Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS (0)

Q: Mille eest on lapsed saadetud?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

Q: Mida soovitate alkoholi liigtarbimise tõkestamiseks tänapäeval?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

Q: Kuidas vältida raskeid liiklusõnnetusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

Q: Mida soovitate tänapäeva Eesti politseile võitluse tõhustamiseks autovarastega?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

Tartu Ülikool - Õigus - Õigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mille eest on lapsed saadetud?
Mida soovitate alkoholi liigtarbimise tõkestamiseks tänapäeval?
Kuidas vältida raskeid liiklusõnnetusi?
Mida soovitate tänapäeva Eesti politseile võitluse tõhustamiseks autovarastega?

Kuritegevus EVs ARVESTUS
Kuritegevus EVs arvestuse küsimused

Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur.
Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt . Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika.
Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on:
Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt.
Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval territootiumil erinevaD, kuid omavahel võrreldavatel perioodidel (kuritegevuse võrdlus teiste aja perioodidega). See näitab kuritegevuse tõusu või langust, ka püsivust teatud aja jooksul. Dünaamikat uurides võib teha järeldusi selle kohta, kas kuritegevus tulevikus kasvab või väheneb.
Struktuur- iseloomustab kuritegevust kvalitatiivselt, on see, millest kuritevesused koosnevad, nende liigid: omakasulised, vägivaldsed ja ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteod. Näiteks, kas kuritegu on omakasuline või vägivaldne, kas selle paneb toime alaealine või täiskasvanu, kas kuritegu on varavastane või isikuvastane, kas tegu on ettevaatamatusega või tahtlikusega. (Põhimassi moodustavad tapmised ja vargused .) Kuritegevuse struktuuri iseloomustavaks oluliseks näitajaks on toimepandud kuritegude jagunemine ka raskusastmete järgi ehk olenevalt nende ohtlikkusest ühiskonnale. Struktuur oleneb ka sellest, missuguses kriminaalkoodeksi paragrahvis on toimepandud kuritegude eest vastutus ette nähtud. Oluline on ka retsidiivide ehk isikute, kes on ka varem kuritegusid toime pannud ja selle eest karistada saanud, osakaal – nende suur osakaal näitab puudujääke kuritegevuse vastases võitluses
Kuritegevuse seisund ja dünaamika – kvantitatiivsed
struktuur- kvalitatiivne – näitab, millest kuritegu koosneb

Kurjategijaks ei sünnita vaid kujunetakse.
Kurjategijaks ei sünnita, vaid kujunetakse aste-astmelt välistegurite/keskkonna mõjul. Väliskeskkonna mõju inimese käitumisele ei ole mehaaniline . See kes tahab, võib väljast tulevale negatiivsele mõjule vastu seista. Õigus peab olema lapsesse istutatud kui tunne mitte kui teadmine. Aja jooksult toimub väärastumine. Kuritegevus kasvab sisse! Halb toimib pikkamööda . Alguses valetatakse üks kord ning valetamise hetkel tuntakse ennast natuke ebameeldivalt ja näiteks punastatakse. Hilejm kui on juba kordualt valetatud, siis ei tehta teist nägugi, kuna siis ollakse sellega juba harjunud ja see tundub loomulik. Sama on ka vargustega: alustatkse näieks pisisvargustega ja lõpusks jõutakse suurte asjade vargusteni.
Oluline on ka kodune kasvatus – kõige olulisem on see, et vanemad lähevad hommikul tööle ja laps korralikult kooli. Last ei tohi jätta tähelepanuta , sest muidu võib ta sattuda kuritegelikule teele. Soodustavad tegurid on vägivald, alkoholism ja majandusprobleemid perekonnas.
Suureks soodustavaks teguriks on ka kambavaim . Noortel, kellel ei ole kujunenud enda arvamust, lasevad end kamba poolt rohkem mõjutada. Lüüakse kaasa tegevustes, mis tegelikult ei ole kooskõlas noore tõekspidamistega, kuid siiski lastakse ennast kamba poolt mõjutada.
Kurjategijaks kujunetakse ka negatiivse miljöö tulemusena. Kurjategijad tulevad enamasti vaesest perest. Vanemad on enamasti lahutatud. Pooltel on ka vanemad õed ja vennad kohtu pool karistatud. Vanemate kohtu poole karistamine mõjub perekonnale eetiliselt, lastel on siis juba sünnist halb märk küljes.

Kuritegevuse põhjused.
Kuritegevus ei ole paratamatus , sellel on paljuski sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused.. Kuritegevuse põhjused on väliskeskkonnast tulevad mõjud (töötus, vaesus , narkomaania, prostitutsioon ja alkoholism), kurjategija isiksus ja selle omadused, kujutlus eeldatavast tagajärjest (selle saavutamise seab kurjategija endale eesmärgiks). Kuritegevuse põhjused tulenevadki nende kolme koostoime tulemustena.
Näiteks kui elavad lähestikku vaesed ja rikkad lapsed, siis võib see olla ohtlik, kuna vaesed lapsed hakkavad soovima endale ka neid asju mis on rikastel lastel ja siis võib juhtuda nii, et nad hakkavad varastama! Samas kui lähestikku elavad kõik vaesed, siis pole hullu , kuna kõik on siis ju samas olukorras ja keegi pole kellestki parem.
Õigus peab olema lastesse olema istutaud kui tunne, mite kui teadmine! Siis kui laps on väike peab teda õigesti kasvatama. Lasteaedades on nii palju lapsi rühmas, et iga lapsega eraldi ei suudeta tegeleda, kuna lihtsalt aega ei leidu. Sama on ka koolis: õpetajad ei jõua kõiki lapsi jälgida. Liiga palju lapsi, et tähelepanu ei jagu kõigi jaoks.

Isikuvastased kuriteod ja varavastased kuriteod eile ja täna.
Kuritegu iseloomustava parameetri struktuuri alusel võib jagada kuritegevuse:

Varavastasteks (omakasu) kuritegudeks

isikuvastasteks kuritegudeks

tahtlikud tapmised ja mõrvad
vägistamised. Vägistamiste puhul raskendavate asjaolude korral 6-12 aastat, muidu 1-5 aastat.

Eesti vabariigi algaastatel ( 1920ndatel ) oli kuritegevus kõrge – eriti varavastased kuriteod. See oli eelõige tingitud majanduslikust ebastabiilsusest. Eriti kõrget tõusu võib märgata majanduslike kriisiaastatel (1932 – 1934). Kuritegevus hakkas vähenema majandusliku stabiilsuse saavutamisel.
Käesolevale ajale on iseloomulik kuritegevuse kasv, mis on seotud ühiskonna varakapitalismile ja turumajandusele üleminekuga ja osa elanikkonnast elu rataste alla jäämisega. Ühiskonnas on palju negativismi, alkoholipoliitika on üliliberaalne, õiguse prestiiž on madal – kuritegude avastamine on madal ning karistused on liberaalsed.
Hobused
1920a. - 1070
Autod
1993a. - 1205
1921a. - 310
1994a. - 1090
1922a. - 161
2005a. - 1625
1930a. - 21

Dr. Hans Madissoni 1923. a. uurimuse – Harku kurikalduvuste poeglaste kasvatusmaja kasvandike kuritegevusele sattumise põhjused – järeldused.
Uurimus puudutab 1923 aasta Harku kurikalduvustega poeglaste kolooniat. Sinna kuulusid kodutud , taskuvargad jne. Kolooniasse pandi maiustuste, koduste, tubaka, loomade ja mehaanikariistade varguste tõttu. Nendest poistest 1/3 kuulus ühiskonna kõige madalamasse kihti. 150-st juhust vaid 27-l elasid lapse vanemad koos, seega enamus oli pärit lõhutud perekondadest või vaeslapsed. 46%-l oli isa alkohoolik . 48%-l olid vanem(ad) kohtulikult karistatud, 61%-l kohtulikult karistatud vanemad vennad, õed. Vähemalt kümnes peres olid kolme põlvkonna esindajad kohtulikult karistatud – seega oli neil kurjategijaks kujunemisel mõjuvaks ka kodune keskkond. Vanemlik kohtulik karistus mõjutab last eetiliselt – ta tõrjutakse seltskonnast, ei võeta tööle, sellel lapsel on vanema kuritegeliku mineviku tõttu märk küljes.
Põhjused:
Enamus lapsi, kes sinna satuvad on vaesed, kuid vaesus iseenesest ei tingi seda, vaid materiaalsete asjade puudus, nagu näiteks neil ei ole raha, et minna kinno või osta raamatud, maiustusi jne. Neile ei meeldi, et teised lapsed saavad saavad neid mõnusi nautida aga nemad mitte ning see tekitab neis kadedust. Lastel puudus õpihimu ja nad hulkusid tänavatel ringi. Ringi hulkumine tuligi ju sellest, et neil ei olnud võimalusi käia näteks kinos või teha midagi muud huvitavat.
Varastama hakati, et saada raha ja siis uhkustada oma asjadega teiste eest, siis tunti ennast paremini. Varastati ka fantaasia eesmärgil. Näiteks varastati koduloomi, siis teeseldi, et need oomad leiti ja nõuti leiutasu, kui omanik loomi tagasi tahtis. Teine variant oli see, et varastatud loomad müüd maha meditsiiniasutustesse, et sealsed töötajad saaksid loomadega katseid teha. Toime panid ka lihtmurdvarguseid.
Järeldused:
Sedasi käituvad lapsed, kes kuuluvad seltskondade vaesemasse grupi, vanemad on tihti alkohoolikud ja mittesuutlikud (ei tule toime elementaarsete asjadega ega kohustustega), enamus on ka vaeslapsed. (vaesus ei ole mõjutaja, vaid jätab paljust ilma – kuritegelikule teele tõukavad rasked materiaalsed tingimused.)
Alaealised kurjategijad olid peamiselt vaestest perekondadest. Vanemad olid tavaliselt kriminaalse minevikuga ja alkoholiga liialdajad. Alkoholiga liialdamine mõjub järeltulevatele põlvedele. Vanemate kohtulik karistus mõjub seltskonnast väljatõrjuvalt. Meil oleks vaja alaealiste kohtuid, mis oleks kinnised.

Kurjategijaks ei sünnita, vaid kujunetakse negatiivse miljöö tulemusena.

77,3%-116 last olid vanemad viletsa majandusliku seisuga, 32% kuulusid ühiskonna kõige vaesemasse kihti. 27% elasid vanemad koos. Lapse sündimise järjekord ei lugenud. Kohtu poolt karistatud vanemad 48%, õed-vennad karistatud, 63% perek. koos sugulastega kohtulikult karistatud. Vanemate kohtulik karistus mõjub perekonna liigetesse eetiliselt, laps kui kooli läheb(klimoo – märk küljes, väga halvasti mõjub lastele, hakatakse kõrvale hoidma).Üldine arvamus negatiivne. Miljöölise faktorina esineb alkohol , kui perekonna lõhkuja, majanduse viletsuse allikas. Kas vanemad teenisid sõjaväes või mitte – isa füüsilise ja vaimse tervise indikaator. Asotsiaalsuse esimeseks avalduseks ulakus(pisihuligaan), järgneb peaaegu alati vanemate kaotusele. Mille eest on lapsed saadetud?:
1) Vaatas , mis lapsed lugenud on( intelligentsus ) – Raamatud:1) Tasuja ja Vürst Gabriel 2)Robinson Crusoe 3)Ants ja Vanapagan 4)Irlanda
150st 44 pole kinos käinud
Järeldused – Alaealiste kurjategijate kiht kujuneb materiaalsetest puudustest(raamatud, kinod), mitte nii väga vaesusest enesest.
Hulkumine – 41 juhul, õiget kodu ei ole
Õpihimu puudus
Vaesus
Haigused
Tartu poisid kasutasid seda, et arsti katseteks(varastasid kasse, koeri , et laboris( füsioloogia , patoloogia,jne) saadaks katseid teha), varastasid koduloomi ja pakkusid pärast leidmistasu eest tagasi.
Kuritöö objektide viisid: (vaesuskuritegevus)
1)Kodused vargused vanemate ja kasvtajate tagant
2)Maiustuste, söögiasjade vargused( õunad , ploomid, paberossid, tubakas)
3,4)Vargused fantaasid, uhkustamise tungi vajaduse rahuldamiseks(laskeriistad, mehhaanikariistad, saapad )
5)Väikeloomade vargus
6)Lihtmurdvargused 135 juhul 150st
7)Huligaanitsemine, tülitsemine, kaklemine – 2-3 juhul
Harkus käis ankeet järgi->Vangi tegevus pärast vanglat. Üle 70% saadi heale järjele pärast vanglat.
Vabanemise süsteem – Värvide pingerida, magamistoast ülevalt.Erivärvi žetoonid, teatud perioodi jooksul järgmise žetooni. Hea käitumise korral tõusti. 1...10.
Koloonia asukoht linnale liiga lähedal – et läbikäimine teiste oma pättidest suhtluskaaslastega ära jääks .
JÄRELDUSED
Alaealiste kurjategijate read täituvad vaeste eluviisidega inimestega, nende vanemad on alkohoolikud, vanemad ei ole väga suutlikud, alaealised kurjategijad 76% vaeslapsed, väljaspool abielu sündinud, vanemad lahus(lõhutud perekonnad), 47% isadest alkohoolikud. Vanemate alkoholism: 1)pärilikult koormavad tegurid, 2)miljöölised faktorid .
Karnevalilapsed – alkohol mõjub järeltulevale põlvele, vanemate kohtulik karistus, halva eeskuju pärib isegi vaimselt terve isik. Tuleb luua alaealiste kohtud, kes ainult arutavad alaealiste asju. Alaealiste kohtud peavad olema kinnised.Tänapäeval heaolukuritegevus, millega palju raskem võidelda!

Eesti politsei edukas võitlus hobusevargustega.
Hobusevargused olid aktuaalsed 1920-ndatel aastatel. Põhjuseks oli see, et sõdurid ei viitsinud jala käia ja varastasid hobuse, et lihtsamini sihtpunkti jõuda. Vargused muutusid massiliseks – 1920 aastal oli 1000 vargust. Omanikele oli see suur kaotus, kuna hobusel oli tol ajal kolme lehma hind, aastapalgaga ei suudetud veel hobust osta. Sellise massilise varastamise vastu pidi politsei midagi ette võtma.
EV valitsus võttis vastu 14.sept 1920 määruse hobuste passide kohta. Eenpalu (peaminister). Igal loomal peab olema pass , kuhu kantakse sisse kes on omanik ja looma tunnused (sugu, karv ,vanadus,kõrgus,lakk,muud tundemärgid). Seda passi tuli kogu aeg kaasas kanda, eriti valla piiridest lahkudes, sest kordnikud kontrollisid neid. Peale 1920-ndat aastat hakkasid hobusevargused kiiresti kahanema, 1921 aastal oli 310 vargust, 1937 aastal aga juba vaid 27.
1920 – 1070 hobusevarast.
1921 – 310 hobusevarast.
1922 – 161 hobusevarast.
1923 – 109 hobusevarast
1924 – 115 hobusevarast
1925 – 74 hobusevarast
1926 – 64 hobusevarast
1927 – 62 hobusevarast
1928 – 57 hobusevarast
1929 – 46 hobusevarast
1930 – 21 hobusevarast NB!
1937 – 27 hobusevarast

Enesetapmised kui tundlik sotsialsete suhete ja ühiskonnaelu näitaja.
Enesetapmine on kui ühiskonna vaimse tervise peegel, ühiskonna väärnähtus, anomaalia , kõrvalekalle nagu kuritegevuski. Suitsiidikõveralt võib lugeda inimkonna vaimse tervise ajalugu. See näitab kuidas inimesed end riigis tunnevad – kui üksikuna, kaitstult või kas saavad abi
Enesetapmise põhjusi on erinevaid: mitte kunagi ei tohi inimest kellegi teisega võrrelda (eriti siis kui teine inimene on temast parem), kungi ei või teada kuidas sellele reageeritakse. Osa inimesi võtab võrdluse lihtsalt teatavaks, teine tunneb ennast hinge põhjani solvatuna, alandatuna, maha tehtuna ja see võib tekitada temas mõtte, miks üldse elada, kui ta kasutu on. Tihti ongi nii, et inimene on lihtsalt viidud sinna maani , et tal pole tahtmist enam elada. See on siis just teiste inimeste süül või mittemete halbade asjaolude kokkusattumisel.
Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatšovi " perestroika " ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsidaalse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal-depressiivne psühhoos.
Kuidas viivad läbi enesetappu: Eestis läbiviidud uurimus aastate 1979-1999 kohta näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas. Vähem kui 10 protsenti enesetapjatest kasutab vahendina tulirelvi, kuigi tulirelvade kasutamine on võrreldes varasema ajaga suurenenud. Tulirelvasid kasutavad sagedamini noored ja mehed, eelkõige eesti rahvusest mehed. Enesemürgitamine on sageduselt kolmas meetod. Seda eelistavad enam naised kui mehed. Naiste hulgas ongi enesemürgitamine sageduselt teine
1994 aastal oli 615 enesetappu
1996 aastal 551 enesetappu
1998 aastal 482 enesetappu
2000 aastal 377 enesetappu
2002 aastal 371 enesetappu
2004 aastal 323 enesetappu
2005 aastal 273 enesetappu
Läbi aastate on meeste suitsiidide arv olnud ligi neli korda suurem kui naistel.
Kõige suuremat mõju on enesetappude arvule avaldanud alkohol ja uimastid , aga olulised põhjused on ka lahuselu partnerist, pereprobleemid , rahalised raskused ja rasked haigused. Kõige rohkem enesetappe oli 1930-ndatel aastatel, sest oli majanduskriis ja vapside aeg. Kerged aastad olid aga 1980-ndate lõpus, laulva revolutsiooni ajal, vabanemise ajal - umbes 190 enesetappu aastas. Inimesed lootsid, et pääsevad raskest seisust , kuid veidi hiljem enesetappude arv suurenes taas, sest inimesed pettusid , nad ei vabanenud oma raskustest. Kui eelmisel kümnendil oli Eesti üks suitsiididerohkemaid riike Euroopas, siis viimasel ajal on enesetappude arv naiste hulgas langenud Euroopa keskmisele tasemele ning ka mehed lähevad vabasurma harvem. Eelmisel aastal oli Eesti enesetappude poolest Euroopas üheksandal kohal, sel aastal on meie koht arvatavasti veelgi langenud. Enesetappude vähenemise põhjuseks on elu muutumine stabiilsemaks, lisaks ei ole hingeprobleemidega abi otsiv inimene enam häbimärgistatud, ka ravi on muutunud paremaks ja kättesaadavamaks.
Meetmed enesetappude välitmiseks:
Riigi tasandil on oluline jälgida eri riskirühmade (nt töötud, vallalised, algharidusega
pensionile siirdujad, lesed , immigrandid, pikaajalises depressioonis olevad inimesed)
enesetappude suhtarvu ja selle trendi ajas, eriti meeste puhul. Rahvastiku tervise
arengukavas aastateks 2009–2020 on märgitud vajadus edendada inimeste teadlikkust
vaimsest tervisest, suunates sealhulgas tähelepanu depressiooninähtude varajasele
äratundmisele ja kvaliteetsete raviteenuste kättesaadavusele. Omavalitsuste tasandil on
vaja alustada partnerlusel põhinevate tervisenõukogude ja terviset..rühmade tööd ning
kaasata sinna ka sotsiaalselt tundlikke rühmi. Indiviidi tasandil on väga oluline hoolida enda
ja lähikondsete heaolust ning vaimsest tervisest, otsides vajaduse korral abi ise ja
julgustades seda tegema ka lähikondseid.
11.11.2006. Postimees: Kairi Kõlves keskenud septembris kaitstud doktoritöös enesetapu põhjustele ehk sellele, millised on suurimad riskitegurid nii estlaste kui ka siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Uurimuse järgi olid 61 protsenti enesetapjatest alkoholisõltlased või kuritarvitajad. Kõlves märkis, et nii alkoholi kui ka uimastite küüsis oli enesetapjatest 69 protsenti venelasi ja 59 protsenti eestlasi. Kõlvese sõnul on üks olulisi enesetapu põhjusi ka haigestumine, raske haigus oli neljandikul suitsiidi sooritanutest. Ta lisas, et pea eranditult oli tegemist raskete haigustega, nagu kasvaja , insult ja infarkt . Paaegu võrdselt tulid esile perekonfliktid ja rahalised raskused, mis olid sageli seotud töökaotusega. Pereprobleemid eelnesid enesetapule venelaste seas 40 protsendil ja eestlastest 34 protsendil, rahalistes raskustes oli enne elust lahkumist neljandik. Kõlvese sõnul ilmnes , et oluliseks enesetapuriski suurendajaks on üksindus , samas kui partneriga kooselu on kaitsev tegur. Nimelt selgus uuringust, et 55 protsenti vene rahvusest ja 59 protsenti eestlastest ei elanud enne suitsiidi koos partneriga. Kõlvese sõnul ei saa suitsiidi puhul siiski ühte või teist riskitegurit üle- ega alatähtsustada, sest tihti on mitu põhjust korraga. «Liigne alkoholitarvitamine võib tuua kaasa töö- ja perekaotuse või vastupidi, inimene hakkab pärast neid sündmusi jooma,» selgitas ta. Iseseisvuse alguses sagenesid enesetapud kõigi eestimaalaste seas – 90ndate keskpaigaks 41 enesetapuni 100 000 inimese kohta. Halvimaks aastaks oli 1994, mil oma elu külge pani käe veidi üle 600 inimese. Ta nentis, et enesetappude arvu vähenemisest hoolimata on Eesti suitsiidide poolest Euroopas endiselt kõrgel kuuendal kohal. «Olulisemaid tegureid enesetappude vähendamiseks oleks karmim alkoholivastane poliitika ja perekonnaväärtuste hoidmine,» ütles Kõlves.
Enesetapud vähenevad:
1994(M 497/N 118)-615 – sajandi suurim
1998(M 401/N 81)-482
2000(M 289/N 88)-377
2002(M 299/N 72)-371
2004(M 264/N 59)-323
2009- 269 inimest
2013- 209
Praegu aastas umbes 300 inimest
Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka.
Umbes 80% enesetapu läbi surnutest on mehed. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks.
2010. aastal oli enesetappude arv 100 000 inimese kohta 16,5 ( absoluutarv 221), sh
meestel 29,3 ja naistel 5,5 (absoluutarvudes vastavalt 181 ja 40). Ajavahemikus 2000–2010
oli näitaja trend langev: kordaja vähenes 27,5-st 16,5-ni (absoluutarvudes 377-st 221-ni).
Hüppeliselt kasvas enesetappude arv vaid 2009. aastal, kui enesetapu tegi 269 inimest
(kordaja 20,1), sh 220 meest (kordaja 35,6) ja 49 naist (kordaja 6,8). Selle üheks põhjuseks
võib pidada töötust, mis on väga suur enesetapu riski allikas. 2009. aastal töötute arv
peaaegu kolmekordistus. Eestis on meeste ja naiste enesetapukordajad väga erinevad –
2009. aastal oli see vahe peaaegu viiekordne. Vanuserühmiti on enesetappude suhtarv
suurenenud pensioniealiste meeste seas, vanuses vähemalt 75 aastat ja vanuserühmas
55–59 aastat. 2010. aastal enesetappude arv vähenes ja selle üks põhjuseid võib olla
paranenud teadlikkus depressioonist ja selle ravist .

Mida soovitate alkoholi liigtarbimise tõkestamiseks tänapäeval?
Alkoholist põhjustatud inimkaod ja majanduslik kahju on Eestis viimastel aastatel võtnud ulatuse , mis seab ohtu riigi ja rahva olemasolu. Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 inimelu aastas, miljoni elaniku kohta on see kaheksa korda suurem arv kui Saksamaal.
Alkoholismi vähendamiseks peaks alkoholi vastane võitlus olema järjepidev ja majanduslikult kindlustatud. Tuleks muuta üliliberaalset poliitikat alkoholi suhtes, muuta see pigem taunitavaks nähtuseks. Samas võib tõsta ka alkoholi aktsiisi, muuta selle importimise-eksportimise seadust. Tõhustada tuleks ka politsei tööd ning raskendada karistust isikutele, kes alkoholi kuritarvitavad ja sellega ühiskondlikult ohtlikud on. Oluline on vähendada alkoholi kättesaadavust, seada selle müügile suuremad piirangud (näiteks kehtestada alkoholi keeld alla 21. aastastele isikutele; võiks olla kindlad alkoholipoed, mitte et alkohol on kättesaadav igas väiksemas kaubanduskeskuses) ja vähendada ka selle reklaamimist. Võib-olla aitaks seegi, kui inimesi rohkem teavitada alkoholiga kaasnevatest ohtudest tervisele. samas tuleks asja vaadata ka teise nurga alt – alkoholi müügi ja kättesaadavuse piiramine, selle hinna tõstmine põhjustaks ehk madalamate ühiskonnakihtide suundumise salaviinale, selle tootjate hulk suureneks ja kättesaadavus oleks oluliselt lihtsam. See aga suurendaks haiguste ja võib-olla ka surmade arvu. Samuti võib alkoholi hinna suur tõus suurendada kuritegevust varguste näol, alkohoolikud, kellel enam raha ei jätku , hakkavad varastama.

Karmistada karistusi alaealistele alkoholi kättesaadavaks tegemise eest
Tõhustada alaealisele alkoholimüügi keelu järelvalvet, s.h luua seadusandlik võimalus kaasata alaealisi kontrollostudele riikliku järelvalve käigus
Kohustada alla 30-aastasi isikuid näitama alkoholi ostes müüjale isikut tõendavat dokumenti ning müüjat küsima ostjalt dokumendi ostja vanuse suhtes kahtluse tekkimisel
Viia läbi lapsevanemate, müüjate, ürituste korraldajate ja üldsuse teadlikkust tõstvaid tegevusi, et suurendada ühiskonna toetust alaealisele alkoholi kättesaadavuse tõkestamiseks
Viia regulaarselt läbi alaealistele alkoholimüügi alaseid uuringuid (testoste) ning avaldada tulemusi
Toetada algatusi alkoholivabade päevade ja perioodide populariseerimisel ning kujundada ühiskonnas hoiakut, et lastele ja noortele olulistel tähtpäevadel , s.h 1 juunil ja 1.septembril tuleks alkoholitarbimisest hoiduda
Analüüsida ja kaaluda jaemüügi kohtade vähendamise võimalusi

Kaaluda reklaamiseaduse muutmist selliselt, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta (sealhulgas välistades inimeste näitamist, atmosfääri kirjeldamist ja lugude jutustamist).
Piirata reklaami järgmistes kanalites:
Keelustada välireklaam
Täiendada trükimeedia piiranguid selliselt, et alkoholireklaam on keelatud lisaks ajalehe ja ajakirja esi- ja tagaküljele ka ajalehe ja ajakirja lisaväljaannete esi- ja tagaküljel
Kehtestada alkoholi reklaamimisele televisioonis ja raadios täiendav ajaline piirang: alkoholireklaam võiks olla keelatud kella 7-st 22-ni
Keelata alkohoolse joogi või alkohoolse joogi kaubamärgi kasutamine teiste kaupade müügiks pakkumisel ja müügil müügiedenduskampaania või muu reklaamitegevuse eesmärgil (ristturundus)
Täpsustada reklaamiseadust, et tasuta alkoholi pakkumist reklaamis käsitletaks keelatud reklaamina. Täpsustada reegleid, mis viisil tuleb esitada kohustuslik terviseohu hoiatus tele- ja raadioreklaamis – tekstina ja suuliselt etteloetuna.
Kehtestada trükireklaamidele tervisehoiatuse formaat protsendina reklaami pinnast ja miinimumsuurusena.
Muuta tervisehoiatuste sõnumid vahelduvaks, sealhulgas nii tervise kui riskikäitumise teemasid (liiklus-, veeohutus jms) käsitlevateks.
Järelvalves rakendada hoiatuse asemel senisest enam rahatrahvi ja suurendada trahvi ülempiiri. Seaduserikkumise eest võiksid trahvi saada nii reklaami tellija kui avaldaja .
Täiendada korrakaitseseadust selliselt, et tuvastades ja fikseerides reklaami, mis on ilmselges vastuolus kehtiva regulatsiooniga, on järelevalve ametnikul võimalus ja õiguslik alus peatada reklaamikampaania avalikustamine kaasneva kohustusega 5 tööpäeva jooksul algatada haldusmenetlus antud kampaania osas.
Luua korduvrikkumiste korral võimalus rakendada koheselt õigust teha ettekirjutus ilma teistpoolt kuulamata.
Tõsta järgneva 4 aasta jooksul alkoholiaktsiisi keskmiselt 5% aastas
Alkoholiaktsiisi tõus (ja teiste instrumentide mõju) peaks olema järk- järguline ja mõistliku aja raames etteprognoositav, et vältida salaturu hüppelist kasvu;
Alkohoolsete jookide maksustamisel tuleks arvestada mõju tervisele, mõju salaturule, elanike sissetulekute muutust, naaberriikide hinnataset jms.
Alkoholiaktsiisi olulise tõusu või teiste alkoholi hinda tõstvate meetmete rakendamisel suunata samaaegselt lisavahendeid salaturu vastu võitlemisse, et vältida salaturu osakaalu kasvu
Suunata osa alkoholiaktsiisist tervisekahjude vähendamiseks, s.h raviks
Kaaluda võimalust kehtestada alkoholi miinimumhind või rakendada teise meetmeid, mis ennetavad alkoholi müüki alla omahinna .
Toetada Euroopa Liidus poliitikamuudatusi, mis võimaldavad maksustada segujooke sõltumata neis sisalduva alkoholi valmistusviisist.
Tõhustada Politsei- ja Piirivalveameti (koostöös kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksusega) järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise üle ning Tarbijakaitseametil koostöös valla- või linnavalitsusega joobes kliendile alkoholimüümise järgimise üle
Tervise Arengu Instituudil, Päästeametil ja Maanteeametil viia läbi avalikke kampaaniaid sallimatu suhtumise kujundamiseks terviseriskide, joobes olekus ujuma või liiklema minekusse ning Politsei- ja Piirivalveametil viia läbi kampaaniaid toetavaid tegevusi
Tervise Arengu Instituudil koostöös partneritega arendada välja teenindajatele suunatud koolitusprogramm , mis aitab teenindajal joovet ära tunda ja joobes kliendiga suhtlemisel konfliktiolukordi vältida ning suurendab teenindajate teadlikkust joobes kliendile müümise keelust; kaaluda sellise koolituse kohustuslikuks muutmist

Liiklusõnnetused eile ja täna. Kuidas vältida raskeid liiklusõnnetusi?
1920 aastal oli Eestis 144 autot, mõni jäi ikka auto alla
1931 aastal veidi üle 3081, 550 mootorratast
1933.aastal joobes juhte 25, hobusemehi 8, mootorrattureid 1. Kokku 34
Aastal 1939 sai liikluses surma 42 isikut
Tänapäeval on Eestis 1000 elaniku kohta 356 autot ehk pool miljonit autot.
Tänapäeval 1000 elaniku kohta on USA-s 765 autot.
Luksemburg 686/1000
Austraalia 619/1000
Eesti 353/1000. 27.koht.
Läti 214/1000
Leedu 267/1000
Liiklusõnnetuse põhjustajad:
Liikleja – algab lastetoast peale, et inimene kasvaks distsiplineeritult, kodanikutunne. Peaks propageerima viisakat liikluskultuuri, austust teiste liiklejate vastu ja paindlikkust liiklused. Vanemad peaksid andma eeskuju korralikult liigeldes ja kiirust mitte ületades. Rasked liiklusõnnetused ongi tavaliselt põhjustanud vale kiirus ja hinnang oma oskustele. Peaks propageerima ettevaatlikku liiklemist, seda eriti pimedal ja libedal ajal. Üks võimalik lahendus on paigaldada maanteedele liikluskaamerad, et jälgida kiiruseületajaid ja neid hiljem trahvida. Maanteekaamerad on arenenud Euroopa riikides laialt levinud.
Liikluskorraldus – tee, liiklusfoorid,mitmetasandilised ringteed, (teede olukord, ummikud, reguleeritud ristmikud) – uued teed tuleks ehitada võimalikult korralikult ja vastupidavad. Talvel tuleks lume saabudes võimalikult kiiresti reageerida – saata välja lumesahad, muuta tee ohutumaks. Oluline on reguleerida ohtlikud ja segadusttekitavad ristmikud, samas ka ristmikud, mis ei tundu nii ohtlikud, kuid kus toimub tavapärasest rohkem õnnetusi. Samas on oluline osa ka inimeste õigel liikluskasvatusel, sest nii mõnigi eirab punast tuld ja põhjustab sellega liiklusohtlikku olukorra või koguni õnnetuse.
Liiklusjärelvalve – puudutab politseitööd:patrullid, – tuleks tõhustada liikluspolitsei tööd, korraldada rohkem haaranguid.
Vältimaks liiklusõnnetusi: pikad maanteed peaksid olema eraldusribaga eraldatud ja kaherealsied ning teed peaksid korras olema! Väga paljud sõidavad ilma turvavööta- tänapäeval on küll kampaaaniaid, mis rõhutavad turvavöö kasutamisele, kuid pigem tõmmatakse vöö peale siis kui politsei autot nähtakse, et mitte trahvi saada! Kuidagi peaks inimestele selgeks tegema, et turvavööd on neile endile vajalik. Karistused peaksid olema võibolla veel karmimad ja politseinikud kohusetundkikumad, ausamad ja alati käituma vastavalt seadustele. Sest ei ole normaalne,kui peetekse kinni mees kelle juhiload on pool aastat kehtetud ja ta sõidab autoga, millel ülevaatus tegemata ja politsi ütleb selle peale vaid et AJAGE OMA ASJAD KORDA. Esiteks peab selline asi kaduma ja seejärel tuleb hakata püüdma õnnetusi vähendada.

Mida soovitate tänapäeva Eesti politseile võitluse tõhustamiseks autovarastega?
1993 – 1209
1994 – 1091
2001- 770 sõidukivargust
2005 – 1625 !!! neist avastati (kurjategija tehti kindlaks) 161  ( 9,9%). Varguste arv tõuseb kuna kurjategija teab, et vahelejäämise tõenäosus on 10%.
Tõhustamiseks:

politsei peaks rohkem tegelema, et avastada autovaraste seadmeid (nt immobilaiser, sidepidamis- ja autokäivitamisvahendeid, võtmete programmeerimismasin ning tõmmits),
piiride peal inimesed, keda ei saa ära osta, siis ei pääsed ka varastatud autod välismaale müügiks.
Autoparklatesse peaks paigaldama rohkem kaameraid. Auotdesse GPS seadeldised, et leida auto varguse korral ülesse
Politsei peaks looma ühise serveri, kus oleksid kõik eesti registrikeskuse autod sees ning nad näeksid autode liikumist interneti teel ja kaardil
Karmistatama karistusi autovarguste eest
Politsei peaks tegema statistika varguste asukohast/ piirkonnast , kus vargused toimuvad ja seal kohas patrullimiste arvu suurendama

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 12 allalaadimist

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #1

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #2

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #3

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #4

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #5

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #6

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #7

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #8

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #9

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #10

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS #11

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

küsimused, mille järgi saab sooritada Kuritegevus Eesti Vabariigis arvestust

alkohol kuritegevus kurjategija kuritegu vargused karistus enesetappude arv vaesus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939

kitsamal ajavahemikul, seisund ehk kuritegude summa - sagedus dünaamika - mõeldakse kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumist teataval territooriumil, mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil (Dünaamika mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil, näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust, kuritegevuse dünaamika uurimise tulemusena võib teha järeldusi, kas kuritegevus kasvab, väheneb või seisab püsimatuna.) struktuur - väljendatakse mitmete näitajate alusel: 1 millistest kuriteo liikides koosneb, nt. varavastased - I omakasulised II vägivaldsed III ettevaatamatuse tõttu 2 palju on mehi, naisi, retsidiivsus kuriteo kordamine 3 alaealised ja täiskasvanud 4 varem karistatud ja esmakordselt karistatud (modus vivendi teoviis) 5 paragraafide järgi nt

Õigus

doc

Kuritegevus Eestis

Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool: Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5

Uurimistöö

doc

Suitsiid

Eestis läbiviidud uurimus aastate 1979-1999 kohta näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas. Vähem kui 10 protsenti enesetapjatest kasutab vahendina tulirelvi, kuigi tulirelvade kasutamine on võrreldes varasema ajaga suurenenud. Tulirelvasid kasutavad sagedamini noored ja mehed, eelkõige eesti rahvusest mehed. Enesemürgitamine on sageduselt kolmas meetod. Seda eelistavad enam naised kui mehed. Naiste hulgas ongi enesemürgitamine sageduselt teine. 3 3. ENESETAPU PÕHJUSED Enesetapp ehk suitsiid on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada

Ühiskond

doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

3. Elust põgenejate subkultuur: Taandumine puudub juurdepääs legaalsetele ja illegaalsetele vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne. Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence. http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html III. 3. loeng - kuritegevus Süütegu seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on Karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, vangistus või sundlõpetamine. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja

Hälbiva käitumise sotsioloogia

doc

Kriminoloogia konspekt

1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite

Sissejuhatus õigusteadusesse

doc

Suitsiidid

kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Iga aasta sooritavad maailmas enesetapu üle ühe miljoni inimese, mis on statistiliselt kümnendal kohal erinevate surmapõhjuste seas ning kuni 20 miljonit inimest üritab sooritada enesetappu. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Eesti suitsiidikordaja aastal 2008 oli 18. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Enesetapu põhjused Enesetapu põhjusteks on vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, süü- või autunne, vigastus, eneseohverdus, finantsprobleemid, sõjeväeline taktika (Kamikazed, enesetaputerrorisitd), üksindus, ususekt, pessimism. Korduvat depressiooni põdevatest inimestest lõpetab oma elu enesetapuga 20% inimest

Psühholoogia

doc

Kuritegevus Eestis

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................

Sotsioloogia

pdf

KRIMINOLOOGIA EKSAMIKS

See on nn “legalistlik” definitsioon. n Miks mõnede normide rikkumisi peetakse kuriteoks aga teisi mitte? Võimalikud lähenemisviisid: 1. Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2. Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3. Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n Kuritegevus kui ühiskondlik nähtus n Kuritegelik käitumine ja kurjategija isiksus n Kuritegevuse kontroll Klassikaline koolkond Cesare Beccaria n Valgustamisfilosoofia mõju n Õiguses praktiseeritav julmus sundis teda loobuma juristi karjäärist n 1760 sattus vanglasse mõneks kuuks - katsus abielluda vastu oma isa tahet n Raamat “Kuriteost ja karistusest” ilmus anonüümselt Põhimõtted: n kuritegusid on parem ennetada kui karistada n

Kriminoloogia

Rohkem sarnaseid