tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. · Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Pindala 31 500 km² · Maht 23 000 km³ · Suurim sügavus 1637 m · Keskmine sügavus 758 m · Kõrgus merepinnast 456 m · Valgla pindala 560 000 km² · Soolsus 0 · Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Idaosas asuvad suuremad lahed (Barguzini, Tsivõrkui ja Provali laht) ja poolsaared Soolajärved
Töötasu arvestamisel on vaja teada, kas on kogumispensioniga liitunud, haiguspäevad, kas maksuvaba tulu arvestatakse Maksuvaba tulu · 2011.a 1728.- ühes kuus 144.- · täiendav maksuvaba tulu o iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates 2. lapsest (osas, mis ületab lapse maksustatavat tulu); o pensionite maksustamisel 192*12 = 2304.-; o tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis 64*12.- Ül: Töötasu 560.- Töötaja ei ole kogumispensioniga liitunud, maksuvaba tulu avaldus esitatud. Kellele ja kuidas jagatakse kõik maksud ja maksed. SOTSM 184,8 sotskinl ametile 112(20%), rakindlus 72,80(13%)BRUTOPALGAST ETÖK 7,84 Ettevõtte töötuskindlustus 1,4 % ETÖÖJÕUKULU 752,64 TTÖ 15,58 2,8% TM 84,10 NETO 460,32 Maksudeks kokku 292,32 Kui kogumispension siis sots 16%, kogumis pensionile 4% ja ravikindlustusele 13% Töötuskindlustused töötukassale 23,52
отца, если тот в своё время не обучил сына ремеслу. В результате реформ Солона в Афинах установилось общество граждан, но ни демос, ни евпатриды не остались до конца удовлетворёнными этими реформами. Поэтому с 560 по 509 год в Афинах вновь установилась тирания во главе с Писистратом и Клисфеном. Клисфен в 509 году ввёл остракизм – всенародный суд или голосование за изгнание из Афин с помощью черепиц. Однако в V веке до Р.Х. Перикл установил в Афинах демократический строй
90 - koormusindeks ehk lubatud koormus sõiduki ühe ratta kohta H - kiirusindeks ehk rehvile lubatud suurim kiirus Koormusindeksid Tähis Kg Tähis Kg 76 400 93 650 77 412 94 670 78 425 95 690 79 437 96 710 80 450 97 730 81 462 98 750 82 475 99 775 83 487 100 800 84 500 101 825 85 515 102 850 86 530 103 875 87 545 104 900 88 560 105 925 89 580 106 950 90 600 107 975 91 615 108 1000 92 630 109 1030 Kiirusindeksid Max lubatud Tähistus Max lubatud kiirus Tähistus kiirus Km/h MPH Km/h MPH L 120 75 S 180 113 M 130 81 T 190 118 N 140 87 U 200 125
Jaotamata kasum 1090,97 1196,97 357,91 -526,12 -1730,1 440,85 1331,82 952,79 233,7 Tabel 7. 1.aasta kasumiaruanne 10 Nimetu Jaanua Veebrua Septembe s r r Märts Aprill Mai Juuni Juuli August r Võrkpall(€) 770 700 630 700 700 840 770 420 560 Spordisokid(€) 300 200 250 200 200 400 350 300 300 Spordipüksid(€) 750 625 475 600 600 850 775 625 650 Spordisärk(€) 1050 930 900 900 870 990 930 870 810 Spordijalanõud(€ ) 2200 1100 900 900 1500 2000 800 800 1200 Põlvekaitsmed(€) 750 750 650 650 500 825 750 650 625
L- lõikeserva pikkus, mm s – materjali pikkus, mm 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa L = 2 x 20 + 2 x 40 = 120mm 𝜎1 = 480MPa (kalestunud materjal) P1= 120 x 6 x 480 = 345600N Ps = 1,3 x 345600 = 449280 ≈ 45t x) roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=5 mm ava läbimõõduga d=40mm Valem: 𝑃 = 𝜋𝑑 × 𝑠 × 𝜎1 kus: 𝜋𝑑 – lõikeserva pikkus s – materjali pikkus 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa 𝑃 = 𝜋𝑑 × 𝑠 × 𝜎1 𝜎1 = 560MPa P1= 40𝜋 × 5 × 560 = 351858,3772N Ps= 1,3 x 351858,3772N = 457415,89 ≈ 46t aa) messing Л62 paksusega s=3mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 30x80mm (П) 𝑠 𝑃 = 𝑆 × 𝜎1 × ( 𝑎 + 𝑏 ℎ) 𝐻 > 𝑠 , kus: s – materjali pikkus 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa 𝑠 𝑃 = 𝑆 × 𝜎1 × ( 𝑎 + 𝑏 ) 𝐻 > 𝑠 ℎ 𝜎1 = 380𝑀𝑃𝑎 1
lepingud juba sõlmitud. Müügiplaan tehakse nii rahas kui ka naturaalühikutes. (vt.Tab 1). 1. Müügiplaan I kv II kv III kv IV kv Aasta müügi kogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 müügi hind kr/tk 14 14 14 14 14 käive kokku kr. 280 000 490 000 560 000 210 000 1 540 000 Laekumiste all mõistame raha sissevoolu ettevõttesse. Esmased laekumised kasumile suunatud ettevõtetes tekivad omaniku poolt tehtud sissemaksetest 5 põhikapitali. Enamasti ei ole omaniku poolt tehtud raha sissemaksed ettevõttesse piisavad ja lisaks tuleb võtta laenu, mille tulemuseks on laekumised laenutegevusest. Majandustegevuse alustamisest alates on oluline osa rahade
see paraadtänav oli mõlemalt küljelt palistatud marmorsammaskäiguga, tänava otstes aga kõrgusid monumentaalsed väravad. Linna peaväjlak oli sillutatud marmoriga, ei puudunud ka imehea akustikaga odeion (kontserdihoone). Arhitektuurikunsti tipp oli aga jumalanna Artemise tempel. Efesos oli tugev ja hästikindluststud linn ning tõrjus esialgu suurema vaevata barbaarsete naabrite kallaletungid, kuni väravate taha ilmus Lüüdia kuningas Kroisos (Kröösus). See juhutus umbes 560. aastal e. Kr., päris Kroisose valitsemisaja alguses. Linna haaras paanika: näis, et hiigelarmeele on võimatu vastu panna. Türann Pindaros leidis siiski väljapääsu: ta lasi linnaväravatest Artemise templini vedada seitsme kilomeetri pikkuse köie ja kuulutas Efesose puutumatuks "jumalanna territooriumiks". Loomulikult poleks niisugune läbinähtav kavalus suutnud Kroisost peatada, kuid kauplemises vilunud linnaelanikud oskasid ikkagi verevalamist vältida
Kalakasvatus ~20 Linnukasvatus 20-25 broileriliha 31 Munatootmine 25-31 Piimatootmine 23-38 · KILE Põllumaa kasutamine 1 ha põllumaa kasutamine toidutootmiseks Tootmine Ühe inimese toitumispäevade arv Sojakasvatus 5 560 Nisukasvatus 2 218 Riisi või maisi tootmine 1 833 Piimatootmine 590 Linnuliha tootmine 463 Sealiha tootmine 323 Veiseliha tootmine 193 Liha eestlaste toidus. Ühe maa toidud on piirkonniti tihti väga erinevad. Saartel on olnud näiteks ülekaalus kalaroad. Mulgimaal on aukohal mulgikapsad ja kama
sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur -43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Eesti taimestik Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi1440 liiki ja samblaid 560 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. Eesti loomastik Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtrade karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu
TEISMELISTE MÄLU ARENG. Referaat SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis antakse ülevaadet mälu astmetest ja liikides, mälu arendamise aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest. Referaadi teemaks on "Teistmeliste mälu areng" ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas. 1 MÄLU ÜLDINE ÜLEVAADE. Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evulatsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mä...
Mainori Kõrgkool Disaini Intituut Sisekujundus Heidi Pihla DS-1-E-Q-rap JUHI ERINEVAD ROLLID Referaat Juhi erinevad rollid 2 Rapla 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.JUHI TÖÖ................................................................................................................................5 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES.....6 2.1 JUHTIMISTASANDITEL ERINEVAD ROLLID ........................................................................................ 7 2.1.1 Keskastmejuht..............................................
06.2011 Oks Kristiina Surju kuusk 5 11.06.2011 Okspuu Reijo Surju mänd 3 26.09.2011 Mänd Olav Tori saar 5 14.12.2011 Sarapik Evi Tori tamm 4 Kogus Hind Maksumus 10 131 1310 58 80 4640 1 101 101 2 108 216 15 76 1140 4 80 320 2 81 162 5 112 560 Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH3170 Keskkonnakaitse ***** ******** Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Ettekanne Õppejõud: lektor ****** Kohtla-Järve 2012 Sisukord Sissejuhatus Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest. Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on ki...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Vallutatakse Juuda ja Vahemere rannik. U 600 Foiniiklased purjetavad 3 aaastaga (?) ümber Aafrika 598 Jeruusalemma vallutamine Nebukadnetsar II poolt vastuseks Juuda ja Egiptuse liidu sõlmimisele. 587 Babüloonia purustab Jeruusalemma. Juudid küüditakse Babüloni (Paabeli vangipõlv 587-538) u 560 Sparta oma võimsuse tipus. Ateenas valitsevad türannid. Ateena tõusu algus u 550 Pärsia kuningas Kyros II kukutab Meedia ja alustab loojad, Zarathustra(630-553), Kong Fuzi(551-479) ja Buddha(568-488) 539 Pärsia Kyros Suur purustab Babüloonia. Saavutab kontrolli ka Iisraeli üle.Juudid naasevad Jeruusalemma. 525 Pärsia vallutab Egiptuse
2003 502 180,0 2003 503 260,0 2003 504 120,0 2003 505 224,0 2003 507 350,0 2003 508 375,0 2003 509 225,0 2003 511 120,8 2003 513 200,0 2003 514 160,0 2003 518 200,0 2003 519 240,0 2003 520 266,7 2003 522 100,0 2003 524 200,0 2003 528 150,0 2003 529 220,0 2003 536 357,1 2003 539 200,0 2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 549 150,0 2003 552 140,0 2003 553 148,0 2003 554 166,7 2003 557 216,0 2003 560 165,0 2003 561 150,0 2003 562 114,3 2003 563 62,5 2003 564 238,6 2003 571 103,3 2003 574 82,5 2003 577 250,0 2003 579 200,0 2003 580 145,5 2003 584 250,0 2003 585 65,2 2003 588 120,0 2003 591 62,5 2003 596 160,0 2003 597 200,0 2003 598 205,6 2003 602 200,0 2003 603 158,3 2003 608 64,0 2003 613 200,0 2003 630 215,0 2003 637 300,0 2003 641 200,0 2003 642 200,0 2003 644 240,0
60 0,153 900 380 230 600 240 170 300 200 150 200 170 135 70 0,146 1200 450 330 800 330 240 380 300 210 300 250 190 80 0,140 1500 650 450 1000 430 330 510 380 300 400 350 250 90 0,128 2000 900 650 1500 560 430 670 510 380 600 450 340 100 0,115 2500 1250 900 1800 750 560 870 670 510 750 600 450 110 0,103 3000 1750 1250 2200 1000 750 1130 870 670 970 750 600 120 0,091 4000 2550 1750 2500 1300 1000 1430 1130 870 1230 970 750
tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kreeka arhailine skulptuur. 600-480 e.m.a. Noormehe kuju, nn. kuros Volomandrast. u. 600 e.m.a. Kuros Anavysosest. u. Rõivastatud neiu, nn. 525 e.m.a. kore. u. 530 e.m.a. Rõivastatud neiu, nn. Vasikakandja Ateena kore Ateena Akropolilt. u. 560 Akropolilt. u. 530 e.m.a. e.m.a. Kreeka klassikaline skulptuur. 480-323 e.m.a. Kritios. Noormehe figuur. u. 485 e.m.a. Aphrodite sünd. u. 470 Kritios ja Nesiotes. e.m.a. Reljeef Ludovisi Türannitapjad Villast. Harmodios ja Aristogeiton
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post...
