16 646 232,37% 21 538 29,39% (-kahjum) Kasumiaruande vertikaalanalüüsi tabelist (Tabel 3.2.) on näha kuidas jagunevad tulud ja kulud ning mis on nende struktuurne koosseis ja kuidas see on vaadeldava perioodi jooksul muutunud.
suurem osakaal kogu rahvastikus e. üldine rahvastiku vananemine. Kui vanu inimesi on palju, siis neid ka sureb rohkem. Kuid suremus on suurenenud ka õnnetusjuhtumite ja mitmesuguste haiguste tagajärjel. Sünnid, surmad ja loomulik iive Sünnid Surmad Sündimuskordaja Suremuskordaja 1970 21 552 15 186 15,8 11,2 1971 22 118 15 038 16,1 10,9 1972 21 757 15 520 15,6 11,1 1973 21 239 15 573 15,1 11,1 1974 21 461 15 393 15,1 10,9 1975 21 360 16 572 14,9 11,6 1976 21 801 17 351 15,1 12,0 1977 21 977 17 094 15,2 11,8 1978 21 842 17 812 15,0 12,2 1979 21 879 18 062 14,9 12,3 1980 22 204 18 199 15,0 12,3 1981 22 937 18 349 15,4 12,3
Ahvenamaa 1344 Lolland (Taani) 1241 Hiiumaa 989 2 Suurimad suubuvad jõed: Jõgi Pikkus (km) Valgala (1000 km2) Vooluhulk (m3/s) Neeva 74 281 2460 Visla 1068 194 1065 Oder 860 118 573 Nemunas 937 98,2 632 Daugava 1020 87,9 659 Narva 77 56,2 Ca 400 Kemi 512 51,4 562 Hüdroloogia omapära · Veevahetus läbi Taani väinade takistatud · Vesi kihistunud (8 promilli) · Pinnakihis vastupäeva hoovus · Soome, Liivi ja Botnia laht jäätuvad talvel
Jägala 97 1573 665 0,42 82 0,85 12,9 Vigala 95 1580 657 0,42 61 0,64 14,1 Ahja 95 1070 442 0,41 87 0,92 6,9 Õhne1 94 573 267 0,47 62 0,66 4,8 Halliste 86 1900 917 0,48 76 0,88 17,1 Valgejõgi 85 453 155 0,34 107 1,26 3,9 Mustjõgi1 84 1823 519 0,28 29 0,35 13,4
Upper 95,0% 4,34805319 0,01310964 0,20044395 0,24082346 0,26033555 0,18403857 Koresööda sööjate Piimatoodang söödakulu ühe Toetused 1 ha Lehmapiima lehma kohta, piimalehma kohta, põllum.maa kohta, toodang, ts ts/lehm kr/lehm kr/ha 490 40,83 4 378 445,1 573 40,93 2 047 326,2 746 57,38 15 979 599,4 452 41,09 13 414 128,7 448 42,67 8 777 238,1 797 69,30 10 835 235,3 742 49,47 1 876 213,0
väga suur. Selleks, et vähendada kahjumit tulevikus, ettevõtte hakkab rohkem kurke hapnema panna, näiteks, teha seda juba sellel ajal, kui värskete kurgide hind on 8-9 krooni. Kohe seda ei tee, sest praegu need on ainult prognoosid ja on vaja näha situatsiooni reaalsuses, selleks, et parem arvutada kõik variatsioonid. Osaühingu 1. ja 2. aasta kasumiaruanned on toodud lisades 3.(tabel 10.) ja 4.(tabel 11.). Nagu tabelitest on näha, 1. aasta lõppus kogu kasum on 573 505 krooni, 2. aasta lõppus kogu kasum on 1 166 760 krooni. 3.5. Riskide analüüs Kurkide kasvatamisel, nagu ka igal tegevusel, on omad riskid. Kõige nõrgem koht on tugev sõltuvus kliimast. Viimased aastad kliima Eestis on väga muutuv, ja on raske ennustada, milline ilm on 1- 2 kuu pärast. Kurgid on aga väga õrnad taimid ja tahavad sooja ilma. Üks võimalus vältida suuri kaotusi panna kasvuhoontele ahju. Teine nõrg koht on kurgitaimehaigused
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAH...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
