10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ksenija2112
Õppematerjali autor
1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe,
Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. USA-s peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898. Naised hakkasid kergejõustiku harrastama 20. saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM-de kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus- ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid.
jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks
Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asubMonte Carlos ja liikmesriike on selles 210.Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-,
kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses. 3 2. Kümnevõistlus Eestis 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1
Rootsi lipu all ja sai maadluses 4. koha, Ergas Leps Kanada meeskonnast, sai kergejõustikus 8. koha, Hanno Selg NSVL, kes sai moodsas viievõistluses meeskondlikult 2. koha ja Aleksander Tsutselov purjetamises 2. koht. IX taliolümpiamängud, Innsbruck 1964 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla. Heino Ago Freiberg võistles Rootsi lipu all ja sai bobisõidus 12. koha XXIII suveolümpiamängud, Tokyo 1964Laine Erik lõpetas naiste 800 meetri jooksu kuuendana. Ergas Leps Kanada meeskonnast sai 1500 m jooksus 17. koha X taliolümpiamängud, Grenoble 1968 Eestlastest võistlesid Tõnu Haljand ja Ants Antson, kuid seekord medalit nad koju ei toonud, mõlemad said 12. koha. XIX suveolümpiamängud, Mexico 1968 Tõnu Lepik saavutas Mexico olümpial kaugushüppes viienda koha, Toomas Arusoo ujus Kanada võistkonnas ja Heiti Roman oli Kanada au kaitsmas purjetamises
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kui koduväi sureb, siis on kadunud Kaarel äkki väga hea. II periood: üliõpilasaeg. Enne toimus tegevus maal, sotsiaalne taust (vaesus jne), nüüd tegevus linnas ja rõhk inimsuhetel. Näha Noor-Eesti mõjutusi. "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) noortest inimestest. "Üle piiri" (1910). Lugudes juttu partneri valimisest, mille alusel see käib. Erinevaid noorte meeste tüüpe. Ühed tahavad sõpra: vaimselt võrdset partnerit, teistel otsimine bioloogiline. Erinevaid naiste tüüpe. Noore inimese eneseotsimist peegeldavad novellid. III periood. "Poiss ja liblik" (1915): oluline kogu. Sisaldab kunstmuinasjutte ja miniatuure. Oluline Wilde'i mõju. "Juudit" ('21) isikudraama. Näidatud massipsühhoosi toimumist. "Kõrboja peremees" ('22) Katku peremehe kuju hiljem ~Vargamäe Andres. "Elu ja armastus" ('34) - romaan. Vaene matüdruk tuleb linna, saab rikka mehe, mees petab, puhaste ideaalidega naine tapab enda. Vilksab läbi T&Õ 4. Osa temaatikat (moraalitus)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid