Neptuun (2)

NEPTUUN
Koostajad: Juhendaja :
Kadri Lillepea, Tiiu Niidas
Riin Vanatoa
Klass: 12 D
Tallinna 32. Keskkool
2008
Sisukord:
Lk.
Avastamine……………………….1-2
Iseloomustus……………………...2-3
“ Voyager 2” uuringud……………3- 4
Rõngad…………………………...4- 5
Neptuuni kuud…………………....5-6
Triton……………………………..6-7
Sümbolism………………………..8-9
Kasutatud materjal………………. 10
Lisamaterjal (fotod)………………10-12
-1- Avastamine
Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, märgati, et Uraani liikumistee on mõjutatud mingi tundmatu keha gravitatsioonilise tõmbe poolt, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa - nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel. Maa taevas paistab ta kaheksanda suuruse tähena - teda on lootusetu vaadelda palja silmaga. Ka väikese pikksilmaga on Neptuuni võimatu eristada ümbritsevatest tähtedest.
Neptuun ei olnud antiikaja astronoomidele tuntud. Ta pole palja silmaga nähtav ja avastati pärast seda, kui astronoomid olid Uraani vaadelnud.
Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier , püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter , Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.
Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis.
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks.Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu.
Rohkem kui kaks sajandit varem, aastal 1613 , Galileo vaatles Neptuuni kui see juhtus olema Jupiterile väga lähedal, kuid ta arvas , et see on lihtsalt tavaline täht. Kahel edukal ööl ta tegelikult märkas, et see liikus natuke koos vastava lähedal oleva tähega. Kuid järgnevatel öödel oli Neptuun tema vaateväljast väljaspool. Kahjuks rikkus tormine ilm vaatlused nendel tähtsatel päevadel, oleks ta paar päeva enne vaadelnud, oleks ta Neptuuni olemasolu kindlaks teha saanud.
-2-
Iseloomustus
Neptuun on kõige kaugem neljast hiiglaslikust gaasplaneedist. See on sinine, tuuline ja külm maailm, millel on rõngaste süsteem ja peres kolmteist kuud. Triton on ainus suur kaaslane , mis tiirutab planeedi ümber viimase pöörlemisele vastupidises suunas. Teised taolised kaaslased (Jupiteri kuud Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope ning Saturni kuu Phoebe ) on temast üle kümne korra väiksemad.. See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Neptuun oli Rooma mütoloogia järgi (Kreekas Poseidon ) merejumal .
Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, ta on diameetrilt väiksem, kuid massilt (17,5 korda) suurem kui Uraan , planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. Neptuun on neli korda suurema
läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Planeedi keskmine tihedus on selle põhjal tsipa rohem kui poolteist korda suurem vee
tihedusest, aga üle kolme korra väiksem Maa keskmisest tihedusest. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks kulub 165 maist aastat, tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas ja see oligi põhiline, mis teda astronoomide silmis eristas vastupidiselt pöörlevast Uraanist, kuna need kaks planeeti on peaaegu ühesuurused ning suure kauguse tõttu paistsid nad olevat ka väga sarnased. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat -235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Jupiteri ja
Saturniga sarnaselt on ka Neptuunil sisemine soojaallikas – see kiirgab üle kahe korra rohkem energiat kui ise Päikeselt saadud energiat.omandab Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt
vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem
metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati “Voyager 2” poolt.
-3-
1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli aga Suur Tume Laik kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik.
Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled, mis on gaasiplaneetidele väga omased ning need on piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas , kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Tuule kiirus võib ulatuda kuni 2000 km/h need tähendavad kõige raevukamaid tuuli Päikesesüsteemis. Selle kiirusega jõuaks üheksa minutiga Tallinnast Võrru või teeksid ühe ööpäevaga ringi ümber Maa.
“Voyager 2”
25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Kui "Voyager 2" kolm aastat varem Uraani juures pilte tegi, siis ennustati, et Neptuun on tõenäoliselt samasugune ühtlane sinine kera nagu Uraangi. Aga juba esimesed ülesvõtted näitasid palju kirjumat pilti ning andsid tunnistust tormilisemast ja dünaamilisemast atmosfäärist kui Uraanil.
Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik. Ta on kuulsast Jupiteri Suurest Punanesest Laigust poole väiksem. Mõlema puhul on tegemist hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevat teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Jupiteril on aga temperatuur sada kraadi kõrgem ning pilvede koostiski teine. Neptuuni Suur Tume Laik asus kakskümmend kaks kraadi lõuna pool planeedi ekvaatorist ning avastamise ajal peeti teda väga pikaajaliseks moodustiseks. (Jupiteri Suure Punase Laigu kohta tehtud arvutused lubavad suurtele atmosfäärikeeristele kümnete aastatuhandete pikkust eluiga.) Laigu äärtes oli kohati näha keerulise struktuuriga helevalgeid kõrgpilvi, mis meenutavad meie kiud-kihtpilvi. Kõige detailsemad pildid lubavad eristada objekte, mis on umbes paarikümne kilomeetrise läbimõõduga.
-4-
Heledaid kõrgpilvi esineb kitsaste ribadena ka teistes planeedi piirkondades, nad koosnevad tahkunud metaani kristallidest. Väike Tume Laik asub Neptuuni 54. lõunalaiusel. Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis.
Väike Tume Laik asub lõunapolaarala piiril olevas tumedamas vöödis. Hea tahtmise korral võib Neptuuni pinnal eristada teisigi vööte, mis on nii iseloomulikud Jupiterile ja Saturnile , kuid Uraanil sootumaks puuduvad. Esialgu on andmeid liiga vähe selleks, et oletada, miks on Neptuuni ja Uraani atmosfäärid nii erineva aktiivsusega, kuid põhjus võib peituda Neptuuni suuremas tiheduses ja aktiivsuses, mis avaldab ennast märkimisväärsete raadiopursete kaudu.
Rõngad
Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on nad küll kopsakamad. Kaks kitsast Neptuuni rõngast paiknevad üks 53000 ja teine 63000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid nood on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas veel kuus senitundmatut kaaslast , mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi vähemalt osa rõngaid püsib koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat. Neptuuni rõngaste Maapealsed vaatlused näitasid rõngaste asemel ainult õrnu kaari, “Voyager 2” leidis Neptuuni ümbert aga neli nõrga heledusega ja kitsad kuid terviklikud rõngad. Ühel rõngastest avaldus huvitav keerdunud struktuur.
Teadlased usuvad, et selline keerdumine on toimunud, sest algne materjal rõngastes oli klimpidena koos mis muutusid joonteks ja hakkasid niimoodi Neptuuni õmber kuju võtma Nagu ka Uraani ja Jupiteri rõngad on väga tumedad , aga nende koostis on seni tundmata.
-5-
Distants Laius
Rõngas (km) (km) Avastaja
------- -------- ----- ------
Hajutatud 41900 15 Galle
Sisemine 53200 15 LeVerrier
Platoo 53200 5800 Lassell, Arago
Põhiline 62930 Kuud
Neptuunil on 13 teada olevat kuud, 7 väikest nimega ja suur Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003. aastal avastatud veel nimetut kuud.1846. aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949. “Voyager 2” avastas 1989. aastal veel kuus kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto, ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Üllataval kombel ei olnudki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane, vaid selleks on Proteus , mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju -- kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikessteemi kõige mustema kehaga, ta peegeldab pealelangevast pikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti.
Naiad , kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Galatea , kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
-6-
Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal.
Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. Halimede , kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km.
Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km.
Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km.
Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km.
Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km.
Triton, Neptuuni kaaslane
Viis ja veerand tundi pärast lähenemist Neptuunile suunati "Voyager 2" kaamerad planeedi kõige tähelapanuväärsemale kaaslasele - Tritonile. Ka see osa lennust oli varem ette kavandatud, sest Triton kuulub Päikesesüsteemi suurimate kuude hulka. Päikesevalgus on Neptuuni juures 900 korda nõrgem kui Maal ning see mõjus nii jaama energiaressurssidesse kui pildistamise säriaegadele. Siiski õnnestus sellest saada päris häid pilte.
Tritoni täpsustatud diameeter on 2760 kilomeetrit. Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär, mille rõhk on umbes sajatuhandik maisest õhurõhust. Kaaslase pinnal valitsev temperatuur -236 kraadi on isegi madalam kui Pluutol. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele - kuni 75 kilomeetrit kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent - metaan - moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris kolme kuni kaheksa kilomeetri kõrgusel väikeste pilvekestena. Vertikaalsed puhangud ulatuvad aeg-ajalt 100-150 kilomeetri kõrguseni. Tundub olevat tõenoline, et ka Pluuto atmosfäär ei erine palju Tritoni omast.
-7-
Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust - pinna albeedo ulatub üheksakümne protsendini. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib-olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik.
