EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TARTU KOLLEDŽ
Säästva tehnoloogia õppetool
EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD
Aines Materjalide ringlus NTS1021
Üliõpilane: Karin Erimäe
Juhendaja : Jaan Kers
Tartu, 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED 4
1.1.Ehitusjäätmete definitsioon 4
1.2.Taaskasutatavad ehitusjäätmed 4
1.3.Enim tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed 5
2.JÄÄTMETE TEKE 5
2.1.Euroopa Liidu riigid 5
2.1.1.Inglismaa 7
2.1.2.Eesti 8
2.2. Aasia riigid 9
2.3.USA 9
3.EHITUSJÄÄTMETE KOGUMINE JA TRANSPORT EESTIS 10
4.EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 11
4.1.Jäätmehooldusüsteemid Hong Kongi ehitustööstuses 11
4.2. Taiwan 11
4.3. Mehaaniline eraldamine Hollandi tehases 12
4.4.Betooni taaskasutamine 14
4.5.ZenRobotics Recycler 14
5.HOONE LAMMUTAMINE 16
5.1.Ehitise lammutamise võimalused 16
5.1.1.Pneumaatilised ja hüdraulilised lammutajad 16
5.1.2.Demonteerimine 16
5.1.3.Betoonkonstruktsioonide lammutamine kuuli ja kraanaga 17
5.1.4.Õhkimine 17
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 19

SISSEJUHATUS

Aastal 2005 moodustasid ehitus- ja lammutusjäätmed maailma tahketest jäätmetest 35%. Enamus ehitus- ja lammutusjäätmeid jõuavad prügilasse. Samuti satuvad ehitusjäätmed sobimatutesse kohtadesse , näiteks metsa alla. Selline tegevus põhjustab aga keskkonnamõjusid, sealhulgas õhu, pinna- ja põhjavee saastumist ning loodusvarade vähenemist. Sellepärast on oluline suunata ehitamisel ja lammutamisel tekkivad jäätmed korduvkasutamisse või ümbertöötlemisse. Selline tegevusviis vähendaks prügilasse ladestatava jäätmete hulka oluliselt. Enamik ehitamisel ja lammutamisel tekkivast prahist on võimalik taaskasutada. Referaat keskendub erinevatele võimalustele, kuidas vähendada ehitusjäätmete hulka, mis jõuab prügilasse. Samuti on välja toodud erinevates riikides tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmete hulgad, käitlemistehnoloogiad ning võimalused ehitusel tekkivate jäätmete vähendamiseks.
Klaasi ja metalli ringlusessevõtt on juba arenenud, kuid enamik ehitamisel ja lammutamisel tekkivatest jäätmetest koosneb betoonist ja tellistest. Üheks võimaluseks on nende materjalide purustamine ja kasutamine teistes rakendustes, näiteks tee aluse ehitamisel. Teise võimalusena võib neid materjale kasutada lahtise täitena või betooni koostises. [1]

EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED

Ehitusjäätmete definitsioon

Ehitus- ja lammutusjäätmed ( construction and demolition waste ) on jäätmed, mis tekivad ehitiste või nende osade, kas maapealsete või maa - aluste, ehitamisel, lammutamisel, renoveerimisel või rekonstrueerimisel. [2]
Ehitusjäätmed on puidu-, metalli-, betooni-, telliste -, klaasi- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning täitematerjalid ja väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. [3]

Taaskasutatavad ehitusjäätmed

Ehitusjäätmete hulgas on palju materjale, mida saab kasutada ümbertöötlemisel sama toote taaskasutamiseks või kasutada teiste toodete valmistamiseks.
Ehitusmaterjalid , mida saab tavaliselt taaskasutada on näiteks järgmised:

• käsipuud;
  
• vannid ja selle seadmed ;
  
• tellised ja sillutuskivid;
  
• sambad, piilarid , postid;
  
• betoonplokid ja –tooted;
  
• uksed, eriti täispuituksed;
  
• terassi ja prantsuse rõdu komplektid;
  
• elektritarvikud;
  
• puitpõrandad, põranda katted ;
  
• klaastahvlid;
  
• vihmaveerennid;
  
• uksehinged;
  
• soojustus ;
  
• peegelplaadid;
  
• vineer ja puitlaastplaat;
  
• katusekivid;
  
• puittalad. [4]
  

Enim tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmed sisaldavad suurtes kogustes telliseid, betooni, puitu ja metalle . Järgnevas tabelis 1 on toodud, millise ehitus- või lammutustegevuse tõttu jäätmed tekivad, kuidas saab neid materjale uuesti kasutada ning millised on piirangud taaskasutamisel.
Tabel 1. Ehitusjäätmete päritolu, taaskasutamine ja selle piirangud [5]
Materjal
Kust jäätmed pärinevad?
Kus saab kasutada?
Taaskasutamise piirangud
Telliskivid
Tekib suuresti lammutamisel ja renoveerimisel.
Kõrge kvaliteediga telliseid kasutatakse teiste objektide ehitusel.
Vähesed piirangud.
Piiratud kogus jäätmeid tekib uute ehitiste ehitamisel
Tavaliselt kasutatakse täiteainena koos betooniga .
Täiteainete tööstuses kasutatav.
Betoon
Tekib suuresti lammutamisel ja renoveerimisel.
Tavaliselt kasutatakse täiteainena koos betooniga.
Betoon peab olema eraldatud tellistest ja armatuurist.
Piiratud kogus jäätmeid tekib uute ehitiste ehitamisel
Täiteainete tööstuses kasutatav.
Kui betoonijäätmetes esineb pliivärvi, siis on see probleemiks.
Raudmetallid (ferrous metals )
Teraskonstruktsioonidest.
Vanametalli turud
Vähesed piirangud.
Karkassi metallijäägid, tekivad nii renoveerimisel kui ehitamisel
Kasutatakse uue terase tootmisel.
Mitteraudmetallid (non-ferrous metals)
Alumiinium , vask, messing ja sulamid elektrisüsteemisest, veevarustusest.
Vanametalli turud.
Vähesed piirangud.
Tekib ehitamisel.
Võib segada ja turustada raudmetallidega.
Puit
Jäägid tekivad uute hoonete ehitamisel.
Terved lauad on saadaval koduvkasutamiseks.
Mõned piirangud.
Terved lauad tekivad renoveerimisel ja lammutamisel.
Jääke kasutatakse multšina või katla küttena.
Ei tohi sisaldada naelu ja kruve.

JÄÄTMETE TEKE

Euroopa Liidu riigid

Eurostati andmetel tekkis Euroopa Liidu riikides 854,5 miljonit tonni ehitusjäätmeid. Jäätmete hulk kokku, mis tekkis EL- i riikides oli 2349 miljonit tonni, mis tähendab, et ehitusjäätmete hulk moodustas 36,4% tekkinud jäätmetest. Tabel 2. on toodud enamik Euroopa Liidu liikmesriikide ehitusjäätmete ja kogu jäätmete tekke hulk 2010. Aastal. Samuti on lisatud tabelile veerg , mis näitab, kui suure osa jäätmete koguhulgast moodustasid ehitusjäätmed. Tabeli põhjal saab järeldada, et koguseliselt tekkis ehitusjätmeid kõige rohkem Prantsusmaal, moodustades kogu jäätmete hulgast 73,29%. Protsentuaalselt tekkis kõige rohkem ehitusjäätmeid aga Luksenburgis, kus nende osakaal moodustas koguni 83,63% tekkinud jäätmetest. Kõige väiksem kogus ehitusjäätmeid tekkis Horvaatias, kus nende hulk moodustas kõigist tekkinud jäätmetest 0,36%. Veel väiksem protsent 0,11 oli Rumeenias . [6]
Tabel 2. Ehitusjäätmete teke 2010. aastal Euroopa Liidu riikides [6]
Euroopa Liidu liikmesriik
Ehitusjäätmete teke 2010. aastal tonnides
Kogu jäätmeteke 2010. aastal tonnides
Ehitusjäätmete% kogujäätmetest 2010. aastal
Belgia
3 223 625
44 256 135
7,28
Bulgaaria
78 877
165 876 606
0,05
Tšehhi
9 353 673
23 757 566
39,37
Taani
2 104 086
14 032 822
14,99
Saksamaa
190 990 217
363 544 995
52,54
Eesti
436 289
19 000 195
2,30
Iirimaa
1 609 762
19 807 586
8,13
Kreeka (s)
6 828 051
68 643 963
9,95
Hispaania
37 946 523
137 518 902
27,59
Prantsusmaa
260 225 886
355 081 245
73,29
Itaalia (s)
69 731 942
179 034 461
38,95
Küpros
1 068 282
2 372 750
45,02
Läti (s)
12 040
1 495 084
0,81
Leedu
356 773
5 583 082
6,39
Luksenburg
8 731 351
10 440 086
83,63
Ungari
3 072 214
15 735 423
19,52
Malta
988 788
1 288 137
76,76
Holland
78 330 505
119 141 883
65,75
Austria
9 010 097
34 882 606
25,83
Poola
20 818 234
159 457 923
13,06
Portugal
11 070 556
38 347 408
28,87
Rumeenia
237 502
218 829 973
0,11
Sloveenia
1 509 476
5 095 797
29,62
Slovakkia
1 786 430
10 544 618
16,94
Soome
24 645 393
104 336 944
23,62
Rootsi
9 381 226
117 618 473
7,98
Inglismaa (s)
77 400 000
334 127 092
23,16
Norra
1 542 803
9 432 997
16,36
Horvaatia
2 409
667 812
0,36
s- Eurostatistika hinnangul

Inglismaa

2010. aastal tekkis hinnanguliselt Inglismaal 77,4 miljonit tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, millest ringlusse võeti 53 miljonit tonni, 11 miljonit tonni kasutati maaparandus- ja infrastruktuuri projektides. Ülejäänud 22 miljonit tonni ladestati prügilasse. Joonisel 1 om toodud Inglismaa ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine. [7]
Joonis 1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine Inglismaal, 1999 – 2008 [7]

Eesti

Jäätmearuandluse infosüsteemi andmete põhjal tekkis 2011. aastal Eestis 803,5 tuhat tonni ehitusjäätmeid. Koguse hulka ei ole arvestatud saastunud maa-alalt eemaldatud pinnast. Tabelis 3 on välja toodud materjalide nimetuse järgi jäätmete tekkimine, taaskasutamine, jäätmete kogumine töötlemiseks ja sortimine , ladestamine prügilasse, määratlemata käitlus, eksport ning jäätmete hulk aasta lõpus. [8]
Tabel 3. Ehitus- ja lammutuspraht jäätmekäitlus tekkepõhise nimistu järgi 2011. aastal Eestis kogused tonnides [8]
Sissetulek
Väljaminek
Jäätmete nimetus
Jäätmeteke (sh kogutud)
Taaskasutamine
Jäätmete kogumine töötlemiseks ja sortimine
Ladestatud prügilasse
Määratlemata käitlus
Eksport
Kogus aasta lõpus
Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted
121141,784
117019,798
271,33
162,92
9342 ,071
88,2
48011,821
Puit, klaas ja plast
35852,294
16110,532
4847,203
217,24
4501,739
6839,39
12236,886
Bituumenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja tõrvasaadused
98466,081
455306,543
722,738
99,78
2240,5
0
233228,56
Metallid (sealhulgas sulamid)
347773,429
1178,517
102131,341
0
23807,18
223364,2
61797,976
Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid
8230,383
285,76
0,61
7948,557
0
0
121,306
Kipsipõhised ehitusmaterjalid
2883,235
2645,28
0
21,48
0
0
531,663
Muu ehitus- ja lammutuspraht
189150,85
105127,196
52800,249
24773,024
716,792
18,073
19486,692
Kokku:
803 498,06
697 673,63
160 773,471
33 223,001
40 608,3
230 310
375 414,9

Aasia riigid

20% kogu jäätmete hulgast tekkis 2003. aastal Jaapanis ehitustööstusest tulenevatest jäätmetest. Hong Kongis oli 2008. aastal ehitusjäätmete hulgaks umbes 30 – 40%. Sama suure protsendi moodustasid need ka Hiinas. [9]
Keskkonnakaitse Osakonna 2009. aasta statsitiliste andmete põhjal tekkis Hong Kongis umbes 23% jäätmeid ehitus- ja lammutustööde käigus. Umbes 7% (3,27 miljonit tonni aastas) tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest ladestatakse prügilasse. 93% ehitus- ja lammutusjäätmetest saadetakse jäätmeid käitlevasse ettevõttesse, millest umbes 49% on taastatavad. Taastatud taaskasutavatest materjalidest moodustavad plastid umbes 38%, metallid umbes 23%, värvilised metallid umbes 3% ja muud materjalid umbes 3%. [14]

USA

Keskkonnakaitse Agentuuri (EPA) andmetel tekkis 2008. aastal USA- s 136 miljoni tonni ehitusjäätmeid, mis moodustas 25 – 40% tahkete jäätmete koguhulgast. [10]

EHITUSJÄÄTMETE KOGUMINE JA TRANSPORT EESTIS

Ehitusjäätmeid saab liigitada:

Sorteeritud ehitusjäätmed - need on renoveerimise, ehituse- või lammutuse käigus tekkinud ning nende tekkekohas eri liikidesse kogutud ning taaskasutusse sobilikud jäätmed nagu: tellis, kivi, katusekivi, betoon, puit, metall , pinnas, liiv, muld jne jäätmed

Segaehituspraht - need on renoveerimise, ehituste- või lammutuse käigus tekkinud eriliigilised jäätmed, nagu: puit, paber, kile, plastik , tellis, betoon, metall jm sellised jäätmed, mis taaskasutusele võtmiseks tuleb kõigepealt üksteisest eraldada - sorteerida. [11]
Tabelis 4 on toodud sorteeritud ehitusjäätmete ja segaehitusprahi ringlusessevõtmise eelised ja puudused.
Tabel 4. Sorteeritud materjalide ja segajäätmete ringlussevõtu eelised ja puudused [5]
Kogumise meetod
Eelised
Puudused
Materjalide liigiti paigutamine konteineritesse
Kõrgem ringlussevõtu määr;
Madalamad ringlussevõtu kulud;
Sageli puhtam ja ohutum töökoht.
Mitu konteinerit koha peal;
Töötajad peavad materjale eraldama;
Keerulisem logistika ;
Mitu turgu, rohkem informatsiooni, mida peab teadma.
Segajäätmed
Ainult üks või kaks konteinerit koha peal;
Töötajatel ei ole vaja materjale eraldada;
Lihtsam logistika;
Üks turg , vähem informatsiooni, mida teada.
Väiksem ringlussevõtu määr;
Kõrgemad ringlussevõtu kulud.
Ehitusjäätmete kogumine ja transport teostatakse üldjuhul erineva mahuga teisaldatavate veokonteineritega. Jäätmete laadimistöödeks paigaldatakse konteiner kokkulepitud ajal selleks võimalikult sobivasse kohta. Külgedele avanevad tagaluugid võimaldavad mugavalt teostada laadimist. Laadimisel ei tohi koorma kõrgus ületada külgseinte kõrgust, igasuguste täiendavate kõrgenduste paigaldamine on keelatud. Koorem peab olema koostatud nii, et seda oleks võimalik ohutult transportida. [12]

EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE

Jäätmehooldusüsteemid Hong Kongi ehitustööstuses

Ehitusmaterjalide raiskamise peamised põhjused on kõige sagedamini tingitud lõikamisest, liigsest tellimisest, transpordi ajal saadud kahjustustest, halvast töötlemisest ja kuju muutmisest. [13]
Ehitusjäätmete käitlemine on vajalik igal ehitusplatsil. Pärast ehitusjäätmete tekkimist on oluline leida viis, kuidas neid vähendada. Viimaste aastate jooksul on populaarsust kogunud keskkonda säästev ehitamine. Üldiselt ehitamisest rääkides pole tegemist keskkonnasõbraliku tegevusega . [13]
Hong Kongi valitsus on viimastel aastatel rakendanud erinevaid meetmeid jäätmetekke vähendamiseks ja nende käitlemiseks. Käivitati jäätmete vähendamise raamkava, mis näeb ette jäätmekäitlussüsteemide rakendamist ja avalike prügilate maksustamiskava.
Iga ehitusfirma on kohustatud kehtestama ehitusjäätmete käitlemise süsteemid nii, et töötajad saaksid täita eesmärki: vähendada ehitusmaterjalide raiskamist ja ehitusjäätmete teket. [13]

Taiwan

Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimiseks kasutatakse mehaanilist sorteerimist, mis koosneb viiest operatsiooni läbiviivast üksusest. Protsessi käigus toimub riba ja ketas sõelumine, magneteraldamine, õhu abil liigitamine ja lõpuks eraldamine käsitsi. Protsessi käigus peaks olema võimalik töödelda 6 tonni materjali tunnis. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuuakse tehasesse veoautodega ja jäätmed asetatakse põrandale. Suuremõõtmelised jäätmed (> 300 mm) nagu kivi, plast, puit, teras, metall- ja betoonjäätmed sorteeritakse kõige pealt vibreeriva võrgu abil. Raudmetallid eraldatakse ehitus- ja lammutusprahi seast magnet eraldajaga. Raudmetalle kogutakse materjali ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks. Õhu klassifitseerija puhub pidevalt vooluhulgaga 250 m3 / min. Järgnevalt eraldatakse inertsed materjalid nagu klaas, puit või keraamika. Samal ajal puhutakse kerged plastid täiendavaks eraldamiseks. Õhk liigitaja läbinud muud jäätmed sorteeritakse käsitsi, et eraldada võimalikult palju erinevaid materjale. Käsitsi sorteerimisele lähevad peamiselt puiduhake ja muud jäätmed, näiteks rehvijäägid. Pärast eraldamist testitakse materjale, et leida sobivaim taaskasutamise meetod. Joonisel 2 on toodud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise skeem. [14]
Puit, mitteraudmetallid või teised materjalid
Suur killustik
>300 mm jäätmed (metall, plastik, puit, beoon, kivid)
Paber või plastik
Liiv, muld (