07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
laskumine lavale (see võte - deus ex machina, ld k jumal masinast, on laenatud kreeka tragöödiast], allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Kellest said ooperiloojad? Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, haritlaste ringis (16.saj viimasel veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring). Nad huvitusid Vana-Kreeka luulest ja draamast. Vana-Kreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas renessansiajastu lõpus Jakopo Peri (1561 1633). 1598.a lavastati Itaalias Firenzes tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Kahjuks pole selle ooperi muusika säilinud. Esimene ooper, mis on meieni jõudnud Peri "Euridice". Veidi hiljem kirjutas samanimelise ooperi Caccini. Itaalia ooperlikud lavateosed jäid Euroopas domineerivaks umbes kaheks sajandiks. Kõik ooperid loodi sel perioodil itaalia keeles. Ka prantsuse ooperi loojaks on rahvuselt itaallane Jean-Bapiste Lully (1632 1687).
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal...
Hispaania renessansis oli tähtsal kohal romaan. Eriti arendas romaani edasi Hispaania renessanssi ajastu. Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule...
Muusika eksamiks ettevalmistus SUUR KINO Millal sündis filmikunst? Filmikunsti alguseks loetakse 28. detsembrit 1895. Siis toimus Pariisis esimene filmiseanss. Kinematograafia leiutasid vennad Louis ja Auguste Lumiére-d. Millal valmis esimene helifilm? Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Millist helisalvestamise põhimõtet kasutatakse filmis? Filmis kasutatakse heli fotograafilise salvestamise põhimõtet. Selle avastas Tartu arst A. Wikszemski 1889. aastal. Nimeta tuntumaid eesti filmimuusika loojaid. Olav Ehala (s. 1950) "Nukitsamees", "Eine murul", "Kapsapea". Erkki-Sven Tüür (s. 1959) "Vernanda", "Tants aurukatla ümber". Leo Sumera (s. 1950) "Suur Tõll", "Põrgu", "Vaatleja", "Kõrboja". Sven Grünberg (s. 1956) "Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti hotell", "Näkimadalad". Milliste filmide muusika on sulle eriti meeldinud? ... Tähtsamad punktid Filmikunsti algus ...
Gustav Adolfi gümnaasium Absolutism Frank Hendrikson 8.B Tallinn 2010 SISUKORD Mis on absolutism ?........................................................................................................2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused.................................................................3 Absolutismiteooriate ajalooline areng............................................................................3 Teooria tekkimise eeldused 16. sajandil.................................................................... 3 Bodini suveräänsusteooria...............................................................
Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Tantsud annavad muusikale juurde värvikust ja rõhutavad muusika ning tegevuse emotsionaalsust. Suurte ballett-ooperite sünnimaaks on 17.-18.saj. Prantsusmaa. Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast. Vanakreeka Vanakreeka tragöödiad olid sõnalis-muusikalised etendused, kus lisaks koorietteastele esitati lauldes ka osa monolooge ja dialooge. Vanakreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas Jacopo Peri (1561-1633). 1598.aastal lavastati Itaalias tema ooper" Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema" Armastus ja surm" ning 1933.a
pidevate usuliste kokkupõrgete lahinguväljaks; tõeline kodusõda vallandus aga 1572. aasta Pärtliöö sündmustega. Kuningas Henri IV poliitika põhimõtteks oli riigis keskvõimu (st kuningavõimu) kindlustamine ning feodaalse killustatuse likvideerimine. Sellega pani Henri IV aluse absolutismile, mis lõplikult pääses mõjule tema poja, kuningas Louis XIII (1610-1643) valitsemise ajal. Kuningas Henri IV lõpetas formaalselt ka ususõjad tema poolt 1598. a väljaantud Nantes'i edikt andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad sellega katoliiklastega. Henri IV kindlustas riigi majandust, toetas tööstust, soodustas põllumajandust, rajas esimese prantsuse koloonia Kanadas. Nagu saatuse pilkena suri Henri IV, kes oli usuküsimustes ükskõikne, kes suutis peaaegu lepitada siseriigis katoliiklased ja hugenotid, fanaatilise munga käe läbi.
