ETTEVÕTTE JA ORGANISATSIOONI ASUTAMINE (0)

ÜLDTEADMISED
 
ETTEVÕTTE JA ORGANISATSIOONI ASUTAMINE
Tiia Randma
ETTEVÕTTE ASUTAMINE, RAHASTAMISE VÕIMALUSED
Suur osa spordiorganisatsioone tegutseb mittetulundusühingutena. Kuigi erinevalt äriühingutest ei ole mittetu-
lundusühingu peamiseks eesmärgiks rahaline kasumlikkus, on tegevuse planeerimisel ja juhtimisel kasulik järgi-
da äriühingutes rakendatavaid metoodikaid. Eesmärgi saavutamise seisukohalt ei ole vahet, kas see on rahaliselt 
või mõnel muul viisil (näiteks sportlik resultaat, osavõtjate arv) mõõdetav ning hea majanduslik toimetulek on 
eluliselt tähtis igat tüüpi ettevõtmistele. Mittetulundusühingu tegevus on edukas, kui ta suhtub oma eesmärkide 
saavutamisse sama läbimõeldult ja sihipäraselt nagu äriühing fi nantseesmärkide saavutamisse. 
Ettevõtte või organisatsiooni asutamise põhjuseks peaks olema  äriidee  elluviimise tahe . Ilma idee, vajaduse ja selge 
tahteta pole mõtet ettevõtet või organisatsiooni asutada. Enne konkreetse äriidee elluviimist on otstarbekas seda 
analüüsida ja äriplaanina lahti kirjutada. 
ÄRIIDEE 6 ETAPPI :
1. ETAPP on ideede genereerimine või tekkimine.
2. ETAPP on idee hindamine. Kas see on hea idee? Kas see on teostatav idee? Kas see on parem kui teised ideed?
3. ETAPP on idee omaksvõtmine. Kas see idee on selline, mille elluviimisele olete valmis pühenduma, mille eest 
võitlema?
4. ETAPP on idee arendamine. Kas selles idees on nõrku kohti? Kas seda ideed saab edasi arendada?
5. ETAPP on idee vormistamine äriplaaniks ja plaani järgi tegutsemine.  Äriplaan  on idee edukaks elluviimiseks 
väga oluline. Ilma äriplaanita on  eesmärgini  jõudmine  keerukam  – algse idee tõukel planeerimata tegutsema 
asudes  saate te iga päev uut infot ja kogemusi, mis mõjutavad teie tegevust, ja mingil hetkel avastate, et olete 
unustanud oma esialgse  särava idee. Teie idee sünnib iga päev uuesti, sest algpunkti, eesmärki ja teed  selleni  
pole äriplaaniks fi kseeritud.
6. ETAPP on tulemuste hindamine. Kui idee on vormistatud plaaniks ja plaani järgi on asutud tegutsema, tuleb 
vajaduse korral aeg maha võtta ja vaadata, kas kõik toimib plaanipäraselt. 
Äriidee hindamisel otsige vastuseid järgmistele küsimustele: kas teie ideele on turgu? Kas teised on proovinud sarnast 
äri teha? Mis on teie ettevõtmise hind? Kuidas mõjutab seadusandlus teie idee elluviimist? Milliseid ressursse on 
vaja ja kas need on teie jaoks saadaval? Kas teil on piisavalt vahendeid ettevõtmise käivitamiseks? Kas teil on piisa-
valt kogemusi ja teadmisi, et oma idee ellu viia? Kas olete valmis piisavalt pühenduma oma idee elluviimiseks?
Kõigile neile küsimustele peaks vastused andma äriplaan. Äriplaan koostatakse mingi konkreetse idee või projekti 
elluviimiseks. Projekt on ühekordne konkreetse eesmärgi ja sellega seotud ülesannete elluviimise tegevustik, ka-
sutades kindlaksmääratud ressursse. Äriplaani kavandamine koosneb järgmistest etappidest: 
1)  äriidee leidmine ja sõnastamine;
2)  ärikontseptsioon: toode-teenus, tarbija, rahuldatav vajadus, konkurentidest eristav unikaalsus; 
3)   turundus : turu-uuring, turuprognoos, eesmärkide püstitamine lähtudes turu võimalustest, tegevusviisi-
de valik eesmärkide saavutamiseks;
4)  turundusmeetmestik, mis koondab turule suunatud tegevuse;
5)  riskide ja hälvete analüüs.
