[email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.11.2007, jõustunud 3.12.2007 RT I 2008, 11, 77...RT I 2010, 52, 335 · Korruptsioonivastane seadus 06.06.2012, leitav www.riigiteataja.ee/akt/129062012001
Türgi Referaat Juhendaja Varstu 2014 Sisukord ............................................................................................................................... 3 Geograafiline asend................................................................................................ 4 Rahvastik................................................................................................................ 6 Energia................................................................................................................... 8 Kliima..........................................................................................................
kg) 0,5 1 2 3 4 Kuivaine söömus kg 1,0 1,1 1,2 1,3 1,8 2,2 2,6 Metaboliseeruv MJ 9,4 11,2 12,0 13,2 18,3 22,9 27,7 energia Proteiin g 85 125 132 147 219 286 352 Seeduv proteiin g 61 86 96 102 153 199 246 Mineraalelemendi d: kaltsium g 3,3 4,4 6,6 7,8 10,8 13,2 15,6 fosfor g 2,4 3,3 3,8 4,6 6,3 7,7 9,1 magneesium g 2,4 2,8 3,0 3,3 4,5 5,5 6,5 naatrium g 1,9 2,2 2,4 2,6 3,6 4,4 5,2 kaalium g 9,5 11,0 12,0 13,0 18,0 22,0 26,0
Tänu hääletustulemustele sai Kreeka 12-miljardise osamakse 110-miljardisest laenust. Kuid sellest ei piisanud. 2012 aastal leidis Kreeka, et ta ei tule jätkuvalt oma majandamisega toime, ning vajab järjekordset laenupaketti. 2012 aasta veebruaris kiitis Kreeka parlament heaks ebapopulaarse kärpekava, mida Euroopa Liit, rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Euroopa keskpank nõudsid 130 miljardi euro suuruse säästupaketi eeltingimusena. Kärpekava poolt hääletas 199 ja vastu 74 parlamendiliiget. See tulemus oli ootuspärane, kuna valitsusse kuulunud sotsialistide PASOK-il ja konservatiivide Uuel Demokraatial oli 300-kohalises parlamendis kokku 236 häält. Säästumeetmete vastu hääletas 43 valitsuserakondade liiget, kes kõik heideti erakondade teatel parteidest välja. Kui pöörata tähelepanu sellele, et parlamendis on kokku 300 liiget, siis olles eelnevalt kuulnud räägitavad, et Eestis peaks riigikoguliikmeid vähem
2.Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km² (2008), millega ta on maailma maade seas 67. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja- Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Sellega on ta euroopa riikide seas 6. kohal. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Pealinn: Norra pealinn on alates 1814. aastast Oslo. Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald III. Oslo on Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus ja merendussektoris tegutseb umbes 980 firmat ja 8500 töötajat. Oslos elab 2010 a seisuga 1,422,442 inimest. Elanikke: 629 313 (2013)
Blokeerimine ja julgestamine võrkpallis, erinevad süsteemid. Blokeerimise treenimine. Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1. VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG.................................................... 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS...................................................................... 5 2.1. Blokeerimise liigid ............................................................................. 5 2.2. Mängijate positsioonide iseloomustus ......................................................5-6 3. BLOKEERIMISE TEHNIKA............................................................................ 7 3.1. Individuaalne blokk ..............................................................................
Lühiajalised kohustused kokku 0 474 685 453 628 0 Pikaajalised laenud, kapitalirent Pikaajalised kohustused kokku 0 Kohustsed kokku 0 474 685 453 628 0 OMAKAPITAL Osakapital nimiväärtuses 50 000 50 000 Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum 149 761 Aruandeaasta kasum 149 761 95 248 Omakapital kokku 0 199 761 295 009 0 PASSIVA KOKKU 0 674 446 748 637 0 23 11.4. Kasumiprognoos 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2 009 2 010 2 011 Tulud majandustegevusest Müügitulu 473 985 473 985 Muud tulud (renditulu, intressitulu jne.)
3)Vmool( Fe) = = = 7,18cm 3 / mol ( Fe) 7,8 Vmool( Fe) 7,18 3 - 23 - 29 V ( Fe) = = = 1,19 10 cm = 1,19 10 m = 12 3 3 NA 6,02 10 23 l ( Fe) = 3 12 = 2,29 M ( Au) 199 4)Vmool( Au ) = = = 10,31cm 3 / mol ( Au) 19,3 Vmool( Au) 10,31 V ( Au) = = = 1,71 10 - 23 cm 3 = 1,71 10 - 29 m 3 = 17,1 NA 6,02 10 23 12) l ( Au) = 17,1 = 2,58 3 Antud:
Euroopa stabiilsusmehhanism Euroopa Liit Essee Tallinn 2016 Algselt oli mul idee kirjutada lihtsalt Euroopa Liidu riikidele välja makstud abipaketidest. Tigedale eestlasele iseloomulikult olen minagi uudiseid kuuldes mõelnud, miks Eesti riik toetab kogu aeg teisi riike, kui oma rahval ja riigil oleks seda raha samuti vaja. Kuna ma pole aga suuremat tähelepanu sellele teemale varem pööranud, siis ei olnud ma ennem teadlik ka Euroopa Liidu majandusjuhtimise süsteemist üldiselt. Väheste teadmiste tõttu polnud mul aimugi, kui lai see teema on alustades majandus- ja rahaliidu loomisega ning lõpetades ESM lepinguga. Järgnevalt üritan anda teemast mingit ülevaadet ja teha see ka endale arusaadavaks, tuua välja tähtsamad punktid ESM lepingust ja erinevaid arvamusi ESM-i kohta ning anda edasi ka enda seisukoht asjast. Majandus- ja rahaliit Majandus- ja rahaliit on ELi üha tiheneva majandusliku integratsi...
38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249 49 1 100 d 150 200 250 50 2 101 e 151 201 251 Loogikafunktsioonid kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes l arv (8-bittine kood) Kood Märk
novembril 1921. RT 1921, 115, 257. 14. septembril 1921 · Seadus riigi ostueesõiguse kohta Tallinnas, Toompea esimeses hüpoteegiringkonnas asuvate liikumata varanduste või nende kohta maksva põlisrendi õiguse peale. RT 1921, 80, 121. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 200. · Määrus kütteainete keskkomitee likvideerimise kohta. RT 1921, 81, 124. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 199. 23. septembril 1921 · Seadus eraisikute ja asutuste tarvitusel olevate riigimajade ja hoonete kohta. RT 1921, 82, 125. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 1. novembril 1921. RT 1921, 99, 191. · Seadus juriidilise kommisjoni ärakaotamise kohta. RT 1921, 83, 126. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 182. · Seadus Petseri maaülema koha ärakaotamise kohta. RT 1921, 83, 127. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921
Tervisepsühholoogia Mis on tervis ja mis on haigus? tervis täisväärtuslik elu, haiguste puudumine, kultuur haigus mitteterve olemine, kultuur ja geneetika, sümptomid Kuidas mõõta tervist? Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puud...
erikasutus -165,301 254,6211 -0,6492 2 -1260,85 4 1260,85 54 402 Maavara 4,66429 0,04302 40222,0 1622,17 22, kaevandamis 20922,1 4485,588 4 1 1622,175 3 5 03 199 0,54219 0,64201 19946,9 - 46, jäätmete 2232,29 4117,146 4 9 -15482,4 4 15482,4 94 Kokkuvõte Põlevkivi on Eesti suurim maavara. Eestis on umbes 480 mln tonni aktiivset põlevkivi varu. Peamiselt kasutataks põlevkivi elektri tootmiseks, umbes 13 mln tonni aastas, kuid ka keemiatööstustes. Aastas kaevandatakse ligikaudu 16 mln tonni põlevkivi, kuid uued
TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohusta...
191. 192. Võimsus 193. Võimsus = töö tegemise kiirus 194. 195. 196. , «» «». 197. «» , 198. Inertsmoment telje suhtes n I z = mi hi 2 · i =1 Keha inertsmomendiks telje suhtes nimetatakse skalaarset suurust, mis võrdub keha kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga 199. 200. 201. · Inertsmoment on skalaarne suurus · Keha inertsmoment mingi telje suhtes iseloomustab keha massijaotust selle telje suhtes · Inertsmoment mingi telje suhtes on alati mittenegatiivne suurus 202. Keha inertsmoment punkti suhtes ( ) I = m (x ) n n
teineteisest ristamisi üle ulatuvad. Lind ise on varblasest veidi suurem. Peale loomade ja lindude elab ka metsas putukaid, näiteks parmud. Parmud on keskmise suurusega või suured (kehapikkus 726 millimeetrit). Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://bio.edu.ee/loomad/ http://www.slideshare.net/ Raamat: Eesti elusloodus, lehekülg 199 http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php? option=com_content&task=view&id=75&Itemid=1
Ökonomeetria-BA. Harjutusülesande koos lahendustega Koostanud: Tiiu Paas Ülesanne 1. Analüüsime regressioonimudelit Yi 800 0.93 X i 50 Di 0.01Di X i uˆ i , i 1,2,..,100 , (t ) (22.54) (2.34) (0.56) R 2 0.82, F 15.342 ( p 0.001) kus Y – küsitletu tarbimine eurodes, X – küsitletu sissetulek eurodesning D – küsitletu sugu (D = 1, kui mees ning D = 0, kui naine); t – statistiku kriitiliseks väärtuseks on t 0.025,96 1.99 . Vastake järgmistele küsimustele ning põhjendage vastuseid a) kas mudel on statistiliselt oluline olulisuse nivool 0.05; mida saate öelda mudeli kirjeldatuse taseme kohta. b) millised muutujad on statistilised olulised olulisuse nivool 0.05; c) Leida muut...
950 0,863 4315 191 18,54133 45 3,8066624898 955 0,863 4315 192 18,62467 45 3,8066624898 960 0,863 4315 193 18,708 45 3,8066624898 965 0,863 4315 194 18,79133 45 3,8066624898 970 0,864 4320 195 18,87467 40 3,6888794541 975 0,864 4320 196 18,958 40 3,6888794541 980 0,865 4325 197 19,04133 35 3,5553480615 985 0,865 4325 198 19,12467 35 3,5553480615 990 0,865 4325 199 19,208 35 3,5553480615 995 0,865 4325 200 19,29133 35 3,5553480615 1000 0,865 4325 201 19,37467 35 3,5553480615 1005 0,865 4325 202 19,458 35 3,5553480615 1010 0,865 4325 203 19,54133 35 3,5553480615 1015 0,865 4325 204 19,62467 35 3,5553480615 1020 0,865 4325 205 19,708 35 3,5553480615 1025 0,865 4325 206 19,79133 35 3,5553480615 1030 0,865 4325 207 19,87467 35 3,5553480615
täideviijatena, kuna kaastäideviimine on üks täideviimise alaliike. Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et ka B kokkulepitud tegevus oli niivõrd oluline, et tema puhul saab rääkida funktsionaalsest teovalitsemisest. Vastavalt kokkuleppele oli B rolliks olla asja hõivamise ajal sündmuse vahetus läheduses, et nii tagada varguse edukas lõpuleviimine juhuks, kui A-d võidakse hakata jälitama ja teda võidakse kinni pidada. Järeldus: B vastutab KarS § 25 - § 199 § lg 2 p 5 ja 7 järgi (2 punkti) 3. D tegevus D tegevuse puhul on põhiprobleem selles, kas tegemist on hädakaitse piiride ületamisega. a) Hädakaitse võimaliku esinemise puhul tuleb alustada koosseisu tuvastamistest. Hädakaitse on õigusvastasust välistav asjaolu, seega on selle võimaliku esinemise küsimus teise struktuuriastme kontrolltasemes. D tegevus võiks vastata KarS §-le 117 - surma põhjustamine ettevaatamatusest
enamasti mitte ühe, vaid mitme ajendiga, mis on omavahel keerulistes hierarhilistes suhetes. Nende hulgas on olemas juhtivad, mis stimuleerivad käitumist, annavad sellele isiksusliku mõtte. Nii ei ole enamikul juhtudel varguste aluseks ainult kasuahnuse ajendid, vaid ka isiksuse 66 . (2007). . [http://www.bestreferat.ru/referat-85223.html]. 16. Märts 2009 a. 67 KrS, § 289. 68 Sealsamas, § 199. 69 Sealsamas, § 200. 70 Sealsamas, § 209. 30 enesekehtestamise ajendid prestiizse (referentse) grupi silmis. Peale selle, uuringutega on kindlaks tehtud, just juhtivatel ajenditel on tunnetamatu iseloom. Seetõttu kurjategijad paljudel juhtudel ei suuda anda mõistlikku seletust, miks on nad antud kuriteo toime pannud. 71
Esialgu rändas kool. Olin 7-aastane kui kooli läksin. Kool oli siis Matsima talus. Kusta Tompson oli õpetaja, ühe laua otsa pääl seadis team linu ja teise otsa pääl olid lapsed. Tompsoni järele tuli Jaan Saar, see oskas natuke juba vene keelt. Tompson oli Matsioma peremees. Endises venekoolimajas on nüüd baptisti õpetaja ja palvekoht." Õpilasi Kõpu koolis 1922 - 188 1932 - 122 1935 - 161 1940 - 207 1942 - 199 1952 - 190 1955 - 157 1962 - 168 1968 - 153 1977 - 95 1982 - 89 1987 - 112 1994 - 107 1999 - 99 2003 - 112 2005 - 70 Kõpu kooli juhte H. Tammist 1870 - 1875 Johan Laane 1875 - 1883 Johan Teekel 1883 - 1890 Hans Lepik 1890 - 1899 Peeter Ruubel 1899 - 1914 Johan Kütt 1914 - 1934 Viktor Koov 1934 - 1940 Huko Soolepp 1940 - 1941 Artur Koort 1941 1945 Richard Urla 1945-1947 Johan Jõgi 1947 - 1948 Voldemar Rebane 1948 - 1949 Hans Rannala 1949 - 1956
194. 1 1 2 2 195. 1 1 3 2 196. 1 1 1 1 197. 1 1 5 5 198. 1 1 2 2 199. 1 1 1 1 200. 1 1 3 2 201. 1 1 4 3 202. 1 1 2 203. 1 1 3 1 204
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute i...
alla ka vabadus sõlmida leping või jätta see sõlmimata. Seda põhimõtet toetab ka Riigikohus oma põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis 3-4-1-3-04.8 4 Kull, I. Lepinguvabaduse põhimõte Euroopa ühtlustuvas tsiviilõiguses ja Eesti tsiviilõiguse reform. 5 Eesti Vabariigi põhiseadus - RT I 2007, 33, 210 - § 19 lg 1 6 Eesti Vabariigi põhiseadus : kommenteeritud väljaanne. Juura, 2008, lk 199 7 Ibid, lk 198 8 Riikohtu 30.04.2004 lahend nr 3-4-1-3-04 - RT III 2004, 13, 160 - § 21 lg 2 Kohustuslik kogumispension ehk Eesti pensionisüsteemi II sammas on lähtuvalt kogumispensionide seaduse § 6 kohustuslik kõikidele füüsilistest isikutest residentidele, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 9 Kui lähtuda sellest sõnastusest ei ole ka kohustusliku kogumispensioni näol tegemist lepinguvabaduse riivega
Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. I; II ja III klassi võrk ning tihendusvõrk I 1 punkt 225km2, 13 punktist, punktide vaheline kaugus on 70-110 km. II - 199 punkti vahekaugusega ca 15 km. Tihendusvõrk koosneb 3922 punktist (põhiliselt paarispunktid), punktide tiheduseks on üks punktipaar 16 - 25 km² kohta (keskmise vahekaugusega 5 km) ja paarispunktide omavaheline kaugus ca 500 m. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel
.juudid 2 109 2 099 2 074 ..leedulased 1 813 1 787 1 767 ..sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140 9 Rahvaarv vanusrühmade järgi, 1. jaanuar 2012 Aasta Kokku 014 1564 65+ Vanus teadmata 2012 1 318 005 206 130 882 294 229 494 87 2011 1 320 976 204 308 889 289 227 285 94 2010 1 323 323 201 603 893 581 228 028 111 2009 1 324 260 199 164 896 336 228 640 120 2008 1 325 408 197 382 898 283 229 612 131 2007 1 327 484 198 335 900 773 228 220 156 2006 1 333 028 201 422 907 240 224 171 195 2005 1 339 168 207 369 909 763 221 775 261 2004 1 344 526 215 124 910 986 218 109 307 2003 1 351 527 224 321 912 171 214 679 356 2002 1 358 073 233 440 913 832 210 407 394 2001 1 365 633 242 207 915 473 207 535 418 2000 1 372 438 250 567 916 219 205 211 441 IIVE 2012
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 ...
Piimatööstuse üldseadmed 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid jaotatakse püsi-ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. See ühendab detaile keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur luuakse kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil. Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete ...
Praegu teatakse, et plaatinal on palju isotoope. Kaunitaride sõrmedes sirav plaatina koosneb 5 stabiilsest (192Pt, 194Pt, 195Pt, 196Pt, 198Pt) ja ühest radioaktiivsest isotoobist (190Pt). Viimase poolestusaeg on 6,9 x 1011 aastat ja tema osa plaatina üldmassis on väike (0,0127 %). Kõige enam leidub plaatinat, mille massiarvud on 195 (33,8 %), 194 (32,9 %) ja 196 (25,2 %). Teadlased on loonud ka 20 plaatina kunstlikku isotoopi. Neist enimkasutatavad isotoobid 197 (poolestusaeg 17,4 tundi) ja 199 (poolestusaeg 31 minutit). Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit - PtAs2 , kuperiit - PtS, bregiit - (Pt,Pd,Ni)S, heversiit - PtSb2. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (77-81 %Pt, 20-14 %Fe) ja polükseen (80-92 %Pt, 10-6 %Fe), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Esimene ja tähtsaim plaatinametall on plaatina. Plaatina on haruldane väärismetall.
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toiduko...
193 0: (I___) ( 2 1) V = 83 "inst_44>from0" 194 1: (____) ( 2 0) V = 82 "inst_44>from1" 195 2: (____) ( 0 3) V = 83 "inst_44>from2" 196 3: (I___) ( 0 0) V = 82 "inst_44>from3" VAR# 119: (________) "inst_45>o" GRP# 78: BEG = 197, LEN = 4 ----- 197 0: (I___) ( 2 1) V = 85 "inst_45>from0" 198 1: (____) ( 2 0) V = 84 "inst_45>from1" 199 2: (____) ( 0 3) V = 85 "inst_45>from2" 200 3: (I___) ( 0 0) V = 84 "inst_45>from3" VAR# 120: (________) "inst_46>o" GRP# 79: BEG = 201, LEN = 4 ----- 201 0: (I___) ( 2 1) V = 87 "inst_46>from0" 202 1: (____) ( 2 0) V = 86 "inst_46>from1" 203 2: (____) ( 0 3) V = 87 "inst_46>from2" 204 3: (I___) ( 0 0) V = 86 "inst_46>from3"
Allilender, K., 2000. Lamminiitude majandamine. Soomaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000 2010. Viljandi. 41 lk. 4. Barot, S. 2004. Mechanisms promoting plant coexistence: can all the proposed processes be reconciled? Oikos 106: 185-192 5. Benstead, P., Jose P., Joyce, C., Wade, M., 1999. European Wet Grasslands. Guidelines for management and restoration. RSPB, Sandy. 6. Connell, J.H. 1978. Diversity in tropical rain forests and coral reefs. Science 199: 1302-1309. 7. Diemer, M.W. & Pfadenhauer, J. 1987. Effects of differential defoliation on shoot growth, density and phytomass of three graminoids in a calcareous fen. Oikos 50: 183- 190. 8. Eriksson, O. 1993. The species-pool hypotesis and plant community diversity. Oikos 68: 371-374. 9. Falinska, K.1991. Plant demography in vegetation succession. Kluver Academic Publishers, Dortrecht, Boston, London. 1-220. 10. Falinska, K. 1995
kasutatud aastakümneid, kuid tarbijal ei ole sellest aimu. Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E-numbritega/. Enamkasutatavad toiduainete lisaained Lisaained jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Mõni lisaaine võib toimida ka näiteks nii konservandina kui ka antioksüdandina. Tuntumad lisaainete rühmad on: · toiduvärvid E 100 ....E 199 · konservandid E 200 ... E 299 · antioksüdandid E 300 ... E 399 · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400 ... E 499 · mitmesugused muud lisaained alates E 500 Lisaainete rühmad Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Lisaainete rühmad on järgmised: 1) toiduvärvid ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi;
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, m...
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0 Jaak Uudmäe 198 Moskva kolmikhüpe 0 Ivar Stukolkin 198 Moskva ujumine (4×200m 0 vabalt teade) Tiit Sokk 198 Seoul korvpall 8 Erika Salumäe 198 Calgary trekisõit (sprint) 8 Erika Salumäe 199 Calgary trekisõit (sprint) 2 Erki Nool 200 Sydney kümnevõistlus 0 Andrus Veerpalu 200 Salt Lake suusatamine 2 City (15 km klassika) Andrus Veerpalu 200 Torino suusatamine 6 (15 km klassika) Kristina Smigun 200 Torino suusatamine 6 (7,5 km + 7,5 km) Kristina Smigun 200 Torino suusatamine
Männik Erki Err:509 Err:509 198 Err:509 Müürsepp Raili Err:509 Err:509 187 Err:509 Norak Arnold Err:509 Err:509 176 Err:509 Nõmmik Ando Err:509 Err:509 131 Err:509 Parre Selma Err:509 Err:509 123 Err:509 Norak Arnold Err:509 Err:509 145 Err:509 Petrov Meelis Err:509 Err:509 192 Err:509 Piirsalu Irma Err:509 Err:509 199 Err:509 Pulk Aadu Err:509 Err:509 156 Err:509 Randla Aasa Err:509 Err:509 167 Err:509 Roos Margus Err:509 Err:509 180 Err:509 Salumets Erno Err:509 Err:509 124 Err:509 Sirel Kristel Err:509 Err:509 200 Err:509 Toomsalu Tiina Err:509 Err:509 123 Err:509 Tubin Juulia Err:509 Err:509 134 Err:509
9 Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Integratsioon tähendab hariduskontekstis kasutusele võetud abinõusid, mis kindlustavad erivajadustega õpilastele takistusteta juurdepääsu üldharidusele, koos vajaliku abi ja toetusega. Kaasav haridus pakub lastele võrdseid võimalusi. See on vanemate vabadus valida oma laste jaoks paim (Erivajadustega..., 199?). 2006. aasta Riigikontrolli auditiaruandest (2006) selgub, et tavakoolis käis 2005/2006. õppeaastal teadaolevalt 1842 kuulmislangusega õpilast. Neist 11 käis tavakooli eriklassis ja 1831 tavakooli tavaklassis. SA TÜ Kliinikum Kõrvakliinikumi kuulmise ja kõnestamise osakonna sotsiaaltöötaja Mari Reilsoni (2005) andmeil oli 2004. aasta seisuga kuulmislangusega laste arv Eestis ~ 800. 2000. aasta Laste õiguste konvensiooni aruandest võib kuulmislangusega laste
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 1. Püramiidid............................................................................................. 3 1.1. Püramiidide ehitus................................................................................................3 2. Semiramise rippaiad Babülonis...........................................................4 3. Artemise tempel Efesoses......................................................................6 3.1. Templi välimus.....................................................................................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnass...
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
Aforismid 1. Parim vabatahtlik tee õnne juurde - juhul, kui te olete kaotanud rõõmsa meele - on ajada selg sirgu ja käituda ning rääkida nii, nagu oleksite juba õnnelik. 2. Kõverad teed ei vii iialgi sihile ! 3. Kõik on inimese enda teha ja ometi laseb ta kõik ainuüksi arguse pärast on nina alt mööda. 4. Imeteod pole mitte selleks, et kedagi uskuma pöörata, vaid selleks, et hukka mõista. 5. "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." - Judith Stern 6. Naer - siseorganite sörkjooks. 7. "Eile ma olin tark. Seepärast tahtsin muuta maailma. Täna olen arukas. Seepärast muudan ma iseennast." - Sri Chinmoy 8. "Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." - O. Wilde 9. "Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks." - B. Gracian 10. Targad inimesed oleks täiesti üki, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. 11. "T...
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Tabab eeskätt Em kubermangu- tabab paljusid inimesi. Ehitatakse õigeusu kirikuid, Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster. Tagasiteed õigeusust luterlusse pole, sest kirikuõpetajad, kes võtsid vastu õigeusku pöördunuid ja tahtsid tagasi luterlusse, neid karistati riigi poolt- nt rahatrahv, kõrvaldati ajutiselt ametist või jäädavalt ametist taganemine. 1885-1894 Sm toimus 199 kohtuprotsessi, kus arutuse all luteri kirikuõpetajate teod. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
