Helen Kahur II kodutöö: Antiigipärand ja tänapäeva popkultuur Otsustasin suure huvi tõttu võtta uuritavaks objektiks Puunia sõjad 218-204 eKr ja Hannibali sõjataktika ja -strateegia. Valisin kaks täpselt samat teemat käsitlevat dokumentaalfilmi. Esimene dokumentaalfilm kandis nime Hannibal vs Rome, kus peale näideldud stseenide jagasid kommentaare ka erinevad ajaloolased, kes on kõnealuse teema kohta raamatuidki kirjutanud. Teine video oli aga BBC dokumentaalfilm nimega BBC Hannibal: Rome's Worst Nightmare, mis oli ilmselt mõeldud nooremale generatsioonile nagu nt põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, kuna näitlemine oli üsna pealiskaudne ja kohati raskesti usutav. Sellele vaatamata oli video õpetlik, näitas huvitavaid aspekte kõnealusest teemast ning lisaks Hannibali sõjalisele strateegiale ja taktikale, rääkis video ka Hannibalist endast. Kõik ajaloolased rääkisid teemast selliselt, nagu nad oleksid täiesti kindlad, et ...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Naine sümboliseerib vanarooma vabadusjumalannat Libertast ja selle kaudu vabadust. Naine seisab ühe jalaga purustatud ahelatel, mis sümboliseerivad orjust. Tal on käes tahvel, millel on pealiskiri "JULY IV MDCCLXXVI" (4. juuli 1776), mis on Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni kuupäev rooma numbritega kirjutatult. Ta kannab krooni seitsme kiirega, mis sümboliseerivad seitset maailmajagu ja mandrit ning ühtlasi seitset merd. Kuju kaal on umbes 204 tonni. Valmistamisel kulus 31 tonni vaske ja 125 tonni terast. Vask on korrosiooni tõttu muutunud roheliseks. Betoonist postament kaalub 27 000 tonni. Sammas on üks New Yorgi kõige tähtsamaid turismiatraktsioone. 2007. Aastal külastas seda 3,2 miljonit inimest. o Central Park Central Park on haljasala New Yorgis Manhattani saarelSee on edela-kirde
ning seetõttu ka hinnad kõrgemad kui mujal Eestis. Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Majade turu madalseis jääb Harjumaal sarnaselt kogu ülejäänud kinnisvaraturule ja piirkondadele 2009. aasta I kvartalisse, mil hoonestatud maadega tehti vaid 157 tehingut. Pärast seda pole enam kuni tänaseni olnud ühtegi kvartalit, mil tehingute arv oleks jäänud kvartalis alla 200. Näiteks 2011.a. I kv tehti Harjumaal 204 tehingut ja II kv juba 300, siis käesoleval aastal on numbriteks vastavalt 213 ja 353 tehingut. Keskmiselt tehakse talveperioodil ca 70-80 tehingut kuus ja suveperioodil 100-110. Sisuliselt on majade turu tehingu- aktiivsus püsinud samal tasemel alates 2010. aastast [4]. 5 Joonis 5. Harjumaa majade turg 2003-2011. Tehingute väärtus ja arv. Allikas: Statistikaamet 2003
Tamsalu Gümnaasium Luksemburgi Suurhertsogiriik Referaat Tamsalu 2012 SISUKORD 1 Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend...........................................................................................................3 1.3 Loodus...............................................................................................................................4 1.4 Riigi arengutase.................................................................................................................4 2 Rahvastik.................................................................................................................................5 3 Energiamajan...
