SISUKORD
1SISSEJUHATUS 2
2BULDOOSERITE EHITUS JA
KLASSIFIKATSIOON 3
2.1Ehitus 3
2.2Klassifikatsioon 3
3BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE 5
3.1Süvendi
kaevamine 5
3.2Pinnase
lõikamine 5
3.3Pinnase teisaldamine 6
3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine 6
3.3.2Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel 7
3.3.3Pinnase teisaldamine üle
valli 7
3.4Buldooseri
tootlikus 8
4TOOTJAD 9
4.1AS BALTEMI POOLT PAKUTAVATE BULDOOSERITE KASUTUS 9
5LISAD 11
6VIIDATUD ALLIKAD 12
SISSEJUHATUS
Buldooser on mullatöömasin, mida kasutatakse alates pinnase viimistlusest,
lõpetades karjääritöödega. Masin on enamasti ette nähtud
pinnase kaevamiseks ja teisaldamiseks 30-50 m, maksimaalselt 100-200
m kaugusele. Kogu mullatöö mahust langeb 20% just buldooserite
arvele. Buldoosereid kasutatakse väljakute planeerimisel
ebatasasuste mahalõikamiseks, lohkude täitmiseks, üleliigse
pinnase eemaldamiseks ning kuivendus - või niisutussüsteemide
ehituseks. Buldooseriga on võimalik moodustada mullavalle ja
süvendeid ning teisaldada pinnast süvendist valli, abitöödel võib
buldooserit kasutada maa-ala puhastamiseks võsast ja peenmetsast,
väiksemate kändude juurimiseks ja kivide koristamiseks.
Buldooserite eeliseks on suur manööverdusvõime ning kasutamise
võimalus väikestel platsidel. Sõna "Bulldozer"
pärineb Ameerikast ja oli seotud pulli piitsutamisega. Bulldozer oli
see, kes andis pullile keretäie ehk „ Bull doze“. Seejärel
hakati seda sõna kasutama slängis mitmete jõuliste tegevuste
kohta, näiteks hoburakendile, mida tõmmati konksuga jää purustamiseks . Hiljem pandi sama nimi roomiktraktorile, mis tõmbas
palke või haagist. Sahk e. lükkamise funktsioon lisandus alles
aastakümneid hiljem (Mäendusõpik) .
BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON
Ehitus
Boldooser
koosneb lõiketeraga varustatud 1-hõlmast, 4-tõstesilindrist,
2-tõukeraami taladest ja 3-kaldtugedest. Hõlm kinnitub tõukeraami
taladele ja kaldtugedele, mis hoiavad teda kindlas asendis.
Tõukeraami talade tagumised otsad kinnituvad traktori pikitaladele.
Hõlm on ühendatud masinaga tõukeaisade abil (Borštšov, 1969),
mis koos hõlmaga moodustavad jäiga karbikujulise tõukeraami. Hõlma
alläärele on kinnitatud kulumiskindlast terasest lõiketerad.
Hüdrosilindritega juhitakse hõlmatöid. Hüdrojuhtimise
korral hõlm tõuseb ja süvistub kaksiktoime-jõusilindrite abil. Juhtimissüsteem koosneb õlipumbast, siiberjaoturist, kaitseklapist,
õlipaagist ja torustikust. Lõikenurka reguleeritakse mehaaniliselt.
Universaalbuldooseril on hoburauakujuline universaalraam, mille
keskosas on keraliigendi kuultapp, mis läheb hõlma keskosas
asuvasse kuulipessa. Hõlma külgedel on tõukeaisade kinnitusaasad,
mille ümberasetamisega universaalraami vastavatesse avadesse saab
muuta hõlma pöördenurka rõhttasandil 500
... 900 ning hõlma pikikallet 50...100
(Maikov). Joonis 2.1 Buldooseri konstruktsioon
Klassifikatsioon
Erinevate
tunnuste alusel on buldooserid jaotatud (Borštšov, 1969):
Baasmasina käiguosa tüübilt
Roomikbuldooserid
Ratasbuldooserid
Juhtimisviisi alusel
Tross -plokkjuhtimisega
Hüdrauliliselt juhitavad
Hõlma kinnitusviisi alusel
Pööratavad
mittepööratavad
Tross-plokkjuhtimissüsteemiga
mittepööratava hõlmaga buldoosereid kasutatakse rasketel
maaparandus- ja teedeehitustöödel. Nende buldooserite hõlma
tõstetakse traktori jõuvõtuvõllilt käitatava vintsi ja trossi
abil. Hõlm laskub tööasendisse oma raskuse mõjul vintsi piduri
lõdvestamisel. Hõlm võtab ujuvasendi siis, kui vintsitrummel on
pidurdatud. Tross-plokkjuhtimise oluliseks puuduseks on see, et raskes ja tihedas pinnases ei ole võimalik suruda hõlma pinnasesse.
Sellise juhtimissüsteemi puhul sõltub hõlma pinnasesse tungimise
sügavus hõlma raskusest, noa kaldenurgast ja traktori tõukejõust.
Buldooserijuht juhib üheaegselt nii traktorit kui ka hõlma,
reguleerides sellega ka noa poolt lõigatava pinnasekihi paksust. Väikesemamahulistel ning kergematel mullatöödel on otstarbekas
kasutada keskmise võimsusega buldoosereid. Hüdrauliline
juhtimissüsteem kergendab oluliselt buldooserijuhi tööd. Teiseks
eeliseks on, et vajaduse korral võib hüdrosilindri abil hõlma
pinnasesse suruda. See on eriti vajalik rasketel pinnastel.
Hüdraulilise juhtimisseadme abil võib hõlma seada kas ujuv- või
kindlasse(fikseeritud) asendisse, s.o. kindlaks määratud
töösügavusele. Viimast võimalust kasutatakse näiteks
planeerimistööde viimistlusel või turbakomposti valmistamisel.
BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE
Buldooseri
täielik töötsükkel koosneb hõlma seadmisest lõike- või
kogumisasendisse, pinnase lõikamisest ja teisaldamisest, pinnase
mahalaadimisest, hõlma tõstmisest ja tagasikäigust järgmise
töötsükli sooritamiseks. Pinnast lõigatakse tavaliselt traktori
esimesel käigul ja otseliikumisega. Rasket pinnast tuleb kindlasti
eelnevalt kobestada.
Süvendi kaevamine
Süvendi
kaevamine buldooseriga koos mulde ehitamisega toimub järgmiselt: kuni kahe meetri sügavused süvendid kaevatakse nn. kraavimeetodil,
kus kogu kaevamissügavuses kaevatakse sisse buldooseri hõlma laiused paralleelsed kraavid , jättes nende vahele ajutised 0,4...0,8
m laiused seinakesed. Nii on pinnasekaod väikesed, sest buldooseri
hõlma ette kogunenud pinnas ei saa kõrvale libiseda. Pärast
kraavide kaevamist lükatakse buldooseriga välja kraavidevahelised
seinakesed. Kui süvendi sügavus on üle 2 m, rakendatakse
kraavidena kaevamist kõrgusjärkude kaupa. Kogu pinnas kaevatakse ja
teisaldatakse buldooserit pööramata, sõites täiskäigul tagurpidi .Nõlvadega kraavi kinniajamisel (pinnase tagasitäitmisel)
on kõige sobivamaks masinaks buldooser, mis võib pinnase kraavi
lükata selle teljega umbes 60° nurga all või põiki kraavi.
Buldooseri kasutamine toestatud püstseintega kraavide kinniajamisel
pole soovitatav, sest sel juhul tuleks toestus täielikult eemaldada,
mis võib põhjustada kraaviseinte varisemise. Seepärast kasutatakse
toestusega kraavide täisajamiseks spetsiaalseid masinaid, nn.
kraavitäitureid, mis kas tõmbavad või lükkavad pinnast.
Pinnase lõikamine
Tähtsateks mullatööde operatsioonideks on pinnase lõikamine ja kogumine.