196
ÜLDTEADMISED
Turundus on kliendi vajaduste rahuldamisele suunatud tegevus, samuti turukeskne õpetus, mõtteviis ja fi losoofi a. 
Planeerimine  on etapp, mis annab vastuse küsimusele, kas äriplaanis püstitatud eesmärgid on jõukohased ja nende 
teostamine majanduslikult kasulik. Planeerimine hõlmab ressursside (aeg, inimesed, raha) kavandamist ja kalku-
leerimist. Tegevuskava kirjeldab projekti tegevuste ajalist järjestust ja kestust, tegevuste hierarhiat ja koordineeri-
mist, tegevuste katmist ressurssidega. Finantsplaan sisaldab projekti investeeringute ja fi nantseerimise  allikaid , 
kulude-tulude eelarvet ja fi nantsseisundi prognoosi. Investeeringute ja fi nantseerimise eelarve koosneb kahest 
poolest, ühelt poolt projektiga seotud investeeringutest ja väljaminekutest, teisalt nende ressursside allikatest. Tu-
lude-kulude eelarve võtab arvesse kavandatava müügimahu (tulud) ja muutuv- ning püsikulud vastavalt nende 
tekkimise momendile. Rahavooplaan kajastab raha tegelikku liikumist, sõltumata selle aluseks oleva kulu või tulu 
tekkimise momendist. Ettevõtte rahastamise võimalusteks on oma säästud , äripartneri säästud, pangalaen, riigi- või 
omavalitsusasutuse sihtotstarbeline toetus. 
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE
Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed , toodet/teenust, tegevust/tootmist, klienti ja tegevusviise, 
kuidas kaup/teenus kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: kavandatud 
kassavoogude aruanne, kavandatud kasumiaruanne ja kavandatud bilanss .
Äriplaani sõnalises osas on tähtis jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Detailsem info (näiteks täismahus turu-
uuringud) esitatakse äriplaani lõpus lisadena. 
1.  Kokkuvõte on ilmselt äriplaani kõige loetum osa, millest peab saama kiire ülevaate, mida ja milliste vahendi-
tega  plaanitakse saavutada.
2.  Äriidee kirjeldus – ettevõtmise eesmärk ja vajalikud vahendid, et eesmärgini jõuda. Samuti kirjeldatakse ette-
võtmise eesmärgid lühi-, keskmises ja pikaajalises perspektiivis.
a.  Toote/teenuse kirjeldus – kirjeldamisel tuleks eelkõige keskenduda toote/teenuse eeliste ja unikaalsuse 
kirjeldamisele.
b. Tootmine/tegevus – kirjeldatakse ettevõtmiseks vajalikku füüsilist keskkonda (ruumid,  seadmed jms), 
toote/teenuse valmimise protsessi, protsessi läbiviimiseks vajalikku tööjõudu (kvalifi katsioon, arv) jms.
3.   Turg  ja turundus – kirjeldatakse turgu, klienti ja meetodeid, kuidas oma toode/teenus klientideni viiakse.
a. Tegevusvaldkonna ülevaade – turu maht, turusegmendi potentsiaal, tulevikuvisioon, olulisemad  tegijad  
(konkurendid).
b.  Sihtturg  
– kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas (tänav, linnaosa , linn, riik) asutakse tegutsema ja 
millises järjekorras plaanitakse uutele turgudele edasi liikuda .
c.  Klient  
– kirjeldatakse täpselt oma klienti (eraisik või ettevõte, sissetulek/ käive , ettevõtte puhul töötajate 
arv, eraisikute puhul harjumused, muu oluline klienti kirjeldav info).
d.  Turundusstrateegia  – kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast /teenusest klientideni (milliseid va-
hendeid kasutatakse reklaamiks , milliseid müügikanaleid kasutatakse, millised on teie strateegia eelised 
konkurentide ees).
e. Asukoht 
– kirjeldatakse ettevõtte asukohta ja kriteeriumeid asukoha valikul sõltuvalt tegevusalast (lähe-
dus klientidele, asukoht strateegiliste punktide suhtes vms).
4.   Konkurents  – kirjeldatakse täpsemalt oma otseseid konkurente  turul.
5.  Personal – kirjeldatakse nii juhtkonnale kui ka võtmetöötajatele esitatavad nõudmised (haridus, kutse, päde-
vus), töökoha loomiseks tehtavad kulutused (töövahendid, olmetingimused, sõiduvahendid , riietus jms), 
kui palju plaanitakse palka maksta ja millistel alustel ( tükitöö , tulemuspalk, tunnipalk ), vajadusel kulutused 
täienduskoolitusele.