Henry VIII...................................................................................................................................1 1.Sissejuhatuseks ....................................................................................................................1 2.Henry VIII noorus................................................................................................................1 3.Troonile pääsemine..............................................................................................................2 4.Esimesed valitsusaastad.......................................................................................................3 5. Reformatsioon....................................................................................................................4 6.Valitsusaja teine pool.............................................................................................................
purustatud piimasokolaad" maapähklitega " Sokolaadi kaal 100 gr 100 gr 100 gr Sokolaadi jaemüügihind 0.75-0,89 0,63-0,89 1-1,23 Energiasisaldus (100 gr) 572 kcal 545 kcal 560 kcal Pähkleid sokolaadis 17% 13% 40% Pakend Paberist kahekordne Papist karbi moodi Kilejas ümbris ümbris pakend Säilitusained sokolaadis Pakendil kirjas, et Pakendil puudub Pakendil puudub säilitusaineteta sellekohane info sellekohane info
Aktsia-/ osakapital 164 000 164 000 - 60 000 60 000 - Rahavood kokku 981 329 1 176 606 -195 277 87 144 16 889 -104 033 PC Eesti müügitulu 2016. aastal seisuga oli Eestis 5 697 609. Järgnevalt tuli Taani 306 045, Rootsi 217 611 ja Soome 174 522. BO Eesti teenib enamus tulu Eestist, milleks on 1 560 904. Järgnevalt tuleb Ühendkuningriigid 182 793, Taani 51 103 ja Soome 25 777. 6 MAJANDUSAASTA OLULISEMAD NÄITAJAD- BILANSS, KASUMIARUANNE JA RAHAVOOD Tabel 6. Bilanss võrdlus. PC BO
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekand...
määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat
· aprill, mai, september, oktoober kell 10 18 · juuni, juuli, august kell 9 19 Muuseumi piletid maksavad 20 krooni. Lastele, üliõpilastele ning pensionäridele 10 krooni. Kontakt: tel.: 605 5044 ; 58 173 560 e-post: [email protected] 6 Piusa jõe ürgorg Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala (pindala 1237 ha) asub Haanja kõrgustikul Võrumaa idaosas Vastseliina ja Meremäe valla piiril. See kaitseala on rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru (kuni 30 m sügav) ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljandite (12 nn müüri) kaitseks
Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid ...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000
- 8. Tallinna Kesklinna SK VISA 300 2 520 45 360.- 9. Tapa Lastekaitse Ühing töölaager 40 480 8 640.- 10. OK Põlva Kobras 80 800 14 400.- 11. SK Taifu 25 250 4 500.- 12. ESS Kalevi Ujumiskool 353 3 106 55 908.- 13. Jõhvi Spordikool 220 2 420 43 560.- 14. MTÜ Öökull Tartumaa Õpilasmalev 300 3 600 64 800.- 15. MTÜ Pärnu Õpilasmalev 1 213 12 130 218 340.- 16. Tallinna SS Kalev 255 2 600 46 800.- 17. Tantsuklubi Stiil 200 2 000 36 000.- 18. Tallinna Raskejõustiku Liit 105 1 050 18 900.- 19. Spordiklubi Do 145 1 740 31 320.- 20
ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Selle koolkonna tuntumateks esindajateks on Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Nad õpetasid oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist ning püüdsid teravmeelsete argumentidega näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivust. 3. ELEA KOOLOKONNA ESINDAJAD 3.1 Xenophanes Xenophanes (vt lisa 1) sündis 580. ja 560. aastate vahel eKr Kolophonis Joonias. Pärslaste sissetungi tõttu oli ta sunnitud kodumaalt põgenema. Rändlauliku ja kasvatajana liikus ta paljude aastate jooksul mööda Kreekamaad, kuni leidis viimaks püsiva asukoha taas Itaalias ning asus elama Eleasse, kus suri kõrges eas. Xenophanes on pigem eleaatide koolkonna eelkäijaid kui selle rajajaid. [5:21] 3.1.1 Filosoofilised vaated Oma filosoofilisi vaateid käsitles Xenophanes värsivormis oma poeemis "Loodusest". See
Transport 11750 9532 7426 8537 Sidekulu + IT 650 450 450 450 Kindlustus 550 550 550 550 Pangakulud 65 65 65 65 Sotsiaalmaks 13860 16972 19759 21389 Laenu intress 0 2487 2487 2487 Koolituskulud 550 530 560 450 Kulud kokku 129018 139204 146506 155402 Tulud kulud kokku 5949 14758 28836 41424 18 11.4 Rahavoogude plaan 1.kuu 2.kuu 3.kuu 4.kuu 5.kuu 6.kuu Sissetulekud: Raha kuu algul x 34510 41248 47042 53855 59751
(2001). Ring-necked Pheasant. [WWW-materjal]. http://www.birdingintaiwan.com/ring-neckedpheasant.htm. (22.03.2017) 2. Eek, L., Kukk, T. (2013). Maismaa võõrliikide käsiraamat. Keskkonnaministeerium. 79 lk. 3. IUCN, HarperCollins Publishers. (2011). Punane raamat: 365 ohustatud liiki. Tänapäev. 400 lk 4. Jonsson, L. (1992). Euroopa linnud: Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 560 lk 5. Kangur, M., Kotta, J., Kukk, T., Kull, T., Lilleleht, V., Luig, J., Ojaveer, H., Paater, T., Vetemaa, M. (2005). Invasiivsed võõrliigid Eestis. Tallinn. 72 lk 6. Kaur, K., Laansoo, U., Puusepp, T. (2010). Mürgised taimed õues ja toas. Tallinn: Varrak. 219 lk 7. Keskkonnaamet. Võõrliigid. [WWW-materjal]. http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/voorliigid/ (21.03.2017) 8
17 30 510 13 10 15 40 600 9 5 13 50 650 5 11 60 660 1 0 9 70 630 -3 -5 1 2 3 4 5 7 80 560 -7 -10 5 90 450 -11 -15 3 100 300 -15 1) Arvutage kogutulu ja piirkulu ning kandke saadud arvud tabelisse -20 2) Vastake küsimustele ) Millise hinna korral on nõudlus veel elastne? ) Millise hinna korral on nõudlus mitteelasatne?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USA-s. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID..............................................................4 1.1.Lämmastikühendid (NOx).............................................................................. 4 1.2.Heitgaasi kahjulikud komponendid süsivesinikud (CH)..................................4 2.AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS...................................................................5 3.VÄLISÕHU KAITSE................................
Väheoluline 387 17,7 23,8 94,3 Ei ole üldse oluline 92 4,2 5,7 99,9 11 1 ,0 ,1 100,0 Total 1626 74,4 100,0 Missing System 560 25,6 Total 2186 100,0 Huvitav väärtus on 11:D Siin on vaja võtta algankeet välja ja vaadata, kas on sisestusviga .Siis tuleb minna tabelisse ja 11 ära parandada 1- V.oluine 2- Küllaltki oluline 3- Vähe 4- Ei ole üldse oluline Väärtused on valepidi pandud, tavaliselt võiks ikka panna et 4 on rahul. Muidu diagrammi tulbad tulevad imelikud Ütle lihtsalt, et 1 ja 4 vahetaks kohad
LAEKUMINE KOKKU 232 707 256 053 330 533 KASUTAMINE PÕHI- JA VÄIKEVAHENDITE SOETUS Seadmed, masinad (arvuti) 17 280 6 000 5 900 MATERJAL JA TEENUSED Arenduskulud 1 440 1 440 2 400 RENDIKULUD Rent 12 980 14 160 14 160 TRANSPORDIKULUD Kütus 7 200 7 560 7 938 Sõidukite kindlustus 540 567 595 IT ja SIDEKULUD GSM 3 300 6 900 7 200 Serveri rent 2 521 2 750 2 750 MAKSUD Käibemaks 14 763 27 350 41 346 PERSONALIKULU Brutopalk 47 520 99 360 103 680 Sotsiaalmaks 15 872 33 186 34 629
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13....
Müügitulud 201 500 188 500 201 500 195 000 201 500 195 000 Omakapital 40 000 0 0 0 0 0 Laenu väljavõtmine 100 000 0 0 0 0 0 Muud tulud 6 000 6 000 6 500 7 000 7 500 8 000 SISSETULEKUD KOKKU: 347 500 365 560 420 200 467 260 522 360 534 920 Väljaminekud: Kütus 32 240 30 160 32 240 31 200 32 240 31 200 Teenindajate palgad (koos 63 000 63 000 63 000 63 000 90 000 90 000 maksudega) Administratsiooni palgad 21 000 21 000 21 000 21 000 30 000 30 000 (koos maksudega) Elekter 200 200 200 200 200 200
Müra Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11 Müraprobleemide lahendused....................................................................................13 Kokkuvõte...................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.......................................
· Magneesiumirikas > 50 mg/l · Kaltsiumirikas > 150 mg/l · Kloriidide rikas > 200 mg/l · Mikroelementide rikkad mineraalveed Fluoririkas - >1 mg/L, enamasti 3 mg/l · Olla ettevaatlik Raua rikas > 1mg/l · Liigne raud tekitab südame ja vereringe haigusi Mineraalveed on erinevad Värska Vittel Mineraalvete koostis (mg/l) Na K Mg Ca AURA MINERAL kergelt gaseeritud 560 70 60 160 MAHE VÄRSKA looduslik minraalvesi 345 21 32 95 VICHY CLASSIC karbon. Min.vesi 30-90 90-150 20-70 20-70 S.PELLEGRINO nat. mineraalvesi 39 2,2 52,2 186,9 VITTEL gaseerimata vesi 7,3 4,9 19,0 91 EVIAN naturaalne mineraalvesi 5 1 24 78 BORJOMI naturaalne mineraalvesi 1378 17 26 28 Naatrium kaalium-kaltsium
Sisukord Kipsi tooraine, tootmine ja kasutamine.......................................................................................3 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine...............................................................6 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid.............................................................................10 Kiudbetoon- omadused, kasutamine, erinevad kiudude tüübid................................................16 Kips Kips ehk kaltsiumsulfaat on maavara, mida leidub suurtes kogustes kogu maailmas. Arvatakse, et loodusliku kipsi varude suurus on ligikaudu 2500 miljardit tonni seejuures arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi...
1. Auto sõitis Tallinnast Tartusse, vahemaa oli 200 km. Esimesel 100 km-l oli kiirus 50 km/h, siis aga 100 km/h . Missugune oli keskmine kiirus? Teel oldud aeg t=100/50+100/100=2+1=3h. Keskmine kiirus v=200/3=66.6km/h. Kiirus ei keskmistu mitte läbitud teepikkuse, vaid teel oldud aja kaudu. 2. Paadiga tuli mööda jõge ära käia naaberkülas, mis asetses 5 km allavoolu. Sõudja suutis paadi kiiruse hoida 5km/h vee suhtes, voolu kiirus oli 3 km/h. Kui kaua aega oli sõudja teel? Sinna sõitis kiirusega 5+3=8km/h, aeg 5/8=0.625h. Tagasi sõitis kiirusega 5-3=2km/h, aega 5/2=2.5h. Kokku oli teel 3.125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05...
5140 5140 1680 560 645 200 300 225 11440 11440
taset küll, mis on järjekordne südamehaiguste riskifaktor. Kofeiinivaba kohvi mõju üle kolesterooli tasemele veel diskuteeritakse. Kõrge homotsüsteiin Kohvi tarbimine tõstab homotsüsteiini taset veres, mis on südamehaiguste riskifaktor. Need leiud on kooskõlas uurimustega, mis on seostanud kohvi tarbimist kardiovaskulaarsete haigusega. Kõrged triglütseriidid Rohkelt kofeiini tarbivatel inimestel (keskmiselt 560 mg päevas või rohkem) vähendab kõigist kofeiini sisaldavatest toodetest loobumine ja kofeiinivabale kohvile üleminek kahe nädalaga triglütseriidide taset 25%. Kõrgevererõhutõbi Kohe pärast kofeiini tarbimist tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks. Pikaajalise kohvi vältimise (mida saab kohvist, teest, shokolaadist, kokast ja mõnedest ravimitest) mõju vererõhule jääb ebaselgeks, siiski soovitavad paljud arstid selle haigusega inimestel kofeiini vältida. Hüpoglükeemia
· 5. Sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjookse aladel elanud frangid kuningas Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid länegoodid sealt hispaaniasse · 495. Ristiti Clodovech ja tema kaaskond; ühineti katoliku kirikuga · Liit ariaanliku kristluse vastu · VI ja VII sajandil ühtsus kadus- vennatapusõjad · Kujunesid üksteisest sõltumatud uued piirkonnad; valitsejad- majordoomused Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil · Itaalia vallutas 560. Aastal germaani hõim- langobardid · Tsivilisatsiooni langus Itaalias · Paavstidest said Rooma linna ja ümbruskonna tegelikud valitsejad; hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine- · 687. Aastal koondas piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte · Majordoomuste võimu suurendas Karl Martell - Võitis araablased 732. Poitiers' lahingus - Hüüdnimeks sai Haamer
võivad tekkida plaanivälised muutused kulud ja kõrvalekaldumised. Meediaplaan / meediakanalite valik (kokkuvõte Vana-Kuuli 1) Meediakanal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Summa Eestikeelne 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 31 880 382 560 EPL (1/5 lk.) 100X160 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 10 080 120 960 SLÕL (1/4) 150/160 12 200 12 200 12 200 12 200 12 200 12 200 12 200 12 200 12 200 12 200 12 200 12 200 146 400 EE (1/5) 150/103 9 600 9 600 9 600 9 600 9 600 9 600 9 600 9 600 9 600 9 600 9 600 9 600 115 200
Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa. Ta asutas mh ka riiklikud bordellid ning pani neile maksud peale. Soloni Ateena põhines veel hõimudel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas valitseja Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. See diktatuur kukutati 510 eKr. Järgnevatel aastatel (alates 508 eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat, ehkki
Tallinna Teeninduskool Müra Referaat Anna Popova HT13-KE Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11 Müraprobleemide lahendused....................................................................................13 Kokkuvõte.........................................................................
poole. Soomel on maismaapiir läänest Rootsi, põhjast Norra ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soome paikneb Põhja- Euroopas põhiliselt 60-nda 70-nda laiuskraadi vahel. Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337 030 km² , sellest vett 31 560 km² ja maad 305 470 km². Pindala kasvab 7 ruutkilomeetrit aastas. Soome maismaa rannajoon on pikkusega 1126 km. Soome on piisavalt ligidal Atlandi ookeanile, et olla mõjutatud Golfi hoovuse poolt, kuid kõige põhjapoolsemas tipus ei tõuse päike 51 päeva jooksul talvel, ning ei looju 73 päeva jooksul suvel. Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist Fennoskandia kilbil ja kvaternaarsest jäätumisest. Soome rannajoon on tugevasti liigestunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