Horisontaalsel väljal töötamisel püütakse võtta pinnase lõikamisel võimalikult paksem kiht. Pinnast lõigatakse traktori
esimesel käigul ja otseliikumisega. Algul lastakse hõlma nuga sügavale (15-20 cm) pinnasesse, hiljem, kui mootor hakkab töötama
juba ülekoormusega, tõstetakse nuga mõnevõrra kõrgemale ja
seejärel, sõltuvalt mootori koormusest, lastakse jälle esialgsele
sügavusele. Tavaliselt kaevamiskäigu alguses lõigatakse lahti kohe
mitu kihti. Selline tööviis võimaldab pinnast kiiremini koguda ja
transportida. Hõlma lõikenurk seatakse minimaalseks ja noa
lõikeserv ei tohi olla kulunud. Kui üks serv on kulunud, tuleb nuga
kohe ümber pöörata. Nüri ja kulunud noa lõikumine pinnasesse
võtab poolteist kuni kaks korda kauem aega kui teraval noal. Pinnase
kogumisel võib hõlm olla nii fikseeritud kui ka ujuvas asendis.
Kergemates(I-II kategooria) pinnastes soovitatakse hõlma järsu
pinnasesse tungimise vältimiseks kasutada fikseeritud asendit.
Keskmise tihedusega (II-III kategooria) pinnastes võib töötada nii
fikseeritud kui ka ujuva hõlmaga, raskemates pinnastes (III-IV
kategooria) soovitatakse kasutada ainult hõlma ujuvat asendit.
Pinnase teisaldamine
Tavaliselt
toimub pinnase kogumine ja teisaldamine üheaegselt. Ainult suurema
teisaldamiskauguse puhul tekib vajadus pinnast ainult teisaldada.
I-IV kategooria pinnaste teisaldamisel on hõlm fikseeritud asendis.
Ainult kaljustes (IV-V kategooria) pinnastes kasutatakse hõlma
ujuvat asendit. Lahtilõigatud pinnas tuleb toimetada
mahalaadimiskohta võimalikult kiiresti ja väikeste kadudega.
Tavaliselt toimub pinnase lõikamine ja teisaldamine traktori
esimesel käigul. Pinnasekadude vähendamiseks teisaldamisel
kasutatakse külgtiibadega varustatud hõlma või buldooseri
kaevikuviisilist töötamist. Võimaluse korral tuleb buldooseritega
paaris töötada. Sel juhul liiguvad 0,4-0,5- meetrilise
vahekaugusega buldooserid teineteisega paralleelselt.
Buldoseri kaevikuviisiline töötamine
Kaevikuviisiline
töötamine seisneb selles, et pinnas lõigatakse lahti ja
teisaldatakse buldooserihõlma laiuselt kohe täies sügavuses või
joonelt mitme lõikekihi sügavuselt (olenevalt sellest, kui paksu
pinnasekihti suudavad masinad täiendis tihendada). Edasi lõigatakse
lahti ja teisaldatakse ka järgnevad ribad, jättes kaevikute vahele
ajutised 0,5-0,8 m laiused tervikud, mis märgatavalt vähendavad
pinnasekadusid.
Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel
Ühesuunalisel
pinnase teisaldamisel 35-45m kaugusele tuleb buldooser tagasi viia
tagurpidikäiguga. Kui tagasisõidu pikkus on üle 45 m, tuleb
buldooser töökäigu lõpul ümber pöörata ja tagasisõiduks
edasikäike kasutada. Tagasi tuleb sõita võimalikult kiiresti.
Kasutades buldooseri hõlma tagaküljele monteeritavaid kihvu võib
tootlikkuse tõstmiseks tagasisõidul(tagurpidikäiguga) pinnast
kobestada. Eriti on eelnev kobestamine vajalik siis, kui kasutatakse
külgtiibadega ja sirmiga varustatud hõlma. Sellise hõlmaga nagu
vastavad katsed on näidanud, võib pinnase teisaldamisel tootlikkust
tõsta 2 korda. Külgtiivad ja sirrm kinnitatakse gõlmale nii, et
nende tasapind oleks traktori pikiteljega paralleelne. Seejuures
võetakse sirmi laiuseks külgtiibade ülemise ääre laius. Sellise
hõlmaga töötamisel on hõlma ees oleva pinnasekuhja kaldenurk keskmiselt 300.
Pinnase teisaldamine üle valli
Tavaliselt
toimud pinnase teisaldamine maapinna langu suunas üle seejuures
tekkiva valli. Sellist teisaldamisviisi nimetatakse mõnikord ka
ujuvteisaldamiseks. Buldooseriga tehakse 3-5 töökäiku, kusjuures
igal järgneval töökäigul lükatakse pinnase üle eelnevatel
töökäikudel moodustunud valli. Seejärel lükatakse tekkinud suur vall korraga langu mööda alla või tehakse ka järgnevad töökäigud
sarnaselt eelmistele. Kirjeldatud meetod võimaldab kokku hoida
üksikute töökäikude sooritamine aega ning tõsta selle arvel
masina tootlikkust.
Buldooseri tootlikus
Buldooseri
tootlikuse suurendamiseks püütakse ühendada üksikuid operatsioone
ja vähendada nende kestust. Tootlikus suureneb näiteks kahe
buldooseriga töötamisel ja pinnase teisaldamisel maapinna langu
suunas- sellega saame buldooseri omaraskuse arvel suurendada
tõukejõudu ja liikumiskiirust. Isegi väikese langu puhul
(0,1%-0,2%) tõuseb buldooseri tootlikkus võrreldes horisontaalselt töötamisega 1,3-1,4 korda (Borštšov, 1969).
Buldooseri
tootlikust saab arvutada valemiga:
V-hõlma
teisaldatava pinnase maht
k-kaldetegur (10% langu suunas k=1,8 ;
10% tõusu suunas k=0,5, rõhtpinnal k=1)
t-ühe tsükli kestus
TOOTJAD
Buldoosereid
tootvad suurettevõtted:
- Komatsu (Jaapan)
- Caterbillar (Ameerika)
- Case (Ameerika)
- Liebherr (Saksamaa)
- New Holland (Ameerika)
- John Deer (Ameerika)
Eestis
buldooserite rendi ja müügiga tegelevtest firmadest on välja
toodud 3. Pärnumaal asuv OÜ Ekto Pärnu rendib ainult ühte
buldooserit - D65EX-15 , mille täismass on 21,0 tonni ning
väljalaske aasta 2008 (Mullatöömasinad). AS Baltem, mis asub
Harjumaal, tegeleb Komatsu buldooserite müügi ja rentimisega
(Baltem buldooserid). Wihuri AS tegeleb Caterbillar-i tehnika müügi
ja rentimisega (Wihuri buldooserid). Kindlasti on Eestis veel
ettevõtteid, kes tegelevad buldooserite ning teiste mullatöömasinate
rentimisega, kuid minu leitust on Eestis suurimad AS Baltem ja Wihuri
AS.
AS BALTEMI POOLT PAKUTAVATE BULDOOSERITE KASUTUS
Buldoosereid
37EX-22 ja D37PX-22 on kõige laialdasemalt leidnud kasutust teedeehitusel. D51EX/PX-22, D155AX-6 ja D61EX/PX- 15EO buldooserid on
kasutatavad karjääritöödel ning kaevandustöödel. Viimased kaks
on mõledud suuremateks töödeks nii kaevandustes kui ka
karjäärides. Buldooserid D65 EX/WX/PX/-16EO ja D65EX/WX/PX-17EO on
mõeldud põhiliselt killustikukarjäärides killustiku maast lahti
tõmbamiseks. Buldooser D85EX/PX-15EO on üks võimsamaid ja paremaid
buldoosereid, mida AS BALTEM pakub. Mõeldud kasutamiseks
liivakarjäärides ja suuremates tööstuskarjäärides. Buldooserid
D275AX-5EO, D375A-6 ja D475A -5EO on jäätmekäitlusbuldooserid. Need
on mõeldud eelkõige prügilates suurte koguste prügi lükkamiseks.
Viimast buldooserit võib kasutada ka karjääritöödel. (Vaata Tabel 1- AS BALTEM)
LISAD
Mudel
Netovõimsus Kw/Hj
Kaal (t)
Saha suurus
D37EX-22
63/85
8,3
1,77 m3
D37PX-22
63/85
8,65
1,95/1,76 m3
D51EX/PX-22
97/130
12,7-13,1
3045 x 1110/ 2,7 m3
D61EX/PX-15EO
125/168
16,67-18,26
3175 x 1300/ 4,3 m3
D65EX/WX/PX-16EO
164/219
21-23,7
4001 x 1240/ 3,7-5,9 m3
D65EX/WX/PX-17EO
164/219
22,6-22,9
4001 x 1240/ 3,7-5,9 m3
D85EX/PX-15EO
197/264
27,65-28,1
3635 x 1580/ 5,2 m3
D155AX-6
264/354
39,5
4060 x 1850/ 9,4 m3
D275AX-5EO
335/449
49,85
4300 x 1960/ 13,7 m3
D375A-6
474/636
71,6
5140 x 2270/ 22,0 m3
D475A-5EO
664/890
108,39
6205 x 2610/ 34 m3
Tabel
1- AS BALTEM
MUDEL
Netovõimsus Kw/Hj
Töökaal (kg)
ROOMIKBULDOOSERID
D4K2 XL
68,8/92
8201
D4K2 LGP
68,8/92
8510
D5K2 XL
77,6/104
9314
D5K2 LGP
77,6/104
9646
D6K XL/LGP
93/125
12 886-13 467
D6K2 XL/LGP
97/130
13 311-19 948
D6N XL/LGP
112/150
16 507-18 096
D6R STD
131/175
18 255-18 669
D6T XL/WX/LGP
153/205
20 937-24 569
D7E STD/LGP
175/235
26 055-28 525
D7R STD/XR/LGP
194/260
24 962-27 101
D8R STD/LGP
226/303
35 179-37 920
D8T STD/LGP
231/310
37 795-39 795
D9R
302/405
48 784
D9T
306/410
50 098
D10T
433/580
66 451
D11T
634/850
104 257
D11T Carrydozer
634/850
112 698
RATASBULDOOSERID
814F2
173/232
21 713
824H
264/354
28 724
834H
372/498
47 106
844H
468/627
70 815
854K
597/801
98 199
JÄÄTMEKÄITLUSBULDOOSERID
816F2
189/253
23 744
826H
299/401
36 967
836H
413/554
55 604
Tabel
2- AS WIHURI
Kasutamise kuupäev: 20. 10 2014. a., allikas Mäendusõpik: http://maeopik.blogspot.com/2011/07/buldooser.html
Baltem buldooserid. Kasutamise kuupäev: 19. 09 2014. a.,
allikas AS BALTEM: http://www.baltem.ee/uuedmasinadkomatsubuldooserid/
Borštšov, T. (1969). Mullatöömasinad. (A. Krupp, & V.
Tava, Tõlk.) Kirjastus "VALGUS".
Buldooserid. Kasutamise kuupäev: 20.10 2014. a., Allikas: AS
BALTEM: http://www.baltem.ee/uuedmasinadkomatsubuldooserid/
Maikov, A. Kasutamise kuupäev: 20.10 2014. a., Mullatööde
masinad.
Mullatöömasinad. Kasutamise kuupäev: 20. 10 2014. a.,
allikas OÜ EKTO PÄRNU: http://www.ekto.ee/mullatoomasinad.php#buldooserid
Wihuri buldooserid. Kasutamise kuupäev: 19. 09 2014. a.,
allikas WIHURI AS: http://www.witraktor.fi/Uus_tehnika/et_EE/Buldooserid/
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liis Kullamaa
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid