Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Neptuun (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris


NEPTUUN
Koostajad: Juhendaja :
Kadri Lillepea, Tiiu Niidas
Riin Vanatoa
Klass: 12 D

Tallinna 32. Keskkool
2008
Sisukord:
Lk.
Avastamine……………………….1-2
Iseloomustus……………………...2-3
Voyager 2” uuringud……………3- 4
Rõngad…………………………...4- 5
Neptuuni kuud…………………....5-6
Triton……………………………..6-7
Sümbolism………………………..8-9
Kasutatud materjal………………. 10
Lisamaterjal (fotod)………………10-12
-1- Avastamine
Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, märgati, et Uraani liikumistee on mõjutatud mingi tundmatu keha gravitatsioonilise tõmbe poolt, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa - nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel. Maa taevas paistab ta kaheksanda suuruse tähena - teda on lootusetu vaadelda palja silmaga. Ka väikese pikksilmaga on Neptuuni võimatu eristada ümbritsevatest tähtedest.
Neptuun ei olnud antiikaja astronoomidele tuntud. Ta pole palja silmaga nähtav ja avastati pärast seda, kui astronoomid olid Uraani vaadelnud.
Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier , püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter , Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.
Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis.
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks.Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu.
Rohkem kui kaks sajandit varem, aastal 1613 , Galileo vaatles Neptuuni kui see juhtus olema Jupiterile väga lähedal, kuid ta arvas , et see on lihtsalt tavaline täht. Kahel edukal ööl ta tegelikult märkas, et see liikus natuke koos vastava lähedal oleva tähega. Kuid järgnevatel öödel oli Neptuun tema vaateväljast väljaspool. Kahjuks rikkus tormine ilm vaatlused nendel tähtsatel päevadel, oleks ta paar päeva enne vaadelnud, oleks ta Neptuuni olemasolu kindlaks teha saanud.
-2-
Iseloomustus
Neptuun on kõige kaugem neljast hiiglaslikust gaasplaneedist. See on sinine, tuuline ja külm maailm, millel on rõngaste süsteem ja peres kolmteist kuud. Triton on ainus suur kaaslane , mis tiirutab planeedi ümber viimase pöörlemisele vastupidises suunas. Teised taolised kaaslased (Jupiteri kuud Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope ning Saturni kuu Phoebe ) on temast üle kümne korra väiksemad.. See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Neptuun oli Rooma mütoloogia järgi (Kreekas Poseidon ) merejumal .
Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, ta on diameetrilt väiksem, kuid massilt (17,5 korda) suurem kui Uraan , planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. Neptuun on neli korda suurema
läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Planeedi keskmine tihedus on selle põhjal tsipa rohem kui poolteist korda suurem vee
tihedusest, aga üle kolme korra väiksem Maa keskmisest tihedusest. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks kulub 165 maist aastat, tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas ja see oligi põhiline, mis teda astronoomide silmis eristas vastupidiselt pöörlevast Uraanist, kuna need kaks planeeti on peaaegu ühesuurused ning suure kauguse tõttu paistsid nad olevat ka väga sarnased. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat -235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Jupiteri ja
Saturniga sarnaselt on ka Neptuunil sisemine soojaallikas – see kiirgab üle kahe korra rohkem energiat kui ise Päikeselt saadud energiat.omandab Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt
vesinikust
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Neptuun #1 Neptuun #2 Neptuun #3 Neptuun #4 Neptuun #5 Neptuun #6 Neptuun #7 Neptuun #8 Neptuun #9 Neptuun #10 Neptuun #11 Neptuun #12 Neptuun #13 Neptuun #14
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 117 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor riin123 Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhjalik uuring pildimaterjali ning sisukorraga
voyager , rõngad , triton , neptuun

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

1234567891011 profiilipilt
1234567891011: Täiesti kasutuskõlblik.
16:59 07-12-2009
j22aeg profiilipilt
j22aeg: väga hea
17:04 23-09-2009


Sarnased materjalid

6
doc
Neptuun
9
odp
Neptuun
9
ppt
Neptuun
4
doc
Neptuun
6
doc
Neptuun
8
doc
Neptuun
12
odp
Neptuun
9
ppt
Neptuun



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun