• Oma viimase mängu pidas ta 1. oktoobril 1977. aastal 77 000 pealtvaataja ees FC Santose vastu • Pelé saavutused on märkimisväärsed. Tema saldoks jäi karjääri jooksul: • 1363 ametliku kohtumist • 1363 mänguga löönud 1281 väravat (keskmiselt 0,94 väravat mängu kohta) • Kuues kohtumises lõi ta viis väravat ja ühes koguni kahksa • Brasiilia koondise eest pidas ta 99 kohtumist ja lõi 77 väravat • Brasiilia liigas osales ta 560 mängus ning lõi neis 541 väravat • Oma 1000. värava lõi ta 1969. aastal • http:// www.fifa.com/worldfootball/statisticsandrecords/players/play er=63869/index.html • http://www.youtube.com/watch?v=cbCjXT_tS3c • Peale karjääri lõpetamist lubas Pelé oma teenitud summade eest ärimeheks hakata • Talle pakuti jalgpallitreeneri kohta, millest ta loobus • Ta hoidis head suhted FC Santosega, keda ta meeleldi aitas ja toetas
KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta ...
toetab traditsiooniliste käsitööoskuste säilitamist ning loovkunstnike õppe- ja tööreise. 1997. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala asustati Eesti valitsuse määrusega 27.detsembrist 1989 ( kuid see jõustus 1.jaanuarist 1990). Lääne Eesti saarestiku kaitseala oli alguses üldpindalaga 1 560 078 hektarit. 17. augustil 2006 see määrus tühistati, kuid biosfäärikaitseala Hiiumaa, Saaremaa, Vormsi ja Läänemaa teabekeskused töötavad edasi. Aastal 2002 moodustati kaitseala tegevuse koordineerimiseks
saamiseks 1982.a võeti Euroopas kaitse alla. Arvatakse olevat alles umbes 400. Eestis püüti tuur (Maria) viimati 1996 Muhus Vürkaia kalurite poolt. Ohtu tekitavad tegurid Ülepüüdmine Kehv elupaikade veekvaliteet Kuderänded jõgedes on paisudega takistatud Mõnesaja eri soost isendi kohtumise väike võimalus Tuura asustamine Eestis 15. oktoober 2013 Narva jõgi Kogu projekti finantseeriti riigi poolt 23 560 euroga ja selle teostaja on Eesti Loodushoiu Keskus. Järglasi saab emaskala iga 3-4 aasta tagant. Elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. Toitub limustest ja koorikloomadest, samuti väikestest kaladest. Narva jõkke lastud tuur Huvitavat Tuur elab kuni 40-aastaseks, rekord on 100 aastat. Isased saavad suguküpseks kõige varem 11- aastaselt, emased 14-aastaselt.
Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning peavad käima vähemalt kord elus palverännakul pühalinnas Mekas. Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni ee...
VDI kinnitusega adapter : C4-RL K2040-00075M [4: G16] + = 1,50 mm [4: A408] + ,- = 0,30 mm: [4: A408] + = 1 mm .- = 0,1 mm/p [4: A408] / = 560 m/min [4: A425] Leian pöörete arvu n : 0 1 2333 7@3 2333 n= 4 56 = 4 73 = 3567 /" $ Arvutan masinaaja: 9 2
Käesolevas töös antakse lühike ülevaade Soome kliimast, ajaloost ,majandusest sportist kirjandusest muusikast ,usust ja sümboolikast. Käroli Linder Soome SOOME Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on üks Põhjamaadest. Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome kuulub maailma kõige hõredamalt asustatud riikide hulka.rahvastiku tihedus:15,6in/km2 Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal. Soome keel on eesti, ungari ja malta keelega üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest
6. Korrapärase nelinurkse püstprisma külgtahu diagonaal pikkusega 18dm moodustab põhiservaga nurga 620. Leia prisma täispindala ja ruumala. 7. Korrapärase kolmnurkse püstprisma põhja ümbermõõt on 48cm ning kõrgus on kaks korda pikem kui põhiserv. Leia prisma täispindala ja ruumala. 8. Kuubi põhja diagonaal on 42mm. Leia kuubi täispindala ja ruumala. 9. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhja pindala on 64cm2. Nurk külgtahu ja põhja vahel on 560. Leia püramiidi täispindala ja ruumala. 10. Korrapärase nelinurkse püramiidi külgserv pikkusega 12dm moodustab põhjaga nurga 480. Leia püramiidi täispindala ja ruumala. 11. Korrapärase nelinurkse püramiidi külgserv pikkusega 14cm moodustab põhiservaga nurga 680. Leia püramiidi täispindala ja ruumala. 12. Püstprisma põhjaks on ristkülik külgedega 15cm ja 20cm. Prisma diagonaal on põhja suhtes kaldu 340. Leia prisma täispindala ja ruumala.
piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1µg/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud. Aastakümnete vältel on suurimad fenoolikogused veekeskkonda juhitud Ida-Virumaa põlevkiviõlitööstusest. Kuni 2001. aasta lõpuni ladestati põlevkiviõli tootmisel tekkivaid vedeljäätmeid ehk fuuse Kohtla-Järve poolkoksimäkke. Sinna on neid kogunenud umbes 560 000 tonni, millest 460 000 on poolkoksiga segamini poolkoksimäe sisemuses ja 100 000 tonni nn fuusijärves. Fenooliheite piiramiseks ja kontrolliks on põhiliselt Ida-Virumaa ettevõtetel vee erikasutuslubades kohustus seirata heitvee fenoolisisaldust. Selle tulemusena on olemas andmed lubadega reguleeritud fenooliheite kohta. Mujal Eestis võib aga küllalt olla selliseid heitveelaskmeid, mille fenooliheite kohta ülevaade puudub.
VÕRRANDISÜSTEEMIDE NÄIDISKONTROLLTÖÖ 1. Lahenda 3x + 14 y = 47 16 x + y = 27 1) liitmisvõttega ; 2) asendusvõttega ; 2 x - 21 y = 1 34 x + 11 y = 13 2 x + 3 y = 3 3 x - 2 y = 8 3) graafiliselt ; 4) determinantidega . x - 2y = 5 5 x + 4 y = 6 2. Lahenda determinantide abil 8 x + y - 5 z = -2 2 x - 8 y + 10 z = -5 x + 2y + z = 4 1) x + 2 y + 7 z = 2 ; 2) 5 y + 4 x - 20 z = 3 ; 3) 3x - 5 y + 3z = 1 ; 2x - 5 y - 7 z = 1 6 x - 5z - 2 y = 0 2x - z = 0 ...
n β=max B j *Ülejäänud arvutusi ei hakka kirja panema, koostasin selleks exceli tabeli Arvutuste tulemused di t300 (s) (mm) βi,j βj β n tch (s) 0,0153 0,0174 TC1.1 60 0 85 34 MAX 8 560 TC2.1 450 6 0,01 0,0071 TC3.1 1050 12 43 0,0166 TC4.1 1890 18 67 0,0074 TC5.1 2250 24 07 0,0666 TC6.1 3060 30 67 0,0060 TC7
rootsi keeles Konungariket Sverige Geograafiline asend. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Tartust on Rootsi pealinna Stockholmi linnulennult umbes 560 km. Rootsi pindala on 450,295 km², olles Eestist umbes kümme korda suurem. Rootsiga on enam- vähem sama suured Paapua Uus-Guinea (462,840 km²) ning Usbekistan (447,400 km²). Pindalalt on Rootsi maailmas 62. kohal, kuuludes suuremate riikide hulka. Rootsis elab 9,059,651 inimest, seega on seal elanikke üle 6 korra rohkem, kui Eestis. Rahvaarvult on Rootsi maailmas 88. kohal, umbes sama palju elanikke on Valgevenes ja Haiitil.
0 154 232 792 264 792 1 2 0.0 I 88 688 128 688 0 0.5 152 288 728 320 728 1 3 0.0 150 224 760 264 760 1 2 0.0 150 224 728 264 728 1 2 0.0 150 224 696 264 696 1 2 0.0 w 88 216 24 216 0 w 24 128 24 216 0 w 128 216 224 216 0 w 224 248 128 248 0 w 128 216 128 248 0 w 232 320 24 320 0 w 24 216 24 320 0 w 40 136 40 368 0 w 40 368 88 368 0 w 128 368 224 368 0 w 224 400 128 400 0 w 128 368 128 400 0 w 232 472 40 472 0 w 40 368 40 472 0 w 56 144 56 528 0 w 56 528 88 528 0 w 128 528 224 528 0 w 224 560 128 560 0 w 128 528 128 560 0 w 232 632 56 632 0 w 56 528 56 632 0 w 72 152 72 688 0 w 72 688 88 688 0 w 128 688 224 688 0 w 224 720 128 720 0 w 128 688 128 720 0 w 72 784 224 784 0 w 224 784 232 784 0 w 72 688 72 784 0 w 152 168 152 232 0 w 152 232 224 232 0 w 224 296 152 296 0 w 152 232 152 296 0 w 232 336 152 336 0 w 152 296 152 336 0 w 168 176 168 384 0 w 224 384 168 384 0 w 224 448 168 448 0 w 168 384 168 448 0 w 232 488 168 488 0 w 168 448 168 488 0 w 184 184 184 544 0 w 224 544 184 544 0
w 1152 296 1304 296 0 w 1304 296 1304 232 0 w 1304 232 1392 232 0 w 656 216 1128 216 0 w 1128 216 1128 760 0 w 1152 760 1128 760 0 w 720 232 1168 232 0 w 1168 232 1168 552 0 w 784 264 1232 264 0 w 1232 264 1232 424 0 w 288 456 288 504 0 w 1056 664 1216 664 0 154 368 512 448 512 1 2 0 w 288 504 368 504 0 w 272 520 336 520 0 w 336 520 368 520 0 w 448 512 976 512 0 w 976 512 976 328 0 w 976 328 1088 328 0 150 408 552 464 552 1 2 5 w 368 504 368 544 0 w 368 544 408 544 0 w 336 520 336 560 0 w 336 560 408 560 0 154 344 592 416 592 1 2 5 w 256 584 344 584 0 w 240 600 344 600 0 154 520 584 608 584 1 2 0 w 416 592 520 592 0 w 464 552 464 576 0 w 464 576 520 576 0 w 608 584 1088 584 0 w 1088 584 1088 376 0 154 320 696 432 696 1 2 0 w 208 704 320 704 0 w 320 688 224 688 0 150 520 648 600 648 1 2 5 w 464 640 520 640 0 w 416 656 520 656 0 154 672 688 760 688 1 2 5 w 432 696 672 696 0 w 624 648 600 648 0 w 760 688 1152 688 0 w 1152 688 1152 456 0 154 344 816 416 816 1 2 5 w 192 808 344 808 0
Mihkel Tibar 2005 Üldandmed Ametlik nimi Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn Hanoi Riigikeel vietnami keel Rahvaarv 83 milj 84% vietnamlasi, 14% mägirahvaid (50tk) 80% maakad, 20% linlased Pindala 329 560 km² Rahvastiku tihedus 264 in/km²(meil 32 in/km²) Iseseisvus 2. september 1945 Rahaühik dong (1 VND = 0,00075 EEK ) 3 0c Geograafia 5... ¾ territooriumist moodustavad mäed ja kiltmaad ½ katab mets Pikk merepiir ja palju jõgesid 1750km Troopilineja subtroopiline kliima
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted
Vietnam Viet Nam tähendab lõunamaad. Lipu tähe viis nurka sümboliseerivad- talupoegi, töölisi, haritlaskonda, noorsugu, sõjaväelasi Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge. Peale nende elab Vietnamis rohkem kui
Kahjuks kinnistusjoonistele pole hoonet märgitud ning selle ehitamisest pole kuskil märkmeid, selletõttu arvan, et hoone võiks kuuluda nendesse aastatesse. Hoone on väsinud ja oma viimaseid hingetõmbeid ahmiv endine suitsusaun, mis ootab lammutamist. Esteetiline ja arhitektuurne väärtus saunal puudub kuna maja pole õigesti hooldatud ning vajadusel parandatud. Ristkülikulise põhiplaaniga suitsusaun jaotub vaheseintega kolmeks ruumiks. Maja mõõtmed on 560 cm x 372 cm ja saun on liigentatud kolmeks ruumiosaks. Majaomanik ei plaani suitsusauna taastada ning kavandab uue palksauna ehitamist. Restaureerimiset perspektiivikaks ei pea omanik seetõttu, sest temal puudub pikaajalisem seos saunaga. Talu sai soetatud aasta aega tagasi ning selle ajaga pole veel tekkinud mälestusi ning sentimentaalset lähedust saunaga. See on ka üheks suurimaks põhjuseks miks ei ole lagunevaid majaosi välistegurite eest rohkem kaitstud ning hoone laguneneb edasi
Sõja kulgemine Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose sõja lõpp Ateena linnriik sai lüüa 2. saj. eKr alistus Ateena Rooma ülemvõimule Soloni reformid 594 eKr Tühistas talupoegade võlad Keelas võlgnikke orjaks müüa
HIINA Hiina on eksisteerinud ühtset pärandit kandva riigina alates 221. Aastast e.m.a. Praegune Hiina Rahvavabariik kujunes 1949. aastal. Hiina asub euraasia mandri kaguosas, Ida-Aasia maailmajaos. Hiina on suur riik, seal elab ligi 1000 korda rohkem inimesi, kui Eestis. Hiina pinnareljeef on väga vaheldusrikas. Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub Tjan–Šani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega- ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2), kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Naaberriigid on loodest Kasahstan; põhjast Mongoolia...
Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000) · Riigipeaks on president, kes valitakse otsevalimistel 6 aastaks. Parlament on 200-kohaline. Viimased parlamendivalimised toimusid 18. märtsil 2007. aastal.
0 0 C C 10 0,31 15 13 660 25 23, 71,2 3 15 0,43 15 14 600 25 23, 80,4 7 20 0,53 16 14 560 25 22, 84,1 5 25 0,64 18 14 500 25 20, 83,8 6 30 0,75 19 14 420 25 20, 83,8 7
Absoluutselt madalaim õhutemperatuur -43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Timestik Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas.
14 3.1 TÄNAPÄEVA NARVA LASKESPORDIKLUBI KLASSINORMID harjutus SM M I II III spordipüss mehed lamades 60 595 592 580 565 540 lamades 30 290 282 270 standard 340 1162 1142 1100 1050 standard 320 572 548 525 500 standard 310 270 260 250 õhupüss 40 388 375 355 330 õhupüss 60 594 582 562 535 liikuv märk 573 560 530 510 480 jooksev metssiga 585 578 560 530 505 jooksev metssiga (vah. kiirus) 387 378 365 345 320 standardpüss 300m. standard 320 578 565 535 510 470 standard 310 265 255 235 vabapüss 300m standart 340 1162 1142 1100 1050 x standart 320 x 572 548 525 500 lamades 60 596 592 580 565 540 lamades 30 x x 290 282 270 spordipüss naised
Tolerance and Diversity Nowadays people are cautious and like to be independent to choose who they want to be acquainted with. The origin of a person is usually top priority. However, some people do not care where their friends are from and what the colour of their skin is. "Tolerance" is a noun with profound meaning. It has been built on an individual opinion, on the influence of friends and how the society affects people. Human nature is one-sided, because they believe in exact stereotypes of people and try to follow them. Many characteristics are also immediately being added to the person's characteristics according to its origin. It is better if you never evaluate anything by its appearance in order not to come to the wrong conclusion. People are very easily affected. Media and television are the main influencers. People today just watch television, read newspapers, magazines and take almost eve...
Õhuründerelvad Luure- ja ründelennuk SU-24 Strateegiline pommitaja TU-22 Strateegiline transportlennuk IL 76 Luure- ja ründelennuk SU-24 · Tüüp: Luure ja ründelennuk · Ehitaja: Suhhoi · Pärito lumaa: NSVL · Aas ta: Esmalend 1970 · Su-24 Fencer (eesti k. vehkleja) oli NSVL'i keerukaim ja tehnoloogiliselt arenenuim igailma luure- ja ründelennuk 1970ndail ja 80ndail Su-24 Andmed: · Max. s tardimas s :39 700 kg · Mo o to r:2X 7666 kg tõukejõudu, turboreaktiiv · Max. kiirus :1340 km/h merepinnal 1550 km/h · Le nnulag i:11000 m · Le nnukaug us :560 km lahingseades (3000 kg relvastust) · Me e s ko nd:2liiget: piloot, relvasüsteemide ohvitser Põnevat: · 1964. aastal välja antud nõuete kohaselt pidi lennuk olema võimeline lendama iga ilmaga, ülehelikiire väikestel kõrgustel, väga täpse navigasiooni- ja pommitamistäpsusega. · Lisaks sooviti lühikest hoojooksu. Senised õhujõudude...
Iive 1845-47. aastate suurest näljahädast 1960. aastate keskpaigani rahvaarv vähenes, eeskätt tööpuudusest tingitud väljarände tagajärjel. Pärast seda on loomulik iive suurenenud ja väljaränd vähenenud, seetõttu on rahvaarv hakanud kasvama. Iive on 1,16% Vanuseline jaotus Inimesed jaotatakse kolme rühma: 0-14 seal on kogurahvast 21,1%. Selles vanuse rühmas on 503 921 meest ja 483 454 naist. 15-64 seal on kogurahvast 67,3%. Selles vanuse rühmas on 1 581 959 meest ja 1 560 238 naist. 65 ja rohkem seal on kogurahvast 11,6%. Selles vanuse rühmas on 246 212 meest ja 295 192 naist. Andmed pärinevad 2011. aastast. Sooline koosseis Vanuseklassis 0-14 on mehi rohkem kui naisi, vanuseklassis 15-64 on samuti mehi rohkem kui naisi, kuid vanuseklassis 65 ja rohkem on naisi rohkem. Kokkuvõttes Iirimaal 2011. aasta andmetel on naisi natukene rohkem kui mehi. Rahvastiku püramiid Suuremad linnad Galway 28 in/km2, pindala: 17 713 km2, inimesi elab seal 503 083
Esimene valik on legeerteras 41Cr4(40X). Tegemist on 0,9%-lise kroomi ja 0,43%-lise süsiniku sisaldusega hammasrattaterasega. 4.1.1 Terase 41Cr4(40X) termotöötlus Gaasiline C ja N - nitrotsementiitimine 830 oC, karastamine õlis ja madalnoolutus 200 oC juures. See parandab materjali kõvadust, kulumiskindlust ja korrosioonikindlust. Mehaanilised omadused peale termotöötlust tabelis 1.1. Materjal 41Cr4(40X) Tinglik voolavuspiir N/mm2 560 Tõmbetugevus N/mm2 675 Katkevenivus A% 14 Katkeahenemine Z% 45 Südamik Pind Kõvadus 187...241HB 48...53HRC Tabel 1.1 4.2 Süsinikteras C40E(40) Teine valik on süsinikteras C40E(40). Sisaldab kuni 0,44% süsiniku ja on väga kulumiskindel. 4.2.1 Terase C40E(40) termotöötlus
Üheks nende külastuspaigaks oli Baikali järv. Saate järgi sain teada, et Baikal on maailma kõige puhtama ja selgema veega järv, kus näeb ka keset järve selle veekogu põhja. Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km . Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Idaosas asuvad suuremad lahed (Barguzini, Tsivõrkui ja Provali laht) ja poolsaared (Svjatoi Noss).
w 512 432 512 304 0 w 512 304 528 304 0 w 464 400 504 400 0 w 504 400 504 280 0 w 504 280 528 280 0 w 464 464 496 464 0 w 496 464 496 240 0 w 496 240 528 240 0 w 464 368 488 368 0 w 488 368 488 200 0 w 488 200 528 200 0 w 360 312 480 312 0 w 480 312 480 264 0 w 360 192 472 192 0 w 472 192 480 192 0 w 480 192 480 216 0 w 480 216 480 224 0 w 360 72 360 184 0 w 544 312 552 312 0 w 552 312 552 344 0 w 552 344 856 344 0 w 856 344 856 472 0 w 856 472 864 472 0 w 864 472 864 464 0 w 544 272 560 272 0 w 560 272 560 336 0 w 560 336 864 336 0 w 544 232 568 232 0 w 568 232 568 328 0 w 568 328 792 328 0 w 792 328 792 224 0 w 792 224 864 224 0 w 864 224 864 216 0 w 544 192 576 192 0 w 576 192 576 320 0 w 576 320 784 320 0 w 784 320 784 104 0 w 784 104 864 104 0 w 864 104 864 96 0 w 136 96 136 16 0 w 136 16 816 16 0 w 816 112 896 112 0 w 816 16 816 112 0 w 896 112 896 104 0 w 216 424 160 424 0 w 152 424 160 424 0 w 144 424 152 424 0 w 160 424 160 40 0 w 152 328 152 32 0 w 144 216 144 24 0
Ühe ringiga on optimaalsetel tingimustes võimalik toota lipumaste 216 jm, kolme ringiga 648 jm, tööpäeva jooksul 1 296 jm, nädalas 6 480 jm. Võttes aluseks 52 nädalat aastas ja arvestades, et üks nädal aastas on riiklikud pühad ning töötajad puhkavad kalendriaasta jooksul neli nädalat, võtab töö autor töömahu arvestuse aluseks 47 nädalat ehk 235 päeva. Maksimaalne lipumastide tootmismaht optimaaltingimustes on 304 560 jm (vt Tabel 1). Tabel 1. Lipumastide maksimaalne võimalik toomismaht Vormid Vormide Pikkus Kaks vahetust Nädal Aasta kokku e kogus pikkus kokku kokku kokku A B =A x 3 x 2 C=Bx5 D = C x 47 4 12 48 288 1 440 67 680
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel...
Ziel ist unsere Werbungen zu 4 Millionen Menschen zu zeigen. (4 000 x 6,77 = 27 080 ) 10 https://kanal2.postimees.ee/tmp/cache/kc/files/Kanal%202%20hinnakiri%202016.pdf 11 https://fitsmallbusiness.com/how-much-does-facebook-advertising-cost/ 12 Plakatwand - Werden unsere Plakaten aufteilen auf den ganzen Welt, wo unsere Produkten verkauft werden. Durchschnittliche Preis der großen Plakatwands ist 2900 pro Monat und kleine ist 560 pro Monat.12 I Periode - Fernsehwerbung und Facebook Anzeigen konzentrieren auf die erste Periode, deshalb haben wir weniger Plakatwände auf diesem Zeitpunkt. Wir wollen uns bewerben auf 2 großen und 5 kleinen Plakatwand. (2 x 2900 + 5 x 560 = 8 600 ). II Periode - Wir vergrößern die Anzahl der Plakatwände, weil die andere Werbungsmittel nicht so aktiv in der zweiten Periode sind. Wir wollen uns bewerben auf 5 großen und 15 kleinen Plakatwand für 4 Monate
Exposing the Human Condition in Antigone Heroism entails several things; a selfless act, courage, or the accomplishments of bold and daring expeditions. A hero can also mean courage in the face of death. Others may view this type of hero as stupid, or a martyr. Every hero has faults and these faults along with heroic deeds make the man or woman; a hero, heroine. "Antigone" would be considered a hero in the sense of being a martyr. Because of her love for her family Antigone wanted to give her brother a proper burial, and even though he did evil deeds, she respected him. She believed that all of the dead were in a state of equality. When faced with the decision to obey the King or obey her heart, she says on page 23, in lines 86-90: "I will bury him myself./If I die for doing that, good:/I will stay with him, brother;/and my crime will be devotion." This decision, to bury her brother, was very heroic in that even though she knew deat...
· Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. Pippin Lühike · Martelli poeg. Valitses 741-768.
püüdlikkusele ja töökusele. Tänu korrespondentidele, keda rikas ettevõtja omas üle terve maailma, õnnestus neil leida teised kaaslased. Nad osteti välja ja nüüd olid kõik koos, puudus ainult Nan ja Dingo. Mulle pakkus huvi see, et miks on vaalade söögi alade juures punased väljad. Miks kapten Hull oli nii hull. Ning, miks Negorol selline vimm Dick Sandi vastu oli. Mind pani mõtlema see, et kas tõesti toodi Aafrikast välja nii palju orjasid. Ning kus kasutatakse ära 560 tuhat orja. Kui ühe orja hind oli nii kõrge nagu ta oli, miks juba kõik ei läinud niisama ja ei võtnud sealt pihu täis neegreid kaasa. Tõin kõik oma küsimused juba eelnevates punkitdes ära. Soovtitan seda raamatut, sest see oli huvitav. Vähemalt poisile. Ei usu, et see igale tüdrukule meeldiks. Raamatus oli põnevust, see oli huvitav, õpetlik ja pani mõtlema. Kaur Kirikall 7a
ARHAILINE AJAJÄRK Skulptuurid on suhteliselt algelised . Neil on jäik sirge asend , külgedele surutud käed. Tasakaalu säilitamiseks asetati üks jalg teisest natukene ettepoole. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid ( kourus), samuti ka rikkalt volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu siiras võlu. Tihti on nende kujude nägudel salapärane naeratus. KORE ( u.530 e.m.a) KURUS VOLOMANDRAST ( u. 600 e.m.a) VASIKAKANDJA ATEENA AKROPOLILT( u. 560 e.m.a) KLASSIKALINE AJASTU Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte
Lõuna- Aafrika Vabariik ja Mauritiuse Vabariik Maarja Oder Lõuna- Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Pealinn: Pretoria Rahvaarv: 49 milj. Riigikeel: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Naaberriigid: Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa, Lesotho Pindala: 1 219 912 km2 Flora ja Fauna 22000 erinevat liiki taimi. See moodustab ligikaudu 10% kõigist taimeliikidest maa peal 8000 liiki on koondunud väikese piirkonna Western Cape. 1% on kaetud metsaga tüüpiline savanni omale (sageli kuiv) kõrreliste ja enam-vähem paksult laiali põõsad ja okas puud. Kliima, parim aeg aastas reisida Kliima: troopiline põhjas ja idas, lõunas lähis-troopiline (vahemereline); keskosas tüüpiliselt kontinentaalne (tänu kõrgusele merepinnast)külmade ööde...
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...
