88 2008 Põlva 138,79 1 118,94 0,00 1 257,73 0,00 89 2008 Põlva 97,00 194,24 0,00 291,24 1,00 90 2008 Põlva 120,90 116,14 0,00 237,04 1,00 91 2000 Tartu 8,70 544,00 0,00 552,70 0,00 92 2000 Tartu 81,00 59,00 0,00 140,00 1,00 93 2000 Tartu 25,00 19,60 0,00 44,60 1,00 94 2000 Tartu 32,00 324,00 0,00 356,00 1,00 95 2000 Tartu 76,20 1 356,10 0,00 1 432,30 1,00 96 2000 Tartu 56,00 55,00 0,00 111,00 1,00 97 2000 Tartu 29,21 27,94 0,00 57,15 1,00 98 2001 Tartu 23,70 0,00 0,00 23,70 1,00 99 2001 Tartu 8,70 250,00 201,40 460,10 0,00 100 2001 Tartu 166,74 942,26 236,00 1 345,00 1,00 101 2001 Tartu 56,10 48,90 0,00 105,00 1,00 102 2001 Tartu 49,68 23,75 0,00 73,43 1,00
1) kaaliumvesinikmalaat 2) kaaliummalaat Kaltsiummalaadid: E 352 happesuse regulaator 1) kaltsiumvesinikmalaat 2) kaltsiummalaat Metaviinhape E 353 happesuse regulaator Kaltsiumtartraat E 354 happesuse regulaator Adipiinhape E 355 happesuse regulaator 8 Naatriumadipaadid E 356 happesuse regulaator Kaaliumadipaadid E 357 happesuse regulaator Merevaikhape E 363 happesuse regulaator Ammooniumtsitraat E 380 happesuse regulaator Kaltsiumdinaatriumetüleendiamiintetraatsetaat E 385 antioksüdant, säilitusaine, sekvestrant (EDTA kaltsiuminaatriumisool) Algiinhape E 400 Paksendaja, stabilisaator
1 0 0 1 3 2054 244 10.61 2040 13 6162 748 10.82 6058 13 11383 1176 9.36 11157 8 1 0 0 1 6 819 82 9.09 818 6 356 72 16.82 349 14 334 58 14.8 324 14 4 0 0 4 22 1 0 0 1 23 89 8 8.25 88 19 9 0 0 9 24
Kordame protsessi, kuni leiame IRR. i = 15% Netorahavood Nüüdisväärtuse tegur 15%-ga Nüüdisväärtus Juurdevool aastal 1 1 000 0,870 870 Juurdevool aastal 2 2 000 0,756 1 512 Juurdevool aastal 3 3 000 0,658 1 974 Juurdevoolude nüüdisväärtus 4 356 Esialgsed kulud -3 817 i = 20% Netorahavood Nüüdisväärtuse tegur 20%-ga Nüüdisväärtus Juurdevool aastal 1 1 000 0,833 833 Juurdevool aastal 2 2 000 0,694 1 388 Juurdevool aastal 3 3 000 0,579 1 737
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Tallinna Ülikool Minu (maalitud) kunstiajalugu Ajaloo Instituut Tallinn 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1.ANTIIKKUNST........................................................................................................................5 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud...............................................................................5 1. 2 „Aleksandri- mosaiik”...................................................................................................6 2.RENSSANSS.............................................................................................................................6 2.1 Püha ...
2003 520 266,7 2003 729 266,7 2003 819 266,7 2003 246 270,0 2003 258 280,0 2003 780 280,0 2003 499 290,0 2003 144 300,0 2003 277 300,0 2003 298 300,0 2003 319 300,0 2003 399 300,0 2003 637 300,0 2003 728 300,0 2003 748 300,0 2003 768 300,0 2003 393 318,2 2003 447 320,0 2003 417 333,3 2003 714 333,3 2003 807 333,3 2003 264 350,0 2003 507 350,0 2003 703 354,8 2003 536 357,1 2003 702 366,7 2003 356 375,0 2003 508 375,0 2003 379 400,0 2003 778 400,0 2042.- 1. Ül.8.1 (Points: 3) Kopeerida fail hypoteesid.xls. Hoidke fail alles! Lahendada järgmine ülesanne: 1. Leht1-l rühmitada andmed. Kasutades hii-ruut testi kontrollida andmete jaotuvust normaaljaotuse järgi. Vastusekasti kirjutage rühmad, nende
teadlikkust joobes kliendile müümise keelust; kaaluda sellise koolituse kohustuslikuks muutmist 9. Liiklusõnnetused eile ja täna. Kuidas vältida raskeid liiklusõnnetusi? 1920 aastal oli Eestis 144 autot, mõni jäi ikka auto alla 1931 aastal veidi üle 3081, 550 mootorratast 1933.aastal joobes juhte 25, hobusemehi 8, mootorrattureid 1. Kokku 34 Aastal 1939 sai liikluses surma 42 isikut Tänapäeval on Eestis 1000 elaniku kohta 356 autot ehk pool miljonit autot. Tänapäeval 1000 elaniku kohta on USA-s 765 autot. Luksemburg 686/1000 Austraalia 619/1000 Eesti 353/1000. 27.koht. Läti 214/1000 9 Kuritegevus EVs ARVESTUS Leedu 267/1000 Liiklusõnnetuse põhjustajad: Liikleja – algab lastetoast peale, et inimene kasvaks distsiplineeritult, kodanikutunne. Peaks
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 1 276 2 071 Kaubad, toore, materjal ja teenused -177 147 -173 823 Muud tegevuskulud -89 229 -91 518 Tööjõu kulud Palgakulu -28 208 -25 198 Sotsiaalmaks -9 280 -8 158 Tööjõu kulud kokku -37 488 -33 356 Põhivara kulum ja väärtuse langus -27 665 -29 769 Muud ärikulud -3 595 - 2 701 Ärikasum 86 107 80 354 Finantstulud ja -kulud Intressitulud/kulud -13 044 -20 077 Finantstulud ja -kulud kokku - 13 044 - 20 077 Aruandeaasta puhaskasum 73 063 60 277 Allikas: AS A
imetlust, nii ka minus. Loodan, et suudan lugejaid viia sammukese lähemale teadmaks, mis on Kuu. 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB? 1.1. Faktid Kuust Kuu on Maale lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Joonis 1. Maa ja Kuu võrdlus Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul umbes üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks, Kuu on sel ajal
Греция 6 828 051 68 643 963 9,95 Испания 37 946 523 137 518 902 27,59 Франция 260 225 886 355 081 245 73,29 Италия 69 731 942 179 034 461 38,95 Кипр 1 068 282 2 372 750 45,02 Латвия 12 040 1 495 084 0,81 Литва 356 773 5 583 082 6,39 Люксембург 8 731 351 10 440 086 83,63 Венгрия 3 072 214 15 735 423 19,52 Мальта 988 788 1 288 137 76,76 Голландия 78 330 505 119 141 883 65,75 Австрия 9 010 097 34 882 606 25,83 Польша 20 818 234 159 457 923 13,06
metsad süttima mõnikord inimese abita.54 Seesuguseid põhjuseid on väga keeruline avastada, ning juhul, kui põhjus jääb teadmata, võis metsatulekahju alguse saada ka looduslike tegurite tõttu. Tavaliselt jääb põhjus tuvastamata vähemalt 20-25% metsatulekahjudest. 55 Seetõttu oletab töö autor, et tegelikkuses on inimtekkelisi metsapõlenguid aastas Eestis ligikaudu 75% kõigist juhtudest. Näiteks 2002. aastal toimus Eestis 356 metsatulekahju. Neist 25 puhul tehti kindlaks, et tegemist oli kuritahtliku süütamisega. 14 metsatulekahju tekkis põllumajanduslike ja 8 metsamajanduslike tööde tagajärjel. Muu tööstusliku tegevuse tõttu süttis 1 metsatulekahju. 8 metsapõlengut sai alguse transpordist või elektriliinidest. 38% ehk 136 metsa süttis metsa külastajate süü läbi. Loodusliku faktori tõttu sai alguse 3 metsatulekahju. Muu põhjuse tõttu sai alguse 7 põlengut. Ja 43% juhtudest
5 Tegevuskulud (ü) 6 764 620 6 764 620 0 0 0 0 6 764 620 70000094. Veterinaar- ja Toiduamet 161 735 436 132 498 080 15 200 000 14 037 356 0 0 161 735 436 4 Eraldised 300 000 300 000 0 0 0 0 300 000
; Milleks?; Kas?) uuritakse tarbijate käitumist, hoiakuid, hinnanguid, elustiili jne. 355. Meetodid mida kasutatakse avatud intervjuu, fookusgrupi intervjuu, Delfi meetod, vaatlus, juhtumianalüüsküsitlus). · Kvantitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kui palju?; Miks?) uuritakse arvulisi näitajaid müügimahud, turuosad, reklaamile kulutatud summade efektiivsus jne. 356. Meetodid mida kasutatakse ankeetküsitlused, internetiküsitlused, näost-näkku intervjuu, telefoniintervjuu. 357. 358. 359. Turundusuuringu protsess Situatsiooni analüüs. Probleemi püstitus Probleemi kitsendamine Eesmärgi määratlemine (hüpoteesid) Vajaliku info määratlemine Teisese info kogumine (ettevõtte sisene (nt finantsandmed, püsiklientide keskmine ostusagedus jne) või väline (nt statistikaandmed) info)
Kaltsiummalaadid: 1) kaltsiumvesinikmalaat 2) kaltsiummalaat E 352 happesuse regulaator Metaviinhape E 353 happesuse regulaator Kaltsiumtartraat E 354 happesuse regulaator Adipiinhape E 355 happesuse regulaator 22 Naatriumadipaadid E 356 happesuse regulaator Kaaliumadipaadid E 357 happesuse regulaator Merevaikhape E 363 happesuse regulaator Ammooniumtsitraat E 380 happesuse regulaator Kaltsiumdinaatriumetüleendiamiintetraatsetaat (EDTA kaltsiuminaatriumisool) E 385 antioksüdant, säilitusaine, sekvestrant Algiinhape E 400 Paksendaja, stabilisaator
Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolevtaevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. Lisaks Päikese ümber tiirlemisele pöörleb Maa ka ümber oma telje, tehes ühe pöörde pisut enam kui 23 tunni ja 56 minutiga. Maa telg on orbiidi tasandi ehkekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustajaks. Maa on inimese ainsaks koduks
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.......................................................................................
Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks...
• Kirjelduste järgi tuntakse Pheidiase kuulsat kullast, elevandiluust ja puust loodud Zeusi kuju, mis asus naoses. • Joonia stiil arenes välja peamiselt Väike-Aasias, kreeka kolooniates • Hera tempel Samosel o Tuntakse kirjelduste järgi • Artemise tempel Efesoses o Loetakse maailmaimede hulka o 55 m lai ja 109 m pikk kolossaalne dipteer o Ehitamist alistati VI sajandil o Templi põletas 356.a Herostratos o Ehitati uuesti üles Aleksander Suure ajal o 18 m kõrguste sammaste tüvese alumise osa kaunistatud reljeefidega • Apolloni tempel Didymas o 494.a hävitasid pärslased o Ehitati hiljem taas üles KUJUTAV KUNST: Säilinud peamiselt reljeefid – stiil üsna puine ja abitu. Samast materjalist ka ümarplastika (kolossaalne Hera pea Olümpiast). Joonias oli marmor.
50) CpG island detected in region 151 to 350 (Obs/Exp = 1.03 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 152 to 351 (Obs/Exp = 1.03 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 153 to 352 (Obs/Exp = 1.05 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 154 to 353 (Obs/Exp = 1.03 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 155 to 354 (Obs/Exp = 1.08 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 156 to 355 (Obs/Exp = 1.06 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 157 to 356 (Obs/Exp = 1.06 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 158 to 357 (Obs/Exp = 1.06 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 159 to 358 (Obs/Exp = 1.06 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 160 to 359 (Obs/Exp = 1.06 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 161 to 360 (Obs/Exp = 1.13 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 162 to 361 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 55.50) CpG island detected in region 163 to 362 (Obs/Exp = 1.17 and %GC = 55.50)
Ihu kõige hellemast õrnusest kuni vaimu kõige suurema mässuni, perekonna soetamise lihtsast soovist kuni vapustuseni, mille toob surmateade, jooksuaja meeletusest kuni Jakobi võitluseni ingliga." (Ravic) Lk 336,,Armukade millelegi, mis mulle korda ei lähe? Armukadetseda võib armastust, mida teisele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse."" (Ravic) Lk 337,,Mitte midagi ja mitte kedagi ei saa teise inimese südamest välja visata." (Ravic Joani mehe kohta) Lk 356,,,,Igal ööl tapetakse paljusid! Paljusid! Linnad põlevad, kusagil nutavad juudid, metsades kõngevad tsehhid, hiinlased kõrbevad jaapani gasoliini1 all, koonduslaagrites roomab ringi piitsasurm, - kas peaksime sentimentaalsete naiste kombel nuuksuma, kui üks mõrvar kõrvaldatakse? Me saame ta kätte ja lööme ta mättasse ja ongi valmis! Nagu meil seda sageli on tulnud teha süütuid inimesi tappes, kes erinesid meist ainult selle poolest, et neil oli teine munder seljas..."" (Ravic)
Rangifer tarandus REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25 3 SISSEJUHATUS Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohas...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
63 16 300 100.00 9 111-120 115.30 10 310 10 121-130 126.70 10 320 50.00 11 131-140 135.88 8 328 12 141-150 146.00 7 335 0.00 13 151-160 155.75 8 343 0 50 100 15 14 161-170 166.00 5 348 15 171-180 175.25 8 356 16 181-190 186.29 7 363 17 191-200 198.00 2 365 Kasutatud filtreerimise võtet, alates väiksemast suuremani, võetud kindlast vahemikust Korduvus- ja kestusanalüüs Korduvus Kestvus 0 50 100 150 200 250 300 350 400
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
kuus korda väiksem. Kuid kui võrrelda Kuud teiste Päikesesüsteemia planeetide looduslike kaaslastega, siis Kuu on oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. Tema pinnakihi keskmine tihedus on 0,6-1,5 g/cm3 , üldine keskmine tihedus aga 3,3 g/cm3. Kuu tiirleb ümber Maa mööda oma elliptilist orbiiti keskmise kiirusega 1,02 km/s. Tiiru ümber Maa teeb Kuu 27,32 päevaga. Peale selle pöörleb ta veel ümber oma telje. Kuna Kuu on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Et Maa ja Kuu tiirlevad ümber ühise raskuskeskme, nimetatake neid ka kaksiplaneediks. Kuu on Maa poole alati sama poolkeraga, sest Maa tekitatud tõus ja mõõn on Kuu pöörlemis- ja tiirlemisperioodiga võrdustanud. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni - optilist ja füüsikalist
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
Kõrgus 25,5m , seinad 3m Linnakindlus 13.- 19.saj o ,,Kolm venda" o Laima kell 1924 Et jõuda tööe Pärast II MS poliitiline infotahvel kohtumispaik · Kurzeme o 1969 o 79,04 km2 o 132 356 o LÜ pedagoogika teaduskond o Riia Eesti kool o Riia Botaanika aed o Riia Stradina Ülikool · Zemgale eeslinn o 4,613 km2 o 30 162 o Uzvaras parks · Ziemelu o 76,88 km2 o 79 837 o Aldaris LÄTI MAATUNDMINE o mezaparks
HKMS § 28 lg l ja § 66 lg 2); Ei ole avalikkuse põhimõtte riivega tegemist kohtuliku arutamise puhul, kui: · alati üksnes kohtukantselei kaudu teatavaks tegemise võimalust (TsMS § 356 ja · toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti AKKS § 57) ning lõpuks võimalust Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale; · kuulutada klassikaliselt kohtuotsuse resolutiivosa ja nimetada päev, millal tehakse
Strasbourg'i kohtu 23.aprilli 1997.a otsus kohtuasjas van Michelin Hollandi vastu. -teha selle kantselei kaudu (avalikult) teatavaks (TsMS §-d 226 ja 329 ning HKMS § 28 lg l ja § 66 lg 2); Ei ole avalikkuse põhimõtte riivega tegemist kohtuliku arutamise puhul, kui: alati üksnes kohtukantselei kaudu teatavaks tegemise võimalust (TsMS § 356 ja toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti AKKS § 57) ning lõpuks võimalust Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale; kuulutada klassikaliselt kohtuotsuse resolutiivosa ja nimetada päev, millal tehakse kohtuistungi korda rikkuv ja kohtuniku korraldust mittetäitev isik eemaldatakse kohtuotsus tervikuna kohtukantselei kaudu teatavaks (AKKS § 28 lg 4).
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ...
lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.[3] 4.3 Kuu Kuu on meile lähim taevakeha, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist võib isegi silmaga märgata.[6] Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Ilmnevad kuu faasid. Noorkuu on meie jaoks siis, kui Kuu on Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast ilmub ta kitsa sirbina õhtutaevasse ja tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike --
Lk 355 Ma olin lootnud,et minu lahkumist nhes Argo lollitegemistuju le lheb,aga laevatekile viivat ust avades olin ma ikka ksi ja seeprast polnudki sellel,mis jrgnes,lpuks htki teist tunnistajat peale minu.Libetast trepist alla tagasi komberdades ngin ma,et keegi kll passib selle ukse krval,kust ma enne laevatekile olin astunud,aga mul ei olnud aega uurida,kes see on,sest ma rebisin ukse hooga lahti ning astusin le keha ldisedes tagasi helevalgesse laevakoridori. Lk 356 Kas te jtate selle laeva seisma ja lhete teda otsima?ksisin ma mehelt,kes oli ilmselt laeva kapten,sest ta oli nii kuradi thtis,et tema asemel vastas mulle hoopis keegi teine,vikem vend,kes siis kukkus pikalt ja laialt seletama,kuidas nad kigepealt mu teate televatavust kontrollivad,kuidas nad pavad selgusele juda,kes see hppaja reisjate nimekirja alusel viks olla,ja rkis siis,et laeva kinnipidamisest ei ole nagunii mingit kasu,sest
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
(40 580 + 0)/2 = 20 290 2015. Majandusaasta = -1 829 193/20 290 = -90,15 Tabel 6. Varade käibekordaja aastatel 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Varude käibekordaja -69,31 -50,55 -90,15 Varade käibekordaja = müügi netokäive / varade keskmine jääk Varade käibekordaja näitab mitu netokäibe eurot annab üks varadesse investeeritud euro. (12 356 188 + 7 784 704)/2 = 10 070 446 2013. Majandusaasta = 4 004 001/10 070 446 = 0,40 (7 784 704 + 7 134 088)/2 = 7 459 396 2014. Majandusaasta = 2 152 053/7 459 396 = 0,29 (7 134 088 + 6 523 457)/2 = 6 828 772,5 2015. Majandusaasta = 2 231 291/6 828 772,5 = 0,33 Tabel 7. Varade käibekordaja 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Varade käibekordaja 0,40 0,29 0,33
haldusjaotuses: maarajoonide arv oli vähenenud 37-st 15-ni, külanõukogude arv oli vähenenud 320-st 235-ni. Kolmas rahvaloendus oli 1979. aastal. Paljud varasemad külad olid jäänud tühjaks, sest maaelanikkond oli vähenenud. Oli tekkinud hulk uusi asulaid majandite keskused, neist osa tekkis päris tühjale kohale 1959 1970 1979 Rahvaarv 1 196 791 Rahvaarv 1 356 079 Rahvaarv 1 464 476 Eestlaste osatähtsus 75% Eestlaste osatähtsus 68% Eestlaste osatähtsus 65% Linnaelanikke 56% Linnaelanikke 65% Linnaelanikke 69% Aastate möödudes sotsiaalsed probleemid kuhjusid ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta-aastalt suurendanud migrantide koguarvu Eestis, mis vähendas eestlaste osatähtsust ühiskonnas. Sel ajal elas kogu elanikkonnast umbes 70 % linnades
20 Kuul käinud inimesed lk. 24 Kasutatud kirjandus lk. 25 1 2 Kuu kui põhjus Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Kuu paistab selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast
7 Omanik 7 3 65,5 402 6 5 38,35 8 Omanik 8 1 43,5 139 4 3,5 12,78 9 Omanik 9 3 65,5 323 5 3 38,35 10 Omanik 10 2 54,8 421 4 6 25,57 11 Omanik 11 3 65,9 356 6 7 38,35 12 Omanik 12 1 54,9 213 2 3 12,78 KOKKU 33 838,6 4290,5 64,0 68,5 421,9 Prügivedu 421,85 Soojus 2340,75 Vesi 1430,45 Prügi arvutamine (Prügivedu/elanike arvuga kokku)*elanike arvuga korteris Soojuse arvutamine
[3] Artemise tempel Ephesoses Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. (vaata lisa 1 pilt 3) Kuid 356. Aastal e. Kr. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 8 Aastaks 250. e. Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest
Saksamaal on maailmamajanduses kindel koht, Sveitsi on tuntud oma kellade, ravimite, sokolaadi ja juustu valmistamisega. Kuulus on ta ka panganduse keskusena nagu Austriagi. Tsehhi on tuntud autode mootorrataste, trammide, lennukite jm transpordivahendite poolest. Nõutavad kaubad maailmaturul Tsehhist on ka meditsiiniinventar ja telekommunikatsioonivahendid. (7 lk 198; 14) 3.1. Saksamaa Liitvabariik Pindala: 356 854 km2 Rahvaarv: 81 338 000 Pealinn: Berliin Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (6 lk 314) Saksamaa Liitvabariik ulatub madalalt Läänemere rannikult kaugele Euroopa siseossa. Maastik on vaheldusrikas: põhjaosa soostunud tasandikud asenduvad keskosas metsaste madalmäestikega. Maa lõunaserval aga kerkivad Alpide järsud kaljud ja lumised mäetipud. (7 lk 180) Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-
B-420 diivan kangas kollane 6 6541 39 248 7 850 47 097 C-469 tool kask kollane 9 3651 32 862 6 572 39 434 E-811 voodi tamm roheline 1 9206 9 206 1 841 11 047 A-680 diivan kangas punane 1 5662 5 662 1 132 6 794 C-817 riidekapp mänd sinine 1 1964 1 964 393 2 356 D-611 kummut saar pruun 9 2920 26 277 5 255 31 532 E-111 voodi mänd sinine 8 8680 69 442 13 888 83 331 D-340 voodi tamm roheline 3 9856 29 569 5 914 35 482 D-187 voodi tamm roheline 1 3863 3 863 773 4 635 C-359 diivan nahk pruun 5 7313 36 565 7 313 43 878
-10 259 257 255 252 250 248 246 244 241 239 -9 283 281 278 276 274 271 269 266 264 262 -8 309 307 304 301 299 296 294 291 288 286 -7 338 335 332 329 326 323 320 318 315 312 -6 368 365 362 359 356 353 350 347 344 341 -5 401 398 394 391 388 384 381 378 375 371 -4 437 433 430 426 422 419 415 412 408 405 -3 475 471 468 464 460 456 452 448 444 441 -2 517 513 509 504 500 496 492 488 484 479
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
2148 2461 Lillo Martin Tallinn 05:06:09 M21 1927 2321 Lindau Maarek Harju 04:47:50 M21 1249 1050 Lindeberg Rauno Tartu 04:07:50 M21 497 2115 Lipp Sulev Harju 03:30:54 M21 829 1210 Locmelis Marcis Läti 03:47:35 M21 754 848 Loho Toomas Harju 03:43:56 M21 2073 1315 Loik Hannu Harju 04:58:10 M21 819 356 Loitmaa Madis Lääne-Viru 03:47:04 M21 99 81 Lomakin Alexander Venemaa 03:01:15 M21 1255 1172 Lomp Priit Valga 04:08:00 M21 254 2771 Lond Rain Harju 03:15:05 M21 2105 2414 Lonks Tanel Tallinn 05:01:04 M21 1371 952 Loodsalu Lauri Tallinn 04:13:15 M21 1875 2875 Loorits Mart Tallinn 04:43:00 M21 2101 2242 Loova Ragnar Tartu 05:00:58 M21
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .....................
1040,85 3,20 964,08 2,96 892,98 2,74 827,15 2,54 766,19 2,35 709,73 2,18 657,45 2,02 609,03 1,87 564,18 1,73 522,65 1,61 484,19 1,49 448,56 1,38 415,57 1,28 385,01 1,18 356,70 1,10 330,48 1,02 306,19 0,94 24298,99 74,67 EUR/km Teelõik Kasv, % Diskontomäär 0,11 2011-15 2016-19 2020-23 2024-29 Liiklussagedus, a/ööp<6 m 2209,454 3 0,314 0,320 0,328 0,315 6...12 m 331,418 2 1,183 1,214 1,248 1,181
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
