Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stantsid ja pressvormid kodused tööd (0)

1 Hindamata
Punktid

 
 
 
 
 
 
 
 
 
KODUSED ÜLESANDED 
Õppeaines: STANTSID JA PRESSVORMID  
 
Mehaanikateaduskond  
 
 
      Esitamiskuupäev:  
Üliõpilase   allkiri :…………….. 
Õppejõu allkiri: ……………… 
 
 
 
 
 
 
Tallinn  
Ivo Hein 
SISUKORD 
 
ÜLESANNE NR. 1 ...................................................................................................................... 2 
 
ÜLESANNE NR. 2 ...................................................................................................................... 3 
 
ÜLESANNE NR. 3 ...................................................................................................................... 8 
 
ÜLESANNE NR. 4 .................................................................................................................... 17 
 
ÜLESANNE NR. 5 .................................................................................................................... 21 
VIIDATUD  ALLIKATE  LOETELU  ................................................................................................. 25 
 
 
 
Tallinn 2017  

 
Ivo Hein 
  ÜLESANNE NR. 1 
 
Määrata stantsimise arvutuslik  lõikejõud  ja vajlik pressi  survejõud  kui stantsime ava 
või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: 
 
y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm; 
x) roostevaba  teras 12X18H10T, paksusega s=5 mm ava läbimõõduga d=40mm  
aa) messing  Л62 paksusega s=3mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 30x80mm 
 
 
y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm; 
 
Valem: 𝑃1 = 𝐿  ×  𝑠  ×   𝜎1, kus 
L- lõikeserva pikkus, mm 
s – materjali pikkus, mm 
𝜎1- materjali lõiketakistus, MPa 
L = 2 x 20 + 2 x 40 =  120mm  
𝜎1= 480MPa (kalestunud materjal) 
P1= 120 x 6 x 480 = 345600N 
Ps = 1,3 x 345600 = 449280 ≈ 45t 
 
 
x) roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=5 mm ava läbimõõduga d=40mm  
 
Valem: 𝑃 = 𝜋𝑑  ×  𝑠  ×   𝜎1  kus: 
𝜋𝑑 – lõikeserva pikkus  
s – materjali pikkus  
𝜎1- materjali lõiketakistus, MPa 
𝑃 = 𝜋𝑑  ×  𝑠  × 𝜎1 
𝜎1= 560MPa 
P1= 40𝜋  ×  5  ×  560 = 351858,3772N 
Ps= 1,3 x 351858,3772N  = 457415,89 ≈ 46t 
 
aa) messing Л62 paksusega s=3mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 30x80mm (П)  
 
𝑃 = 𝑆  ×  𝜎1  × ( 𝑎 +  𝑏 𝑠)   𝐻  > 𝑠 , kus: 

s – materjali pikkus 
𝜎1- materjali lõiketakistus, MPa 
𝑠
𝑃 = 𝑆  ×  𝜎1  × ( 𝑎 +  𝑏 )   𝐻  > 𝑠

 
𝜎1 = 380𝑀𝑃𝑎 
P1= 3  ×  380  × ( 80 +  30 1) = 125628 𝑁 
5
Ps = 1,3 x 125628 = 163316,4 ≈ 16,4t 
 
Tallinn 2017 

 
Ivo Hein 
  ÜLESANNE NR. 2  
Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi  ja templi mõõdudpilude  suurused 
matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi  eskiisid
 
 
1)  Lähteandmed: 
 
s= 6mm 
d= 12H14(+430
     0 )mm 
D
  0 
1= 50h14(−620) mm 
Teras: 08КП, ГОСТ1050-74 
Katketugevus: 𝜎𝑏 30 𝑘𝑔𝑓
𝑚𝑚2  
Lõiketakistus: 𝜎1 = (0,65 … 0,75) 𝜎1 = 19,5 … 22,5 𝑘𝑔𝑓
𝑚𝑚2 
Valin: 𝜎1 = 21 𝑘𝑔𝑓
𝑚𝑚2 
Kahepoolne pilu : 𝑧 = 𝑐  × 𝑠 ×   √ 𝜎1 = 0,035  × 6  ×   √21   ≈ 0,96 
 
Sisemise ava matriitsi mõõt: 
 
