PÄRNU
ÜHISGÜMNAASIUM
Erich KiviG1D
ANDROID NUTITELEFONKursusetöö
Juhendaja :
Katrin Vunk
PÄRNU
2015
SisukordSISSEJUHATUS 3
1.ANDROID AJALUGU 4
2.
ANDROIDI VERSIOONID 5
3.TELEFONIDE KASUTAMINE MEIE KLASSI ÕPILASTE SEAS 7
4.
RAKENDUSED 9
5.NUTITELEFON JA EESTI 10
KASUTATUD MATERJALID 12
KOKKUVÕTE 14
LISAD 15
SISSEJUHATUS
Töö
eesmärgiks on täiendada teadmisi Android telefonide
valdkonnas ja uurida nende kasutamist G1D klassi õpilaste seas.
Android
on operatsioonisüsteem nutiseadmetele, mida kasutatakse peamiselt
nutitelefonides, käekellades,
autodes , süle- ja tahvelarvutites,
telerites, kõrvaklappides ja teistes seadmetes.
Android
on avatud lähtekoodiga
mobiilne operatsioonisüsteem, mis põhineb Linux
kernelil ja mida
arendab Google. Android on peamiselt mõeldud kasutamiseks
puuteekraaniga nutiseadetel, olenemata sellest kasutatakse ka seda
mängukonsoolides, kaamerates ja arvutites.
Android
on enim kasutatud ja aastast 2013 ka enim müüdavam
operatsioonisüsteem. Android on
populaarne tehnoloogiafirmade seas,
mis nõuavad terviklikku, odavat ja kohandatavat platvormi
kõrgtehnoloogilistele seadetele. (1)
ANDROID AJALUGU
2005.
aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android,
mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest teada
vaid see, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara . Androidi töötajad,
sealhulgas firmajuht Andy Rubin , jätkasid tööd Google'i heaks.
Rubini
juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis
põhines Linuxi tuumal. Seda levitasid käsitelefonide tootjad ja
mobiilsideoperaatorid, sest see süsteem oli paindlik ja uuendatav.
Google oli varem teatanud paljudele riistvarakomponente ja tarkvara tootvatele partneritele, et see platvorm on Google'i partneritele
avatud mitmesuguse koostöö jaoks.
2006.
aasta detsembris hakkasid levima kuuldused, et Google kavatseb
mobiiltelefone müüma hakata. BBC ja "The Wall Street Journali"
uurimused näitasid, et Google soovib oma otsingumootori ja
rakenduste lisamist mobiiltelefonidele laiendada ning töötab
kõvasti nende eesmärkide saavutamiseks. Trüki- ja
võrgumeediaväljaanded teatasid peagi, et Google töötab välja omaenda tootesarja mobiiltelefoni. Järgnesid teadaanded, et Google
on määranud kindlaks oma toodete tehnilised andmed ning näidanud
oma prototüüpe mobiiltelefonitootjatele ja võrguoperaatoritele.
2007. aasta septembris teatas ajakiri "InformationWeek", et
Google on esitanud hulgaliselt patenditaotlusi mobiiltelefonide
valdkonnas.
Esimene kaubanduslikult saadaolev Android nutitelefon oli HTC Dream mis anti välja 22. Oktoobril 2008. (2)
Lõpuks tutvustas Google oma nutitelefoni Nexus One, mis kasutas sammuti
Android-i. Seadet toodab Taiwanis asuv HTC Corporation ja seda
müüakse alates 5. jaanuarist 2010. Google
teatas 16. veebruaril 2010, et päevas saadetakse välja 60 000
mobiiltelefoni Android OS operatsioonisüsteemiga.
(2)
Androidi logo loodi aastal 2007. Irina Bloki poolt. (3)
(vt
Lisa 2)
ANDROIDI VERSIOONID
Ülemaailmselt
aktiveeritakse iga päev rohkem kui 1 miljon Android seadet. (4)
Pärast
esmast väljalaset on Androidil olnud palju uuendusi . Need
baasoperatsioonisüsteemi uuendused on olulised selleks, et parandada
vigu ja lisada uusi elemente. Üldiselt on iga versioon välja
töötatud koodnime all, mis tuleb ingliskeelsest magustoidu nimest.
Koodnimed väljastati tähestikulises järjekorras: Cupcake, Donut,
Eclair, Froyo, Gingerbread, Honeycomb, Ice Cream Sandwich, Jelly Bean, KitKat, Lollipop. Esimese kahe versiooni nimed olid Astro ja Bender , aga neid nimesid ei saanud kasutada kaubamärgi põhjustel.
(2)
- Beta :avaldatud 5. novembril 2007, SDK (Tarkvara arenduse komplekt) avaldati 12. novembril 2007 (2).
- 1.0 Android: avaldatud 23. septembril 2008. Tuli ka esimene Androidi operatsioonisüsteemiga seade, milleks oli HTC Dream (2).
- 1.1 Android: avaldatud 9. veebruaril 2009 ja oli ainult T- Mobile G1-le (2).
- 1.5 Cupcake: avaldatud 30. aprillil 2009 (2).
- 1.6 Donut: avaldatud 15. septembril 2009 (2).
- 2.0/2.0.1/2.1 Eclair: avaldatud 30. aprillil 2009 (2). Lisati ekraanividinad ja liikuvad tasutapildid (5).
- 2.2.x Froyo: avaldatud 20. mail 2010. Lisati hääljuhtimine ja kõnetuvastusega kirjutamine (2).
- 2.3.x Gingerbread: avaldatud 6. detsembil 2010 (2). Lisati sensorid mis võimaldasid:kallutada, puudutada ja viibata (5).
- 3.x Honeycomb: 3.0 avaldati 22. veebruaril 2011. On olemas ka versioonid 3.1 ja 3.2. 3.x Honeycomb on mõeldud tahvelarvutitele. (2)
- 4.0.x Ice Cream Sandwich: avaldati koos Galaxy Nexusega ( Samsung /Google GT-I9250) 19. oktoobril 2011. SDA avaldati samal kuupäeval. Selle versiooni lähtekood avaldati varsti peale seda, kui Galaxy Nexus poodidesse jõudis. Gabe Cohen Google'ist teatas, et teoreetiliselt sobib see kõigi Androidi 2.3.x seadmetega, mis hetkel tootmises on. (2)
- 4.1.x Jelly Bean: avaldati 9. juulil 2012 ja esimene seade millel see peal oli, oli Nexus 7 tahvelarvuti (2). Selle versiooni eesmärgiks oli parandada kasutajaliidese jõudlust ja funktsionaalsust. Lisati „Google Now“ mis võimaldas info kohest omandamist olenemata asukohast. (5)
- 4.2.x Jelly Bean: avaldati 13. novembril 2012 ja esimesed seadmed millel see peal oli olid LG Nexus 4 nutitelefon ja Samsungi Nexus 10 tahvelarvuti, mis avaldati 13. novembril 2012. Algul pidi avaldamine toimuma 29. oktoobril New Yorgis , aga orkaan Sandy tõttu jäi see ära. (2)
- 4.3 Jelly Bean: avaldati ametlikult 24. juulil 2013. aastal. Erilisi uuendusi polnud, aga uuendused sisaldasid kiiremat jõudlust, rakenduste lisamist erinevatele kasutajakontodele ( administraatori konto rakenduste jagamine teistele kasutajatele), energiasäästlikumat bluetoothi. Veel on ka väiksemad uuendusi. (2)
- 4.4 KitKat: Sellega lubatakse veel mugavamat ja puhtamat Androidi. Ametlikult saadaval. Avaldati koos Nexus 5-ga 31. oktoobril 2013. (2) Täiustati disaini, parandati jõudlust ja lisati hulganisti uusi võimalusi (5).
- 5.0 Lollipop: Uusim avaldatud versioon. Lisati materjaalne disain , täiendati jõudlust, lisati projekt „Volta“ mis väidetavalt pikendab aku kestvust (6).
TELEFONIDE KASUTAMINE MEIE KLASSI ÕPILASTE SEAS
Töö
autor koostas oma klassis küsitluse nutitelefonide kasutuse kohta.
Küsimuse andmed koguti läbi internetiküsitluse, vastajad jäid
anonüümseks. Küsitlusele vastasid kõik (34) G1D õpilast.
Eesmärgiks oli vaadelda mis operatsioonisüsteem on enim kasutatud
ja milleks peamiselt nutiseadet kasutatakse.
Android
on maailmas enim kasutusel olev operatsioonisüsteem, töö autorit huvitab kas see väide on tõene ka G1D klassis? (vt Joonis
1)
Joonis
1. Küsitlus:
Millist
operatsioonisüsteemi tarkvara kasutad oma telefonil ?
(6)
Tulemused
tõestasid hüpoteesi, et ka G1D klassis on Android enim kasutatud ja domineerib teisi tarkvarasid. Androidi kasutajaid on G1D klassis
umbes 4,6 korda rohkem kui iOS ja Windows Phone kasutajaid kokku.
Kuna
nutitelefonis olemine on saanud enamus noorte igapäevaseks osaks,
siis töö autorit huvitas kui palju G1D õpilastest suudaks elada
ilma oma nutitelefonita.
(vt Joonis 2)
(vt Joonis 2. Küsitlus:
Suudaksid
elada ilma oma telefonita?
(6)
Küsitluse
tulemuste põhjal võib järeldada, et enamus G1D klassi õpilastest
suudaks elada igapäeva elu ilma telefoni omamata, kui on ka veidi
vähem neid kellejaoks on nutitelefon igapäevane kaaslane .
Paljud
G1D õpilased kasutavad telefoni igapäevasel ja veedavad seal suure
osa ajast. Töö autorit huvitab mis toimingutes siis nutitelefoni
kasutatakse enim. Töö autor koostas valikvastustega küsimuse kus
mainis suurema osa toiminguid mis telefonidega võimalik teha on. (vt Joonis 3)
Joonis
3. Küsitlus:
Milleks kasutad peamiselt telefoni?
Küsitluse
tulemused näitasid, et peamiselt kasutatakse telefoni: helistamiseks
ja sõnumite saatmiseks, interneti kasutamiseks ja meeldetuletuste
jaoks.
RAKENDUSED
Android
sisaldab eelnevalt paigaldatud rakendusi nagu telefon, e-mail,
kalender, veebibrauser ja kontaktid. Need toimivad nii kasutaja
rakendustena kui ka võtmevõimalustena, mida saavad kasutada teised
rakendused. (8)
Android'i
suurim eelis on tõenäoliselt võimalus kujundada oma mobiilset
tarkvara vastavalt oma vajadustele ja äranägemistele. Selle
võimaluse pakkumiseks on loodud Play Store .
Play
Store oli veebipõhine tarkvarapood, mille Google arendas välja Android seadmete jaoks. Rakendus nimega „Play Store“ on eelnevalt
installeeritud enamikele Androidi seadmetele ja see võimaldab
kasutajatel alla laadida sinna riputatud rakendusi, mis on avaldatud
kolmanda osapoole arendajate poolt.
Ainult
seadmetel, mis järgivad Google'i sobivusnõudeid, on lubatud
eelinstalleerida Google’i suletud lähtekoodiga Android Marketi rakendust ja sellele ligipääsu omada. Androidi rakendused
töötavad sandboxis, operatsioonisüsteemi eraldatud
osas, millel ei ole ligipääsu ülejäänud süsteemi ressurssidele,
välja arvatud juhul, kui kasutaja on andnud vastava loa rakenduse paigaldamisel. (1)
On
teatatud mõnest Android Marketis saadaval olevast Androidi
tarkvaraga seotud pahavara juhtumist, kus on tegemist olnud
pettusrakendusega. Mõnikord on trooja viirustsisaldavad
rakendused peidetud legaalsete rakenduste piraatversioonidesse.
Sellele on Google reageerinud pahatahtlike rakenduste eemaldamisega
Android Marketist ja halvanud nende töö nakatunud seadmetes.
Turvafirmad nagu AVG Technologies ja Symantec on välja andnud
oma viirustõrje Androidi
seadmetele. (1)
Google
Play poes on saadaval tasuta ja „preemium“ rakendused, preemium
rakenduste eest tuleb tasuda. Mõnel rakendusel on ka demo versioon,
mille allalaadides saad proovida kuidas rakendus või mäng toimib ja
soovi korral osta täisversioon. Tasuta rakendustel on aga mängu
kõrvale pandud reklaam millega väljaandja raha teenib, reklaami
saab eemaldada ostes ükskõik mida rakendusesiseselt. (9)
Tabel
enim allalaetud, tasulistele ja tasuta rakendustele on ära toodud
Lisades.
(Vt
Lisa 1)
NUTITELEFON JA EESTI
Pole
just suur saladus , et eestlastele meeldib end ajaga kursis hoida ning
tihti telefone uute mudelite vastu välja vahetada. Turu-uuringufirma
GfK Retail and Technology andmetel müüdi 2014. aastal Eestis 408
600 uut mobiiltelefoni kokku 78,5 miljoni euro eest.. Mobiili
keskmiseks hinnaks oli 192 eurot ja detsembris osteti isegi veidi
kallimaid telefone, ehk keskmiseks hinnaks oli 199 eurot. Müüdud
telefonidest 71% olid nutitelefonid . Aastal 2014 kasutati 2 korda
rohkem mobiilset internetti kui 2013. aastal ja sama ennustatakse ka
aastaks 2015, selle põhjuseks on peamiselt 4G võrgu kiirus ning
seadmete arvu kasv. (10)
Tootjad
asendavad kallimad nuputelefonid soodsate 50-60 eurot maksvate
nutitelefonidega ja alles jäetakse ainult kõige odavamad
mudeliseeriad millega saab sisuliselt ainult sõnumeid saata ja
helistada. Sammuti kõik operaatorid järk-järgult ainult 3G
internetipakkettide pakkumise ja liiguvad üle 4G levialale.
Järgmiseks aastaks prognoositakse, et nutitelefoni kasutajate
osakaal Eestis on üle 50%. (11)
KASUTATUD MATERJALID
1.
en.wikipedia.org. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 30. 01 2015.
a.] http://en.wikipedia.org/wiki/Android_(operating_system) .
2.
et.wikipedia.org. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 30. 01 2015.
a.] http://et.wikipedia.org/wiki/Android _( operatsioonis %C3%BCsteem).
3.
www.en.wikipedia.org. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 02. 02
2015. a.] http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_most_downloaded_Android_applications .
4.
developer .android.com. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 31. 01
2015. a.] http://developer.android.com/about/index.html .
5.
www.android.com. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 31. 01 2015.
a.] http://www.android.com/history/ .
6. www.am.ee.
[Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 31. 01 2015. a.] http://www.am.ee/Android-5-Lollipop .
7. Kivi,
Erich. www.docs.google.com/spreadsheets. [Võrgumaterjal]
[Tsiteeritud: 01. 02 2015. a.] https://docs.google.com/spreadsheets/d/19WTk4KYbtviSLPFme71akct6Yt9LLSH2kbLz9Jcpwwo/edit?usp=sharing .
8.
source.android.com. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 02. 02
2015. a.] http://source.android.com/devices/tech/security/ .
9.
www.recombu.com. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 02. 02 2015.
a.] http://recombu.com/mobile/article/what-is-android-and-what-is-an-android-phone_M12615.html .
10.
www. kahvel .ee. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 02. 02 2015. a.] http://www.kahvel.ee/31345/eestis-osteti-eelmisel-aastal-408-600-uut-mobiiltelefoni/ .
11. www.am.ee.
[Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 02. 02 2015. a.] http://www.am.ee/node/4085 .
12.
en.wikipedia.org. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 03. 02 2015.
a.] http://en.wikipedia.org/wiki/File:Android_robot.svg .
KOKKUVÕTE
Android
operatsioonisüsteem on üks enamlevinumaid telefonide
operatsioonisüsteeme. Tehnoloogiat, mis just Andoidi peal töötab
on üpris palju (nutitelefonid, tahvelarvutid, autod, nutikellad ja telerid jne).
Androidi operatsioonisüsteem on kõige parem ja mitmekülgsem tasuta
platvorm, sellega on igapäevased väikesed liigutused mugavad ja
käepärased. Android populaarsus tuleneb just sellest, et kasutaja
saab isikupärastada peaaegu, et kõiki funktsioone, teistel
operatsioonisüsteemidel puudub selline võimalus või on piiratud.
Töö autor usub, et Android on just selleks populaarseim, et hinna
ja kvaliteedi suhte on mõistlikult paigas, samas on ka kasutajal
vabadus muuta ja isikupärastada oma seadet. Küsitluse tulemused
näitasid, et ka G1D klassis on enamusel Android operatsioonisüsteem
ja, et enamus õpilasi suudab elada ilma telefonita. Töö autor
usub, et Android on teerajaja teistele operatsioonisüsteemidele,
näitamaks mida inimesed otsivad oma igapäeva nutiseadeldistest.
LISAD
Lisa 1. Viis enim allalaetud tasuta ja tasulist Android rakendust.
(11)
Enim allalaetud tasuta Android rakendused
Enim allalaetud tasulised Android rakendused
Rakendus
Väljaandja
Rakendus
Väljaandja
Gmail
Google
Minecraft – Pocket Edition
Mojang
Chrome Browser
Google
Where’s My Water?
Gameloft
Facebook
Facebook
Asphalt 7:Heat
Gameloft
Skype
Microsoft
Powerapn Full Version Unlocker
Max MP
Twitter
Twitter
Beautiful Widgets Pro
LevelUp Studio
Lisa 2. Android logo.
(12)
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sm1l3r
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid