Anorgaaniline keemia Iseseisev töö 1. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele: temperatuuri tõusmisel reaktsiooni kiirus kasvab. See on tingitud asjaolust, et kõrgemal temperatuuril on aineosakestel suurem energia ja liikumiskiirus. Kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda intensiivsemalt eraldub vesinikku, s.t seda suurem on reaktsiooni kiirus. Rõhu mõju reaktsiooni kiirusele: gaasiliste ainete puhul rõhu tõstmisel reaktsiooni kiirus suureneb, kuna rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumaalaühikus (s.t nende kontsentratsioon). Peensusastme mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele: aktivatsioonienergia vähenemine katalüsaatori juuresolekul ongi reaktsiooni kiirenemise...
w 944 296 992 296 0 w 1008 296 1008 304 0 w 1008 304 952 304 0 w 952 304 952 440 0 w 944 296 944 176 0 w 944 176 992 176 0 w 952 304 952 184 0 w 952 184 1008 184 0 w 1008 184 1008 176 0 x 567 280 614 285 0 19 A < B x 491 178 538 183 0 19 A > B x 517 410 564 415 0 19 A = B w 544 232 552 232 0 153 552 240 576 240 1 2 0.0 w 544 248 552 248 0 x 1037 128 1049 131 0 12 y0 x 1035 251 1047 254 0 12 y1 x 1035 388 1047 391 0 12 y2 x 1035 498 1047 501 0 12 y3 x 1035 81 1063 84 0 12 A > B x 1038 201 1066 204 0 12 A < B x 638 182 826 187 0 19 A cmp B (võrdlustehe) x 680 271 742 276 0 19 A xor B x 644 215 816 220 0 19 shl A (nihe vasakule) x 608 244 847 249 0 19 inv B (inverteerida B väärtus)
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................
9 11 23 24 Estonia 9 274 9 179 0.9 1 24 23 Austria 8 504 9 199 0.9 8 25 25 Canada 8 377 8 067 0.8 4 26 27 South Korea 6 872 7 473 0.7 8 27 29 Czech Republic 6 698 6 877 0.7 3 28 28 Singapore 5 869 7 204 0.6 19 29 36 Mexico 5 342 4 583 0.5 17 30 30 Egypt 5 268 5 409 0.5 3 Source: SCB LISA 4: Import Rootsi 30 suuremalt kaubanduspartnerilt The Swedish import of goods from the thirty largest countries of consignment (SEK million) Value January-
Suremus (x 1000) 911 897 1,031 5. Migratsioon Inimesi on Saksamaale immigreerunud viimase 10 aasta jooksul stabiilselt 180 000 immigranti iga aasta. Enne seda (1991-1999) oli seis järgmine: 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 602 782 462 316 398 283 93 47 204 (x 1000 immigranti aastas) Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaaa http://math.ut.ee/simud/kompromiss/taust/de.txt http://www.indexmundi.com/germany/life_expectancy_at_birth.html http://www.indexmundi.com/g/r.aspx?t=0&v=29&l=en http://www.koolielu.ee/files/Maailmamajanduse_kujunemine_A1.doc https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html http://www.estemb.de/est/ariinfo/aid-77
arvates, et sellega rikutakse eesti keelt. Vastupidi, ei ole vaja keele puhtust nii kramplikult hoida, sest ka slängis leidub piisavalt palju ilusaid ja huvitavaid sõnu, millega end väljendada. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Loog, M. Eesti esimene slängi sõnaraamat. Tallinn: Oma kulu ja kirjadega, 1991. 173 lk. 2. Erelt, M. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1997. 617 lk. 3. Ilm, U. Trellide ja luku taga. Tartu: Kirjastus Atlex, 2003. 204 lk. 4. Enno, M. Inglise keel julgetele. Kirjastus Troll, 2002. 165 lk. 5. Vainola, K. Eesti slängi sõnaraamat. Kirjastus Aule, 2003. 269 lk. 6. http://www.sjg.edu.ee/index.php?id=88 03.10.2011 7. http://www.slang.ee/definitions/add 03.10.2011 8. http://www.eki.ee/dict/slang/sissejuhatus.httm 03.10.2011 Töö eesmärgiks oli uurida slängi populaarsust ja kasutatavust Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti soovitakse koguda võimalikult palju tänapäeval
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käs...