𝑑
+0,110
𝑚 = (𝑑𝑑𝑒𝑡 + 𝜎𝑑𝑒𝑡 + 𝑧)+𝜎𝑚 = (12 + 0,430 + 0,96)𝐻11 = 13,39H11(     0

 
Sisemise ava templi mõõt: 
 
𝑑
        0
𝑡 = (𝑑𝑑𝑒𝑡 + 𝜎𝑑𝑒𝑡)−𝜎𝑡 = (12 + 0,430)−ℎ11 = 12,43ℎ11(−0,110) 
 
Välimise kontuuri matriitsi mõõt:  
 
𝐷
+160
𝑚 = (𝐷𝑑𝑒𝑡 − 𝜎𝑑𝑒𝑡)+𝜎𝑚 = (50 − 0,620)𝐻11 = 49,38𝐻11(      0 ) 
 
Välimise kontuuri templi mõõt: 
 
𝐷
      0
𝑡 = (𝐷𝑑𝑒𝑡 − 𝜎𝑑𝑒𝑡 − 𝑧)−𝜎𝑡 = (50 − 0,620 − 0,96)ℎ11 = 48,42ℎ11(−160) 
 
 
Tallinn 2017 

 
Ivo Hein 
Sisemise ava matriitsi ja templi eskiis  
 
Väliskontuuri matriitsi ja templi eskiis  
 
Ø12,43ℎ11(        0
−0,110) 
Ø48,42ℎ11(      0
−160) 
 
 
−0,110
Ø 13,39H11(     0

Ø49,38𝐻11(+160
      0 ) 
 
 
 
 
2)  Lähteandmed 
 
 
 
s=1mm  +0,033
d=20H8(      0 )mm 
D
0
2= 80h8(−0,046)mm 
Materjal: Teras 50, ГОСТ1050-74 
Katketugevus:  𝜎𝑏 64 𝑘𝑔𝑓
𝑚𝑚2 
Lõiketakistus: 𝜎1 = (0,65 … 0,75) 𝜎1 = 41,6 … 48 𝑘𝑔𝑓
𝑚𝑚2 
Valin: 𝜎1 = 45 𝑘𝑔𝑓
𝑚𝑚2 
Kahepoolne pilu: 𝑧 = 𝑐  × 𝑠 ×   √ 𝜎1 = 0,005  × 1  ×   √45   ≈ 0,034 
 
Sisemise ava matriitsi mõõt: 
 
𝑑
+0,013
𝑚 = (𝑑𝑑𝑒𝑡 + 𝜎𝑑𝑒𝑡 + 𝑧)+𝜎𝑚 = (20 + 0,033 + 0,034)𝐻6 = 20,067H6(     0

 
Sisemise ava templi mõõt: 
 
𝑑
        0
𝑡 = (𝑑𝑑𝑒𝑡 + 𝜎𝑑𝑒𝑡)−𝜎𝑡 = (20 + 0,033)−ℎ6 = 20,033ℎ6(−0,013) 
 
Välimise kontuuri matriitsi mõõt: 
 
𝐷
+0,019
𝑚 = (𝐷𝑑𝑒𝑡 − 𝜎𝑑𝑒𝑡)+𝜎𝑚 = (80 − 0,046)𝐻6 = 79,954𝐻6(      0

 
Tallinn 2017 

 
Ivo Hein 
Välimise kontuuri templi mõõt: 
 
𝐷
      0
𝑡 = (𝐷𝑑𝑒𝑡 − 𝜎𝑑𝑒𝑡 − 𝑧)−𝜎𝑡 = (80 − 0,046 − 0,034)ℎ6 = 79,92ℎ6(−0,019) 
 
 
 
Sisemise ava matriitsi ja templi eskiis 
 
Väliskontuuri matriitsi ja templi eskiis 
 
∅79,92ℎ6(      0 )
∅20,033ℎ6(        0
−0,019  
−0,013) 
 
+0,013
Ø20,067H6(     0

∅79,954𝐻6(+0,019
      0
)   
 
 
 
3)  Lähteandmed 
 
 
 
s= 3mm 
R= 3mm  0,033
a= 30𝐻8(0

A= 75h12(0−0,3) 
+0,033
b= 30H8(       0 ) 
B= 60h12(0−0,300) 
Materjal: Teras 20, ГОСТ1050-74 
Katketugevus:  𝜎𝑏 42 𝑘𝑔𝑓
𝑚𝑚2 
Lõiketakistus: 𝜎1 = (0,65 … 0,75) 𝜎1 = 27,3 … 31,5 𝑘𝑔𝑓
𝑚𝑚2 
Valin: 𝜎1 = 30 𝑘𝑔𝑓
𝑚𝑚2 
 
Tallinn 2017 

 
Ivo Hein 
Kahepoolne pilu siseaval: 𝑧1 = 𝑐  × 𝑠 ×   √ 𝜎1 = 0,005  × 3  ×   √30   ≈ 0,082𝑚𝑚 
Kahepoolne pilu väliskontuuril: 𝑧2 = 𝑐  × 𝑠 ×   √ 𝜎1 = 0,035  × 1  ×  √30   ≈ 0,575𝑚𝑚 
 
Sisemise ava matriitsi mõõt: 
 
𝑙𝑚𝑎 = (𝑙𝑑𝑒𝑡 + 𝛿𝑑𝑒𝑡 + 𝑧1)+𝛿𝑚 = (30 + 0,033 + 0,082)𝐻6  = 30,115H6(+0,013)mm  
𝑙𝑚𝑏 = (𝑙𝑑𝑒𝑡 + 𝛿𝑑𝑒𝑡 + 𝑧1)+𝛿𝑚 = (30 + 0,033 + 0,082)𝐻6  = 30,115H6(+0,013)mm  
𝑅
0,082
𝑚𝑎 = (𝑅𝑑𝑒𝑡 + 𝛿𝑑𝑒𝑡 + 𝑧1)+𝛿𝑚 = (3 + 0,1 + 
)𝐻6  = 3,141H6(+0,008)mm  
2
2
Sisemise ava templi mõõt: 
 
𝑙𝑡𝑎 = (𝑙𝑑𝑒𝑡 − 𝛿𝑑𝑒𝑡)−𝛿𝑡 =(30 – 0,033)−ℎ6= 30,033𝒉𝟔(−𝟎,𝟎𝟏𝟑)mm 
𝑙𝑡𝑏 = (𝑙𝑑𝑒𝑡 − 𝛿𝑑𝑒𝑡)−𝛿𝑡 =(30 – 0,033)−ℎ6= 30,033𝒉𝟔(−𝟎,𝟎𝟏𝟑)mm 
𝑅𝑡 = (𝑅𝑑𝑒𝑡 + 𝛿𝑑𝑒𝑡)−𝛿𝑡 = (3 + 0,1)ℎ6  = 3,1h6(−𝟎,𝟎𝟎𝟔)mm  
Välimise kontuuri matriitsi mõõt: 
 
𝐿𝑚𝐴 = (𝐿𝑑𝑒𝑡 + 𝛿𝑑𝑒𝑡)+𝛿𝑡 = (75 - 0,300)𝐻10  = 74,700H10(+0,120)mm  
𝐿𝑚𝐵 = (𝐿𝑑𝑒𝑡 + 𝛿𝑑𝑒𝑡)+𝛿𝑡 = (60 - 0,300)𝐻10  = 59,700H10(+0,120)mm  
𝑅
0,575
𝑚 = (𝑧2)+𝛿𝑡 = (
)𝐻10  = 0,287H10(+0,040)mm  
2
2
Välimise kontuuri templi mõõt: 
 
𝐿𝑡𝐴 = (𝑙𝑑𝑒𝑡 + 𝛿𝑑𝑒𝑡 + 𝑧2)−𝛿𝑡 = (75 - 0,300 + 0,575)−ℎ10  = 74,125h10(−𝟎,𝟏𝟐𝟎)mm  
𝐿𝑡𝐵 = (𝑙𝑑𝑒𝑡 + 𝛿𝑑𝑒𝑡 + 𝑧2)−𝛿𝑡 = (60 - 0,300 + 0,575)−ℎ10  = 59,125h10(−𝟎,𝟏𝟐𝟎)mm 
 
 
 
 
 
Tallinn 2017 

 
Ivo Hein 
Sisemise ava matriitsi eskiis: 
Sisemise ava templi eskiis: 
 
 
 
 
Välimise kontuuri matriitsi eskiis 

Välimise kontuuri templi eskiis 
 
59,700H10(+0,120)
59,125h10(−0,120) 
 
  74,700 H10 (+0,120)   
 )
0,120)
(+0,120) 
120
,0(−
10
h
74,700 H10 (
74,125
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2017 

 
Ivo Hein 
  ÜLESANNE NR. 3 
Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: 
 
g) arvutada toorikute pikkused; 
 
h) leida painutusjõud või kalibreerimisjõud, 
 
i) arvutada templite ja matriitside mõõdud, 
 
Teha templite ja matriitside eskiisid. 
 