(XIV-XV saj). LÄÄNE-EUR VARAKESKAJAL. Frangi riik V-VII saj: Frangid tungisid Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse V saj lõpul ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse.495. võeti vastu ristiusk. VI-VII saj Frangi riigi ühtsus kadus, algas killustumus ja kodusõjad. Toimusid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad. Võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Itaalia VI- VII saj: 560.vallutasid Itaalia langobardid (ariaanlased), algas tsiv allakäik + vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Itaallased lootsid Rooma piiskopile ehk paavstile. Paavstidest said VII saj alguseks Rooma linna tegelikud valitsejadhakkas kuj tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine: 687. hakkas võim koonduma majordoomuste kätte Karl Martell (Haamer) (714-741). 732.a purustati Poitiers' lahingus Hisp-sse tunginud araablased
Vana-India maalikunst Maalikunst, miniatuur, sümbolid, värvid, skulptuurid Maalikunst Vana-India maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutamine. Kunstile on omased ka spiraalid, kurvid ning read. Tuntud maalideks Vana-India kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra koolidest. India maali teooria näeb ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid modernne kunst on seda mõjutanud. Kuna India on rangelt traditsiooniline ning kultuurne, mõjutavad usk ning po...
Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA
aasta 3. aasta 4. aasta Müügitulu 620 000 680 000 700 000 720 000 KULUD Töötajate palgad 180 000 180 000 200 000 200 000 maksudega koos Materjal 187 000 200 000 210 000 215 000 Hoone rent 60 000 68 000 70 000 70 000 Maksud 96 000 97 000 98 000 100 000 Telefon 3 120 3 400 3 560 3 800 Elektroonika, seadmed 30 000 35 000 38 000 39 000 Remont ja hooldus 36 000 4 000 6 000 7 800 Kogu kulu: 592 120 587 400 625 560 635 600 Kasum/-kahjum: 27 880 92 600 74 440 84 400 11.3.1. Kasumiaruanne neljaks aastaks TULUD Müügitulu 2 720 000
2008 1 385 1 718 2 854 2009 3 322 5 232 7 119 Eesti Töötukassa Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis 01.01.2 01.01.2 01.01.2010 008 009 Vanuse- Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised 8 grupp 04 2 937 1 513 1 424 3 018 1 560 1 458 3 088 1 596 1 492 59 2 898 1 500 1 398 2 941 1 513 1 428 3 027 1 541 1 486 10 14 2 608 1 374 1 234 2 574 1 359 1 215 2 655 1 406 1 249 15 19 4 246 2 173 2 073 3 672 1 885 1 787 3 156 1 596 1 560 20 24 5 288 2 735 2 553 5 190 2 731 2 459 5 104 2 691 2 413
Tänu dünaamilisele jõevoolule on Napo jões ka ligi 130 saart, millel kasvavad noored metsad. Aastaringselt valitseb ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kalandus Ecuadori rannik ulatub 4,600 kilomeetrini. Kalatoodete import Ecuadorist Euroopa liitu aastal 2007 oli väärt ligi 560 Eurot, see paigutab Ecuadori kogu importijatest 9ndale kohale. 3% kogu Euroopa Liitu tulevatest kalatoodetest on pärit Ecuadorist. Enim eksporditud tooted on külmutatud krevetid ning tuuna konservid.
varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel
sarapuupähklitega piimasokolaad" " Sokolaadi kaal 100 gr 100 gr 100 gr Sokolaadi jaemüügihind 12 - 14 EEK 11 - 13 EEK 15 - 17 EEK Energiasisaldus (100 gr) 572 kcal 545 kcal 560 kcal Pähkleid sokolaadis 17% 13% 40% Pakend Paberist kahekordne Papist karbi moodi Kilejas ümbris ümbris pakend Säilitusained sokolaadis Pakendil kirjas, et Pakendil puudub Pakendil puudub säilitusaineteta sellekohane info sellekohane info
meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. ·Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. ·Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. ·Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Appiuse tee ·Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. ·See ehitati aasatl 312 e.Kr. Rooma tsensori Appius Claudius Caesuse poolt. ·Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. ·Peamine tee Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. ·Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. ·Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. ·Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Akvedukt ·On sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. ·Akvedukte rajati palju Vana- Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. ·Ta tõuseb Gardi jõest ja on 3 korrust kõrge.
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