0 22 638 4 126 3 191 0 0 1 926 25 132 196 873 6 924 32 448 9 337 619 6 382 9 149 45 101 344 3 142 0 0 2 052 767 77 673 24 430 11 015 6 418 0 1 584 0 90 403 0 17 446 0 0 0 3 863 41 273 4 679 2 940 0 0 0 1 434 13 903 3 298 3 751 0 0 2 283 28 031 265 204 1 515 38 762 20 463 908 13 284 296 46 656 1 717 3 936 5 349 0 2 681 974 82 825 0 12 254 23 770 0 1 534 1 408 144 485 4 853 22 908 9 353 0 3 588 473 9 455 13 212 6 093 0 0 756 2 237 6 265 0 3 494 0 96 1 976 462 9 357 368 4 613 3 450 115 1 224 69 1 472 67 775 0 0 0
NEPTUUN Koostajad: Juhendaja: Kadri Lillepea, Tiiu Niidas Riin Vanatoa Klass: 12 D Tallinna 32. Keskkool 2008 Sisukord: Lk. Avastamine............................1-2 Iseloomustus...........................2-3 "Voyager 2" uuringud...............3- 4 Rõngad.................................4- 5 Neptuuni kuud.........................5-6 Triton...................................6-7 Sümbolism.............................8-9 Kasutatud materjal................... 10 Lisamaterjal (fotod)..................10-12 -1- Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest....
Plii on üks nendest elementidest, mille mass maakeral kogu aeg suureneb.See on tingitud sellest, et plii on uraani ja tooriumi radioaktiivridatesse kuuluvate elementide lõppsaadus. Tähtsaim pliimineraal on pliiläik ehk graniit PbS, väga harva leidub pliid ka ehedalt. Pliid saadakse maagi särdamisel söega: 2PbS + 3O2 ?2Pb + 2SO2 Pb + C ? Pb + CO Looduslik plii koosneb viiest stabiilsest isotoobist massiarvudega 202, 204, 206, 207 ja 208. Looduslikes vetes on plii sisaldus väga madal. Omadused Füüsikalised omadused: Aatommass: 207,2 Sulamistemperatuur: 327,502 °C Keemistemperatuur: 1744 °C Tihedus: 11,34 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka läikega Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Looduslike isotoope on: 4
a oli sama näitaja 1023 in, juurdekasv aastaga 34,7%), neist naisi on 317 ( 224 in, 41,5%) ja alla 18- a. noori 699 (520 in, 34,4%). Harrastajate üldarv on hinnanguliselt ligikaudu 3000. XII Eesti meistrivõistlustel osaleb 7 meeskonda meistriliigas, 12 esiliigas ja 9 teises liigas. Lisaks 9 esindust V Eesti naiste meistrivõistlustel ja 21 noortesarjades (U'19 4 meeskonda, U'17 5, U'15 6, U'13 6). Mängijate arv meistriliigas on 144, esiliigas 204, teises liigas 157 ja naiste liigas 135. Lisades siia veel ligikaudu 300 noormängijat, saame meistrivõistlustel mängijate üldarvuks 940. Eesti meistrivõistluste peakohtunik on Meelis Aab. Eesti meistriteks on tulnud spordiklubi Aeg meeskond (1995, 1998), Jõgeva Tähe (1996, 1997, 1999, 2000, 2001, 2003, 2004), Bändidos (2002) ning TTÜ Spordiklubi (2005). Valitsev Eesti naiste saalihokimeister 2005 on Saku Fortuna.
§ 37. Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil, selle puudumisel aga ainult kõnniteel või teepeenral. § 38. Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist. Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt. Liiklus õuealal § 203. Jalakäija tohib õuealal liikuda kogu tee ulatuses. Jalakäija ei tohi juhti põhjendamatult takistada. § 204. Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada. § 205. Sõiduk tohib õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h. Juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel § 44. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt pritsida pori, vett vms). Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes. § 45
armatuurid, liftideseadmed, elektriisolatsioonimaterjalid, plastikmaterjalid, tooted tehnilisest kummist, tehnilised kangad - polüamiid, propüleen ja puuvillaste niitidega Alas-Kuul AS SKF esindus Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.alas-kuul.ee telefon: (+372) 6593230 faks: (+372) 6593231 Tähe 119 a, 50113 Tartu telefon: (+372) 7303200 faks: (+372) 7303205 24h teenindus: (+372) 56 636 204 Suur-Jõe 62, 80041 Pärnu telefon: (+372) 4459560 faks: (+372) 4459561 24h teenindus: (+372) 56636205 Gerassimovi 16A, 20105 Narva telefon: (+372) 3569300 faks: (+372) 3569303 24h teenindus: (+372) 56636208 Kauba 3A, 44311 Rakvere telefon: (+372) 3258490 faks: (+372) 3258495 24h teenindus: (+372) 56636233 Firma juht: Indrek Orro Tegevus: Tööstustarvikute müük - SKF tööstuslaagrid, REXNORD ketid - müük ja tellimine
(Postimees 28.11.2008) Vaatluses selgus, et erinevalt tutvusringkonna arvamusest, et pakendi tagastuskohtades on järjekorrad pikad ja venivad, oli keskmine järjekorras seismise aeg 4 minutit. Seda võib tõlgendada mitmeti: Tallinnas leidub piisavalt pakendi tagastuskohti, inimesed tagastavad korraga vähe pakendeid või inimeste arv, kes tagastavad pakendeid on väike. Viimast väidet lükkab ümber Eesti Pandipakend, mis kogus 2007. aastal 204 miljonit pandipakendit, mis on 23% enam kui 2006. (Eesti Pandipakendi majandustulemused 28.11.2008) Selgus, et kõige enim levinum tegevus järjekorras on vestlemine kaaslasega. Tõlgendada võib seda kui eestlaste head sotsiaalsust, sest 22,8% inimestest käib koos kaaslasega joogipakendeid tagastamas. Vaatlusest selgus ka meeldiv fakt, et 7% vaadeldavatest käisid koos lapse(lastega) pakendeid tagastamas, andes nii edasi oskusi ja teadmisi pakendiringlusest.
Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti delegatsioon pidi esialgu olema 76-liikmeline, kellest 34 pidid olema sportlased ning 42 treenerid ja muud tähtsad isikud. Paraku osales esialgest 34st sportlasest Londoni XXX olümpamängudel vaid 32. Vigastuste tõttu jäid olümpiast eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Kuna tegemist oli metsikult suure üritusega siis ei puudunud Londoni olümpiamängudelt ka skandaale. Näiteks oli Jordaania sunnitud oma paraolümpiakoondisest eemaldama kolm meessportlast, keda süüdistati seksuaalses kokkupuutes lastega ning ka seksuaalses ahistamises. Suveolümpiamängudel jäi dopinguga vahele 12 sportlast, õnneks eestlasi dopinguga ei kahtlustatud. Lisaks selle süüdistati kaheksat sulgpallurit kokkuleppemängus, skandaali tekitas isegi USA
Intel Core i7 protsessor, mis lasti välja novembris 2008, suhtleb mäluga otse, ilma kiibistiku abita. Core i7 toetab ainult DDR3 tüüpi mälusid. AMD esimesed AM3 pesaga Phenom II X4 protsessorid, mis anti välja veebruaris 2009, olid AMD esimesed DDR3 toega protsessorid. DDR3 DIMM mälumoodulitel on 240 kontakti, need on elektriliselt mitteühilduvad DDR2 moodulitega ja neil on ühendussälk teises kohas. DDR3 SO-DIMM mälumoodulitel on 204 kontakti. DIMM DIMM (Dual In-line Memory Module) - DIMM mälu oli suur edasiminek RAM mälude tootmises, sest nad olid võrreldes SIMM tüübiga hulga kiiremad. DIMM mälu kiirus on kuni 133 Mhz .DIMM mälusid hakati kasutama uuemate pentiumi mudelite kasutusele tulekul(MMX) protsessorite kasutusele tulekul. Mälumahult suurim võimalik variant on 512 MB DIMM mälu alaliigid: I. PC100 - 100 Mhz kiirusega SDRAM (Sychronous DRAM). Tuli kasutusele 97.aastal, kuid
kujutas miitingut kui väikest kokkutulekut mida olevat kuulanud vaid üksikud “uudishimulikud“. Tegelikult oli see aga oluline samm iseseisvumise teel.(2) 27. septembril kajastus ajalehes Edasi artikkel Eesti isemajandamisele asumisest. Seda nimetati IseMajandavEesti (IME) programmiks. Lõpuks 1988.aasta 16.septembril sai Eesti kõik tootmistegurid endale. Nendel aastatel tekkis Eestis uus rahvusliikumine – Laulev revolutsioon. 1980. aastal oli Eesti rahvaarv 1 472 190, sealhulgas 22 204 elussündi, 18 199 surma ning Eesti loomulik iive oli 4 005(joonis 3). 1980. – 1989. aastatel oli loomulik iive positiive ning jäi vahemikku 4000 – 7000(joonis 3) ning sündimuse üldkordaja vahemikku 15 – 16 ‰ (joonis 4) Suurim elussündide arv oli laulva revolutsiooni aastal 1987 kui sünde oli 25 060 , mis on hetkel suurim elussündide arv aastani 2014. Üldiselt jäi elussündide arv vahemikku 22 400 – 26 000, surmade arv aga 18 000 – 20 000.(1)(joonis 4)
tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Liigitatakse kergeks, raskeks või surmaga lõppenud õnnetusteks. [4] 7.2Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas? Kui palju juhtub surmaga lõppenud õnnetusi? Tuua välja ka värskeim statistika? Mullu registreeriti 3956 tööõnnetust, milles sai surma 18 inimest. Täpsustamisel on veel 204 juhtumi asjaolud, sealhulgas üks surmaga lõppenud õnnetus. Selle aasta esimeses kvartalis on tööõnnetusi registreeritud 1065, mis on võrreldes eelmise aasta 0,6% väiksem.[5][6] 7.3 Missugust aega loetakse ,,tööandja huvides tegutsemise ajaks"? [3] Tööandja huvides tegutsemise ajaks loetakse aega, mil töötaja: 1. teeb tööd mis ei tulene töötaja tavapärase töö iseloomust või töö üldisest käigust
119counts Therefore, the resolution is 1.98 steps 60span We have: RF RF V R VOUT VSensor (1 ) R F RL RH RH R R V R where (1 F F ) is the gain and R F is the offset. RL RH RH We want the -10°C to 50°C falling between 0.5V to 4.5V on the ADC: This caling will give 8bit ADC range of 204 counts over 600C span. 204counts Therefore, the new resolution is 3.4 steps 60span Before scaling, the output V0 span is 3.35V-1.02V=2.33V After scaling, the output V0 span will be 4.5V-0.5V=4.0V 4.0V The gain (amplification) for this will be 1.7 2.33V
1. (5) Indrek tuleb tagasi koju, kolib sauna isa juurde. Maret elab Sassi ja lastega majas. 2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks...
SISUKORD 2.RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS.................................................................................4 2.1.Eesmärgid ja koostamise alused...........................................................................4 2.2.Rakendusala..........................................................................................................4 2.3.Mõisted.................................................................................................................5 2.4.Varude arvestuspõhimõtted..................................................................................5 2.4.1.Esmane arvele võtmine..................................................................................5 2.4.2.Arvestusmeetodid varude kulusse kandmisel................................................7 2.4.3.Edasine kajastamine......................................................................................7 ...
Nigeril seevastu pole põllumajanduseks parimad võimalused, aga ometi elatub üle poole kohalikke just sellest. 4 2. Metsamajandus ja puidutööstus Riik Soome Niger Mets (ha) 23 000 000 5 1 204 000 1 Mets riigi pindalast (%) 86 5 1 1 Metsamaa pindala ühe 4,9 9 0,05 inimese kohta (ha) Metsad Parasvöötme okas- ja Troopiline niiske lehtmets lehtmetsad 9 (savannid ja kõrbed) 2 Põhilised puud Harilik mänd, harilik kuusk, Palmid, akaatsia 2
95 20.1 24.15 20.25 19.7 21.65 17.2 21.9 22.75 20.75 22.65 22.25 17.25 18.55 18.45 23.25 19.75 18.6 17.85 23.8 20.65 18.7 17.7 17.85 18.65 19.7 17.15 22.85 25.15 17 22.35 18.6 21.2 prt rin pl asim kaug d1 d2 h hv hko 6 1 MA 194 3.7 4.8 4.9 4.8 2 0 6 1 MA 204 4.5 5.8 5.6 5.5 2.3 0 6 1 MA 225.3 4.6 6.9 7.1 6.4 2 0 6 1 MA 239.3 6.7 8.7 9 5 2 0 6 1 KU 258 4.7 9.5 9.5 6.2 0.7 0 6 1 MA 272 2.2 8.5 8.7 6.8 2.4 0
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
3. Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) 4. Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) 5. Oulu lään (Oulun lääni) 6. Lapimaa lään (Lapin lääni) 7. Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) 7 5 SUURIMAD OMAVALITSUSED Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272
Seitsmenda Päeva Adventistid (referaat) Eriala Õpperühm Oma Nimi Tallinn 2009 Sisukord Tiitelleht.......................................................................................................................lk 1 Sisukord.......................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus..................................................................................................................lk 3 Ajalugu.........................................................................................................................lk 3 Seitsmenda Päeva Adventistide missioon....................................................................lk 4 ADRA..................................................................................................................
hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Plii (seatina, sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208. Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivõrd suures koguses, et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole võimalik täpselt anda.Plii tihedus normaaltingimustel on 11,3 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 327 Celsiuse kraadi.Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4.Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega.
ilma koosolekule kokku tulemata. Võlausaldajatele teatamine. Likvideerijad peavad viivitamatult avaldama teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti saatma likvideerimisteate teada olevatele võlausaldajatele (ÄS § 212 lg 1 ja 2). Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine. Osaühingu lõpetamisotsuse ja likvideerijate kandmiseks äriregistrisse peab juhatus esitama avalduse (ÄS § 204 lg 1 ja § 208 lg 1). Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ja algab uus, mistõttu likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanem...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1KOMMUNIKATSIOONI LIIKUMINE ORGNAISTASIOONIS.......................................4 1.1Vertikaalne kommunikatsioon organisatsioonis............................................................4 1.2Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis........................................................4 1.3Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis..........................................................5 2KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID.....................5 2.1Kommunikatsiooni füüsilised takistused.......................................................................5 2.2Tajuga seotud kommunikatsioonitõkked................................................................
HALDUSJAOTUS Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) Oulu lään (Oulun lääni) Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -)
ja tarbija tegelik arusaam brändist. Mõisted on seotud läbi sõnumi edastamise ja dekodeerimise. 22) Miks on brändijuhtimine tõusnud oluliseks funktsiooniks ettevõtte väärtuspakkumise turundamisel st nõudluse loomisel? Inimesed tahavad osta ettevõttelt seda, mida nad teavad ja mis neile meeldib ning olulisel kohal on seejuures usaldus. Brändi omamine muudab seega müügi lihtsamaks ja efektiivsemaks. 24) Kuidas luuakse brände "jäämäe" mudeli järgi? vt jooni 7.4 lk 204. Miks on "jäämäe" mudel adekvaatne? Kuidas eristuvad "jäämäe" "veepealne" osa ja "veealune" osa? Miks? Jäämäe mudel on adekvaatne, kuna bränd toetub tugevale identiteedi kujundamise vundamendile – ei
Rahvusvahelistes vedudes on olulised meretransport, autotransport ning ka õhutransport. · Autotransport teedevõrgu tihedus on riigis 160,1 km/1000km2 ja autoteede kogupikkus on 43 197 km (sellest kõvakattega 7287 km). Teedevõrk on tihedam läänerannikul ning riigi keskosas, hõredam või puudub üldse kõrbega kaetud idaosas. Raudteetransport teedevõrgu tihedus on 3,4 km/1000km2 ehk väga hõre ja raudtee kogupikkus kogu riigis on 204 km. Raudteetranspordi arengut on väga aeglane, olemasolevad raudteed on aegunud. Raudteeühendus on Ecuadoril Peruu ja Columbiaga. Siseveetransport jõetransport on riigile väga tähtis transpordiharu. Jõgi Puyo on laevatatav väiksestele alustele ja on tähtis kohaliku kaubaveo jaoks. Tähtsamad laevatatavad jõed on veel Guayas ja Napo. Meretransport suurimad sadamad asuvad Guayaquilis, Mantas, Esmeraldas ja Puerto Bolivaris
Lugemi Aeg katse Sademe mass Skaala algusest t nr algusest t (s) P=P'-Po (mg) näit P' (s) 1. 10 5 Po = 195 mg 200 10 2. 30 9 195 204 30 3. 50 13 208 50 4. 70 16 211 70 60 5. 90 19 214 90 6. 115 20 215 115 f(x 7
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Carmen Keerde Hitleri võimuletulek Saksamaal Referaat Juhendaja: K. Küngas Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. HITLERI NOORUSAASTAD...................................................4 2. HITLERI TEE POLIITIKASSE...................................................4 3. NATSIPARTEI ASUTAMINE...................................................5 4. SAKSLASED JÕUAVAD HITLERIGA KOKKULEPPELE...............5 5. KOGU VÕIM HITLERILE......................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................9 ...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Vene Erakond Eestis (VEE) Stanislav Tserepanov Nikolai Maspanov Oleg Sidelnikov Nikolai Maspanov Eduard Sedasev Sergei Kuznetov 21.12.2002 - ... 05.06.1999 - 21.12.2002 08.05.1999 - 05.06.1999 09.03.1996 - 08.05.1999 03.03.1996 - 09.03.1996 01.10.1994 - 03.03.1996 logo: [ www.rusparty.ee ] vene vähemus Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Ees...
3,36 m3 161. 4,48 dm3 200. 4,92 dm3 124. 4,58 mol 162. 392 dm3 201. 10,6 dm3 125. 252 cm3 163. 22,4 dm3 202. 22,4 dm3 89. 3,2 2,4,1 126. 257 mol 164. 8% 203. 28,7 g 90. 1,4 1,1,2 127. 448 cm3 165. 0,818% 204. C6H6 91. 3,6 5,1,3 128. 1,76 1024 molek. H2SO4 166. 75% 205. 151 g 92. 1,4 1,2,1 2,4 1024 molekuli H2O 167. 80% 206. 314 g 93. 1,2 1,1,2 129. 49,5% SO2 , 50,5% N2 168. 0,0117 mol Al(OH)3 , 207. 55,6 cm3 94. 2,10,8 1,2,5,8 130. 10-7 mol 6,76 cm3 HNO3 208. 1177 dm3 95. 1,5,2 1,1,5,2 131. 5,6 104 m3 169
6 Muud kulud 13 085 018 8 315 783 581 243 0 0 4 187 992 13 085 018 Muuseumid 204 755 076 157 900 340 44 523 106 388 300 460 000 1 483 330 204 295 076 5 Tegevuskulud 202 605 821 156 962 679 43 311 512 388 300 460 000 1 483 330 202 145 821 6 Muud kulud 2 149 255 937 661 1 211 594 0 0 0 2 149 255
1972 21 757 15 520 15,6 11,1 1973 21 239 15 573 15,1 11,1 1974 21 461 15 393 15,1 10,9 1975 21 360 16 572 14,9 11,6 1976 21 801 17 351 15,1 12,0 1977 21 977 17 094 15,2 11,8 1978 21 842 17 812 15,0 12,2 1979 21 879 18 062 14,9 12,3 1980 22 204 18 199 15,0 12,3 1981 22 937 18 349 15,4 12,3 1982 23 128 17 893 15,4 11,9 1983 24 155 18 190 16,0 12,1 1984 24 234 19 086 16,0 12,6 1985 23 630 19 343 15,5 12,7 1986 24 106 17 986 15,7 11,7 1987 25 086 18 279 16,2 11,8 1988 25 060 18 551 16,0 11,9
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja (10), kunstnik, tegi portree Gray´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena (19), lk 22, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux (37, 38), Selby on tema oma (38) Lord George Fermon - sõbralik(36-1), laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma (38, 37(a1)), romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane - näitleja, 55(1) James Vane - Sibyli vend, 66(3) Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122) Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega (124-a2) Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik j...
10 61 144 717 717 15 79 171 862 861 23 99 200 1021 1019 33 123 230 1195 1190 46 148 260 1379 1369 62 175 291 1574 1556 81 204 322 1780 1749 103 234 353 1999 1948 129 263 384 2228 2151 157 294 415 2471 2359 186 324 446 2725 2568 216 354 477 2994 2778
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. 2. jaotis Kahjustamine § 203. Asja rikkumine ja hävitamine Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. § 204. Avaliku asja rikkumine ja hävitamine (1) Kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud suur kahju, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. [RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002] § 205. Asja rikkumine ja hävitamine ettevaatamatusest
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kauplu...
Tallinna Ühisgümnaasium Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus Kehalise kasvatuse referaat Laura Jane Katriina Pesonen Juhendaja Maia Looskari Tallinn 2011 Sisukord Kergejõustikust üldiselt 3 Daegu MM lühikokkuvõte 4 Meeste tulemused 5 Naiste tulemused 7 Yohan Blake 9 Gerd Kanter 10 Kergejõustikust ülidiselt Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavama...
Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest. Nimi Peeter I kasutas saksapärast nime Peter (ee). Nimi "Peeter Suur" osutab lisaks valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk Elulugu Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natallja Narõskina. Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku (Konstantinoopoli Iisaku, vaga kannataja Isaakiose) mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjoder Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning
TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 inekood algab T-tähega): Kokku aineid Majandusteaduskonna aineid 39 33 Kokku EAP Majandusteaduskonna EAP 204 177 Majandusteaduskonna ainete osakaal 85% Majandusteaduskonna EAP osakaal 87% Population on 1 January Persons geotime 2006 2007 2008 EU (28 countries) 496436597 498300775 500297033 EU (27 countries) 492124110 493987245 495985066
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Kokku aineid 39 Majandusained 33 Majanduse osakaal 84.62% Kokku EAP 204 Majandus EAP 177 Majanduse EAP osakaal 86.76% Population on 1 January Persons geotime 2006 2007 EU (28 countries) 496436597 498300775 EU (27 countries) 492124110 493987245 Euro area (19 countries) 329684938 331204579 Euro area (18 countries) 326395103 327954596 Belgium 10511382 10584534
Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g 1. sept- 31. okt 191 25 143 30 100 1. nov 31. dets 204 30 143 30 100 1. jaan- 28-29. veebr 220 35 143 30 100 1. märtsist 238 40 143 30 100 Praetud küüslauguga: 1. sept- 31. okt 208 25 156 36 100 1. nov- 31. dets 223 30 156 36 100 1. jaan- 28-29. veebr 240 35 156 36 100 1. märtsist 260 40 156 36 100 Kartulikrõpsud: 1
5. Võib päris rängalt. Inimene hakkab maailma teist moodi nägema. 6. Mis eesmärki täidavad leina ja matusega seotud rituaalid? 6.aitavad leevendada kaotusvalu. 7. Millised eelised on tuhastamismatusel hauamatuse ees ja vastupidi? 7. Hauamatusel on omad kombed, tuhastamismatusel on ka kombed, kui peale tuhastamist saab teha veel urnimatuse, et need kes tuhastamismatusele tulla ei saanud mingitel põhjustel, saaksid siiski lahkunuga hüvasti jätta. Perekond inimese elus (13) lk 204 küsimused: 1. Milles seisneb inimese jaoks perekonna kui grupi eripära võrreldes kõikide muude gruppidega, kuhu ta kuulub? 1. Eripära seisneb selles, et perekonna oled sa omale ise valinud ja loonud. Sa kaitsed neid, hoolid nendest ning perekond peaks olema kõige tähtsamal kohal kõikidest gruppidest. 2. Käesolevas peatükis pole nimetatud mõistet perekonnapea. Kes on teie arvates perekonnapea? Millised on perekonna õigused ja kohustused? 2
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209 9 60 < 110 n 160 210
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