1)  Lähteandmed 
 
 r = 7 mm 
 
l = 40 mm 
 
s = 3 mm 
 
Painutada koos kalibreerimisega 
 
Materjal: teras 40, ГОСТ1050-88 
 
𝜎𝑏= Rm = 580 MPa 
 
Painutatud osa pikkus neutraalkihis: 
 
𝑟
Tegur x on määratud sõltuvalt suhtest  = 7 = 2,333 
𝑠
3
 
x = 0,46 – võtan tabelist nr. 9 
 
 
𝑙
𝜋 ∙ 𝜑
𝜋∗90
𝑛= 
 (r + x ∙ s ) = 
 (7 + 0,46 ∙ 3) = 13,1633 mm 
180
180
Tooriku pikkus: 
𝑙𝑘=  (𝑙1 - s - r) + (𝑙2 - s - r) + 𝑙𝑛 = (50 – 3 - 7) + (40 – 3 - 7) + 13,1633 = 83,1633 
Painutusjõud: 
B = l = 40 mm  
𝐵 ∙ 𝑆2
40 ∙ 32
𝑃 =
∙ 𝑅
∙ 580 = 20880𝑁 ≈ 𝟐, 𝟏𝑻
𝑅 + 𝑆
𝑚 = 7 + 3
 
 
 
Tallinn 2017 

 
Ivo Hein 
Kalirbeerimisjõud: 
A = (𝑙1 + 𝑙2) ∙ B = (50 + 40) ∙ 40 =  3600 𝒎𝒎𝟐 
p = 70N/𝑚𝑚2 
Templite ja matriitside mõõdud: 
Detailile nõutava nurga saamiseks tuleb seda painutada elastse deformatsiooni võrra rohkem. 
k = 1 – x= 1 – 0,46 = 0,54 
𝜎𝑠 - teras 40, ГОСТ 1050-88 =37kg/mm2 = 370Mpa 
l = 35,45mm  
tan β
𝑙 
𝜎
35,45
370
 = 0,375 ∙ 
 ∙  𝑠  = 0,375 ∙ 
 ∙ 
𝑘 ∙ 𝑠
𝐸
0,54 ∙ 3 2,1 ∙ 105 = 0,0144 β = 0°52´ 
Templi ja matriitsi nurk: 90˚ - 2 ∙ 0˚52ʹ = 88˚16ʹ 
Matriitsi mõõdud: 
rm = (2....3) ∙ s = 2,5 ∙ 3 = 7,5mm 
h = 15mm 
H = 45mm 
rmt = (0,6....0,8) ∙ (r + s) = 0,8 ∙ (7 + 3) = 8mm 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2017 

 
Ivo Hein 
 
88º16’ 
 
 
 
 
 
Tallinn 2017 
10 
 
Ivo Hein 
2)  Lähteandmed 
 
R= 7mm 
 
l = 40mm 
 
s= 6mm 
 
b= 60mm 
 
h= 80mm 
 
Materjal: teras 08кп, ГОСТ 1050-88 
𝜎𝑏 = 300Mpa 
Tooriku kogupikkus: 
𝑟
7
Tegur x on määratud sõltuvast suhtest    =    = 1,16 
𝑠
6
x= 0,43 
𝜋
lk =2(h - s - r) + (b - 2s - 2r) + 2[   (r + xs)] = 2 ∙ (80 - 6 - 7) + (60 - 2 ∙ 6 – 2 ∙ 7) + 2[ 𝜋 (7 + 0,32 ∙
2
2
 6)] = 196,023 
Painutusjõud: 
B = l = 40mm 
rt = r = 7 mm 
k2 = 0,14        
rm =  12mm                                    
 
 
        
P = 2,5 ∙ B ∙ s ∙ 𝜎𝑏 ∙ k2= 2,5 ∙ 40 ∙ 6 ∙ 300 ∙ 0,14 
Templite ja matriitside mõõdud: 
Et  saada  painutamisel  nõutavat  painutamisenurka,  tuleb  templiga  painutada  detaili  elastse 
deformatsiooni võrra rohkem. 
 