6.   Riskianalüüs  – ettevõtmise riskid  analüüsitakse tavaliselt SWOT-meetodil.
ETTEVÕTTE KÄIVITAMISE KULUD:
1. Ettevõtte 
registreerimistoimingud
2.   Sobivate  ruumide otsimine
3. Rendileping
4.  Ruumide enda vajadustele kohandamine
5.  Tegutsemiseks vajalike vahendite soetamine
6. Personali 
otsimine
7.  Reklaammaterjalide valmistamine (ka  reklaamikampaania  läbiviimine)
8.  Muud tegevuskulud (varem kajastamata, kuid vältimatud kulud, näiteks side- ja transpordikulu)
9.  Kulude reserv – 10–20%  kogukuludest  
197
ÜLDTEADMISED
ETTEVÕTJA MAKSUKOHUSTUSED TÖÖANDJANA
Eestis on maksundus tööandja ja töötaja vahel korraldatud nii, et töötaja ei pea muretsema maksude arvestuse ja 
tasumise pärast. Kõik maksud töötasu pealt peab arvestama, deklareerima ja tasuma tööandja.
Töötasuga seotud maksud ja maksed on praegu Eestis järgmised:
•  töötaja töötuskindlustusmakse
•  tööandja töötuskindlustusmakse
•   kogumispension  
•  tulumaks
•   sotsiaalmaks
Ülaltoodutest on töötuskindlustus ja kogumispension oma olemuselt kindlustused, kuid neid deklareeritakse ja 
tasutakse samuti maksu- ja tolliameti kaudu, kellel on nende kindlustusmaksete sissenõudmisel samasugused 
õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel.
Kõik ülaltoodud maksud deklareeritakse ja makstakse igakuiselt maksu- ja tolliameti vastavale kontole. Eelmisel 
kuul välja makstud palgalt deklareeritakse ja tasutakse maksud järgmise kuu 10. kuupäevaks . Tähtajaks tasumata 
maksusummadelt arvestab maksu- ja tolliamet intressi 0,06% päevas.
MAKSUDE ARVUTAMINE
Arvutused põhinevad 2006. aastal kehtivatel andmetel.
Järgnevalt näide, kuidas ja kui palju peab tööandja töötaja palgast makse arvestama ja kinni pi-
dama. Töötaja saab kuupalgana oma pangaarvele 10 000 krooni (netopalk). Sellisel juhul on tema 
brutopalk  13 011 krooni.
Töötaja töötuskindlustusmakse
Töötaja töötuskindlustusmakse suurus on täna 1% brutopalgast. 
Meie näite puhul on see 13 011 × 0,01 = 130 krooni.
Vastavalt töötuskindlustusmakse seaduse §-le 41 võib töötaja töötuskindlustusmakse määr muutuda 0,5–2%. 
Makse määra järgmiseks aastaks määrab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks.
Tööandja töötuskindlustusmakse
Tööandja töötuskindlustusmakse suurus on praegu 0,5% kõikidelt tööandja tehtavatelt töötuskindlustusmaksega 
maksustatavatelt väljaminekutelt. Võib ka öelda, et see on  0,5% töötajate brutopalkade summast .
Kui käesoleva näite puhul on fi rmas ainult üks töötaja, siis arvestatakse töötuskindlustusmakseks 
0,5% brutopalgast (13 011 kroonist ) ehk 65 krooni.
Vastavalt töötuskindlustusmakse seaduse §-le 41 võib tööandja töötuskindlustusmakse määr muutuda 0,25–1%. 
Makse määra järgmiseks aastaks määrab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks.
Kogumispension
Kohustatud isikute (alates 1983. aastal sündinud) või vabatahtlikult teise pensionisambaga liitunute maksustata-
valt töötasult peab tööandja deklareerima ja tasuma 2% maksu- ja tolliametile.
Käesoleva näite puhul on kogumispensioni makse suurus 2% brutopalgast (13 011 kroonist), 
st 260 krooni. 
198
ÜLDTEADMISED
Tulumaks
Tulumaksumäär on Eestis praegu 23%. Maksumäär võib vastavalt seadusele muutuda.
Tulumaksu summa leidmiseks lahutatakse brutopalgast töötaja töötuskindlustusmakse,  kogumispensioni makse ja 
maksuvaba tulu ning arvutatakse saadud summast 23%. 2006. aastal on maksuvaba tulu Eestis 2000 krooni.
Käesoleva näite puhul oleks tulumaksu suurus järgmine: 13 011 kr (brutopalk) miinus 195 kr 
(töötaja töötuskindlustus) miinus 260 kr (kogumispension) miinus 2000 kr (maksuvaba tulu 
2006. aastal). Saadud summast 10 556 krooni leitakse 23%, mis on 2427 krooni.
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksu määr on 33% brutopalgast, millest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikind-
lustuse arvele.
Käesolevas näites on sotsiaalmaksu summa 33% brutopalgast (13 011 kroonist), mis on 
4294 krooni.
 
KOKKUVÕTTEKS
Tööandjal on maksumaksjana arvestatavad kohustused riigi ees. Ülaltoodud näite põhjal tu-
leb välja, et kui töötaja soovib netopalgana kätte saada 10 000 krooni, peab tööandja maksude-
na tasuma:
Töötaja töötuskindlustusmakse
130 krooni
Tööandja töötuskindlustusmakse
65 krooni
Kogumispension
260 krooni
Tulumaks
2621 krooni
Sotsiaalmaks
4294 krooni
KOKKU
7370 krooni
Kokku kulub tööandjal sellise töötaja peale kuus 17 370 krooni.
Kordamisküsimused:
1. 
Millised aspektid vajavad läbikaalumist ettevõtte/organisatsiooni asutamisel?
2. 
Millistest osadest koosneb äriplaan?
3. 
Milliste maksukuludega peab arvestama tööandja töötaja palkamisel?
199
ÜLDTEADMISED
MITTETULUNDUSÜHING : ASUTAMINE, LIIKMED, JUHTIMINE
Mittetulundusühingute tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus  (RT I 2004, 89, 613).
Mittetulundusühing (edaspidi MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või 
olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ õigusvõime tekib kandega MTÜde ja sihtasutuste registrisse .
MTÜ ASUTAMINE
MTÜ võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud.
Asutamislepingus märgitakse:
1)  MTÜ nimi, asukoht, aadress ja eesmärk;
2)  asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- ja registrikoodid;
3)  asutajate kohustused MTÜ suhtes;
4)  juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad .
Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka MTÜ põhikiri.
MTÜ põhikirjas märgitakse:
1) nimi;
2) asukoht;
3) eesmärk;
4)  liikmeks vastuvõtmise ning väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord;
5) liikmete 
õigused;
6)  liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele  kohustusi kehtestada;
7)  osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused;
8)  üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord;
9)  juhatuse liikmete arv või nende alam- või ülemmäär;
10)  vara jaotuse põhimõtted MTÜ lõpetamise korral.
MTÜ LIIKMED
MTÜ liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab MTÜ põhikirja nõuetele. MTÜ-l peab olema 
vähemalt kaks liiget. Juhatus korraldab liikmete arvestuse. Registripidajal on õigus igal ajal nõuda MTÜ juhatu-
selt andmeid MTÜ liikmete arvu kohta.
MTÜ JUHTIMINE
MTÜ kõrgeimaks organiks on üldkoosolek . Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja 
muutmine;
2) eesmärgi 
muutmine;
3)  juhatuse liikmete määramine;
4)  muude põhikirjaga ette nähtud organite valimine;
5)  juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemine või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles 
tehingus MTÜ esindaja määramine;
6)  muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
MTÜ JUHATUS
MTÜ igapäevast tegevust juhib juhatus. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete 
minimaalne arv nähakse ette põhikirjas. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada MTÜ-d kõikides õigustoimingu-
tes. Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada MTÜ-d ainult ühiselt. Juhatuse 
liikmed määrab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koos-
olekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat esindatuse nõuet. Juhatuse 
otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohalviibinud juhatuse liikmete häälteenamus . Juhatus võib otsuse vastu võtta 
koosolekut kokku kutsumata, kuid sellisel juhul on vajalik kõigi juhatuse liikmete kirjalik hääletamine. Juhatuse 
200
ÜLDTEADMISED
liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest soli-
daarselt. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamisaruande ja tegevusaruande seaduses ette 
nähtud korras ning esitab selle koos audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamusega üldkoosolekule 
kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. 
Kordamisküsimused:
1. 
Mis hetkest tekib MTÜ-l õigusvõime?
2. 
Kes on MTÜ kõrgeim võimuorgan ?
3. 
Kes vastutab MTÜ majandustegevuse eest?
4. 
Kellel on õigus muuta MTÜ eesmärke?
201

Document Outline

• III-tasekaas netti.pdf
  • Page 1