Põhjast piirneb Kamari - Umbusi kultuurmaastikuga. Üldse on kaitsealal 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km, 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa Maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Lehtse, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, hõlmates kokku 20 390 ha ehk ligi 204 ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna- Tartu maantee lähistele on ligikaudu 36 km, ulatus läänepoolseimast punktist Põhjaku raba 8 servas Roosna-Alliku soo idaservani on ligikaudu 16,5 km. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209
Rakvere Ametikool Ivar Jusar /Al-17a Täpsus mõõteriistad Referaat Juhendaja: Tõnu Kruusma Rakvere 2009 1 Leica DISTOTM lite5 LASERKAUGUSMÕÕTJA KASUTUSJUHEND Versioon 1.3 TÄHELEPANU! Kõik käesolevas tõlkes viidatud lehekülgede, jooniste ja positsioonide numbrid vastavad originaaljuhendile. Õnnitleme Teid DISTO laserkaugusmõõtja 2. Kauguse mõõtmine ostmise puhul! 3. Pindala mõõtmine Kasutusjuhendis on ära toodud olulised 4. Baaspunkti valik ohutusalased juhised (vt jaotist ,,Ohutusalased 5. Ühikud juhised" ning juhised mõõteriista kasutamiseks. 6. Kustutamine Enne mõõteriista sisselülitamist lugege käesolev 7. Sisse-välja-lüliti kasutusjuhend hoolikalt läbi. 8. Valgustus ...
1 Sunmax OÜ 2004 - 2006 Rea nimi 2006 2005 2004 1. RAHA JA PANGAKONTOD 1 030 734 413 495 206 620 3.1. Nõuded ostjate vastu 774 923 835 427 1 543 603 3.2. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 0 74 204 3.4. Ettemaksed teenuste eest 141 794 89 434 9 325 3. NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 916 717 924 861 1 627 132 4.4. Müügiks ostetud kaubad 344 685 269 009 10 455 4.5. Ettemaksed varude eest 0 206 148 4. VARUD KOKKU 344 685 269 215 10 603
Uusimaa 6,775 2,958 3,817 Varsinais-Suomi 2,349 739 1,610 Satakunta 259 96 163 Kanta-Häme 120 24 96 Pirkanmaa 2,352 1,002 1,350 Päijät-Häme 11 3 8 Kymenlaakso 39 10 29 South Karelia 539 335 204 Etelä-Savo 297 60 237 Pohjois-Savo 816 242 574 North Karelia 978 329 649 Central Finland 1,931 599 1,332 Ostrobothnia 729 229 500 North Ostrobothnia 1,555 675 880 Kainuu 133 17 116 Lapland 527 129 398
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
hüperborealane (lk 7), kaarlause (lk 30), samanism (lk 86)). Samuti puudub raamatus selge uurimistulemuseni (kuigi kitsam probleem kui selline puudub) viiva metoodika esitamine ja selle asemel torkavad silma kummastamapanevad liitsõnad nagu mammutiluuaritmeetika paradigma (lk 35), mentaaltehnoloogia (lk 89 dateerimismeetodina), visiirsuundade tehnoloogia (lk 109) või megaliitplaneeringute funktsionaalne diagnostika (lk 204 taas dateerimismeetodina). Lisaks eespool nimetatud probleemidele, mis muudavad kirjutatu juba eos kuidagi kummaliseks ja küsitavaks, häirib M. Remmeli raamatus siin-seal sõnastus, milles lugejat sunnitakse ilma igasuguse argumentatsioonita omaks võtma autori esitatud seisukohti. Leheküljel 63 leiab sellised konstruktsioonid nagu ,,pikemalt tõestamata[...]" ja ,,ükskõik, kas need viimased oletused on valed või õiged, faktiks jääb, et [...]" või leheküljel 87 ilmnev
,,Narziss ja Goldmund" Hermann Hesse Mariabronni kloostris elas abt Daniel ja kasvandik Narziss. Mõlemast peeti kloostris väga lugu ja mõlemad olid omal alal targad. Abt oli lihtsameelne ja alandlik, Narziss valdas väga hästi kreeka keelt ja oli hea õpetlane. Narziss ei soovinud ise endale ametikohti aga oli kindel, et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks. Goldmund oli sõbralik ja meeldis kohe kõigile, keda kohtas. Esimene päev ei alanud just eriti hästi, ta sattus kaaslasega kaklusse, sest oli tunnis magama jäänud ja teda noriti seepärast. Kui Goldmund kohtas Narzissi sai talle selgeks, et selle noormehe poolehoidu tahab ta võita ja tema pä...
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
191.Elaborate viimistletud, keerukas 192.Elevation- külgvaade 193.Embellish- kaunistama 194.Emphasized- rõhutatud 195.Enclosure piiratud ala, aed, tarastus 196.Endangering seada ohtu 197.Enhance- paremaks muutma 198.Ensure tagama 199.Environmental constraints keskkonnaalased piirangud 200.Establishment - rajamine, paigaldus 201.Evaporated back tagasi aurustunud 202.Evaporating- aurustamine 203.Evaporation- aurustumine 204.Evergreen- igihaljas puu 205.Evoke tekitama 206.Evolve- arendama 207.Exert influence- mõju avaldama 208.Exotic horticultural specimens eksootilised taimed 209.Expand laiendada 210.Expanded clay paisutatud savi 211.Extension- laiendus, lisaosa 212.Extent- ulatus, määrus, valdus F 213.Fee tasu 214.Fences- tarad 215.Fern- sõnajalg 216.Fertilizing- väetama 217.Field- põld 218.Fig- viigipuu 219.Fine sand peenliiv
Sakslased 394 138 Dargiinid 589 386 Tsetseenid 1 431 360 Usbekid 289 862 keeldus vastamast 583 747 Armeenlased 1 182 388 Tuvad 263 934 Udmurdid 552 299 Komid 228 235 Marid 547 605 Karatsaid 218 403 Osseedid 528 515 Mustlased 204 958 Valgevenelased 521 443 Tadzikid 200 303 Kabardiiinid 516 826 Kalmõkid 183 372 Kumõkid 503 060 Lakid 178 630 Grusiinid 157 803 Juudid 156 801 Moldovlased 156 400 Korealased 153 156 Tabassaraanid 146 360 Tserkessid 124 835 Balkaarid 112 924
,,Tsaaride aeg" Sissejuhatus 17. sajand algas Venemaal suure segaduste ajaga, kuna Venemaal puudus kindel valitseja. Samuti oli Venemaa teistest Euroopa riikidest ära lõigatud, toimus pidev võimuvõitlus ja peale selle sekkusid Venemaa asjadesse ka välisriigid. Neid erinevusi hakati aga ajapikku ühtlustama. 1645-1676 aastal oli troonil Aleksei Mihhailovits, keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Peeter I lapsepõlv ja trooniletulek Pärast Fjodori surma, 1682 aasta 27. aprillil, otsust...
TMJ0220 Tarneahela protsessid 6T TMK2080 Projektijuhtimine 6T TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6T TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6T Kõik ained Majandusaineid kokku Majandusainete osakaal 39 33 84.62% Kõik EAP Majandusainete EAP Majandusainete EAP osakaal 204 177 86.76% Population on 1 January Persons geotime 2006 2007 EU (28 countries) 496436597 498300775 EU (27 countries) 492124110 493987245 Euro area (19 countries) 329684938 331204579 Euro area (18 countries) 326395103 327954596 Belgium 10511382 10584534 Bulgaria 7629371 7572673
Suurimad rühmad neist olid venelased, eestlased ja rootslased. (7) Koht Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²) 1 Helsingi 562 570 184,47 3049,6 2 Espoo 231 704 312 745 3 Tampere 204 337 523,4 391 4 Vantaa 187 281 240,84 772 5 Turu 174 868 243,4 716 6 Oulu 128 962 369,43 337,5 7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80 9 Jyväskylä 84 434 105,9 789
Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pide peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm La...
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209
ekstraktiivset metallurgiat. Sulamid Kõige laialdasemalt kasutatav tsingi sulam on messing, milles vask on sulatatud 9%-ilise kuni 45%- ilise tsingi osakaaluga. Elavhõbe (Hg) Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv
Naine sümboliseerib vanarooma vabadusjumalannat Libertast ja selle kaudu vabadust. Naine seisab ühe jalaga purustatud ahelatel, mis sümboliseerivad orjust. Tal on käes tahvel, millel on pealiskiri "JULY IV MDCCLXXVI" (4. juuli 1776), mis on Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni kuupäev rooma numbritega kirjutatult. Ta kannab krooni seitsme kiirega, mis sümboliseerivad seitset maailmajagu ja mandrit ning ühtlasi seitset merd. Kuju kaal on umbes 204 tonni. Valmistamisel kulus 31 tonni vaske ja 125 tonni terast. Vask on korrosiooni tõttu muutunud roheliseks. Betoonist postament kaalub 27 000 tonni. UNESCO nimekirjas Nimekirja arvatud 1984 (8. istung) Ajalugu Vabadussamba autorit Bartholdit inspireeris Prantsusmaa poliitik ja õigusteaduste professor Édouard René de Laboulaye, kes 1865 ütles, et iga monument, mis on püstitatud USA iseseisvuse auks, peaks õigupoolest olema prantslaste ja ameeriklaste ühisprojekt.
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 7. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kas...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE.................................................
Samuti peab vastuvõtt jälgima külastajate rahalisi tehinguid kogu viibimise vältel ning registreerima kõik arveldused. 7 PÄEVA KOONDARUANNE Nimi Kuup. Tuba Maju- Telefon Konve- Müük Raamatu- tus rents pidamisse Maia 13.05 204 1200.- 23.- 12.- 110 700.- 78.- Suur saal 1000.- 101 1200.- Päev kokku: 4213.- Joonis 6.2. Vastuvõtu õhtune aruanne mitteautomatiseeritud majutuskohas (üks võimalik näide).
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
reiside arvu. Eriti halvasti toibus Euroopa majanduskriisist, mil 2010 aastal pärast 19 kuud kestvat negatiivset reiside arvu, toimus vaid 3 %-line tõus, mis oli madalam, kui teistes regioonides. Selle põhjuseks võib lugeda Islandi vulkaanist põhjustatud tolmupilve, mis takistas ja häiris oluliselt lennundust,ning majanduslik ebakindlus, mis mõjutas regiooni. 3.2 AASIA Kõige paremini toibus kriisist Aasia, mis saavutas 2010 aastal ajalooliselt kõrge arvu reisijaid ( 204 miljonit inimest, mis on 24 miljonit rohkem, kui 2009 aastal 20 miljonit kõrgemal 2008 aasta kriisieelsele haripunktile). Regiooni 13 % tõus 2010 aastal oli topelt rohkem maailma keskmisest ja seetõttu on Aasia maailma turismis kõige tugevamini kasvav regioon viimase kahe aasta jooksul. 3.3 AMEERIKA 2010 aasta seisuga kasvas Ameerikas 6% võrra rahvusvaheliste turistide külastajate arv. Tervet regiooni külastas 150 miljonit inimest , mis on 9 miljonit
of the novel. 7 Publication history Dustjacket illustration of the UK First Edition (Book was first published in the US) · 1948, Dodd Mead and Company (New York), March 1948, Hardcover, 242 pp · 1948, Collins Crime Club (London), November 1948, Hardcover, 192 pp · 1949, Pocket Books (New York), Paperback · 1955, Dell Books, Paperback, 224 pp · 1961, Fontana Books (Imprint of HarperCollins), Paperback, 192 pp 4 9 EXTERNAL LINKS · 1965, Pan Books, Paperback, 204 pp · 1971, Ulverscroft Large-print Edition, Hardcover, 386 pp ISBN 0-85456-084-X 8 References [1] American Tribute to Agatha Christie [2] Chris Peers, Ralph Spurrier and Jamie Sturgeon. Collins Crime Club A checklist of First Editions. Dragonby Press (Second Edition) March 1999 (Page 15) [3] The Observer 21 November 1948 (Page 3) [4] Toronto Daily Star 10 April 1948 (Page 27) [5] Barnard, Robert. A Talent to Deceive an appreciation of Agatha Christie Revised edition (Page 206)
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Kartuli Aasta Ettevõte saagikus 2003 109 120,0 2003 110 108,7 2003 123 230,0 min 50,0 2003 142 140,0 max 400,0 2003 144 300,0 r 8,73022 2003 162 130,0 38,88889 2003 173 205,7 2003 203 183,4 2003 204 180,0 2003 209 233,3 2003 212 160,0 2003 214 166,7 2003 215 130,0 2003 220 60,0 2003 222 180,0 2003 227 106,7 2003 229 200,0 2003 230 150,0 2003 231 240,0 2003 233 200,0 2003 234 87,5 2003 236 50,0 intervall in. ül. Piir 2003 237 60,0 kuni 50 50
Referaat Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Kaklased (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude sugukond. Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg-kakk e. laanekakk, kassikakk, kivikakk, kodukakk, kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende arvukust Eesti ja Rootsi vahel ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide arvukuse muutumist. Kaklastest üldiselt Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik. Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emali...
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 937 kr 32 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 267 kr 180 kr KOKKU rühm 6. 4 204 kr 212 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 95 918 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 612 399 kr 129 622 kr 7.4. Ostetud kaubad müügiks 35 245 kr 0 kr KOKKU rühm 7. 743 562 kr 129 622 kr Käibevara KOKKU 955 325 kr 281 685 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1
Vastanud on suhteliselt suure kehalise aktiivsusega. 191 inimest ehk 82% õpilastest tegeleb spordiga vähemalt kaks korda nädalas. 35 inimest olid märkinud, et nad ei tegele spordiga mitte ühelgi päeval nädalas, kuid neist viis vastanut olid märkinud oma vastustes, et nad tegelikult harrastavad sporti, kuid mitte iganädalaselt. Seega on edasistes andmetes need vastanud märgitud, kui spordiga tegelejad, kuigi selle tabeli järgi nad spordiga ei tegele. Seega 234st vastanust 204 ehk 87% tegelevad spordiga. 14 Vastanute treeningute pikkused 100 95 90 86 80 70 60 55 Vastanute arv 50 41 40
4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 937 kr 32 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 267 kr 180 kr KOKKU rühm 6. 4 204 kr 212 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 95 918 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 612 399 kr 129 622 kr 7.4. Ostetud kaubad müügiks 35 245 kr 0 kr KOKKU rühm 7. 743 562 kr 129 622 kr Käibevara KOKKU 955 325 kr 281 685 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni.......................................................................3 Reljeef ja geoloogiline ehitus......................................................................................................4 Kliima..........................................................................................................................................6 Vetevõrk........
1. jaan- 28-29. veebr 308 35 200 50 100 1. märtsist 333 40 200 50 100 Praetud fritüüris ribadena: 1. sept- 31. okt 333 25 250 60 100 1. nov- 31. dets 357 30 250 60 100 1. jaan- 28-29. veebr 385 35 250 60 100 1. märtsist 417 40 250 60 100 Praetud tükkidena: 1. sept- 31. okt 191 25 143 30 100 1. nov 31. dets 204 30 143 30 100 1. jaan- 28-29. veebr 220 35 143 30 100 1. märtsist 238 40 143 30 100 Praetud küüslauguga: 1. sept- 31. okt 208 25 156 36 100 1. nov- 31. dets 223 30 156 36 100 1. jaan- 28-29. veebr 240 35 156 36 100 1. märtsist 260 40 156 36 100 Kartulikrõpsud: 1. sept- 31. okt 392 25 294 66 100 1. nov- 31
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0...255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 201 1 52 4 102 f 152 202 2 53 5 103 g 153 203 3 54 6 104 h 154 204 4 55 7 105 i 155 205 5 56 8 106 j 156 206 6 57 9 107 k 157 207 7 58 : 108 l 158 208 8 59 ; 109 m 159 209
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
Tabelis on funktsiooni CHAR abil toodud igale koodile (0…255) vastav kood Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk Kood Märk 0 51 3 101 e 151 — 201 É 1 52 4 102 f 152 ﾘ 202 ￊ 2 53 5 103 g 153 ﾙ 203 ￊ 3 54 6 104 h 154 ﾚ 204 ￊ 4 55 7 105 i 155 ﾛ 205 ￊ 5 56 8 106 j 156 ﾜ 206 ￊ 6 57 9 107 k 157 ﾝ 207 ￊ 7 58 : 108 l 158 ﾞ 208 ￊ 8 59 ; 109 m 159 ﾟ 209 ￊ 9 60 < 110 n 160 ￊ 210 ￊ
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15 Intervalli laiuse saame, kui valimi suurima ja vähima väärtuse vahe jagame valitud intervallide arvuga. Sagedusjaotus näitab kui palju vaatlusi langeb igasse intervalli. Mahukeskmised arit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