Tallinn 2017 
11 
 
Ivo Hein 
Elastse ühepoolse vedrustusnurga suurus klambri painutamisel on järgmine: 
k = 1 – x = 1 – 0,43 = 0,57 
l1=  rm + rt + 1,25s = 12 + 7 + 1,25 ∙ 6 = 26,5 
l1 – painutusõlg, mm; 
σs - teras 08кп, ГОСТ 1050-88 = 18kg /mm2 = 180MPa 
E- (teras) = 2,1 ∙ 105MPa 
𝑙
26,5
180
tanβ = 0,75 ∙  1   ∙   𝜎𝑠 = 0,75 ∙  
 ∙ 
 = 0,004981 
𝑘 ∗ 𝑠
𝐸
0,57 ∙ 6 2,1 ∙ 105 
β = 0˚ 0’ 17,9322’’  
Pilud matriitsi ja templi vahel: 
n = 0,09 – tabelist nr. 20 
 
n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest 
s = 6 +
− 0,18 = 6,18mm 
zmin = smax = 6,18mm 
zmax = smax  + s ∙ n = 6,18 + 6 ∙ 0,09 = 6,72mm 
Templi mõõt: 
L
      0
t = b – (2 ∙ zmin) = 60 - (2 ∙ 6,18) = 60 – 12,36 = 47,64h8( −0,033) 
Matriitsi mõõt: 
+0,033
60H8(       0 ) 
 
 
 
Tallinn 2017 
12 
 
Ivo Hein 
 
Templi eskiis 
Matriitsi eskiis 
 
 
  18’’ 
60H8 
 
60
 
80
 
47,64h8 
 
Tallinn 2017 
13 
 
Ivo Hein 
3)  Lähteandmed 
 
R = 7mm 
l = 80mm 
s = 6mm 
b = 60mm 
h = 80mm 
Materjal : Duralumiinium  Д16А-М 
𝜎𝑏 =Rm= 220Mpa 
𝜎𝑠 = 200Mpa 
Tooriku kogupikkus: 
𝑟
7
Tegur x on määratud sõltuvast suhtest    =    = 1,16666                            
 
        
𝑠
6
x = 0,443 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
         [1:37] 
𝜋
lk =2(h - s - r) + (b - 2s - 2r) + 2[   (r + xs)] = 2 ∙ (80 - 6 - 7) + (60 - 2 ∙ 6 – 2 ∙ 7) + 2[ 𝜋 (7 + 0,443 ∙ 6)]                        
2
2
= 198,34mm 
Painutusjõud: 
B = l = 80mm 
rt = r = 7mm 
k2 = 0,14    
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
         [1:52] 
rm = 12mm 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
         [1:54] 
P = 2,5 ∙ B ∙ s ∙ 𝜎𝑏 ∙ k2= 2,5 ∙ 80 ∙ 6 ∙ 220 ∙ 0,22 
Templite ja matriitside mõõdud: 
 
Tallinn 2017 
14 
 
Ivo Hein 
Et  saada  painutamisel  nõutavat  painutamisenurka,  tuleb  templiga  painutada  detaili  elastse 
deformatsiooni võrra rohkem. 
Elastse ühepoolse vedrustusnurga suurus klambri painutamisel on järgmine: 
k = 1 – x = 1 – 0,443 = 0,557 
l1=  rm + rt + 1,25s = 12 + 7 + 1,25 ∙ 6 = 26,5mm 
E- (duralumiinium) = 7,05 * 104MPa 
𝑙
26,5
200
tanβ = 0,75 ∙  1   ∙   𝜎𝑠 = 0,75 ∙  
 ∙ 
 = 0,01467 
𝑘 ∗ 𝑠
𝐸
0,557 ∙ 6 7,05 ∙ 104 
β = 1ʹ0,74’’  
Pilud matriitsi ja templi vahel: 
n = 0,09 võtan tabelist 20 
 
 
 
 
 
 
 
 
         [1:54] 
n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest 
s = 6 +
− 0,18 = 6,18mm 
zmin = smax = 6,18mm 
zmax = smax  + s ∙ n = 6,18 + 6 ∙ 0,09 = 6,72mm 
Templi mõõt: 
L
      0
t = b – (2 ∙ zmin) = 60 - (2 ∙ 6,18) = 60 - 12,36 = 47,64h8( −0,027) 
Matriitsi mõõt: 
+0,033
60H8(       0 ) 
 
 
 
Tallinn 2017 
15 
 
Ivo Hein 
Templi eskiis 
Matriitsi eskiis 
 
 
1ʹ0,74’’ 
60 H8 
 
 
80
68
47,64h8 
 
Tallinn 2017 
16 
 
Ivo Hein 
  ÜLESANNE NR. 4 
 
Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud 
ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leidaka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha 
templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. 
 
1)  Lähteandmed 
 
r = 10mm 
R = 8,5mm 
s = 1,5mm 
d1 = 140mm 
d2  = 160mm 
h = 130mm 
H = 140mm 
Materjal: Teras 20, ГОСТ1050-74 
 
 
𝜎𝑏 = 412Mpa 
Tooriku mõõdud: 
𝐷𝑡1 = √𝐷2 + 4 ∙ 𝐷 ∙ 𝐻 − 1,72 ∙ 𝑟 ∙ 𝐷 − 0,56 ∙ 𝑟2 = 
√1602 + 4 ∙ 160 ∙ 140 − 1,72 ∙ 10 ∙ 160 − 0,56 ∙ 102 ≈ 336mm 
Valim: 𝐷𝑡1 = 340mm, s = 1,5mm 
Esimene  tõmme : 
𝑆 
1,5
Materjali suhteline paksus 
∙ 100  = 
∙ 100 = 0,441 
𝐷𝑡
340
Valin m1 = 0,56                                                                                                                                [1:66] 
 
Tallinn 2017 
17 
 
Ivo Hein 
Detaili läbimõõt pärast esimest tõmmet d1 = m1 ∙ Dt = 0,56 ∙ 340 = 190,4mm 
Teine tõmme: 
𝑆 
1,5
Materjali suhteline paksus 
∙ 100  = 
∙ 100 = 0,788 
𝑑𝑡
190,4
𝑑2 = 160mm 
160
m2 = 𝑑2  = 
 = 0,840 
𝑑1
190,4
d1 = m1 ∙ Dt = 0,56 ∙ 340 = 190,4mm 
Esimene tõmme ümardusraadiused matriitsil ja templil: 
𝑟
𝑟
Ümardusraadiused leian sõltuvalt materjali paksustele graafikutele suhetest  𝑚  ja  𝑡                      [1:70] 
𝑆
𝑆
𝑟𝑚 =   r
𝑠
m1 ∙ s = 8 ∙ 1,5 = 12mm 
𝑟𝑡 =  r
 𝑠
t1 ∙ s = 6 ∙ 1,5 = 7,5mm 
Esimene tõmme pilu templi ja matriitsi vahel: 
z = (1,3…1,5) ∙ s=1,4 ∙ 1,5 = 2,1mm                                                                                                 [1:73] 
Esimene tõmme templi ja matriitsi läbimõõdud
Matriitsi läbimõõt: 
dm = d1 = 190,4mm 
Templi läbimõõt:  
dt = dm – 2 ∙ z = 190,4 – 2 ∙ 2,1 = 186,2mm 
Esimene tõmme, detaili tõmbejõud: 
P1= π ∙ (d1 ∙ s ( ∙ s ∙ Rm ∙ k1 =  π ∙ (191 ∙ 1,5(  ∙1,5 ∙ 420 ∙  0,63 = 357236≈ 35,7T 
 
Tallinn 2017 
18 
 
Ivo Hein 
𝑘2 = 0,63 
 
Esimene tõmme, surveplaadi survejõud: 
Q1= 𝜋 [𝐷2 − (𝑑
4
1𝑡 + 2  ∙   𝑟𝑚1)2] ∙ 𝑞 = 0,785 ∙ [3402 - (191 + 2 ∙ 12)2] ∙ 2 = 108918≈ 11T  
Esimene tõmme, pressile mõjuv summaarne  tõmbejõud: 
𝑃𝑝𝑟1 = 𝑃1 + 𝑄1 = 35,7 + 11 = 46,7𝑇 
Teine tõmme ümardusraadiused matriitsil ja templil: 
s
1,5
 ∙ 100 = 
 ∙ 100 = 0,788 
𝑑1
190,4
𝑟
𝑟
Ümardusraadiused leian sõltuvalt materjali paksustele graafikutele suhetest  𝑚  ja  𝑡                      [1:70] 
𝑆
𝑆
𝑟𝑚 = r
𝑠
m1 ∙ s = 7 ∙ 1,5 = 10,5mm ≈ 11mm                                                           
𝑟𝑡 = r
 𝑠
t1 ∙ s = 4,5 ∙ 1,5 = 4,85mm ≈ 7 
Teine tõmme pilu templi ja matriitsi vahel: 
z = 1,1 ∙ s = 1,1 ∙ 1,5 = 1,65mm                                                                                                           [1:73] 
Teine tõmme templi ja matriitsi läbimõõdud: 
Matriitsi läbimõõt: 
dm = d2 = 160mm 
Templi läbimõõt:  
dt = dm – 2 ∙ z = 160 – 2 ∙ 1,65 = 156,7mm 
Teine tõmme, detaili tõmbejõud: 
P2= π ∙ (d2 ∙ s ( ∙ s ∙ Rm ∙ k2 =  π ∙ (160 ∙ 1,5(  ∙ 1, 5  ∙ 420 ∙  0,63 = 299255≈ 30T 
 
Tallinn 2017 
19 
 
Ivo Hein 
𝑘1 = 0,63 
 
Teine tõmme, surveplaadi survejõud: 
Q2 = 𝜋 [𝑑2 − (𝑑
4
2 + 2  ∙   𝑟𝑚1)2] ∙ 𝑞2 = 0,785 ∙ [1912 - (160 + 2 ∙ 11)2] ∙ 2,5 = 6592≈ 6,6T  
 
Teine tõmme, pressile mõjuv summaarne tõmbejõud: 
𝑃𝑝𝑟2 = 𝑃2 + 𝑄2 = 30 + 6,6 = 36,6𝑇 
 
 Esimene tõmme templi, matriitsi eskiis:  
186,2 
 
2,1 
 
 
 
 
1,5
 
 
 
 
 
 
 
 
 
190,4 
 
Teine tõmme templi, matriitsi eskiis: 

156,7 
 
1,65 
 
1,5
 
Tallinn 2017 
20 
 
130 
Ivo Hein 
  ÜLESANNE NR. 5 
 
Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi  eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks 
valida  vähemalt  4  erimõõtmelist  ja  erikujulist  templit.  Matriitsi  minimaalsed  mõõtmed  on 
80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. 
Stantsi survekeskme asukoht määrata: 
a) analüütilisel meetodil; 
b) graafilisel meetodil. 
Mõlema  meetodi  korral  märkida  skeemile  survekeskme  asukoht  koos  määratud  mõõtmetega. 
Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. 
Valin stantsi mõõtudega: 
 
 
 
Tallinn 2017 
21 
 
Ivo Hein 
1.  Ümmargune ava Ø20mm, lõikejoone pikkus L1 = P1 =  𝜋 ∙ d = 𝜋 ∙ 20 = 62,8mm 
2.  Kuusnurkne ava külje pikkusega 10mm, siis lõikejoone pikkus L2 = P2 = 6 ∙ a = 6 ∙ 15 = 90mm 
3.  Ruudu kujuline ava, siis lõikejoone pikkus L3 = P3  =  4 ∙  A  = 4 ∙ 20 = 80mm 
4.  Ristküliku kujuline ava mõõtudega A x B  (15mm x 25mm) , siis lõikejoone pikkus   
L4 = P4  =  2 ∙  (A + B) = 2 ∙  (15 + 25) = 80mm 
 
Analüütiline meetod: 
𝑃′ ∙ 𝑎′ + 𝑃′ ∙ 𝑏′ + 𝑃′ ∙ 𝑐′ + 𝑃′ ∙ 𝑑′
62,8 ∙ 18,85 + 90 ∙ 69,96 + 80 ∙ 83,88 + 80 ∙ 27,62
𝑋 = 1
2
3
4
𝑃1′ + 𝑃2′ + 𝑃3′ + 𝑃4′
62,8 + 90 + 80 + 80
 
≈ 52,43𝑚𝑚 
 
Tallinn 2017 
22 
 
Ivo Hein 
𝑃
62,8 ∙ 55,88 + 90 ∙ 63,27 + 80 ∙ 23,54 + 80 ∙ 18,15
𝑌 = 1 ∙ 𝑎 + 𝑃2 ∙ 𝑏 + 𝑃3 ∙ 𝑐 + 𝑃4 ∙ 𝑑 =
𝑃1 + 𝑃2 + 𝑃3 + 𝑃4
62,8 + 90 + 80 + 80
 
≈ 40,1 
 
Graafiline meetod: 
 
 
 
Tallinn 2017 
23 
 
Ivo Hein 
 
 
 
Tallinn 2017 
24 
 
Ivo Hein 
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 
[1] 
Särak , J. „Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid“. Õppematerjal. 2016 . Tln 
[2] 
Purde .M „Täpsustehnika“ Tallinn 2002 
 
 
Tallinn 2017 
25 
 
Vasakule Paremale
Stantsid ja pressvormid kodused tööd #1 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #2 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #3 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #4 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #5 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #6 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #7 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #8 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #9 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #10 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #11 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #12 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #13 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #14 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #15 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #16 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #17 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #18 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #19 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #20 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #21 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #22 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #23 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #24 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #25 Stantsid ja pressvormid kodused tööd #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor feinn Õppematerjali autor
SISUKORD
1. ÜLESANNE NR. 1 2
2. ÜLESANNE NR. 2 3
3. ÜLESANNE NR. 3 8
4. ÜLESANNE NR. 4 17
5. ÜLESANNE NR. 5 21
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 25

Sarnased õppematerjalid

Stantsid ja pressvormid
22
pdf

Stantsid ja pressvormid

Kodune ülesanne NR 2. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7.

Masinaelemendid
Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud-pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid-
12
docx

Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid.

−0,120 lma, lmb – sisemise ava matriitsi mõõt (mm), LmA, LmB – välimise kontuuri matriitsi mõõt (mm), Rm – sisemise ava matriitsi raadius (mm), Rt – välimise kontuuri matriitsi raadius (mm), Lt A, Lt B – välimise kontuuri templi mõõt (mm) Välimise kontuuri stantsi eskiis: Sisemise kontuuri stantsi eskiis: Sele 6.

Ainetöö
Stantsid ja pressvormid ül-3
20
docx

Stantsid ja pressvormid ül. 3

(3+0,44*2)]=102,2 mm b) Painutusjõud: B = l = 50mm rt = r = 3 mm k2 =0,131 [1:52] rm = 7mm [1:54] σb P = 2,5* B *s * * k2= 2,5 * 50 * 2 * 300 *0,131 B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s c) Templite ja matriitside mõõdud: Et saada painutamisel nõutavat painutamisenurka, tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem. Elastse ühepoolse vedrustusnurga suurus klambri painutamisel on järgmine: k = 1 – x = 1 – 0,44 = 0,56 l1= rm + rt + 1,25s = 7 + 3 + 1,25* 2 = 12,5mm l1 – painutusõlg, mm; σ s - teras 08кп, ГОСТ 1050-88 =18kg /mm2 =180MPa 5

Ainetöö
Betoonkonstruktsioonid kursuseprojekt
30
pdf

Betoonkonstruktsioonid kursuseprojekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INSENERITEADUSKOND Tartu Kolledž BETOONKONSTRUKTSIOONID I KURSUSEPROJEKT NTS1711 Tartu 2021 Sisukord 1 Lähteülesanne ..................................................................................................................... 4 1.1 Lähteandmed ............................................................................................................... 4 2 Vahelae konstruktiivne skeem ja materjalid ...................................................................... 5 2.1 Konstruktsiooni mõõtmete valik ................................................................................. 5 2.2 Laeplaadi paksuse arvutus:.......................................................................................... 5 2.3 Materjalide valik ......................................................................................................... 5

Raudbetoon
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

pinnasesurve probleemidega. Töötades pärast ülikooli lõpetamist Prantsuse asumaal Martinique saarel kindlustuste rajamisel lahendas ta küsimuse pinnasesurve suurusest ja jaotusest seintele. Tema osa pinnasemehaanikas on sama oluline kui füüsikas. Pärast Coulomb' töid oligi põhiliseks uurimisobjektiks pinnasesurve probleemid . Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks ­ raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus.

Pinnasemehaanika, geotehnika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun