Kodune ülesanne NR 2. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7.
−0,120 lma, lmb – sisemise ava matriitsi mõõt (mm), LmA, LmB – välimise kontuuri matriitsi mõõt (mm), Rm – sisemise ava matriitsi raadius (mm), Rt – välimise kontuuri matriitsi raadius (mm), Lt A, Lt B – välimise kontuuri templi mõõt (mm) Välimise kontuuri stantsi eskiis: Sisemise kontuuri stantsi eskiis: Sele 6.
(3+0,44*2)]=102,2 mm b) Painutusjõud: B = l = 50mm rt = r = 3 mm k2 =0,131 [1:52] rm = 7mm [1:54] σb P = 2,5* B *s * * k2= 2,5 * 50 * 2 * 300 *0,131 B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s c) Templite ja matriitside mõõdud: Et saada painutamisel nõutavat painutamisenurka, tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem. Elastse ühepoolse vedrustusnurga suurus klambri painutamisel on järgmine: k = 1 – x = 1 – 0,44 = 0,56 l1= rm + rt + 1,25s = 7 + 3 + 1,25* 2 = 12,5mm l1 – painutusõlg, mm; σ s - teras 08кп, ГОСТ 1050-88 =18kg /mm2 =180MPa 5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INSENERITEADUSKOND Tartu Kolledž BETOONKONSTRUKTSIOONID I KURSUSEPROJEKT NTS1711 Tartu 2021 Sisukord 1 Lähteülesanne ..................................................................................................................... 4 1.1 Lähteandmed ............................................................................................................... 4 2 Vahelae konstruktiivne skeem ja materjalid ...................................................................... 5 2.1 Konstruktsiooni mõõtmete valik ................................................................................. 5 2.2 Laeplaadi paksuse arvutus:.......................................................................................... 5 2.3 Materjalide valik ......................................................................................................... 5
pinnasesurve probleemidega. Töötades pärast ülikooli lõpetamist Prantsuse asumaal Martinique saarel kindlustuste rajamisel lahendas ta küsimuse pinnasesurve suurusest ja jaotusest seintele. Tema osa pinnasemehaanikas on sama oluline kui füüsikas. Pärast Coulomb' töid oligi põhiliseks uurimisobjektiks pinnasesurve probleemid . Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus.
Kõik kommentaarid