Parimatel Tritoni pinnast tehtud fotodel saab hästi eristada mõnekilomeetrilise suurusega objekte. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine . Kohati kulgevad üle pinna pikad, madalad seljakud, esinedes ka paarikaupa koos ja moodustades mõnikord midagi võrgutaolist. Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täitunud mingi vedelikuga (võib-olla veega) ja hiljem külmunud. Isegi külmumisel tekkinud pragusid on võimalik hea tahtmise korral näha. Siin-seal, ka basseinides, ilutseb väikseid löögikraatreid. Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi nagu Marsil.
Tritoni lõunapooluse lähedal torkab silma hulk tumedaid " jutte ". "Jutid" algavad ja kulgevad üle mõnekilomeetriste plekkide, mis nähtavasti on aurustunud gaasi väljatungimise kohtadeks . Osa tumedaid alasid on suuremad ning nende diameeter ulatub mõnekümne kilomeetrini. Tumedad alad on ümbritsetud helevalgete, külmunud gaasist koosnevate ribadega. Väikesed löögikraatrid, kust gaasi välja ei voola , ei erine värvuse poolest kuigipalju neid ümritsevatest aladest .
Tritoni põhjapooluse lähedased alad paistavad olevat geoloogilises mõttes noored, sest selles piirkonnas praktiliselt puuduvad löögikraatrid. Ala on risti-rästi ja ringjalt kulgevatest tihedatest madalatest vallidest lausa säbruline. Nähtavasti on selles piirkonnas suhteliselt hiljuti (geoloogilises mõttes) toimunud ulatuslik külmunud pinnase liikumine.
Nüüd teatasid California ülikooli teadur Craig Agnor ja Dougglas Hamilton Marylandi ülikoolist ajakirjas Nature , et on ilmselt Tritoni veidruste põhjuse paljastanud. Nende hinnangul oli Triton nimelt üks kaugetel aegadel Päikesesüsteemi piirimail teineteise ümber tiirelnud kahest planetoidist, mis Neptuuni gravitatsiooni poolt "pihta pandi". Tritoni senine paariline jäi teadlaste hinnangul "gravitatsioonisõjas" kaotajaks ja lahkus üksinda kosmilistesse avarustesse. Tritoni kinnipüüdmise kohta on esitatud ka teisi teooriaid, ent Agnori kinnitusel on neis kirjeldatud sündmusi paraku vastupidiselt uuele teooriale reaalsuses raske ette kujutada.
-8-
Sümbolism
Neptuun sümboliseerib jõudu, mis on meie kontrolli alt väljas. Ainus võimalus teda mõista, on temaga kaasa minna. Ja tema mõju on piirideta . Ja kui me ise muutume piirituteks saame me kogeda tema toimet. Neptuuni seostatakse müstika, saladuste, ühtsustundega, vaimse arenguga ja inspiratsiooniga. Temast räägitakse ka, et ta esindab vormitust, illusiooni , lahustumist, kujutlust ja idealismi. Neptuun kujutab endast inimese "MINA" vajadust kogeda teisi teadvuseseisundeid ja vajadust libiseda ära igasugusete materiaalsete ja individuaalsete piirangute eest. Inimene võib libiseda ära läbi enesehävituse või läbi enese ülesehituse. Neptuuni kogemust ette pole võimalik kirjeldada ja talle ei saa ka piire seada. Ja võib ka ütelda, et niikaua kui inimene pole endas piisavalt arendanud Saturni reaalsust ja struktuuri, on iga Uraani, Neptuuni ja Pluuto toime purustav . Uraani ideed ja Neptuuni idealism tuleb nn maa peale tuua ( Saturni mõju). kõrgemate tasandite sähvatused tuleb integreerida oma ellu. Planeet mis on Neptuuniga aspektis näitab sümboolselt valdkonda, kus me oleme äärmiselt tundlikud. See tundlikkus tihti ilmneb kui vastuvõtlikus illusioonidele, enesepettusele, segadustele, erinevatele fantaasiatele. Need probleemid võivad inimese suunata otsingutele. Neptuuni toimel kaovad meie teadvusest vanad taju mustrid . Me võime teadvustada, et meie tavalise taju piiratust ja seda on olemas midagi enamat . On täheldatud, et isikutel, kes tegelesid vaimsete otsingutega pikka aega, on Neptuun kas konjunktsioonis, kvadraadis või opositsioonis mõte planeediga. Energia mis on nendes seostes paneb inimese käituma vastavalt oma vaimsetele kalduvustele. Nende seoste energia on selline mis tekitab rahulolematust ja vajadust järgida oma ideaale. See jumalik rahulolematus lähtub faktist, et Neptuun teeb inimese tundlikuks ja häälestab teda nähtamatutele reaalsustele, mittemateriaalsele elule. Kui inimene tunnetab, et on olemas palju peenem , kõrgem eksisteerimise tasand, siis on tal edasi maist elu elada juba keeruline, sest ta saab aru, et see on siin vangla. Neptuuni jõudude mõistmisel on oluline aru saada, et nauding ega vabanemine toimivad läbi sisemise vastutuse( Saturn ), mitte väliste sündmuste. Oma elu tuleb ideaalseks teha läbi isikliku loomingu ja selle loomingu eest on ka vaja vastutada. See tähendab, me peame muutma sisemiselt.
On mõttetu otsida täiuslikku situatsiooni, olgu see töö, abielu või maja- korter . Neptuun ahvatleb inimest vaatlema ilusaid pilte, millel täiuslikud kujud ja nii tahaks hallist igapäevast ära libiseda. Loomulikult tundlik inimene vajab enda ümber sellist keskkonda, mis vähemalt
-9-
ei kurnaks psüühilist energiat pideva stressi tõttu. Kui häälestada end sellele, et kõik oleks täiuslik, siis on tulemuseks see, et me ei saavuta rahu mitte kunagi.
Neptuun esindab ka süütundeid, mis tulevad kohusetundest teiste inimeste eest. see on samuti võimalus, kuidas inimesed kogevad Neptuuni energiat. sellisel juhul esindab Neptuun kanalit, läbi mille inimene maksab oma karmalist võlga. Süütunded võivad tekkida ka sellest, et me tunneme kõike ühtsena ja tahaksime oma osa anda kõige paremaks muutumisele. Kuid siin on oluline jälgida, et inimene ei muutuks avatuks teiste manipuleerimisele. Vähe on neid inimesi, kes ei vajaks aegajalt tuge. See, et inimene tunnetab end ühe suure elu osana , ei tähenda seda, et tal oleks energiat ja ressursse toetada kõiki elavaid olendeid . Me peame teadvustama, et Jumalal on oma roll ja et meie mängime oma. Ja samas pole vaja tema Jumala rolli enda peale võtta. Tihti leiame tugeva Neptuuni inimese kui elujõust väljaväänatud sidruni oma suurest soovist kõiki aidata. see on vaimsete ideaalidest valesti arusaamine ja nende vale kasutamine. Seda saadab ka tihti enesepettus oma kõrgest vaimsest tasandist . Niisiis sõltub Neptuuni mõju ikkagi sellest, millisena me teda vastu võtame ja kuidas haakuvad peened tasandid meie elu struktuuriga. Meil on võimalus tema toimel avardada vaimset taju. Neptuuni asetsemine sünnikaardis näitab potentsiaalset kaastunnet ja võimet tajuda mittemateriaalseid jõude ja omada psüühilist tundlikkust või siis kogeda enesepurustavat väge. Neptuuni mõju sõltub palju sellest, kui ausad me oleme, kui julged ja kui praktilised. Inimesel peab olema nn maandus , mida esindab Saturn, et täielikult hinnata võimalusi, mida pakub Neptuun. Ainult vabadus enesepettustest, ebareaalsetest fantaasiatest ja vajadusest libiseda ära reaalsuse eest annavad võimaluse kogeda Neptuuni loovat energiat. Ja nii tihtilugu näitabki Neptuuni asetud majas seda valdkonda elus, kus meil on kõige suuremad illusioonid ja nii ei saa me aru ka kõrgema mõistuse vihjetest, mis tulevad ka selles samas valdkonnas. Just nimelt Neptuuni asetus näitab meile kogemuse sfääri, kus me otsime ideaali , usume seda, mida tahaksime uskuda ja soovime ära saada selle sfääri kogemusest. On vaja väga täpset arusaamist , mis siis ikka tegelikult on vaimne kas ja mis on lihtsalt eluvaldkond, kus me ainult soovime rahuldada oma vaimseid püüdlusi.
-10-
Kasutatud materjal:
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/neptuun_evelin.ht m
http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html
http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html
http://www.solarviews.com/eng/neptune.ht m
http://www.solarviews.com/eng/neptune.htm#darkspot
http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html
http://www.referat.ee/ee/doc/neptuunhuvi.doc
http://www.mulinaad.com/academy/planets/
http://veebikodu.blogspot.com/2006/05/uuring-neptuun-vitis-tritoni-eest.html
http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$43
 
 Lisamaterjal:
Keerdunud rõngas
Neptuun – august 1989a.
Triton Neptuuni rõngad 
11-
S
uur ja väike Tume Laik
Suur Tume Laik (üleval) Triton ja Neptuun.(all)
-12-
Neptuun & Triton