TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Eesti kohupiimatootjatest ja nende erinevatest toodetest Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Kohupiimakreem Hellus mustika-banaani-jogurti-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, piim, suhkur, rõõsk koor, mustikad, kiudaine (inuliin), banaanid, paksendaja modifitseeritud tärklis, zelatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Tootes on 32% jogurtit, 2,3% mustikaid ja 1,5% banaane. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 113 energiatkcal süsivesikuid16,1 g (475 kJ) valke 5,6 g rasvu 2,5 g Lumivalgekese sidruni-kohupiimakreem 150g Koostis:...
ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kui ei ole ka karistatud: Jäätmeseaduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Liiklusseadus: § 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isik keda on karistatud rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. § 204. Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit või maastikusõidukit juhtima lubamise eest karistatakse taharahviga kuni 100 trahviühikut. § 208. Tehno kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. § 210.Juhtima lubamine mootorsõidukit või maastikusõidukit, millel omal jõul ei ole lubatud sõita. Karistus kuni 100 trahviühikut. § 213.Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik sõidumeerik, mille
Põlva Ühisgümnaasium Helen Piir 8.a klass PÕUALIBLIKAD Uurimistöö Juhendajad: Ain Piir vanemõp. U. Lehestik Põlva 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2. Liigikirjeldused..................................................................................................................... 4 2.1 Sinepiliblikad.................................................................................................................. 4 2.2 Reseedaliblikas............................................................................................................... 5 2.3 Ruuge-võiliblikas............................................................................................................... 2.4 Niidu-võiliblikas..........
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
141. Nahaalne häbematu 199. Taburet seljatoeta iste 142. Nihilism seaduste mittetunnistamine 200. Tendents kalduvus 143. Nivelleerima tasandama 201. Tolerantsus sallivus 144. Okupeerima üle võtma, hõivama 202. Totaalne täielik 145. Oranz punakaskollane 203. Traagiline . kurb 146. Orientalistika idamaade kultuuri uuriv teadus 204. Trafaretne tavapärane 147. Orienteeruma õiget suunda leidma 205. Tragöödia kurb näitemäng 148. Palagan avatud rõdu 206. Transiitvedu läbivedu 149. Palsam . taimne õlide segu 207. Transport edasitoimetamine 150. Panderoll kergpakk 208. Tärpentin teatud tüüpi õli 151. Pankrot maksejõuetus 209. türanlik- hirmuvalitseja 152
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv
74 351 Laetarindid 826 m2 762 629370 352 Laekatted,põrandad 825 m2 221 182250 353 Laevooderdised 885 m2 48 42500 758 360 Katused 443760 474 361 Katusetarindid 204 m2 758 154600 141 362 Katuseaknad ja -avad 10 m2 3482 34820 363 Katusekatted 414 m2 474 196020 364 Katusevooderdised 414 m2 141 58320 40 370 Kohtkindel ehituslik sisustus 2500 sBm 22 56250 390 Muud ehitusmeetmed 1091 sBm 16 17452
Ivo Palu VII 509 620 3769 Jaan Järvik VII 301 620 3801 Jaan Niitsoo VII 511 620 3754 Jako Kilter VII 505 620 3765 Janis Zakis VII 111 Jelena Šuvalova VII 509 620 3769 Jevgeni Šklovski VII 303 620 3800 Juhan Valtin VII 232 620 3547 Jüri-Rivaldo Pastarus VII 207 620 3855 Karin Robam VII 204 620 3850 Kuno Janson VII 304 620 3800 Lauri Kütt VII 311 620 3802 Lembit Krumm VII 512 620 3759 Madis Lehtla VII 407 620 3705 Mall Orru VII 208 620 3856 Margit Kolats VII 204 620 3850 Margus Müür VII 413 620 3703 Maris Leiaru VII 202 620 3850 Marje Terk VII 502 620 3750 Mati Meldorf VII 505 620 3765
12.2013 Si vis pacem, para bellum Kui tahad rahu, valmistu sõjaks Vitae, non scholae dicimus Elu jaoks, mitte kooli jaoks Vivat, crescat, floreat! Elagu, kasvagu, õitsegu! Silentium ad cantum! Palun vaikust laulu alustamiseks! Liiklusohutus Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm 2003-2015 vähendada liikluses hukkunute arvu alla 100 (uus eesmärk 75) statistika mnt.ee kodulehel Liiklusohutus paraneb: 1985 191, 223, 268 1990 436, 491 2000 204, 199, 224, 164, 170, 170, 204, 196, 132 2009 100, 79, 101, 87, (10 kuud) 58 Alkoholijoobes juhte 2011 10%, 2012 7%, 2013 12% 3 põhilisy tegurit liiklusõnnetuste piiramiseks: 1. Liiklejate liikluskultuur ja haritus 2. Liikluse tehiolud materiaalsed objektid (teede korrashoid, jne) 3. Järelvalve politsei Autolukk (USA, Rootsi, Kanada, Austraalia, Soome, Holland, Belgia, Taani, Austria)
Sri Lanka 202. Ekvatoriaal-Guinea 203. Eesti 204. Põhja-Aafrika 205. Jamaica Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel Triatlon 2008 . aasta suveolümpiamängudel toimus 18. ja 19. augustil. Võistlused toimusid nii meestele kui naistele. Olümpial koosnes triatlon 1500 m ujumisest, 40 km jalgrattasõidust ja 10 km jooksust. Nii meeste kui naiste arvestuses läks võistlema 55 sportlast.Kahjuks, eesti naistest tlemuste tabelis ei ole kedagi.Kuigi kirjas oli 205 maad siiski osales neist 204. Galerii Marko Albert Triatlon 2008 Allikad : 1. http://www.triatlon.ee/etl.php?type=10&artID=0&tabID=4 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Triatlon 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Triatlon_2008._aasta_suveol%C3%BCmp iam%C3%A4ngudel 4. http://triathlonmasters.ru/triathlon.htm 5. http://olymp2008.mk.ru/countries.php?countryid=all 6. Lasteentsüklopeedia : sport
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge enesehinnang, kirjutan põhjustest...
S3 0,65 127 150 168 487 126 148 165 156 190 217 S4 0,95 161 197 224 488 165 204 230 114 126 135 S5 0,48 0,35 116 126 135 489 117 126 134 116 127 140 S6 0,46 0,65 116 128 140 490
Dorian Gray portree Oscar Wilde I Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. II (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. III (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk. 40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. IV 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab H kodus Harryt ning lobiseb H. naisega muusikast. Pärast seda, kui H. hoiatab mitte abielluda, räägib D H-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et D on kihlunud. V (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässa...
Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss *2 kuud: Phobos ja Deimos, *Phobos on väiksem kui Deimos* Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877, *Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ...
d) igakuiselt? 0,00916667 -6 994,90 kr ül3 1. 4 aasta pärast peate te maksma 10 000 eurot. Mis on selle väärtus täna -7 628,95 kr ast loodetakse saada 125 000.- eurot. Kui suur summa tuleb investeerida? -50 234,70 kr 0 eurot. Investeeringu oodatav tulusus on 11% aastas a, kui intresse arvestatakse: 17 per. Arv 34 68 204 000 eurot. Mis on selle väärtus täna, kui intressimäär on 7%? ül1 1. Iga aasta lõpul hoiustame 1000 eurot 6 aasta jooksul aastase liitintre Kui suur summa koguneb hoiuperioodi lõpuks? -136,32 kr 7 335,93 kr makse -1000 määr = 0.025/25 1. Lapse koolitamiseks ülikoolis kulub 4000 eurot. Eeldatavasti läheb seda summa
Rooma kirjanduse sünd Rooma kirjanduse sünniaastaks peetakse 240 eKr, kui pärast võitu I Puunia sõjas esitati Rooma mängudel (Ludi Romani) esimest korda näitemäng, ilmselt tragöödia, mille autoriks oli Livius Andronicus. Livius Andronicus (u 290 – pärast 207 eKr) oli just üks neist Lõuna-Itaalia kreeka päritolu tulnukaist Roomas. Tema kirjandusliku karjääri täpsem kronoloogia pärast 240. a etendunud näitemängu pole teada, kuid igal juhul rikastas ta ladinakeelset kirjandust aastate jooksul nii kreeka tragöödiate ja komöödiate arvukate muganduste kui ka Homerose Odüsseia tõlkega. Gnaeus Naevius (280/260-204/ 1 eKr) oli rooma algaaegade teine suurkuju. Temagi purines lõuna poolt, kultuuride ristteelt Kampaaniast. Millal pöördusid Livius Andronicus ja Naevius eepika poole, pole teada. Traditsioon kõneleb vaid seda, et Livius Andronicuse Odüsseia tõlge kreeka keelest (ld Odusia) oli esimene katsetus ses vallas. ...
Rakvere Reaalgümnaasium Marit Mesi 5.klass ALPAKAD Referaat Rakvere, 2019 Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpaka...
2001 173 3,5 408 116,5714 1999 173 4 600 150 2002 173 3 617 205,6667 1999 186 2 250 125 2001 196 2 500 250 1999 203 4,2 659 156,9048 2001 203 5 695 139 2002 203 4,2 770,32 183,4095 1999 204 1 140 140 2000 204 2 160 80 2002 204 1 180 180 2001 204 1 220 220 1999 207 1,1 275 250 1999 208 1 150 150 2000 208 1 200 200 1999 209 0,1 30 300 2000 209 0,1 30 300
2007 10 9 SV 22 AHV 175 172,7 0 2007 10 9 SV 22 AHV 196 104,1 0 2007 10 9 SV 16 AHV 175 58,4 0 2007 10 9 SV 25 AHV 181 74,8 0 2007 10 9 SV 25 AHV 184 84,4 0 2007 10 9 SV 22 AHV 194 97,9 0 2007 10 9 SV 22 AHV 197 111,1 1 2007 10 9 SV 22 AHV 203 95,3 0 2007 10 9 SV 32 AHV 203 118,4 0 2007 10 9 SV 22 AHV 204 118,2 0 2007 10 9 SV 22 AHV 213 131,7 0 2007 10 9 SV 22 AHV 226 161,1 0 2007 10 9 SV 32 AHV 222 156,2 0 2007 10 9 SV 32 AHV 236 180,9 0 KÜPSUS MÄRKUSED I TL ÜMARDUS 2 I 16 2 I 18 2 I 20 2 II 12 2 II 12 2 II 13 2 II 13
olümpiatule süütamine. Kõlas olümpiamängude tunnuslaul "Üks maailm, üks unistus," mida esitasid Sarah Brightman ja Lui Huan, pärast seda lasti taevasse võimas ilutulestik. Seejärel algas sportlaste sissemarss staadionile, esimese riigina sisenes tradistsiooniliselt mängude sünnimaa Kreeka koondis. Esialgu pidi avamisel marssima 205 riiki, ent kuna Brunei loobus olümpial osalemisest, siis tulid staadionile 204 riigi sportlased. Leedu lippu kandis korvpallur Sarunas Jasikevicus, Argentina oma NBA staar Manu Ginobili. Kuulsaid lipukandjaid jagus teisigi sakslaste rahvuslipuga kõndis staadionile näiteks Dirk Nowitzki ja Sveitsi omaga täna 27-sünnipäeva tähistav maailma tennise esireket Roger Federer. Korvpallur oli valitud ka Venemaa lipukandjaks - Andrei Kirilenko. Viimasena sisenes staadionile korraldajamaa, kelle lippu kandis korvpalli superstaar Yao Ming. Eesti
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärlikasvatus 3. Pärlikasvatuse protsess Jaapanis 4. Karbid, milles areneb pärl 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ma valisin oma uurimustöö teemaks pärlikasvatuse, kuna see on huvitav ja põnev teema. Uurimustööks kogusin ma materjali internetist. Töö eesmärgiks oli saada uusi teadmisi, mida ka teistega hiljem vajaduse korral jagada. Uurimustöös ma räägin nii pärlikasvatusest kui ka karpidest, milles areneb pärl. uurimustöö käigus mul esines küll probleeme, kuid ma sain neist jagu. Pärlikasvatus Pärlikasvatus on üks ammune tegevus. Pärlikasvatusega hakati tõsiselt tegelema pärast Teist maailmasõda, kui jaapanlane Kokichi Mikimoto patendeeris 1916.-dal aastal ümmarguste pärlite tootmise tehnoloogia. Varasemalt ei omandanud pärlid nii suurt tähtsust kui pärlikarbid, mil...
