Puhkemaja 6 5 5 10 Algjääk 2 439 353 1 209 2 208 4 187 6 8 812 509 11 171 11 578 2 Tuba /1öö talveperioodil 1 233 1 388 0 0 0 0 0 004 1 850 1 696 Terve maja/1 öö talveperioodil 83 167 0 0 0 0 0 250 250 250 3 1
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, heree...
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Roman...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Holland 78 330 505 119 141 883 65,75 Austria 9 010 097 34 882 606 25,83 Poola 20 818 234 159 457 923 13,06 Portugal 11 070 556 38 347 408 28,87 Rumeenia 237 502 218 829 973 0,11 Sloveenia 1 509 476 5 095 797 29,62 Slovakkia 1 786 430 10 544 618 16,94 Soome 24 645 393 104 336 944 23,62 Rootsi 9 381 226 117 618 473 7,98 Inglismaa (s) 77 400 000 334 127 092 23,16 Norra 1 542 803 9 432 997 16,36
Suurandmetega seonduvad võimalused ja ohud Sissejuhatus Informatsiooni hulk on ajas muutunud tohutult. Kui arvutite algusaegadel oli informatsiooni napilt, siis tänapäeva maailm on informatsioonist üleküllastunud. See toob endaga kaasa määramatul hulgal võimalusi, kuid samas peitub suurandmetes ka palju peavalu ning isegi ohte. Aastal 2000 alustas tööd „Sloan Digital Sky Survey“, mille teleskoop New Mexico osariigis kogus esimese paari nädalaga rohkem informatsiooni kui oli kogutud terve astronoomia ajaloo jooksul. Dekaadiga kogunes selle arhiividesse rohkem kui 140 terabaiti andmeid. Projekti järeltulija „Large Synoptic Survey Telescope“, mis peaks ilmavalgust nägema 2019. aastal, kogub sellel hulgal andmeid aga 5 päevaga. [1] Suurandmetega ei tegelda sugugi mitte vaid kosmoseavaruste avastamisel, vaid ka tavalisele kodanikule väga lähedal. Näiteks tuntud Ühendriikide kaubakett Wal-Mart kasutab suurandmeid oma klientid...
2 016 0 4 936 114 924 7 345 1,49 1 473 6 789 352 1 280 4 735 398 310 25 457 5,38 5 551 5 366 6 185 0 9 105 247 393 15 811 1,74 2 401 11 843 0 1 148 3 338 48 798 3 119 0,93 3 098 2 985 1 056 0 4 356 34 794 2 224 0,51 5 296 3 752 2 016 840 6 136 113 980 7 285 1,19 187 4 537 14 250 0 17 535 973 509 62 219 3,55 738 23 173 euro euro euro euro euro euro euro 73- 62- Omatoodetu 74-Väetised Mootorikütus 63- 72- d ja -tarbitud ja 75-
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis ...
1989. aastal. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. -6- Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal. Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. Triton, Neptuuni kaaslane Viis ja veerand tundi pärast lähenemist Neptuunile suunati "Voyager 2" kaamerad planeedi kõige tähelapanuväärsemale kaaslasele - Tritonile. Ka see osa lennust oli varem ette
rohkem ei leidu, ongi maagaas Itaalias tähtsaim loodusvara. Siiski energiaks on sellest vähe ja üle 80% tuleb importida. Väga vähesel määral leidub veel elavhõbedat, tsinki, potasi, asbesti, pimssi ja püriiti. Kuigi Itaalial on pikk merepiir kalakaubandus väga edukas ei ole. Enim püütakse ansooviseid ja rannakarpe. Maaharimiseks on pinnas ebasoodne. Isegi sobivatest kohtadest ainult 20% on tasane. Rahvastik Itaalias elab 2006. aasta seisuga 58 133 509 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km². Tihedamini on asustatud suurlinnad, nt Rooma, Milano, Napoli ja Torino, kus rahvastiku tihedus on üle 1000 inimese km2 kohta. Põhjuseks on see, et inimesed eelistavad elada suurlinnades või nende läheduses. Rohkem paikneb inimesi rannikualadel, kus pinnamood on tasane. Mööda poolsaare keskosa kulgevad Apenniinid on hõredamalt
Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiilia...
LENNUKID Madelein Raudsepp V2E 2012 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saab 18 Saab 18 Saab 18 oli kahemootoriline pommitaja, mille SAAB konstrueeris Rootsi Õhujõududele konkursi korral 1938. aastal. Viivituste tõttu võeti see kasutusele alles 1944. aastal, kuid muutus kiiresti standardseks pommitajaks Rootsi õhujõududes. Seda kasutati pommitaja, luure- ja ründelennukina ning selle peal katsetati katapultistmeid ja õhk-maa tüüpi juhitavadi rakette. 1950. aastate lõpul vahetati see Saab 32 Lansenivastu välja. Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Meeskond 3 3 Pikkus m ...
Õigus tühistada plebeidele kahjulik senati või konsulite otsus. Rahvatribüüni nõudmisel pandi esimest korda Roomas kirja seadused, mis nim. 12 tahvli seadusteks. 287 eKr. said plebeid võrdsed õigused patriitsidega. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: Romulus rajas Rooma I - 753 eKr. Latiumi maakonda Tiberi jõe kaldale. rajati Rooma vabariik - 509 eKr. Vabariik on riigikord, kus riigiametnikud valib rahvas. Seadusandlik võim kuulus Rahvakoosolekule. ROOMA VALLUTAB ITAALIA Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Kapitoolium - kindluse ja templite asupaik, rajati kõrgemale künkale. foorum - e. turuplats. Rajati madalamale alale, kuivendatud soosse. Leegion - roomlaste peamine väeüksus ca 5000 meest, keda juhtis konsul Konsul - Ülesanne: juhtida sõjaväge (leegioni väejuht)
trompetiosi, inim-ja loomakujuliste pronksfiguuride osi. Asulaid kaevates keskendutakse profaansele poolele, kui sealt tuleb midagi veidrat, siis hakatakse uurima. Danebury oppidum, Inglismaal. Matusepaigad, lisaks tuli välja hunnik lohke, kus polnud tavapäraseid leide nagu säilitamiseks vili vms, vaid just nt loomaluid või potte. Structured deposits- deposiidid mis pole rämps, vaid kindla tähendusega, meelega maetud. Rooma ajalugu algab traditsiooniliselt 509. eKr. Järgmise 2,5 at vältel laienes ipeerium üle kogu Apenniini poolsaare. Kiiresti tekkis konflikt Kartaagoga, kes oli sel ajal üks Vahemere valitsevaid jõude. 264-146 eKr 3 Puunia sõda,mille tulemusena Rooma sai endale lisaks Itaalia saared, Kartaagio koloonia P-Aafrikas ja L-Itaalia. Samal ajal laiendas Rooma oma asualasid Kreeka ja Makedoonia väikelinnade näol. Edasi liikusid vallutused V-Aasias ja Süürias.
kannavad etruskide algupäraseid nimesid. Rooma linn etruskide rajatud. Kapitooliumi emahunt. Etruski kultuur avaldas (arhitektuur, kujutatav kunst, religioon) avaldas tugevat mõju itaalia teiste rahvaste kultuurile, eriti rooma omale. Suurim mõju oli etruskide riigikorra üksikutel vormidel ja religioonil. Arheoloogilised väljakaevamised näitavad, et etruski kohalolu oli tunda veel 30 aastat pärast nende lahkumist. 4) Vabariigi aeg Varane vabariik loodi legendi järgi aastal 509 eKr. Varasema vabariigi ajal võitlesid plebeide endale välja õigused (494), ilmuvad 12 tahvli seadused ja samniidi sõjad. Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärjel peeti maha 3 sõda, mida tuntakse Puunia sõdadena (3.sõjas hävitasid roomlased Kartaago). 146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas.
ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm (eriti korgitamm, millest tuleb rohkem juttu hilisemates peatükkides), kastan, õlipuu ja mänd. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal
Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtma...
Analüüsi sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe muutusi Eestis viimase paarikümne aasta jooksul Loomulik iive · Võrdle loomuliku iibe muutusi Eestis 1988. ja 2004. aastal Näitajad 1988 2004 keskmine rahvaarv 1 561 900 1 353 557 sünde 25 060 13 993 surmasid 19 446 17 814 loomulik iive 6 509 -3 821 loomulik iive promillides 4.16 -2,82 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Kas järgnevalt loetletud tegurid mõjutavad ainult sündimust, ainult suremust või mõlemat. Paiguta märksõnad õigesse kohta. 1. rahvastiku vanuseline koosseis, 2. tervishoiu olukord, 3. ühiskonna suhtumine peredesse, 4. elatustase, 5. riigi toetused lastega peredele, 6. pereplaneerimine, 7. linnaline eluviis, 8. vaesus, 9. religioon, 10
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntima...
ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. 2. Riigi arengutase Prantsusmaa on kõrgelt arenenud riik. Prantsusmaa kuulub arenenud inforiikide alla. Tööstuse kogutoodangult on Prantsusmaa maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. SKT on: 25 500 OJS elaniku kohta. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) järgi on Prantsusmaa maailma majanduse neljas jõud. Energiasõltuvuse tase : 49 %Esmase energia tarbimine on 253,6 miljonit nafta-ekvivalenti tonni kohta. Elektri puhastoodang on 509 miljardit kWh, millest 76% on tuumaenergia. Prantsusmaa on üks maailma suurimaid tuumaenerga tootjaid. Praegu on elektri tarbimine inimese kohta Prantsusmaal ligi veerandi jagu kõrgem kui näiteks Itaalias ning 15% kõrgem kui EL(Euroopa Liit) olevate riikide keskmine. Sündivus 1000 elaniku kohta(2007) on 12,91 ja suremus 8,9.Keskmine eluiga(2007) meestel on 77,5 aastat ja naistel 84,4 aastat.Kirjaoskajaid kogu rahvastikust on 99%,.Sotsiaalsetest
504 3: (I___) ( 0 0) V = 43 "inst_200>from3" VAR# 204: (_o______) "o_30" GRP# 163: BEG = 505, LEN = 4 ----- 505 0: (I___) ( 2 1) V = 193 "inst_199>from0" 506 1: (____) ( 2 0) V = 44 "inst_199>from1" 507 2: (____) ( 0 3) V = 193 "inst_199>from2" 508 3: (I___) ( 0 0) V = 44 "inst_199>from3" VAR# 205: (_o______) "o_3" GRP# 164: BEG = 509, LEN = 4 ----- 509 0: (I___) ( 2 1) V = 166 "inst_172>from0" 510 1: (____) ( 2 0) V = 71 "inst_172>from1" 511 2: (____) ( 0 3) V = 166 "inst_172>from2" 512 3: (I___) ( 0 0) V = 71 "inst_172>from3" VAR# 206: (_o______) "o_29" GRP# 165: BEG = 513, LEN = 4 ----- 513 0: (I___) ( 2 1) V = 192 "inst_198>from0"
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
2000 489 74 908 12,2702703 2000 491 102,4 1580 15,4296875 2000 493 8 112 14 2000 495 50 760 15,2 2000 499 1,8 70 38,8888889 2000 500 4,2 66 15,7142857 2000 501 7,4 205 27,7027027 2000 502 5 110 22 2000 503 23,1 585 25,3246753 2000 504 7 155 22,1428571 2000 506 4,5 140 31,1111111 2000 507 9,6 170 17,7083333 2000 509 0,5 10 20 2000 510 34 612 18 2000 511 5,7 74 12,9824561 2000 512 5 145 29 2000 515 26 650 25 2000 517 4 110 27,5 2000 520 5 100 20 2000 521 5,2 203 39,0384615 2000 522 13 260 20 2000 526 1,3 28,8 22,1538462 2000 528 2 48 24 2000 530 11,5 310 26,9565217
KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel
1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat Magneesiumkarbonaadid: E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane 1) magneesiumkarbonaat aine, stabilisaator 2) magneesiumvesinikkarbonaat Soolhape E 507 happesuse regulaator Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 happesuse regulaator Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 happesuse regulaator Kaltsiumsulfaat E 516 jahu parendaja, sekvestrant, tardaine
TALLINNA MAJANDUSKOOL Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase.........................................................
SANTANA 5 4 1 5 SATURN 5 5 0 5 SCAM 1 1 0 1 SCANIA 1 1 0 1 SCION 3 3 0 3 SEAT 4598 4160 436 4539 SHUANGHUAN 3 2 0 3 SIMCA 1 1 0 1 SKODA 8293 7769 509 7671 SMART 57 54 3 57 SMZ 3 3 0 3 SSANGYONG 172 156 16 171 STEYR DAIMLER 1 1 0 1 STEYR-PUCH 1 1 0 1 SUBARU 2970 2827 142 2957 SUZUKI 3331 2988 342 3325 ZAZ 151 140 11 151 ZHONGHUA 8 8 0 8
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
64 6 72 1 2 1 1 850 65 6 69 1 4 1 6 1800 66 6 57 1 2 1 3 2300 67 6 48 1 5 1 6 6000 68 6 53 1 2 6 1 600 69 6 51 1 2 1 2 3500 70 6 45 1 1 1 3 2000 71 6 41 1 2 1 3 1200 72 6 38 1 2 4 3 73 6 35 1 2 4 4 74 6 28 1 1 1 2 1000 75 6 24 1 2 1 4 2500 76 6 74 1 2 1 2 501 77 6 67 1 2 1 2 509 78 6 43 1 2 1 6 1100 79 6 47 1 6 1 2 128 80 6 33 1 2 2 3 1500 81 6 45 1 2 5 3 1700 82 6 60 1 2 4 4 1650 83 6 53 1 2 4 6 3100 84 6 50 1 2 1 3 3000 85 6 45 1 2 4 2 2500 86 6 44 1 2 4 3 5200 87 6 43 1 2 4 3 700 88 6 42 1 2 4 4 600 89 6 40 1 3 1 3 1066 90 6 39 1 2 5 6 5000 91 6 35 1 2 1 4 600
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2003 736 200,0 2003 753 200,0 2003 754 200,0 2003 787 200,0 2003 791 200,0 2003 800 200,0 2003 802 200,0 2003 805 200,0 2003 815 200,0 2003 598 205,6 2003 173 205,7 2003 803 207,0 2003 332 210,0 2003 655 210,0 2003 354 214,3 2003 630 215,0 2003 557 216,0 2003 777 216,7 2003 270 220,0 2003 306 220,0 2003 529 220,0 2003 654 220,0 2003 432 224,0 2003 505 224,0 2003 294 225,0 2003 493 225,0 2003 509 225,0 2003 809 225,0 2003 123 230,0 2003 272 230,0 2003 385 230,0 2003 209 233,3 2003 361 233,8 2003 380 234,1 2003 389 235,3 2003 564 238,6 2003 231 240,0 2003 287 240,0 2003 291 240,0 2003 310 240,0 2003 519 240,0 2003 644 240,0 2003 701 240,0 2003 812 240,0 2003 704 244,4 2003 240 250,0 2003 256 250,0 2003 269 250,0 2003 315 250,0 2003 357 250,0 2003 378 250,0 2003 384 250,0
Raha ja raha ekvivalendid rahavoo aruandes võrduvad raha ja raha ekvivalentidega bilansis. 01.01.- Eesti kroonides 31.12.06 Lisa PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD Laekumised klientidelt 345 325 325 Hankijatele ja töötajatele -221 261 tasutud summad 781 9 Fondidest saadud tulu ja saadud intressid 2 313 509 Makstud intressid -7 526 160 Rahavood põhitegevusest 118 850 894 kokku INVESTEERIMISTE RAHAVOOD Põhivara soetamisel tasutud -155 041 summad 391 8 Põhivara müügist laekunud 514 453 summad 20 Raha äriühendusest 5 Rahavood -154 investeeringutest kokku 526 938 FINANTSEERIMISTE RAHAVOOD
Мальта 988 788 1 288 137 76,76 Голландия 78 330 505 119 141 883 65,75 Австрия 9 010 097 34 882 606 25,83 Польша 20 818 234 159 457 923 13,06 Португалия 11 070 556 38 347 408 28,87 Румыния 237 502 218 829 973 0,11 Словения 1 509 476 5 095 797 29,62 Словакия 1 786 430 10 544 618 16,94 Финляндия 24 645 393 104 336 944 23,62 Швеция 9 381 226 117 618 473 7,98 Англия 77 400 000 334 127 092 23,16 9
Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Sageli esineb üleujutusi ja udu. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Tööstuse jaoks on maavarasid vähe. Küllaldaselt leidub ainult ehitusmaterjale, nt marmor, kuid pole ühtki mahukat kaevandus või naftasooni. Itaalias elab 2006. aasta seisuga 58 133 509 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km². Alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Põhja-Itaalia toodab peamiselt teravilja, riisi, maisi, suhkrupeete, sojaube, liha, puuvilju ja piimatooteid. Lõuna- Itaalia on spetsialiseerunud puuviljade, juurviljade, oliivõli ja nisu tootmisele. Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe
üha juurde ehitatud. Praegu on eesmärgiks liiklusteede moderniseerimine ja laiendamine, et toetada majanduskasvu. Raudteevõrku laiendatakse (Kõiki provintse peale Tiibeti ühendab ühtne võrk) peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul (19962000) on kavas ehitada 8100 km uusi raudteeliine, siis suureneb raudtee kogupikkus 62000km-ni. Ehitamise kiirendamiseks kavandati 1996. aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $. 1995. aastal teisaldati Sanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost. Ka vahepeal hooletusse jäänud siseveeteid uuendatakse taas. Sisemaisest kaubaveost toimub nüüd 33% mööda veeteid. Jangtse jõgi on üle 1000- tonnistele alustele laevatatav enam kui 1000 km suudmest ülesvoolu. Pärast riikliku monopoli lõppemist
kergitusaine Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane aine, stabilisaator Soolhape E 507 happesuse regulaator 26 Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 happesuse regulaator Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 happesuse regulaator Kaltsiumsulfaat E 516 jahu parendaja, sekvestrant, tardaine
3 842 532 3 842 650 3 844 017 3 843 846 3 843 998 3 844 046 3 843 183 3 839 265 2 041 000 2 100 000 2 126 708 2 153 139 2 180 686 2 208 107 1 794 180 1 800 000 3 600 436 3 589 936 3 581 110 3 572 703 3 567 512 3 563 695 3 560 430 3 559 541 33 085 : : : : : : : 143 474 219 142 753 551 142 220 968 142 008 838 141 903 979 141 914 509 142 856 536 143 056 383 29 673 29 999 30 368 32 054 31 269 : 31 863 32 166 47 100 462 46 749 170 46 465 691 46 192 309 45 963 359 45 782 592 45 598 179 45 453 282 3 215 800 3 219 234 3 222 953 3 230 086 3 237 976 3 249 482 3 262 650 3 274 285 8 347 300 8 436 400 8 532 700 8 629 900 8 896 900 8 997 586 9 111 078 9 235 085 4 321 500 4 401 292 4 394 702 4 382 070 4 385 429 4 436 391 4 469 250 4 497 617
korda. Vb toimus areng monarhialt vabariiklusele. Sõjalises mõttes võtsid etruskid kasutusele ka kreeka faalanksi. 7/6 saj said etruski soost kuningad Tarquiniused võimule Roomas. Kolm viimast Rooma kuningat olid etruskid. Rooma oli teatud mõttes etruskide võimu all, aga pole kindel, kas see tähendas nende ülemvõimu, sest pärimuse järgi roomlased valisid etruski kuningad ise. Ta võis olla üks paljudest linnriikidest lihtsalt. 6. saj hakkas etruskide allakäik. 509 etruski soost kuningad Roomas kukutati ja tehti vabariik. Ka laevastik 474 sai sel ajal hävitavalt lüüa. Sealt edasi mere ülekaal oli kreeklastel. Põhjapoolt tungisid sisse keldid. 5. saj kui Rooma tugevnes, langesid nad järjest nende võimu alla. Ja 4-3 saj vältel vallutati nad täielikult. Rooma linnriik 265. a langes veel seni viimane Roomast sõltumatu linnriik Volsiini. 509 kuningad aeti Roomast minema ja algab varajane vabariik edaspidi. Allikad
300 891 486 6230 2870 2093 336 634 289 7046 2923 2436 332 330 127 6127 2854 945 212 271 92 6631 2370 2237 342 622 321 5478 2003 669 319 240 38 11863 4050 4625 364 546 199 7919 2888 2623 256 347 63 4857 2103 1558 317 554 202 6812 3020 2366 377 312 123 9943 4414 3129 309 306 91 8408 2508 2285 320 416 59 8650 2092 3990 307 509 267 6117 3067 1438 460 633 331 8197 4161 2157 284 523 267 7398 2760 2250 439 689 399 7014 3907 1319 295 355 121 6431 3034 1350 217 362 169 7918 2866 1874 296 1032 609 6228 2914 2072 351 761 416 7046 2916 2249 334 524 288 6127 2855 909 217 515 323 6631 3274 2193 333 669 362 5485 2019 663 316 339 125 11859 4059 4426
300 891 486 6230 2870 2093 336 634 289 7046 2923 2436 332 330 127 6127 2854 945 212 271 92 6631 2370 2237 342 622 321 5478 2003 669 319 240 38 11863 4050 4625 364 546 199 7919 2888 2623 256 347 63 4857 2103 1558 317 554 202 6812 3020 2366 377 312 123 9943 4414 3129 309 306 91 8408 2508 2285 320 416 59 8650 2092 3990 307 509 267 6117 3067 1438 460 633 331 8197 4161 2157 284 523 267 7398 2760 2250 439 689 399 7014 3907 1319 295 355 121 6431 3034 1350 217 362 169 7918 2866 1874 296 1032 609 6228 2914 2072 351 761 416 7046 2916 2249 334 524 288 6127 2855 909 217 515 323 6631 3274 2193 333 669 362 5485 2019 663 316 339 125 11859 4059 4426
muidugi muinasjutuline. Kuid tänapäeval on teadlased kindlaks teinud, et Rooma on tõesti tekkinud umbes sel ajal, nagu vanaajal arvati. Ja mine tea, võib olla on selles jutustuses tõtt rohkemgi. Romulus oli esimene kuningas Roomas. Kokku valitses seal seitse kunigat. Esimeste kuningate ajal rajati sild üle Tiberi jõe. Kolm viimast kuningat olid päritolult etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Viimane, seitsmes kuningas olevat olnud ülbe ja ülekohtune valitseja. Aastal 509 eKr tõusis rahvas kuninga vastu üles ja ajas ta minema. Sellest ajast sai alguse Rooma vabariik. Vabariigiks nimetatakse riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valitakse. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähsamaid asju suursugustest meestest koosnev nõukogu - SENAT. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja leppis rahulepinguid. Senati otsused olid kõigile kohustuslikud. Senatil oli mitusada liiget ehk senaatorit. Kes sai senaatoriks, oli sellel kohal surmani
32 07.12.2011 357 483,00 kr 2 383,00 kr 2 955,00 kr 5 338,00 kr 354 527,81 kr 33 07.01.2012 354 528,00 kr 2 364,00 kr 2 975,00 kr 5 338,00 kr 351 552,92 kr 34 07.02.2012 351 553,00 kr 2 344,00 kr 2 995,00 kr 5 338,00 kr 348 558,19 kr 35 07.03.2012 348 558,00 kr 2 324,00 kr 3 015,00 kr 5 338,00 kr 345 543,50 kr 36 07.04.2012 345 543,00 kr 2 304,00 kr 3 035,00 kr 5 338,00 kr 342 508,71 kr 37 07.05.2012 342 509,00 kr 2 283,00 kr 3 055,00 kr 5 338,00 kr 339 453,68 kr 38 07.06.2012 339 454,00 kr 2 263,00 kr 3 075,00 kr 5 338,00 kr 336 378,30 kr 39 07.07.2012 336 378,00 kr 2 243,00 kr 3 096,00 kr 5 338,00 kr 333 282,40 kr 40 07.08.2012 333 282,00 kr 2 222,00 kr 3 117,00 kr 5 338,00 kr 330 165,87 kr 41 07.09.2012 330 166,00 kr 2 201,00 kr 3 137,00 kr 5 338,00 kr 327 028,56 kr 42 07.10
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest U ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega vakus talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks
sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest U ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega vakus talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks
sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest U ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega vakus talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks
(etruskid elanguse periood) üha enam on linnriigid vabariiklikult korraldatud, vb toimus teatud areng monarhialt vabariiklusele. Etruskide linnad kujunesid Kampaanias, Capua oli ka nende linn. 7 saj lõpus või 6 saj said etruskid soost kuningad Tarquiniinused , Tiberi jõgi etruskide ja latiinide piir, oli teatud mõttes etruskide kontrolli all. Kutsusid etruski kuningad ennast valitsema. 6 saj mil roomlased olid etruski soost valitsejate võimu all, etruski kultuuri mõjud. 509 eKr etruski soost kuningad ja roomas kuningad ka , kehtestati vabariik.474 sai etruski laevastik hävitavalt lüüa , merel oli ülekaal pige kreeklaste käes nüüd, muidu olid nad Türeenid mereröövlid, ja kartsid seda aga nüüd enam mitte. Esimene 4 saj alguses roomalased vallutasid Etruski pealinna Veii , 30 km roomast eemal. Järgnevates sõdades, roomlased vallutasid järk järgult 4 saj ja varase 3 sajndi vältel
Germanni suurtööks oli botaanikaaia rajamine 1803. aastal. 1807. aastal avaldas ta ka botaanikaaia taimede loendi, milles on eraldi tähistatud Tartu ümbruses ja Eestimaa kubermangus looduslikult kasvavad liigid. 2 Botaanikaaia taimede loendi täiendatud trüki avaldas 1810. aastal aia õpetatud aednik Johannes Anton Weinmann. Loend sisaldab 4360 nimetust soontaimi, millest 509 kasvavad Tartu ümbruses ka looduslikult. Germanni järel sai botaanikaaia juhatajaks ja TÜ loodusteaduste professoriks Carl Christian Friedrich von Ledebour, kes oli selles ametis aastail 1811-1836. Ta viis botaanikaaia maailmatasemele 1827. aastal kasvas seal 10 449 liiki taimi. Tartu perioodil ilmus Ledebouri sulest 4 köiteline "Flora Altaica" (1829-1833). Täieliku ülevaate Vene impeeriumi taimestikust annab "Flora Rossica" (4 köidet, ilmus 1841-1853 Stuttgardis), kus on kirjas, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
