The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
Kui suur on ühe mootori võimsus, kui lennuk lendab 250 m/s? N = A / T = F S / t = F v = 4,93 104 =kW 8. Jooksja massiga 50.0 kg peab jõudma treppe pidi 443 m kõrguse Sears Toweri tippu 15.0 minutiga. Kui suurt võimsust on vaja arendada? N = A / t = mgh / t = 241 W 9. Pumba võimsus on 10 kW. Kui suure koguse vett saab sellega tõsta 1 tunni jooksul 18 m kõrgusele? A NT N m 204 10 3 kg T gh 10. 1-tonnise massiga auto võtab paigalt, liigub ühtlaselt kiirenevalt ja läbib 2.0 sekundiga 20 m. Millist võimsust peab mootor arendama? A mv 2 v at 2 v a 4 1000 20 2 N a s a 20 a 10 , v 20 N 100 kW
1. Luua uus töövihik ja kopeerida sellesse antud vihiku järgmised töölehed: Variandid, Töötajad määrata nimi Excel_perekonnanimi.xlsx 2. Lisada töölehele Lisa tabel kuu nimetustega ja aastaaegadega. Kasutada seda tabelit otsingu rakendamisel. 3. Töölehtedel Töötajad ja Lisa määrata kõikidele tabeli veergudele nimed (nime võib anda ka 4. Lisada tabelisse lehel Töötajad veerud Sugu, Sünnikuupäev ja Vanus ning koostada valemid leidmiseks isikukoodide abil. 5. Lisada veerud Tähtkuju, Sünnikuu ja Aastaaeg. Sünniaja järgi leida kõikide töötajate päikese tähtkuju, milles asus päike inimese sünnihetkel), sünnikuu nimetus (tekst) ja aastaaeg. Kasutada otsingufunktsioone leidmaks sobivad väärtused tabelitest töölehel Lisa. 6. Oma ülesande variandi number leida valemi =MOD(XX; 20) abil, kus XX on matriklinumbri kak 7. Lisada uued töölehed järgmiste nimetustega: Filter_1 , Filter_2 Risttabel+Diagramm, Otsing_1, ...
Isikukood Eesnimi Perenimi Sugu Sünnipäev Vanus 38602110722 Priit Burmeister M 11.02.1986 27 48804250911 Ahto Danilov N 25.04.1988 24 36505130719 Jaan Kaasik M 13.05.1965 47 46705150941 Boris Küünemäe N 15.05.1967 45 34808140585 Aadu Malva M 14.08.1948 64 45811080030 Arnold Merilaid N 08.11.1958 54 47210070151 Paul Naaber N 07.10.1972 40 35504050446 Ando Nõmmik M 05.04.1955 57 44303130136 Aarne Oks N 13.03.1943 69 47210060467 Hanno Pedak N 06.10.1972 40 34504190222 Margus Roosimägi M 19.04.1945 67 34004050217 Kristjan Mägi M 05.04.1940 ...
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe ühesuguse vastassuundadesse pööratud näoga ümaral kaelal ning ühe peaga, mis võis vastassuundadesse pöörduda. Nad olid väga uhked ja nii vägevad, et ründasid koguni jumalaid. Nad jäid alla, kuid Z...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves ILUSÜSTID Referaat Tallinn 2014 Sisukord: 2 Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Si...
Tartu ülikool Semiootika osakond Nelly Mäekivi VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU Referaat Tartu 2006 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Orjapidajad......................................................................................................................4 Orjad................................................................................................................................5 Vabakslastud........................................................................