FOTOSÜNTEES http://www.youtube.com/watch?v=OYSD1jOD1dQ Koostas Kersti Veskimets Vaata kogu fotosünteesi FOTOSÜNTEES Valgus- energia hapnik Laulame 8 minutit valgusstaadiumis t Laulame 6 min p imedusstaadiumi st süsinikdioksiid vesi Laulame: http://www.youtube.com/watch?v=tSHmwIZ9FNw&feature=related Üldvõrrand: 6H2O + 6CO2 C6H12O6+ 6O2 Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline aine – glükoos. Glükoosi molekulis talletub valguse energia. Eraldub ka hapnik. Head pildid ja tekst Fotosüsteemidest ja rootorist ATP rootori töö: http://www.youtube.com/watch?v=5sGqbnQoyrI&feature=related Lehtedes on kloroplastid Vaata kloroplastide liikumist rakus ...
Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel Riikide järjestus on järgnev: esiteks on kuldmedalite arvu järgi, siis hõbe- ja pronksmedalite arvu järgi. Kui selle järel on riikidel erinevate medalite arv sama, siis jäävad nad kohta jagama tähestikulises järjekorras. Sellist järjekorda kasutavad ROK ja IAAF. Olümpiamängudel sportlastega esindanud 204 rahvuslikust olümpiakomiteest said medaleid 85 olümpiakomitee sportlased. Olümpiamängude 9 paremikku olid : Koht Riik Kokku 1. USA 46 29 29 104 2. Hiina 38 27 23 88 3. Suurbritannia 29 17 19 65 Koht Riik Kokku 4. Venemaa 24 26 32 82 5
Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga temperatuuril 4,15 K ülijuhiks (oli esimene aine, millel see nähtus avastati). Lineaarse soojuspaisumise tegur 6,04·10-5 K-1. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevustegur on 0,4865 N/m (võrrelge vee vastava väärtusega 0,0729 N/m).Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204.Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Saamine: Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja Egptuses. Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest olulisim on kinnaver (HgS).Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias.Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Kasutusalad: Elavhõbeda kasutamine põhineb tema omadustel.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk.......................................................................................... .........................5 4. Kasutadud kirjandus..........................................................................................6 Sissejuhatus Kalad ja mereannid on loomad, kes elavad vetes. Nende välimus võib olla väga erinev. Värv võib varjeeruda valgetest/hall...
kahjustab ja kas see mõjutab mingil moel ülemaailmset kliimasoojenemist. 3 1. CO EHK VINGUGAASI ISELOOMUSTUS CO ehk süsinikoksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m³, keemistemperatuur 191,5 °C ja sulamistemperatuur 204 °C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Täielikul põlemisel tekib süsihappegaas: C + O = CO (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas) Ebatäielikul põlemisel s
55 2 110 6050 7,47555556 57 1 57 3249 15,4711111 61 2 122 7442 125,875556 62 2 124 7688 125,875556 64 2 128 8192 159,608889 66 2 132 8712 669,01333 3 68 3 204 13872 286,737778 70 1 70 4900 643,208889 71 2 142 10082 794,675556 73 2 146 10658 481,071111 75 1 75 5625 525,937778 76 1 76 5776 621,671111 78 1 78 6084 896,00444 4
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1 ANTIIKFILOSOOFIA .......................................................................................... 4 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) ............................................................................ 4 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) ................................................................................ 4 1.3 Platon (427 – 347 eKr) .................................................................................... 4 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) ............................................................................ 5 1.5 Aristoteles (384-322 eKr)................................................................................ 5 1.6 Straton (u 335-269 eKr) .......................................................
Kool Nimi Klass Rootsi Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Rootsi üldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5 Ajatsoon.........................................................................................................................6 Pinnamood......................................................................................................................6 Pinnamoe mõju majandustegevusele...........................................................7 Maavarad..........................................................................................7 Kliima......
Võib väita, et aastate jooksul paraneb Tai rahvuslik olukord. Poiste ja tüdrukute osakaal jääb endiselt võrdseks. Linnastumine 1 Suuremad linnad 1 Bangkok 6355 144 mil. 2 Samut Prakan 378 741 mil. 3 Nothanburi 291 555 mil. 4 Udor Thani 222 425 mil. 5 Nakhon Ratchasima 204 641 mil. 6 Hat Yai 187 920 mil. 7 Chon Buri 183 317 mil. 8 Chiang Mai 174 438 mil. 9 Phra Pradaeng 171 544 mil. 10 Lampang 148 199 mil. (http://www.citypopulation.de/Thailand.html) Kaart: Suuremad linnad Kõige suurem asustatus on Bangkokis kuna sealne turismindus on kõrgelt arenenud.
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Eetika ja õiglus Läbi ajaloo on inimesed püüdnud luua ühiskonda, kus valitseks rahu ja üksteise mõistmine. On arvatud, et jumala kümme käsku ongi kõige õigem seadus meie elus. Samuti on oldud arvamusel, et seadus on võrdne kõigile ja ei ole arvestatud juurde eetikat ega õiglust. Õnneks on viimased aastakümned toonud juurde erinevaid lähenemisi õigusele, kaasates sellesse ka eetika ja õigluse. On tekkinud vaidlused, kuidas peaks välja nägema õiglane ühiskond ja millised peaksid olema seadused selles riigis. Vaieldud on ka õigluse tõlgendamise üle, mis on minu arvates ülimalt subjektiivne mõiste. Ka Eestis on olnud erinevaid lähenemisi eetikale ja õiglusele. Eriti pidas seda tähtsaks kommunistlik reziim. Praegune kapitalistlik ühiskond püüab minu arust rohkem lähtuda liberaalsest maailmavaatest, kus iga indiviid vastutab iseenda eest. Meie riigis elavatel inimestel, kes on algselt elanud kommuni...
9 9 18 27 36 45 54 63 72 81 90 99 108 117 126 135 144 153 162 10 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 11 11 22 33 44 55 66 77 88 99 110 121 132 143 154 165 176 187 198 12 12 24 36 48 60 72 84 96 108 120 132 144 156 168 180 192 204 216 13 13 26 39 52 65 78 91 104 117 130 143 156 169 182 195 208 221 234 14 14 28 42 56 70 84 98 112 126 140 154 168 182 196 210 224 238 252 15 15 30 45 60 75 90 105 120 135 150 165 180 195 210 225 240 255 270 16 16 32 48 64 80 96 112 128 144 160 176 192 208 224 240 256 272 288
TULUD 7 Müügitulu 427 276 387 819 19 Põhivara sihtfinantseerimine 36 173 11 419 17,19 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 13 000 12 000 19 Muud äritulud 3 583 4 482 19 TULUD kokku 480 032 415 720 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 141 999 102 204 20 Mitmesugused tegevuskulud 20 557 11 906 20 Tööjõu kulud 129 119 105 362 20 Põhivara kulum 142 799 89 301 20 Muud ärikulud 1 528 1 080 20 KULUD kokku 436 002 309 853 ÄRIKASUM 44 030 105 867 Intressikulud -17 835 -8 652 21
pikimat eluiga prognoositakse rootsi elanikele. Vahe on keskmiselt 5-6 aaastat. 14. Millised on levinumad surmapõhjused Eestis? Vereringkonna haigused ,kasvajad, vigastused,muu. 15. Võrdle meeste ja naiste erinevat määra vanaduspensionäride ja töövõimetus pensionäride hulgas. Miks see nii on? · Vanaduspensionäre: Mehed :92 064 Naised: 204 819 · Töövõimetuspensionärid Mehed : 30 897 Naised: 24 583 · Enesetapud (100 000 el/k): Mehed: 47 Naised: 9 16. Kui palju on Eestis HIV kandjaid, vange 100 000 elaniku kohta, enesetappe 100 000 elaniku kohta? Võrdle neid andmeid teiste Euroopa riikidega
on ette nähtud, et see maa konveteeritakse ümber kasutamiseks muul otstarbel ning ülejäänud 45% on majandatavad metsad. (FAO) FRA 2010 aasta Indoneesia metsaressurside raporti kohaselt jagunevad indoneesia metsaalad nagu näidatud tabelis 1.2. (FRA 2010) Tabel 1.2. Indoneesia metsaalade jagunemine 2010 aastal (FRA 2010) Liik Pindala km2 Kaitse all olev mets 330 381 Ümber konverditav mets 204 059 Majandatav mets 437 269 S.h. istandused 36 680 Kokku 971 709 Tooraine puidutööstuste tarvis tuleb kolmest põhilisest allikast: valitsuse litsentsiga metsadest, era või kogukondade (väikemetsaomanikud) poolt omatud metsadest ning illegaalsetest raietest. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Väikemetsaomanikud kasvatavad ka metsa, oma majapidamise tarbeks ja, et saada lisasissetulekut
Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Eesti ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestat...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvast...
Sergei Dikarev MARETJALID LENNUKIEHITAMISEL REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21(B) Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 23.03.2015 Allkiri:.................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1.MIS ON LENNUK?........................................................................... 2 2.ALUMIINIUMSULAMID....................................................................3 2.1Duralumiinium...................................................................................4 2.2Survetöödeldud alumiiniumsulamid....................................................5 3.MAGNEESIUMISULAMID......................
annab nõu, kuidas käituda, kui töökaaslane kipub sind lapse kasvatamisest tekkinud kohustuste tõttu hukka mõistma. Õige: Pere ja Kodu Allikas: Naistekas 10/17 Reegel: Raamatute , tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides. 1. Paroodiasaade "Su Nägu Kõlab Tuttavalt" pälvis tabeli esikoha ning saadet vaatas 204 000 inimest. Õige: „Su nägu kõlab tuttavalt“ Allikas: Delfi 10/17 2. TV3 müüs klientidele tasutud uudisklippe "Seitsmeste Uudiste" saatesse, jättes saates märkimata, et algab tasutud uudislõik. Õige: „Seitsmeste uudiste“ Allikas: Delfi 09/17 Reegel: Ajaloosündmusi tunnevad sama nimetuse all paljud rahvad, nimetuse püsivust näitab esisuurtäht. 1. Sõjalaevad seisid Paldiski reidil, käisid
DIATOMEE ANALÜÜS PALEOGEOGRAAFILISTES UURINGUTES Referaat Tallinn 2014 Sisukord 1.Diatomeed..................................................................................................................3 1.1Üldiseloomustus ja evolutsioon............................................................................3 1.2Ehitus....................................................................................................................3 1.3Paljunemine..........................................................................................................4 1.4Levik......................................................................................................................5 1.5Diatomeede tähtsus ökosüsteemis.......................................................................5 2Diatomeed paleogeograafilistes uuringutes........................................................
Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Aastatel 1697 98 õppis ta Lääne-Euroopas merendust, sõjandust ja püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. Ta oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu, ägedaloomuline ning võimekas organisaator ja väejuht. Nimi "Peeter Suur" osutab peale selle valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk). Peeter I saamine valitsejaks Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peeter oli üles kasvanud hoopis teistsugustes oludes kui eelnenud Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus külas Moskva lähedal. Peeter õppis seal tundma sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Võimule sai Peeter I 1689
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhj...
a) C M = maine = C M Vlahus M aine = 0,25M 200 10 - 3 dm 3 40 = 2,0 g Vlahus dm[ ] 3 mol b) mlahus C % 200 g 2,5% maine = = = 5,0 g 100% 100% mlahus g c) = mlahus = Vlahus = 1,02 3 200ml = 204 g Vlahus cm mlahus C % 204 g 2,5% maine = = = 5,1g 100% 100% 8 36. Avaldada protsendilisus, molaarsus ja molaalsus lahusele, mis sisaldab 500 ml g 5,0g kaaliumkloriidi, kui lahuse tihedus on 1,018 .
68 1 KU 153 5,8 18,4 18,4 22,8 8,3 2,4 69 1 MA 153,5 8,1 27,7 27,4 23 15,9 4,3 70 1 MA 160,5 10,2 20,1 21,3 23,8 15,4 7,3 75 1 KU 168 23,2 22,4 19,8 24,8 14,8 1,6 80 1 KU 241,5 2 19,6 19,1 23,1 9,8 6,1 81 2 KS 219,5 4,1 10,6 10,6 12,9 7,4 5,1 82 1 KU 204,5 8,3 35,9 36,1 28,7 10,4 1,3 85 1 KU 206 11,5 21,4 23,1 24,9 12 2,2 88 1 KU 184 20,8 37,3 36,1 29,4 17 2,1 90 1 KU 187,5 23,3 28,1 27,8 25,5 16,2 4,5 95 1 KS 211 16,3 25,7 26,2 24,8 10,1 1,6 100 1 KU 230 13 20,5 18,8 21,6 10,7 5,1 102 1 KU 248,5 7,9 17,7 18,4 22,7 13,1 6
a) C M = maine = C M Vlahus M aine = 0,25M 200 10 - 3 dm 3 40 = 2,0 g Vlahus dm[ ] 3 mol b) mlahus C % 200 g 2,5% maine = = = 5,0 g 100% 100% mlahus g c) = mlahus = Vlahus = 1,02 3 200ml = 204 g Vlahus cm mlahus C % 204 g 2,5% maine = = = 5,1g 100% 100% 8 36. Avaldada protsendilisus, molaarsus ja molaalsus lahusele, mis sisaldab 500 ml g 5,0g kaaliumkloriidi, kui lahuse tihedus on 1,018 .
1999 173 84 1400 16,6666667 1999 177 156 1945 12,4679487 1999 182 276 4140 15 1999 183 17,3 174 10,0578035 1999 186 102 948 9,29411765 1999 188 44 1200 27,2727273 1999 198 49 639 13,0408163 1999 203 20,3 161 7,93103448 1999 204 40,4 530 13,1188119 1999 207 4,1 50 12,195122 1999 209 3 60 20 1999 213 6,03 61 10,1160862 1999 215 4,8 50 10,4166667 1999 216 21,3 245 11,5023474 1999 218 9 180 20 1999 219 22,52 338 15,008881 1999 221 1,9 60 31,5789474
algselt pärit Vana-Kreekast. Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks antropomorfsemate kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid. Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus. Tegelikult on see üksnes retooriline allegooria, riigi sümboolne personifikatsioon, mis ilmus kõigepealt Rooma müntidele (nummus) (269 eKr) ning hiljem Locris (Calabrias) 204 eKr. 7 Rooma kalendripühad Rooma pühadekalender andis tunnistust külalislahkusest vallutatud alade kultuste ja jumaluste vastu. Iidseid pühasid oli vähe. Mõned kõige vanemad säilisid siiski paganliku impeeriumi lõpuni, kandes edasi mälestust algelise põllundusrahva viljakus- ja lepitusriitustest. Uute jumalate auks hakati pidama uusi pühasid. Lõpuks oli pühasid juba rohkem kui tööpäevi. Kõige tähtsamad pühad olid
Põltsamaa Ühisgümnaasium Napoleon Bonaparte referaat Koostaja: Anni Eerik Juhendaja: Erika Sari 8d 2010 Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.4-5 Keisriks kroonimine lk.6 Mida positiivset ja negatiivset andis Napoleon Euroopale? lk.7 Napoleoni surm lk.8-9 Pilte Napoleonist lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud kirjandus lk.12 2 SISSEJUHATUS Räägin natuke pikemalt Napoleonist. Ta on tuntud kui suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Val...
nõuetekohaste viidete vormistamine (vt. teema 3 jaotusmaterjal: viitamine). Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks viideteks, mida kasutatakse teadustööde, artiklite jms kasutatud kirjanduse loeteludes. Nt raamatu kirjed kataloogis: Intellectual capital and knowledge management : strategic management of knowledge resources / Federica Ricceri. London : Routledge, 2008 xvii, 204 lk. : ill. ; 24 cm. ISBN/ISSN: 9780415403924 (hbk.) Psühholoogia alused / Talis Bachmann, Rait Maruste Tallinn : Ilo, 2001 (Tallinn : Ilo Print) 333, [1] lk. : ill., portr. ; 25 cm ISBN/ISSN: 998557365X (köites) Autor Owens, Ian Pealkiri Information and business performance : a study of information systems and services in high performing companies / Ian Owens, Tom Wilson, Angela Abell Ilmunud London [etc.] : Bowker-Saur, 1996
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
