Iseseisev töö Kuusisto, S. ( 2000) Pimedate planeet. Tallinn: Tänapäev 1. Raamat räägib meessoost isikust, nimega Stephen, kellel on nägemispuue. 2. Seda raamatut lugedes, saab teada, miks võib tekkida nägemispuue ( nagu antud tegelasel) ning miks oli viiekümnendatel ja kuuekümnendatel palju lapsi sündinud nägemispuudega. Raamat räägib nägemispuudega inimesest, kes nägi ja orienteerus põhiliselt varjude, valguse abil. Samuti ka tema elust- lapsepõlvest, kooliajast, probleemidest, esimesest armastusest, konfliktidest ,seiklustest ja suhtlemisest teistega. Ta on väga avatud suhtleja, tema suhtlusringkonnas on nii tavainimesi kui ka tähtsaid inimesi ja teadlasi. Vaatamata sellele, et tal on nägemispuue, lõpetab ta edukalt Ülikooli. Tal oli häbi tunnistada ühiskonnale, et ta on puudega, näiteks ei kasutanud ta pikemat aega pi...
1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt)
Eesti Maaülikool Eestlasest leiutaja ja astro-optik Bernhard Schmidt´i elu ja tegevus Referaat õppeaines ,,Kosmograafia" Tartu 2013 SISUKORD 1. Elulugu 1. 1 Lapsepõlv ja tärkav huvi astronoomia vastu................................................... 1. 2 Töötamine optikuna Saksamaal Mittweidas..................................................... 1. 3 Töötamine Hamburg- Bergedorfi observatooriumis....................................... 1. 4 Elutee lõpp........................................................................................................... 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse............................................. 2. 1 Schmidt´i kaamera.............................................................................................. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat..............................................................
5 EPS1 50 49,3 149 149,5 151 150 34,56 1105,6 31,3 49 149,5 149 49 198 198 49 198,5 198,5 6 EPS2 49 198,2 198,4 24,47 1926,8 12,7 49 198 198,6 7 Liimpuit 99,2 99,4 199,8 197,6 20 20,6 169 404,6 417,7 4 99,7 199 20,8 99,2 194,1 20,9 212,8 264,7 14 8 Tuuletõkkeplaat 214,7 213,5 264,1 264,3 13,4 13,8 193 778,7 247,8 213,1 264,1 14,1
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
TARTU ÜLIKOOL Sportlase lihashooldus Massaaz Referaat Meelis Kattai Avatud Ülikool IV Tartu, november 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................... 3 2. Massaazi definitsioon......................................................... 3 3. Massaazi ajalugu............................................................... 4 4. Massaazitehnikad.............................................................. 4 4.1. Silumine........................................................................ 5 4.2. Hõõrumine..................................................................... 5 4.3. Sõtkumine...................................................................... 6 4.4. Löökvõtted..................................................................... 6 4.5. Vibratsioon...................................
235 095, kellest 86 767 elasid välismaal. Eesti elanikest olid 84,7% Eesti kodanikud, 90 190 ehk 6,65% olid kodakondsuseta isikud ning 122 689 ehk 9,05% teiste riikide kodanikud (neist 93 683 ehk 6,91% Venemaa kodanikud, 5592 Ukraina kodanikud, 5195 Soome kodanikud, 3020 Läti kodanikud, 1873 Leedu kodanikud, 1726 Saksamaa kodanikud ja 1529 Valgevene kodanikud) 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli oli alaealisi (vanuses 014) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 1564) 865 124 ehk 66,84% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%. 2000. aastal olid vastavad osakaalud 15,1%, 68,2% ja 16,7%. Sündide registreerumine kuude lõikes 200-2009 Turism 2012. a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,87 miljonit välisturisti. Nende arv kasvas 65 600 võrra ehk 3,6% võrreldes 2011.a. Nende poolt veedetud ööde arv oli 3,82 miljonit (kasv 2%).
4% 3,8% 3,6% 3,3% 3,2% Need 10 riiki annavad ligi 62% maailma toodangust Nafta eksport ja import EKSPORT IMPORT 313 mln t 510 mln t 247 199 124 179 100 100 68 56 http://oilgasinformation.com/oil-trading http://www.iea.org/textbase/nppdf/free/2011/key_world_energy_stats.pdf Kuidas nafta hind maailmaturul kõigub?
161. Mitu kuupdetsimeetrit vääveltrioksiidi tekib 12,8 grammi vääveldioksiidi reageerimisel 198. Mitu kuupsentimeetrit 57%-list lämmastikhappe lahust (=1351 kg/m3) kulub 32,8 6,4 grammi hapnikuga. grammi kaltsiumnitraadi saamiseks? 162. Mitu kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi tekib 1,00 kilogrammi põlevkivi põletamisel, 199. 106 grammile 10%-lisele naatriumkarbonaadi lahusele lisati 100 grammi 36,5%-list kui põlevkivi sisaldab 35% orgaanilist ainet, milles on 60% süsinikku? vesinikkloriidhappe lahust. Mitmeprotsendiline naatriumkloriidi lahus saadi? 163. Mitu kuupdetsimeetrit vesinikku tekib 50 grammi naatriumi (sisaldab 8% 200. Mitu kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi eraldub 365 grammi 5%-lise soolhappe lahuse naatriumoksiidi) reageerimisel veega
1972 21 757 15 520 15,6 11,1 1973 21 239 15 573 15,1 11,1 1974 21 461 15 393 15,1 10,9 1975 21 360 16 572 14,9 11,6 1976 21 801 17 351 15,1 12,0 1977 21 977 17 094 15,2 11,8 1978 21 842 17 812 15,0 12,2 1979 21 879 18 062 14,9 12,3 1980 22 204 18 199 15,0 12,3 1981 22 937 18 349 15,4 12,3 1982 23 128 17 893 15,4 11,9 1983 24 155 18 190 16,0 12,1 1984 24 234 19 086 16,0 12,6 1985 23 630 19 343 15,5 12,7 1986 24 106 17 986 15,7 11,7 1987 25 086 18 279 16,2 11,8 1988 25 060 18 551 16,0 11,9
Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20% 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6% 11 Kuressaare Saaremaa 14 925 14 548 97,5% 12 Võru Võrumaa 14 879 13 414 90% 13 Jõhvi Ida-Virumaa 12 112 4 022 33,2% 14 Haapsalu Läänemaa 12 054 9 587 80%
..................................... .................................................................................... 3. Sobita rooma number vastava araabia numbriga. Kummaski veerus jääb üks sobimatu arv üle. 46 21 409 68 CDIX XXXVIII XXI XLVI 38 118 94 56 LVI CXVIII LXVIII XCIV 98 44 104 37 CIV CXCIX XLIV XCVIII 616 79 181 199 DCXVI CLXXXI XXXVII LXXIX 6/19 - .............................................................................. 0,5 - ............................................................................... 3/4 - ............................................................................... 2/3 - ............................................................................... 3/1000 - ........................................................................... 2,75 - .........
fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Suurim fjord on Sogne fjord. Ta on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m). Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 4
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Teiste arvates allub mängiv olend, olgu ta siis loom või inimene, jäljendustungile. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mõned a...
Hispaania kodusõda Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil Hispaania kodusõda 1936-1939. (slaid 1) Hispaania (slaid 2) · Hispaania on kuningriik Lääne-Euroopas, Pürenee poolsaarel. · 1930. aastal elas Hispaanias umbes 23,5 miljonit inimest. Praegu on see arv ligikaudu 45 miljonit. Rahvastikust enamuse moodustavad hispaanlased ehk kastiillased, umbes kuuendiku katalaanid, väikse osa moodustavad veel galeegid, baskid ja mustlased. · 20. sajandi alguses ei olnud majandus kõrgelt arenenud. Heas seisus olid eelkõige linnapiirkonnad, kus tegeleti tekstiilitootmisega. Rauasulatustehaseid oli vähe, ka I MS ei toonud valutöökodade kasvu olulist suurenemist. Põllumajanduse saagikus võrreldes teist Lääne-Euroopa riikidega oli väike. Tänaseks on olukord muutunud. Hispaania kuulub tänapäeva maailma suurimate tööstusriikide hulka (7. koht 2003. aasta maailmam...
Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur
SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on elekroonse ostukeskkonna mõju tarbijate käitumisele. Töö eesmärgiks on ühendada ilmselt erinevad ja veel omavahel mitte ühendatud uuringute valdkonnad ning esitada integreeritud e-tarbijakäitumismudel. Samuti on töö eesmärgiks motiveerida uurima seni veel avastamata selle alast e-tarbijakäitumist. E-tarbijakäitumise uurimistöö põhjuseks on e-kaubanduse aina suurenev osatähtsus. Eriti oluline on see sellepärast, et majanduslanguse ajal e-tarbimine kasvas samas kui tavatarbimine oli paigal või vähenes. Varasematest e-tarbijakäitumise uurimustöödest selgub, et e-tarbijad lähtusid ostuotsustel peamiselt funktsionaalsusest ja praktilisusest. Tüüpiliste nn innovaatoritena kaldusid e-tarbijad olema haritud, majanduslikult heal järjel ja enamasti mehed. Ehk siis eeldati, et e-tarbija erineb tavalisest traditsioonilisest tarbijast. Hiljutised uuringud lubavad aga kahelda selles. Jayawardhena ...
(2) Käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdimõistetu väljasaatmisest. 3. peatükk VARAVASTASED SÜÜTEOD 1. jagu Süüteod omandi vastu 1. jaotis Asja ebaseaduslik omastamine § 199. Vargus (1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) teo objektiks on tulirelv, laskemoon, lõhkematerjal või kiirgusallikas; 2) teo objektiks on narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine; 3) teo objektiks on suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega ese;
to be on the wagon (194) - someone who is on the wagon has decided not to drink any alcohol for a period of time. Albertine talks about Gerry, who had been thirteen years on the wagon. He was drinking tonic water with crescent of soiled lemon and Maraschino cherries. mayhem (196) Infliction of violent injury on a person or thing. Albertine says she had a false view of pregnant women. She had thought that pregnant women are wearing invisible halos, not committing mayhem. a suit of mail (199) - a kind of armor, made from interlocking metal rings. It's effective against some cutting weapons. Albertine describes Dot's knitted garments which stood up like miniature suits of mail. sallow (203) Of an unhealthy yellowish color. Albertine describes Dot after pregnancy. Her skin was loose, sallow, and draped like upholstery fabric over her bones. to weld (206) - To bring into close association or union. When Albertine misses Dot, the days wer...
· Haldusjaotus: 3 piirkonda, 10 provintsi · riigikeeled: hollandi, prantsuse ja saksa keel Regioonid: 1. Flaami regioon Flandria 58% 2. Vallooni regioon Valloonia 32% 3. Brüsseli regioon 10% + itaallasi, prantslasi, araablasi, sakslasi Flaamide ja valloonide piir kujunes välja 1962. aastal Suuremad linnad: · Brüssel 1 044 100 · Antwerpen 466 500 · Gent 234 600 · Charleroi 199 600 · Liege Lüttich 180 800 · Brugge 116 500 · Namur 106 800 Albert II, kuningas aastast 1993 · Usk domineerib katoliiklus Karnevalide ja pidustustega tähistatakse nii kristlikke, paganlikke kui ka rahvuslikke tähtpäevi · maailmakuulsad on flaami maalikunstnikud: P.P. Rubens, A. van Dyck, J. Jordaens Westhoek Tihe jõgedevõrk: Schelde, Meause (Maas), Sambre Looduslik taimkate on säilinud peamiselt geestidel rabad, niidud, nõmmed ja Ardennides
Tallinna 21. Kool Uurimustöö Hasso Krull Koostaja: Mart Juur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Looming...................................................................................................... ......4 Intervjuu Hasso Krulliga...................................................................................6 Luuletused......................................................................................................
kättetoimetamisega kulgema seaduses sätestatud või kohtu poolt määratud tähtaeg mingisuguse järgmise menetlustoimingu tegemiseks5. 5 Vt nt RKTKo 3-2-1-94-07, p 11, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et ,,apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale on vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele". 3 Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine on niivõrd tähtis protsess, et menetlusreeglite vastu eksimine toob endaga kaasa kättetoimetamise tühisuse, seega peab olema täpne reeglistik, kuidas menetlusdokumentide kättetoimetamine peab toimuma. 2. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VIISID.
Avaldusele lisatakse: 4) osakapitali suurendamisel uute sissemaksetega – panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta; ÄS § 198. Osakapitali vähendamise ulatus (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 199 sätestatut, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt osakapitali senise suuruseni. Osade eest, mis lastakse välja samaaegselt osakapitali vähendamisega, võib tasuda ainult rahaga. Osakapitali suurendamise ja vähendamise otsus tuleb kanda äriregistrisse. ÄS § 2001. Väljamaksed osanikele (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme
Serbia ja Montenegro asub Kagu- Euroopas,piirnedes läänes Aadria mere ja Bosnia ja Hertsogoviinaga,lõunas Albaania ja Makedooniaga,idas Bulgaaria ja Rumeenia-ga ning põhjas Ungari ja Horvaatiaga.Maismaa riigipiirid on 2246 km pikad,millest 287 km on piir Albaaniaga,527 km Bosnia ja Hertsogoviinaga,318 km Bulgaariaga,241 km Horvaatia põhjaosaga,25 km Horvaatia lõunaosaga,151 km Ungariga,221 km Makedooniaga,476 km Rumeeniaga.Veepiiri pikus on 199 km pikk. 3 IV Looduslikud tingimused 4.1 Kliima Kliima on riigis paiguti erinev.Põhjaosas valitseb kontinentaalne ehk mandriline kliima,see tähendab kuum suvi,külm talv,kõrge temperatuuri amplituud,tuule vaiksem ja suhteliselt kuiv.Lõunaosas valitseb mereline kliima,see tähendab jahe suvi,pehme talv,väike temperatuuri amplituud,tuuline ja suhteliselt niiske.Keskosas see eest vahelduvad kontinentaalne merelisega ja vastupidi
185 -0,310166 185 0,310166 186 0,325124 186 0,325124 187 -1,076402 187 1,076402 188 0,109237 188 0,109237 189 -0,750227 189 0,750227 190 1,002939 190 1,002939 191 -0,170861 191 0,170861 192 -1,312264 192 1,312264 193 -0,268589 193 0,268589 194 1,327035 194 1,327035 195 0,23797 195 0,23797 196 -0,08869 196 0,08869 197 1,783779 197 1,783779 198 -0,205863 198 0,205863 199 0,269737 199 0,269737 200 -0,027766 200 0,027766 8 9 10 11 12 13 14 15 16 -0,4774475098 -0,67749 1,804932 1,342926 0,80011 0,890411 0,03717 0,732544 1,397003 0,3001403809 -1,105469 -0,287781 -1,889221 0,587006 -0,613739 -0,388184 0,834198 0,200562 0,5303344727 -1,806091 0,10257 0,594574 -0,579163 -0,395508 0,799744 0,151489 0,654938
Tööjõukulud -3 462 935 -67 3 241 241 56 -3 507 908 -60 Põhivara kulum ja väärtuse langus -109 125 -2 -82 161 -1 -84 687 -1 Muud ärikulud -182 489 -4 -129 738 -2 -134 274 -2 Ärikasum (-kahjum) 145 302 3 815 812 14 646 472 11 Finantstulud ja kulud 199 532 4 274 955 5 151 847 3 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 344 833 7 1 090 768 19 798 319 14 Aruandeaasta kasum 114 571 2 939 608 16 594 179 10 Allikas: töö autorite koostatud. 2010. aastal vähenesid tööjõukulud 11%, samuti vähenesid mitmesugused tegevuskulud 6%. Suuresti selle arvelt tõusis ärikasum üle 10%. Järgmisel aastal tööjõukulud kasvasid
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...
MAINORI KÕRGKOOL Hipoteraapia turu- ja konkurentide uuring Uurimustöö õppeaines turunduse alused Koostajad: Kristina Kalinina Katri Kauniste Õpperühm: PS-1-S-E-Tln Õppejõud: Aet Kull 2009Sissejuhatus Hipoteraapia ehk ratsutamisteraapia on kogu maailmas tuntud ravimeetod, mis aitab suhtlemisraskustega lastel ja täiskasvanutel ühiskonnas paremini kohaneda. Ratsutamine haarab kõiki ratsaniku meeli, mõjutab tema sõnalist väljendust, liikumist ja mõtlemist. Ratsutamine aitab puudega inimesel oma liigutusi ja rühti kontrollida, samuti arenevad hobust juhtima õppinud patsiendi minateadvus ja iseseisvus. Ratsutamisteraapia on täiend...
pühendumist, soovi püsida maailma relvatootjate esirinnas. Tänapäeval kujutab iga uue SIG SAUER-i kaubamärki kandva tulirelva turule saabumine olulist sündmust relvatootmise arengus. Väga populaarne ka ´´Walther P99´´ ja ´´Glock 17 Gen 4 ´´ Walther P99 Glock 17 Gen 4 kaal 294 Tehnilised andmed: kaliiber 9 mm kaliiber 9x19 Para pikkus 199 mm kaal 625 g salve maht 17 (võimalus kasutada ka 19- ja 32- lasulisi salvi) Komplekt on mõeldud kasutamiseks koos P99 Generatsioon 4 on Glocki tooteperekonna püstoliga. Komplektis on 117 mm pikkune baasmudel 17 viimaseim ning minu hinnangul keermestatud raud, keerme kaitsekork, summuti ka õnnestunuim edasiarendus. Sobilik nii
Logistika II eksami materjal 1) Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks: lk 196-197 (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt raamatupidamine). Informatsioonivahetuse ja jagamise süsteemid ehk suhtevõrgusüsteemid (ekstranet). Kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jagamiseks organisatsioonide vahel (nt suhtlus tarnijatega) Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partn...
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 1399. a on rätsep Clawes Karwel omandanud ühe kinnistu ning 1467. a on selle loovutanud preester Ludolphus Carwel (Tiik 1987: 83). Paul Ariste (1974: 500) juhib tähelepanu perekonnanimele Raudnina: 1390. a
(Vt Lisa 1) 5.NUTITELEFON JA EESTI Pole just suur saladus, et eestlastele meeldib end ajaga kursis hoida ning tihti telefone uute mudelite vastu välja vahetada. Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology andmetel müüdi 2014. aastal Eestis 408 600 uut mobiiltelefoni kokku 78,5 miljoni euro eest.. Mobiili keskmiseks hinnaks oli 192 eurot ja detsembris osteti isegi veidi kallimaid telefone, ehk keskmiseks hinnaks oli 199 eurot. Müüdud telefonidest 71% olid nutitelefonid. Aastal 2014 10 kasutati 2 korda rohkem mobiilset internetti kui 2013. aastal ja sama ennustatakse ka aastaks 2015, selle põhjuseks on peamiselt 4G võrgu kiirus ning seadmete arvu kasv. (10) Tootjad asendavad kallimad nuputelefonid soodsate 50-60 eurot maksvate nutitelefonidega ja alles jäetakse ainult kõige odavamad mudeliseeriad millega saab sisuliselt ainult sõnumeid
Kokku kulub tööandjal sellise töötaja peale kuus 17 370 krooni. Kordamisküsimused: 1. Millised aspektid vajavad läbikaalumist ettevõtte/organisatsiooni asutamisel? 2. Millistest osadest koosneb äriplaan? 3. Milliste maksukuludega peab arvestama tööandja töötaja palkamisel? 199 ÜLDTEADMISED MITTETULUNDUSÜHING: ASUTAMINE, LIIKMED, JUHTIMINE Mittetulundusühingute tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus (RT I 2004, 89, 613). Mittetulundusühing (edaspidi MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ õigusvõime tekib kandega MTÜde ja sihtasutuste registrisse. MTÜ ASUTAMINE MTÜ võivad asutada vähemalt kaks isikut
sõduritest alla anda. Need, kes ei tahtnud kapituleeruda, saadeti Siberisse või tapeti kohapeal. 108 000-dest lahingus ellujäänust nägi II maailmasõja lõppu vaid 5000. Stalingradi lahing oli lõppenud. Venelased võitsid ja sakslased kaotasid. See oli Hitleri suurim lüüasaamine idarindel. 9 KOKKUVÕTE Stalingradi lahing kestis 1942. aasta 28. juunist 1943. aasta 2. veebruarini. Lahing kestis 199 päeva ja hukkus üle 2 000 000 mehe. Linnatänavatel peeti metsikuid lahinguid. Esialgu oli ülekaal Saksa vägede poolel, nad olid vallutustega jõudnud Stalingradi alla ja päris palju venelasi oli sisse piiratud. Ning kohe, kui Stalin oli andnud käsu „mitte sammugi tagasi“, hakkasid Punaarmeelased linna raevukalt kaitsma. Saksa sõdurite seisund aina halvenes. Isegi, kui sakslased üritasid võtta venelased piiramisrõngasse, osutus olukord vastupidiseks, mis
Discuss the representation of the generation of fathers in Turgenev's novel "Fathers and Sons" Turgenev always had two tasks before him to depict the body and pressure of time, and to depict the rapidly changing face of cultured Russian society (Freeborn 1960:48). Kluchevsky (1993:40) defined one case of the generation gap in the beginning of the XIX century as "merry cosmopolitan sentimentality of the fathers now transformed in a patriotic grief of their children. The Fathers were Russians, who passionately wanted to become French; the sons were raised as French and passionately wanted to become Russians. Fathers and Sons situates this generational conflict within family relations. In this essay, the ways how Turgenev represents the generation of Fathers in Fathers and Sons is discussed. Fathers and Sons is set in between Russia's defeat in the Crimean War and the Emancipation of the Serfs a socially challenging area. Mid-19 th c...
2. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5nnu_lahing 3. http://www.eurozine.com/articles/2004-03-09-brueggemann-et.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Landesveeri_s%C3%B5da 5. http://www.kool.ee/?5765 6. http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/350/Eesti_Vabaduss %C3%B5da.doc 7. Hannes Walter Ausalt ja avameelselt Landeswehri sõjast. Tallinn. Perioodika 1989. ISBN 5-7979-0275-3 8. August Traksmaa. Lühike Vabadussõja ajalugu, Tallinn, Oliio 199. ISBN 5- 450-01325-6. 9. Karise, J. "Lemsalu, Roopa, Võnnu, Ronneburgi lahing (19. 23. 06. 1919) operatiivse ja taktikalise juhtimise seisukohalt". Tallinn, 1938
D11T Carrydozer 634/850 112 698 RATASBULDOOSERID 814F2 173/232 21 713 824H 264/354 28 724 834H 372/498 47 106 844H 468/627 70 815 854K 597/801 98 199 JÄÄTMEKÄITLUSBULDOOSERID 816F2 189/253 23 744 826H 299/401 36 967 836H 413/554 55 604 Tabel 2- AS WIHURI 6 VIIDATUD ALLIKAD Kasutamise kuupäev: 20. 10 2014. a., allikas Mäendusõpik: http://maeopik.blogspot.com/2011/07/buldooser.html Baltem buldooserid. Kasutamise kuupäev: 19. 09 2014. a., allikas AS
TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid tak...
... 12 PROJEKTI RISKIFAKTORID................................................................................................. 13 SWOT analüüs...........................................................................................................................14 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: OÜ Rätsa puhkekodu Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Registreerimise aeg ja koht: Rakvere 24.05.2008 Aadress: Lääne-Virumaa Rakke vald Räitsvere küla Telefon: +372 55 675 199 Faks: 985-94-000 e-mail: rä[email protected] Juhatuse liige: Tiina Juurmann Põhikapital: 800 000 Omaniku osakapital: 800 000 Kontaktisik: Tiina Juurmann ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Tegemist on äriideega, mille kaudu on võimalik veeta oma puhkust vabas nö metsikus looduses. Rätsa puhkekodu on enamasti spersialiseerunud inimestele, kes väärtustavad aktiivpuhkust tava puhkusele. On tegemist üsna orginaalse ideega, kuna seal puuduvad otsesed konkurendid, kuid peab
38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes l arv (8-bittine kood) Kood Märk
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
12.2013 Si vis pacem, para bellum Kui tahad rahu, valmistu sõjaks Vitae, non scholae dicimus Elu jaoks, mitte kooli jaoks Vivat, crescat, floreat! Elagu, kasvagu, õitsegu! Silentium ad cantum! Palun vaikust laulu alustamiseks! Liiklusohutus Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm 2003-2015 vähendada liikluses hukkunute arvu alla 100 (uus eesmärk 75) statistika mnt.ee kodulehel Liiklusohutus paraneb: 1985 191, 223, 268 1990 436, 491 2000 204, 199, 224, 164, 170, 170, 204, 196, 132 2009 100, 79, 101, 87, (10 kuud) 58 Alkoholijoobes juhte 2011 10%, 2012 7%, 2013 12% 3 põhilisy tegurit liiklusõnnetuste piiramiseks: 1. Liiklejate liikluskultuur ja haritus 2. Liikluse tehiolud materiaalsed objektid (teede korrashoid, jne) 3. Järelvalve politsei Autolukk (USA, Rootsi, Kanada, Austraalia, Soome, Holland, Belgia, Taani, Austria)
19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993
3.1.1. Katsetulemuste tabel Tabel 1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse tabel Tihedus, Proovikeha a, mm b, mm h, mm Mass, g Maht, cm3 kg/cm3 dolomiit 99 9 99 2004,0 95465 2099,6 silikaattellis 88 199 248 4824,0 434298 1110,8 keraamiline tellis 65 120 250 3074,0 195000 1576,4 keraamiline plaat 149 149 10 491,6 22201 2214,3 polümeriseeritud bituumeni baasil 100 101 2,6 37,3 2626 1418,9 rullhüdroisolatsioon kipsplaat 132 246 13 298,4 42213,6 706,9 puitplastplaat 100 100 10 76,2 10000 762,0
Esimene asutati aastal 1866 Jüris. Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail. Neil aastakümnetel loodi muusikaseltse ka Lätis. Laulukooride arvu kasv tõi varsti kaasa selle, et kohalikud koorid hakkasid korraldama ühiseid laulupäevi- kontserte. Esimesed neist peeti Saaremaal. Pastor Martin Kõrber, kes oli asutanud Anseküla laulukoori, korraldas 1862- 63 ilmalikke kontserte Kuressaares ning 1863 laulupäeva Sõrves. Aastal 1865 toimus Jõhvis kontsert 199 lauljaga Lüganuselt ja Viru- Nigulast, kuna kolmas koor Vaivarast ei pääsenud osa võtma. Samal aja toimusid esimesed Eesti kotnsertid Tartus ja tallinnas. Aastal 1866 peeti laulupidu Simunas, 1867 Pärnu kihelkonnas Uulu mõisas, Tarvastus ning Sindi ning 1869 Pärnumaal Taalis. Samasuguseid kohalikke laulupäevi olid korraldanu lätlased aastal 1866 Ruhjas ning 1868 Valgas 100- 150 laulja osavõtul. Eestlaste lauluharrastuse tippsaavutuseks 19
1 18 19 19 Brazil 10 053 11 362 1.0 12 20 21 Saudi Arabia 9 970 10 045 1.0 1 21 18 India 9 486 11 519 1.0 18 22 20 South Africa 9 301 10 487 0.9 11 23 24 Estonia 9 274 9 179 0.9 1 24 23 Austria 8 504 9 199 0.9 8 25 25 Canada 8 377 8 067 0.8 4 26 27 South Korea 6 872 7 473 0.7 8 27 29 Czech Republic 6 698 6 877 0.7 3 28 28 Singapore 5 869 7 204 0.6 19 29 36 Mexico 5 342 4 583 0.5 17 30 30 Egypt 5 268 5 409 0.5 3 Source: SCB
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Valgustid www.valgustid.ee Mööbel www.on24.ee Kontoritehnika www.arvutid.ee 6 Auto www.auto24.ee Tarkvara www.cadi.ee / store.autodesk.com Tarbetehnika www.euronics.ee 7 3.2 Väikevahendid Väikevahendid on väärtusega kuni 1000 kr. Tabel 2. Väikevahendid Nimetus Arv Hind Maksumus Joonestustarvete komplekt 3 800 kr 2400 kr Mõõdulint 5 m 2 199 kr 398 kr Mõõdulint 8 m 2 299 kr 598 kr Mõõdulint 30 m 2 620 kr 1240 kr Kontoritarvete komplekt 3 850 kr 2550 kr Koristustarvete komplekt 1 500 kr 500 kr Kardinad 3 305 kr 915 kr Muud sisustuselemendid 1 1000 1000 kr kr Prügikast 4 160 kr 840 kr Esmaabikapp 1 980 kr 980 kr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