Hamburg ¹ -- 755 1770 2344 Hessen Wiesbaden 21.115 6072 288 Mecklenburg- Schwerin 23.180 1679 72 Vorpommern Niedersachsen Hannover 47.624 7971 167 Nordrhein-Westfalen Düsseldorf 34.085 17.996 528 Rheinland-Pfalz Mainz 19.853 4045 204 Saarland Saarbrücken 2569 1036 404 Sachsen Dresden 18.416 4220 229 Sachsen-Anhalt Magdeburg 20.446 2412 118 Schleswig-Holstein Kiel 15.799 2837 180 Thüringen Erfurt 16.172 2289 142 gesamt (16) 357.093 82.217 230
Peetri edu tulenes enamjaolt tema jõulisest ja vägivaldsest isiksusest ning temagi kavatsused ületasid tulemusi märgatavalt.1 1 David Warnes, ,,Vene tsaaride kroonika", Tallinn 2002, Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 61 3 Peeter I Pjotr Aleksejevits Romanov, kes kandis ka nime Peeter Suur või Peeter I, oli igas mõttes väga suur: tal oli erakordselt suur söögiisu, ta oli ise suur, lausa 204 cm pikk ja mis kõige tähtsam, ta tegi ka suuri tegusid, mille järgi ajalugu teda meenutab. Ta oli väga huvitatud laevandusest. Peeter oli aastas vähemalt ühe korra raskelt haige, millest võib järeldada, et ta polnud eriti hea tervisega. Peeter keeldus tegemast seda, mida ta ei tahtnud või mis teda ei huvitanud, kuid ometi oli palju asju, mis talle huvi pakkusid. Peale laevanduse ka näiteks hammaste ravimine, mida ta harjutas õukondlaste peal
67 67 89 17 36 58 81 11 41347 41404 41425 41451 41501 41521 Total Result 85 15 336 202 10 204 71 66 297 34 270 71 85 15 10 34 66 1309 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 83 79 75 71 67 lepp 78 74 70 66 62 mänd 89 85 80 76 72 saar 101 97 91 87 81
Kuna geomeetrias a = 35 on pikkus suurem kui laius, võtame b = 40 Kontroll: Ü = 2(35+40) =2 × 75 = 150 (m) S = a × b = 35 × 40 = 1400 (m²) Vastus: a = 35 cm ja b = 40 cm 2(a + b) = 68 / : 2 a + b = 34 287 Ül. anal. 286 ab = 204 ab = 204 NB! Nagu näed, tuleb geomeetriaülesannetes teada ja rakendada vastavate geom kujundite valemeid. 288 Olgu I arv x, siis II arv on x+1 ja III arv on x+2 x² + (x +1)² = (x +2)² x² + x² + 2x +1 = x² +4x +4 x² -2x -3 = 0 x = 1± 1 +3 = 1 ± 4 =1 ± 2 x 1 = -1 või x 2 = 3
Kuna geomeetrias a 35 on pikkus suurem kui laius, võtame b 40 Kontroll: Ü = 2(35+40) =2 75 = 150 (m) S = a b = 35 40 = 1400 (m²) Vastus:a = 35 cm ja b = 40 cm 2(a b) 68 / : 2 a b 34 287 Ül. anal. 286 ab 204 ab 204 NB! Nagu näed, tuleb geomeetriaülesannetes teada ja rakendada vastavate geom kujundite valemeid. 288 Olgu I arv x, siis II arv on x+1 ja III arv on x+2 x² + (x +1)² = (x +2)² x² + x² + 2x +1 = x² +4x +4 x² -2x -3 = 0 x = 1 1 3 = 1 4 =1 2 x 1 = -1 või x 2 = 3 1) kui x = -1 (I arv on -1), II arv on siis x +1 = -1 +1 =0 ja
Kuna geomeetrias a 35 on pikkus suurem kui laius, võtame b 40 Kontroll: Ü = 2(35+40) =2 75 = 150 (m) S = a b = 35 40 = 1400 (m²) Vastus:a = 35 cm ja b = 40 cm 2(a b) 68 / : 2 a b 34 287 Ül. anal. 286 ab 204 ab 204 NB! Nagu näed, tuleb geomeetriaülesannetes teada ja rakendada vastavate geom kujundite valemeid. 288 Olgu I arv x, siis II arv on x+1 ja III arv on x+2 x² + (x +1)² = (x +2)² x² + x² + 2x +1 = x² +4x +4 x² -2x -3 = 0 x = 1 1 3 = 1 4 =1 2 x 1 = -1 või x 2 = 3 1) kui x = -1 (I arv on -1), II arv on siis x +1 = -1 +1 =0 ja
1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) =
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209
2 2. Üldandmed: Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga) Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008) Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega) Pealinn: Oslo Keel: norra keel Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral
RT 1921, 87, 143. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 99, 189. · Seadus toitluse kindlustamise seadustiku (S. K. XIII k.) § 100110 ettenähtud kubermangu semstvo valitsuse ja kuberneri ülesannete kohta. RT 1921, 87, 145. Kinnitatud Riigikogu poolt 27. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 221. · Seadus kohtuministeeriumi koosseisu muutmise kohta. RT 1921, 87, 146. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 204. · Seadus vangimajade peavalitsuse ja temale alluvate vangistusasutuste ametnikkude ja konvoiiride riiete, jalanõude, sõjariistade ja rakmetega varustuse kohta. RT 1921, 87, 147. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 243. · Seadus kohtuministeeriumile 10.000.000 marga suuruse erakorralise krediidi määramise kohta liikumata varanduste omandamiseks. RT 1921, 87, 148. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 239
z 2 2 y i i + zi 203. i =1 i =1 ( ) n I x = mi yi + zi 2 2 i =1 204. 205. 206. 207. Inertsmomentide arvutamise näited N N N I z = mi hi = mi R = mi R 2 = mR 2 2 2 208. i =1 i = 1 i =1 209. 210. 211. 212. Liikumishulga moment 213. Kineetiline moment teoreem: Punktmassi liikumishulga moment tsentri ja telje suhtes. 214
elemente ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Kõrge radooni tase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk- Eestis. Plii: Plii (sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208 (teistel andmetel 5, sealhulgas massiarvuga 202[2]). Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivõrd suures koguses, et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole võimalik täpselt anda. On andmeid, et see on 207,2 g/mol[2]. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. Füüsikalised omadused:
w 624 32 624 24 0 w 608 8 1112 8 0 w 616 16 1112 16 0 w 624 24 1112 24 0 w 616 80 640 80 0 w 640 72 640 80 0 w 616 80 616 40 0 x 1630 49 1674 52 0 18 A = B x 1520 84 1536 87 0 16 x3 x 1515 203 1531 206 0 16 x2 x 1522 326 1538 329 0 16 x1 x 1523 445 1539 448 0 16 x0 w 1112 8 1384 8 0 w 1384 8 1384 24 0 x 1634 171 1683 174 0 20 A > B x 1633 290 1682 293 0 20 A < B w 1112 16 1376 16 0 w 1376 16 1376 152 0 w 1112 24 1368 24 0 w 1368 24 1368 272 0 x 90 176 103 179 0 20 A x 96 331 109 334 0 20 B x 30 204 46 207 0 16 x3 x 30 228 46 231 0 16 x2 x 31 251 47 254 0 16 x1 x 30 274 46 277 0 16 x0 x 30 419 46 422 0 16 x0 x 31 396 47 399 0 16 x1 x 30 373 46 376 0 16 x2 x 30 349 46 352 0 16 x3 x 822 250 932 253 1 20 F0=A cmp B x 821 274 902 277 0 20 F1=rol A x 821 297 926 300 0 20 F2=clr A, B x 822 323 923 326 0 20 F3=A nor B
975 0,864 4320 196 18,958 40 3,6888794541 980 0,865 4325 197 19,04133 35 3,5553480615 985 0,865 4325 198 19,12467 35 3,5553480615 990 0,865 4325 199 19,208 35 3,5553480615 995 0,865 4325 200 19,29133 35 3,5553480615 1000 0,865 4325 201 19,37467 35 3,5553480615 1005 0,865 4325 202 19,458 35 3,5553480615 1010 0,865 4325 203 19,54133 35 3,5553480615 1015 0,865 4325 204 19,62467 35 3,5553480615 1020 0,865 4325 205 19,708 35 3,5553480615 1025 0,865 4325 206 19,79133 35 3,5553480615 1030 0,865 4325 207 19,87467 35 3,5553480615 1035 0,866 4330 208 19,958 30 3,4011973817 1040 0,866 4330 209 20,04133 30 3,4011973817 1045 0,866 4330 210 20,12467 30 3,4011973817 1050 0,867 4335 211 20,208 25 3,2188758249 1055 0,867 4335 212 20,29133 25 3,2188758249
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 ...
TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Ained kokku 39 Esimene täht Majandusainete hulk I 33 T Majandusainete protsent T 85% T EAP kokku T 204 T Majandusainete EAP hulk H 177 I Majandusainete % N 87% T T T Y T T T T T T H T T T T T T T T T T T T T T T T T T T Population on 1 January Persons geotime 2006 2007 EU (28 countries) 496436597 498300775 EU (27 countries) 492124110 493987245
B-761 kummut saar pruun 7 6681 46 765 9 353 56 118 C-237 laud saar pruun 7 1196 8 373 1 675 10 047 P-971 laud kask roheline 7 1143 8 003 1 601 9 604 D-646 tool tamm roheline 8 8353 66 823 13 365 80 188 A-531 tool saar punane 8 9084 72 670 14 534 87 204 D-611 kummut saar pruun 9 2920 26 277 5 255 31 532 A-684 tool kask roheline 9 9745 87 706 17 541 105 247 B-459 tool kask roheline 9 1666 14 990 2 998 17 988 C-469 tool kask kollane 9 3651 32 862 6 572 39 434 B-650 kummut saar pruun 11 1036 11 401 2 280 13 681
Selektiivsed nukid. Koormuse juht- ja vabastusklapid Peapump, aksiaalkolb (väljasurve) Standardvarustuses 63 ccm, lisavarustuses 85 ccm Standardvarustuses 85 ccm Maksimaalne rõhk, bar 204 (± 3 bar) Nominaalne vooluhulk, 63 ccm pump, l/min 166,6 n/a Nominaalne vooluhulk, 85 ccm pump, l/min 227,1
puuduvad puuduvad 2010: 596 957 2010: 72 037 2011: 2 328 035 2011: 110 759 Finantstulud Ettev. tulumaks Nõuded Varud 2009: 199 575 2009: 230 313 2009: 1 800 533 2009: 53 140 2010: 275 015 2010: 151 193 2010: 4 348 386 2010: 32 072 2011: 151 847 2011: 204 140 2011: 2 748 579 2011: 23 318 3. kvartiil Mediaan 1. kvartiil 2009 Omakapitali puhasrentaablus, % 32.62 4.6 -30.3 Vara puhasrentaablus, % 17.75 1.9 -15.28 Müügitulu puhasrentaablus, % 13.35 1.33 -14.74 Vara käibesagedus, korda aastas 2.76 1.11 0
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobi...
aastal müüdi 2 pullvasikat. Maid on kasutuses 1238 ha haritavat maad ja looduslikku rohumaad, metsamaad 176 ha. Tabel Talu maakasutus ha Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 Looduslik 101 101 101 101 101 rohumaa Kultuurrohumaad 367 317 158 218 197 Rohumaa 191 191 191 202 204 uuendus Rapsimaa 197 202 93 91 88 Teraviljamaa 532 488 629 513 573 Must kesa 0 0 66 113 75 Kokku 1388 1299 1238 1238 1238 4 2003. aastal oli kasutuses rohkem maad kui k.a. ,osadel maadel lõpetati rendileping, sest
199. 1 1 1 1 200. 1 1 3 2 201. 1 1 4 3 202. 1 1 2 203. 1 1 3 1 204. 1 1 5 10 205. 1 1 4 2 206. 1 1 1 1 207. 1 1 5 2 208. 1 1 3 2
Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. [6] Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku.[4] 5.Peeter I Peeter I kasutas saksapärast nime Peter aga nimi "Peeter Suur" osutab lisaks valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule ( ta oli 197 cm kuni 204 cm pikk). · Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser)31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 16131917. · Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.
moodustab 30% puhangutes haigestunud isikute üldarvust. Esinenud haiguspuhangud levisid olmeliselt 14 juhul, piisknakkusena 11 juhul ja toidu tarbimise tagajärjel kahel juhul. Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus Kokku esines 14 haiguspuhangut. Haigestunute arv 353, mis moodustab 72% puhangutes haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 124 isikut. Etioloogiline struktuur: · Norwalk-viirusnakkus 7 haiguspuhangut, haigestus 204 isikut, hospitaliseerimist vajas 43 isikut; · rotaviirusenteriit 2 haiguspuhangut, haigestus 12 isikut, hospitaliseerimist vajas 12 isikut; · shigelloos üks haiguspuhang, haigestus 13 isikut, hospitaliseerimist vajas 10 isikut; · salmonelloos üks haiguspuhang, haigestus 8 isikut, hospitaliseerimist vajas 2 isikut, · soole segainfektsioon üks haiguspuhang, haigestus 49 isikut, hospitaliseerimist vajas 5 isikut;
vastuhagile kohaldub erandlik kohtualluvus ( TsMS ptk 14.). 13. Kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud hageja esitas hagi 7500 krooni nõudes. Kohus algatas asja, kuna polnud teadlik hageja teovõimetusest. Millist kaitsevahendit võib kostja kasutada? TSMS § 199, § 202, § 423 tulenevalt kostjal õigus esitada taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks seoses tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumisega hagejal, § 204 alusel nõuda tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrolli. 14. Hageja nõudis elatisraha. Kohtuistungil teatas hageja esindaja, et pooled on jõudnud omavahel kokkuleppele, mille kohaselt hageja loobub elatisrahast alaealise lapse ülapidamiseks, kes jääb tema kasvatada. Kostja kohustub omakorda lahkuma poolte ühisest korterist ja jätab kogu ühisvara hagejale. Hageja ja kostja palusid kohtul kokkulepet kinnitada. Kuidas peab kohus toimima?
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad…………………………………………………..5 1.2.4.Metsamaa……………………………………………………………… ……………………………….5 1.2.5.Süsinikdioksiidi siduv maa………………………………………………………………………5 1.2.6.Hoonestatud maapind……………………………………………………………………… ….…5 2.EESTI ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG…………………………………...
..lätlased 1 904 1 892 1 884 ..poolakad 1 738 1 719 1 696 ..juudid 2 109 2 099 2 074 ..leedulased 1 813 1 787 1 767 ..sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140 9 Rahvaarv vanusrühmade järgi, 1. jaanuar 2012 Aasta Kokku 014 1564 65+ Vanus teadmata 2012 1 318 005 206 130 882 294 229 494 87 2011 1 320 976 204 308 889 289 227 285 94 2010 1 323 323 201 603 893 581 228 028 111 2009 1 324 260 199 164 896 336 228 640 120 2008 1 325 408 197 382 898 283 229 612 131 2007 1 327 484 198 335 900 773 228 220 156 2006 1 333 028 201 422 907 240 224 171 195 2005 1 339 168 207 369 909 763 221 775 261 2004 1 344 526 215 124 910 986 218 109 307 2003 1 351 527 224 321 912 171 214 679 356 2002 1 358 073 233 440 913 832 210 407 394 2001 1 365 633 242 207 915 473 207 535 418 2000 1 372 438 250 567 916 219 205 211 441
toimusid1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a. 1.2 Võitjad 16 kohta 800 m 1. Maria Savinova RUS 1.56,19 2. Caster Semenya RSA 1.57,23 3. Jekaterina Poistogova RUS 1.57,53 4. Pamela Jelimo KEN 1.57,59 5. Alysia Johnson Montano USA 1.57,93 6. Jelena Arzhakova RUS 1.59,21
Dosaatorsõlmi võib olla mitu, mis suurendada seadme jõudlust (joonis 12). 203. 204. 21 205. 206. Pesuseadmed 207. 209. 210. Teine (tagumine) klapp (2) sulgeb pesulahuse pääsu toodangupoolel olevasse klappi (1). Lisaks moodustub kahe klapi vahele nn lekkekanal, mille kaudu pesulahuse võimalik
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
198 1: (____) ( 2 0) V = 84 "inst_45>from1" 199 2: (____) ( 0 3) V = 85 "inst_45>from2" 200 3: (I___) ( 0 0) V = 84 "inst_45>from3" VAR# 120: (________) "inst_46>o" GRP# 79: BEG = 201, LEN = 4 ----- 201 0: (I___) ( 2 1) V = 87 "inst_46>from0" 202 1: (____) ( 2 0) V = 86 "inst_46>from1" 203 2: (____) ( 0 3) V = 87 "inst_46>from2" 204 3: (I___) ( 0 0) V = 86 "inst_46>from3" VAR# 121: (________) "inst_47>o" GRP# 80: BEG = 205, LEN = 4 ----- 205 0: (I___) ( 2 1) V = 89 "inst_47>from0" 206 1: (____) ( 2 0) V = 88 "inst_47>from1" 207 2: (____) ( 0 3) V = 89 "inst_47>from2" 208 3: (I___) ( 0 0) V = 88 "inst_47>from3" VAR# 122: (________) "inst_48>o" GRP# 81: BEG = 209, LEN = 4 -----
1947. aasta sügisel loodi Eesti NSV-s esimesed viis kolhoosi: · 23. aug. V. Kingissepa nimeline kolhoos Valjala vallas Saaremaal · 5. sept. kolhoos Säde Kavastu vallas Tartumaal · 10. sept. kolhoos Võit Põlva vallas Võrumaal · 27. okt. kolhoos Oktoobri Võit Kuigatsi vallas Valgamaal · 3. dets. kolhoos Ranna Lihula vallas Läänemaal. 1948.-1949. aastal loodud kolhoosid ei olnud suured. Keskmiselt oli ühel kolhoosil 463 ha põllumajandusmaad, sealhulgas põldu 204 hektarit. 1950. aastal hakati väikseid ja hästi juhitavaid kolhoose ühendama suurteks. Samas algas ka kolhooside allakäik. Aastail 1950 1954 vähenes maarahvastik 57 400 inimese võrra. Kolhoosnike tasustamine toimus normipäevade alusel. Alates 1959. aastast hakati maksma rahalist töötasu. Kolhooside ja sovhooside tekkimisega kadus maalt ka peremees. Eesti majandus NSV Liidu rahvamajanduskompleksis Eesti NSV kuulus Balti majanduspiirkonna osana üleliidulisse tööstuskompleksi
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele...
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
Müügi prognoosimine Toode I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kokku AXBO müügihind äratuskell 3200.- Müügikogus 22 37 41 64 164 Müügitulu 70 400 118 400 131 200 204 800 524 800 Turunduse eelarve Turunduskulu I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kokku liik inernetireklaam 20 000 18 000 15 000 15 000 68 000 trükireklaam 5 000 3 500 2 000 10 500 toote esitlused 12 500 2 500 2 500 2 500 20 000 17 Turunduse riskianalüüs
Sunniaasta Konservatiivne Tasakaalustatud Agressiivne Progressiivne Kokku liitujatest 1942-1946 3 607 1 192 1 105 5 5 909 0,97 1947-1951 8 975 5 851 4 998 28 19 852 3,27 1952-1956 6 396 10 381 12 049 86 28 912 4,77 1957-1961 6 308 18 541 31 344 204 56 397 9,30 1962-1966 3 372 14 748 44 974 373 63 467 10,47 1967-1970 1 833 7 522 45 000 487 54 842 9,04 1971-1973 1 099 3 774 39 572 580 45 025 7,43 1974-1976 1 072 3 137 40 334 697 45 240 7,46 1977-1979 836 2 330 41 610 811 45 587 7,52
Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel, samuti väheneda varu kategooria muutmiste tulemusel eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute tõttu (Turba energeetiline ressurss, s.a.). Turbamaardlateks on Eestis praegu 1626 sood, millest majanduslikult huvipakkuvaks on 520. Turba varu on Eestis väga suur- aktiivset tarbevaru on 204 miljonit tonni ja aktiivset reservvaru 755 miljonit tonni. Sellele lisandub veel passiivne varu, mida hinnatakse 641 miljonile tonnile. Hetkel kaevandatakse Eestis umbes 700-900 tuhat tonni turvast aastas. Seadus on aga ka turbakaevandamisele piirid seadnud ning üle 2,65 miljoni tonni turvast aastas kaevandada ei ole lubatud. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse nii briketi kui väetisainetega aidandusturbana, millest saadakse suurt tulu (Turvas pakub huvi ka
1.Treitera =45° Tera- (160 koostatav kermis + 2, 3, 4, hoidja inserdiga koorivaks 6 0,2 1,22 12200 60 204 4080) 5 160 treimiseks = Insert 20 4240 2.Treitera =45° koostatav kermis 6, 7, 8,
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...
Aforismid 1. Parim vabatahtlik tee õnne juurde - juhul, kui te olete kaotanud rõõmsa meele - on ajada selg sirgu ja käituda ning rääkida nii, nagu oleksite juba õnnelik. 2. Kõverad teed ei vii iialgi sihile ! 3. Kõik on inimese enda teha ja ometi laseb ta kõik ainuüksi arguse pärast on nina alt mööda. 4. Imeteod pole mitte selleks, et kedagi uskuma pöörata, vaid selleks, et hukka mõista. 5. "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." - Judith Stern 6. Naer - siseorganite sörkjooks. 7. "Eile ma olin tark. Seepärast tahtsin muuta maailma. Täna olen arukas. Seepärast muudan ma iseennast." - Sri Chinmoy 8. "Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." - O. Wilde 9. "Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks." - B. Gracian 10. Targad inimesed oleks täiesti üki, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. 11. "T...
4 - Kui valuutakurss ei muutuks, siis 1 a pärast Saksamaal Rootsis USA 1000 10230 1433 105 1204 1086 alginvesteering 1000 1000 1000 Kasum, eur 105 204 86 vastus: suurim kasum tehingult Saksamaal ROOTSIS hiko suhkrut Poolas? USD/EUR on Poolas 200 tuh. EUR. D suhtes üle- või kroon alahinnatud 9,2% 100 000 EUR. kmaksumus kasuliku eluaea lõpus 98.879145265 aastast on 11,87 kuud n hinnatud õigesti Vastus:4 a 11 k 26 p õige diskont.aeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