rahvakirikute loomine. 13. Mis olid reformatsiooni tagajärjed? Ususõjad, kristluse jagunemine katoliikluseks ja protestantismiks. · Katoliku kiriku uuenemine · Poliitilised ja majanduslikud Katoliiklikute maade teke · Kultuurilised kadus kiriku moraalne võim · Hääbus ladinakeelne teaduskultuur maailmas 14. Ususõjad mis olid, millal toimusid, nimeta neid! Sõjad, mida peeti jumala nimel. Toimusid aastatel 1562 1598. 1. Oli pühasõda ning järgnesid ristisõjad. Kiriku ja moslemite vahel käinud sõjad. 15. Uusaegsed riigikorrad absolutism ja parlamentarism. Kirjelda neid ja võrdle neid. Absolutism oli valitsemisvorm, mille puhul kuulus kuningale piiramatu võim.(Prantsusmaal) Parlamentalism oli valitsemisvorm, mille puhul riigipea ja valitsemisjuht olid eraldi isikud (Inglismaa) 17. Louis XIV kes oli, mida tegi, millal valitses? Mida tähendab ,,Päikesekuningas"
Men (1603. aastast King`s Men) truppi, mis oli osaühistu ja kus kuulus juhtiv koht näitlejatele. Etenduste sissetulekud jagati omavahel võrdselt. Peale omandi ühendas neid ka loomingulise püüdluse ühtsus. Trupp eksisteeris kakskümmend aastat. 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. 4. mail 1597. aastal ostis Shakespeare Stratfordis suure kivimaja. Ta hakkas kapitaalremonti teostama. Samal ajal taotles ta ka aadlivappi, et võimaldada pojale ühiskonnas kõrgemat positsiooni. See palve rahuldati ja vapp omistati Shakespeare`i isale, sest too oli suguvõsa vanim mees. Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11. augustil 1596. aastal. See oli Shakespeare`ile raske läbielamine ning kajastus ka tema teostes ,,Kuningas John" ja ,,Hamlet". 1599
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi katoliiklus keskajal katoliiklaseks olemine tähendas keskaja ühiskonda kuulumise esmast ja vältimatut tingimust. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg kujutas endast sügava religioossuse ajastut. Katoliiklus polnud mitte
Men (1603. aastast King`s Men) truppi, mis oli osaühistu ja kus kuulus juhtiv koht näitlejatele. Etenduste sissetulekud jagati omavahel võrdselt. Peale omandi ühendas neid ka loomingulise püüdluse ühtsus. Trupp eksisteeris kakskümmend aastat. 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. 4. mail 1597. aastal ostis Shakespeare Stratfordis suure kivimaja. Ta hakkas kapitaalremonti teostama. Samal ajal taotles ta ka 4 aadlivappi, et võimaldada pojale ühiskonnas kõrgemat positsiooni. See palve rahuldati ja vapp omistati Shakespeare`i isale, sest too oli suguvõsa vanim mees. Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11. augustil 1596. aastal. See oli Shakespeare`ile raske läbielamine ning kajastus ka tema teostes ,,Kuningas John" ja ,,Hamlet". 1599
itaalia ja hispaania barokk maalikunst 17.sajandil Esitajad: Marje Arro Klass: 11.B Click to edit Master text styles Second level Third level Barokk (1600-1750) Fourth level Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid se...
Barokk. Küsimused (barokk ja rokokoo) Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk? 16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik. Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid, Iseloomusta Itaalia maali ...
Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus ...
Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, tehti suuri edusamme kultuuri osas. PRANTSUSMAA: ususõdade põhjused kuningavõimu tõus, reformatsioon, suurenes maksukoormus (Itaalia sõdadeks raha). Gallikaani kirik, mis korraldas oma siseelu iseseisvamalt. 1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572. Pärtliöö veresaun. Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561. algasid rahutused, 1566. pildirüüste, 1567 Alba terrorireziim (verenõukogu, metsagöösid), 1579. Arrasi unioon (katoliikluse taastamine) ja Utrechti unioon (sõja eduka lõpuni viimine). 1581. Utrechti uniooni alusel Ühendatud Provintside Vabariik e. Ühendatud Madalmaad. Kultuur.
Suhted kiriku ja hugenottidega 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa hugenottide ning katoliiklaste vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Louis XIV-le ei meeldinud see, et osa tema alamaid on erinevat usku kui tema. Rahva seas kadestati hugenottide suuremat jõukust. Hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kirikuvõimuga. Nii hakkas Louis XIV hugenotte taga kiusama. Nende poliitilised eriõigused tühistati ning tühistati veel 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt. Nantes'i edikti järgi said hugenotid pidada jumalateenistusi, kuid Louis XIV-le see ei meeldinud ning ta tühistas selle. Nende kirikud suleti või hävitati, nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrgemad maksud, nad pidid majutama ja ülal pidama sõdureid jne. Hugenotid ei soovinud seda kõike teha. Lõuna-Prantsusmaal algatati mäss, kuid see suruti ruttu maha kuningavägede poolt.Mõistes, et hugenotid ei saa midagi teha, osad hugenotid
Loodi regentnõukogu, kuhu kuulusid nii uued kui ka vanad riigimehed. Liidriks tõusis Boriss Godunov.Õiendas arveid oposistsiooniga. Ebaõnnestus ka kava panna Fjodori asemel troonile Ivan IV noorim poeg Dmitri. Tal ei olnud pärimisõigust, kuid ta oleks suutnud seista Godunovi vastu. Ent 1591 tuli teade, et Dmitri on surnud. Levisid kuulujutud, et Dmitri mõrvati Godunuvi agentide käte läbi või, et Dmitri tappis ennast ise haigushoo käigus noaga. Kui Fjodor suri 1598 oli võim Boriss Godunovi käites. Saamal aastal valis Maakogu Godunovi tsaariks.Uus tsaar toetas kõigiti tavalisi mõisnikke, kes tõstsid talupoegade andami kahe/kolmekordseks. Rahva olukorda, eriti Põhja-Venemaal, raskendas nälg ja katk. Selles rängas olukorras hakkasid levima kuuldused, et Dmitri jäi siiski ellu ning igaltpoolt ilmuma vale Dmitrid. Kuulsam neist kannab nime Vale-Dmitri I. Godunov suri 1605 ning ValeDmitri sai tsaariks. Dmitri ema tunnistas Vale-Dmitri omaks
1555 – Keiser Karl V kuulutas Saksamaal välja Augsburgi usurahu, millega Saksamaa jäi usuliselt jagatuks luterluse ja katoliikluse vahel. 1558 – 1583 – Liivi sõda Läänemere idakaldal. 1572 – Pärtliöö käigus tapeti Prantsusmaal katoliiklaste poolt 20 000 hugenotti. 1587 – Esimese Inglise koloonia rajamine Põhja-Ameerikasse. 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal.
piirma kevade algul. Ka vene väed koos peeter 1 jõudsid sinna. 8.juulil 1709.a said rootslased hävitavalt lüüa. Peales seda vallutas venemaa 1710.a ka riia ja tallinna ja ka osa soomest. Sõja lõpp: Peale Karl12 surma 1718.a algasid pikad rahuläbirääkimised. Sõda lõppes 1721.a Uusikaupunki rahuga. Tähtsamad aastaarvud Louis14 1643-1715 valitsemisaeg Charles1 1625-1642 valitsemisaeg Oliver Cromwell 1599-1658 eluaeg Aleksei Romanov 1645-1672 valitsemisaeg Nantesi edikt 1598 Charles1 raiuti pea maha 1649 Pikk parlament 1640 ja kestis 12 aastat Õiguste deklaratsioon 1689 Tartu ülikool 1632 Lõunaeestikeelne uus testament 1686 Vestfaali usurahu 1648 Uusikaupunki rahu 1721 Inglismaa kodusõda 1640-1649 Kolmekümneaastane sõda 1612-1648 Põhjasõda 1700-1721 Mõisted Anglikaani kirik- kirik inlgismaal, õpetuselt protestantli, kui väliselt katoliiklik Puritaanid- inglise kalvinstid Parlamentaarne monarhia- riigivorm, kus kuningas juhib riiki koos parlamendiga
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud". Teiseks pilkeobjektiks ol...
1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused 1. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest: Rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit 4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esin...
Maa jagatakse kolmeks presidentkonnaks, eesotsas presidendid: o Tartu, Pärnu, Võnnu (Cesise) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad. 1583 rekatoliseerimine, jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar. 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat Agenda Parva. 1584 Valga alev saab linnaõiguse. 1598 presidentkonnad nimetatakse Poola eeskujul vojevoodkondadeks, eesotsas vojevoodid. Säilivad staarostkonnad. 1629 Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla. Rootsi võim Põhja-Eestis (1561 1629) 04. 06. 1561 Harju, Viru, Järva rüütelkonnad annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 06. 06
Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Nende põhiidee oli panna muus.line deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Esimesi oopreid nimetatigi muus.liseks draamaks. 1598 esimene ooper "Daphne", libretto Rinuccini, helilooja Jacopo Peri, muus. pole säilinud. 1600 "Eurydike", Rinuccini, Peri; I säilinud ooper Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu.
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi [kunst]i vastu ja kalduvus joonitada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse. Pärast nelja Veniuse juures veedetud aastat võeti Rubens 1598 aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse, valmistades ette uute valitsejate, Hispaania ertshertsog Albert ja tolle abikaasa Isabella vastuvõttu. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde
Sisukord Sisukord 2 1. Sissejuhatus 3 2. Elu ja looming 4 2.1 Kust sai Hobbes'i filosoofia mõjutusi. 4 3. Hobbes'i filosoofia 4 3.1 Materiaalne maailm 5 3.2 Inimese olemus on hirm. ,,Inimene on inimesele hunt" 5 (homo homini lupus est). 3.3. Riik 5 4. Hobbes'i filosoofia mõju 6 5. Minu seisukoht 7 6. Kokkuvõte 7 7. Kasutatud kirjandus 8 1. Sissejuhatus Thomas Hobbes(1588-1679) on Inglismaa tuntumaid filosoofe, kelle põhihuvide hulka kuulvad poliitika, metaf...
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaali...
siis renessansiajastul muutus pillimuusika iseseisvaks. · Sellepärast tehti olemasolevaid pille paremaks ja leiutati ka täiesti uusi pille. · Keelpillidest loodi 16 sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. · Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona linn Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stardivari nime kandvad pillid. · Renessansi ajal ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. · Esimene oope, ,,Daphne", mis etendus Firenzes 1598 a pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud ,,Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. · NB! Renessanssaiajastu tuntuimad heliloojad on: Orlando di Lasso, Pierluigi da Palestrina, Claudio Monteverdi. Keskaeg Renessanss 1)Muusika seletamine matemaatika abil, sest 1)Arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja see, mis on õige, on ka ilus
konsoolärkliga, mille kaudu pääsesid nunnad kiriku rõdukorrusele. Kirikutiiva ristikäigu alumine korrus ühendas läänetiiva kirikuga. [ 2, lk 229; 5, lk 47] Ida- ning põhjatiiva sisekülgedelt pole leitud võlvitud ristikäigule osututavaid kivikonstruktsioone. [6, lk 57] Luterliku reformatsiooniliikumise ajal 16. sajandil jätkusid missad kuni 1543. aastani. Kloostri abtiss Elsbe Soye astus luteri usku ning valitses edasi emanda seisuses. Kloostri sisekord muutus rangemaks ning 1598. aastal keelati nunnade lahkumine kloostrist. 5 Klooster kaotas oma kunagised privileegid ning muudeti aadlitütarlaste kasvatuskooliks, millena see püsis 1629. aastani, kui suri ka viimane emand Kate Kudling. 1631. aastal anti endise kloostri hooned ja vara üle uuele poeglaste gümnaasiumile. Kloostri kirik muudeti garnisonikirikuks ning selle katoliiklik interjöör muudeti luterlikumaks
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...
240*240 180 15 420 2700 6300 Aluslinad 150*120 28 25 100 700 2500 150*230 54 25 130 1350 3250 180*230 65 25 180 1625 4500 220*230 79 35 220 2765 7700 240*250 94 17 250 1598 4250 Madratsikatted 80*200 35 25 150 875 3750 90*200 38 23 200 874 4600 120*200 47 28 240 1316 6720 140*200 54 24 275 1296 6600 160*200 60 30 290 1800 8700 180*200 66 15 300 990 4500 Toolikatted
tänu tema lennuvõimetusele ja kaalule. See liik suri välja vähem kui kaheksakümmend aastat peale Euroopa kolonisatsiooni. Saar oli teada Suahiili, Araabia ja Malai meremeestele juba 10. sajandil ning sai algselt araablastelt nime Dina Harobi. Mauritius on olnud paljude erinevate riikide võimu all. Esimesena läks saar hollandlaste kätte. Nad võtsid saare oma valdusesse 1598. aastal. Hollandlased asustasid riigi idaosas asuva linna, mis sai nimeks Warwyck Haven pärast kapten VanWarwyck vallutusi. Linn on praegu tuntud kui Grand Port. Mauritius sai ka oma nime selle aja jooksul; Hollandi printsi Holland Mauritz de Nassau järgi. Aastal 1710, Hollandlased hülgasid saare, jättes maha makaakid, Java hirved, suhkruroo, kohale veetud orjad, ja ka
1582.a. viidi läbi oluline reform, Paavsti juhtimisel. Selle reformiga liitusid Katoliiklikud maal ja hiljem ka protestantlikud ja õigeusklikud. Läbiviija Paavsti nimeks oli Gregorius, see oli kalendrireform. Paavst Gregoriuse ajal viidi läbi see reform ja tuli kasutusele praegune ajaarvamine. Eestis kehtestati Gregoriuse kalended 1918.a. Ususõjad Prantsusmaal Vabadusvõitlused Madalmaades Prantsusmaal toimus 1562 - 1598, kuid Madalmaades toimus 1566 - 1581. Ususõjad Prantsusmaal olid ühelt poolt tingitud absolutismi vastasusest. Olulised on kaks perekonda: Bourbonid(L-Pr, Navarra, olid Hugenotid); Guise(Kesk-Pr, Katoliiklased); Olid Valois kuningadünastia vastu. 1562.a. - Vassy Veresaun. Hugenottide ja katoliiklaste vastasseis. 1572.a. - Korraldatud abielu, Navarra Henri - Margot. Pärast abielutseremooniat tapeti enamus Hugenottidest, kes olid kogunenud Pariisi selle sündmuse jaoks
puutumata >>Sigismund Augusti privileeg. Stefan Batory hakkas seadma juhtivatele kohtadele poola ja leedu aadlikke, et riiki tihedamalt liita ja poolastada (senised siinsed aadlikud näitasid end väheusaldatavataena). Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Kõrgeima ametiisikuna jätkas asehaldur. Maa jagati kolma ossa- Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks(igaühe eesotsas eluaegne president). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks (presidendid vojevoodideks, nagu Poolas). Riigi kätte läks Poola alal 3/4 kogu maavaldusest, mis jagati suurteks staarostkondadeks (Eestis 10). Staarostideks määras kuningas vaid poolakaid ja leedulasi, alles 1598. aastast ka sakslasi. Ümberkorraldused suurendasid tunduvalt Poola ja Leedu mõisnikkonna osa. Kohaliku aadli
- pärast rahulepingu sõlmimist Venemaaga oli Poola-Leedu tugevnenud ja Liivimaa kui vallutatud ala - ei mainitud Privilegium Sigismundi Augustis kinnitatud aadli privileege - provintsi haldamine korraldati Poola eeskuju järgi · III 1589 Sigismund III Vasa Liivimaa põhiseadus (Ordinatio Livoniae I) - võrdsustas sakslaste positsioonid poolakate ja leedulaste võimu ametikohtade ja maksutulude jagamisel · IV 1598.a korraldus - Võrdsustas sakslaste positisioonid poolakate ja leedulastega (staarostile) ametikohtade jagamisel. Halduskorralduse areng · Juhtis asehaldur/kuberner (Riias) - esialgu endine ordumeister-uus Kuramaa hertsog G.Kettler, kes 1566 asendati leedu aadlikuga · A. 1582-1598 Poola korralduse juurutamine: 1. Territoorium jagati kolmeks presidentkonnaks: - Tartu, Pärnu ja Cesis (Võnnu/Wenden)
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehte...
Lõunapoolne, Pu’u Kukui vulkaan on 1764 m kõrge ning idapoolne vulkaan 3000 m kõrgune.[14] Kolmas saar Oahu on kõige suurema rahvaarvuga saar arhipellaagis. Saarel asub osariigi pealinn Honolulu. Saare ida- ja lääneküljes asuvad loode-kagu suunalised mäeahelikud Koolau ja Waianae. Saar on tuntud ka Pearl Harbori, USA mereväebaasi poolest.[17] Kauai saar on geoloogiliselt kõige vanem Hawaii suurtest saartest. Saare kõrgeim koht on Kawaikini mägi 1598 m. Kõrguselt teine mägi Waialeale asub peaaegu saare keskmes, selle kõrgus on 1569 m. Tegemist on maailma ühe märjema kohaga, kus keskmine aastane sademete hulk on 1170 cm. Rohke sademete hulk on erodeerinud mäeküljele sügavad orud ja selle tulemusena on tekkinud ka mitmeid koski. Saarel asub ka Vaikse Ookeani Suureks Kanjoniks nimetatud Waimea kanjon, mis on 914 m sügavune.[9] Suuruselt viies saar saarestikus on Molokai, mida on nimetatud ka kui „sõbralik saar“.
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile. 1562. märtsis Francois de Guise tungis oma väega kallale hugenottidele küünis. Coligny alustas vastuvõitlust. 1570. sõlmiti Saint-Germaini rahu, kogu kuningriigis kuulutati südametunnistuse vabadus, kuidi protestantlikud jumalateenistused olid lubatud ainult teatud kohtades. Pärtliöö. 24. august alustati terroriga mingi pulma ajal. Hugenotivastased ründasid. Nantes'i edikt. 1598. Henri IV vahetas usku, paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, paljud katoliiklased aga umbusaldasid. Ediktiga tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku. Ususõdade lõpp. Skandinaaviamaad Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra. Seisti vastu saksa ekspansioonile. Selle juhiks valiti Erik XIII, kuigi tegelik võim oli Margretel. See oli nagu Suur-Taani, mitte riikide liit. Selleks
Tallinna Nõmme Gümnaasium Thomas Hobbes Referaat Anete Palmik 12a klass Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................3 Elulugu.................................................................4 Looming...............................................................5 Looduslik seisund ja ühiskondlik seisund............7 Loomulik seadus .................................................8 Suverään ja riigialamad........................................9 Kokkuvõte..........................................................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolu...
Eelkõige kahtlustatakse selles tema peamisi nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit. Kolm päeva enne oma surma oli Ivan püüdnud vägistada oma poja Fjodori naist Irinat, kes oli Boriss Godunovi õde. Too karjus appi, Godunov ja Belski jooksid kohale ja Ivan lasi naise lahti, kuid Godunov ja Belski võisid hakata kartma oma elu pärast. Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. Samas on ka arvatud, et elavhõbe võis Ivani luudesse sattuda mitmete seda sisaldavate salvide kaudu, millega too ennast pidevalt võidis. Seega pole Godunovi "süü" otseselt tõestatav. Kokkuvõte Ivan IV (Julm) oli tõesti väga verine valitseja. Tal olid omad hirmud aga sellegipoolest suutis ta end kehtestada ja troonil hoida. Ta tundus olevat väga keeva sisemaailmaga, veidi keeruka mõtlemisega
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Nimi ÜLIÕPILASTÖÖ Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnika ja tehnoloogia eriala Üliõpilane: "....." ................. 2009. a .............................. Nimi Juhendaja: "....." ................. 2009. a .............................. lektor Külli Hovi Tartu 2014 SISU...
Rajaja Henri 1558) taastas katoliikliku kiriku ja reforamatsiooni Lutheri kaaslane. IV, kes pidi astuma tagasi hävitas protestante > hüüdnimi Thomas Münzer. Mäss suruti katoliiklaseks. Mary Verine. käik julmalt maha. Mässu ei toetanud ka M.Luther. 1555 Augsburgi usurahu 1598 Nantes'i edikt: 1558 troonile Henry VIII tütar põhimõttel kelle maa, selle usk st 1) Prantsusmaal sai valitsevaks Elisabeth I Tudor (1558-1603), ta reformatsiooni vürstid määrasid usu. katoliku usk; taastas reformeeritud anglikaani tagajärjed Saksamaa põhja ja keskosa 2) protestantidel lubati tegutseda kiriku.
Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII Sai valitsejaks 9-aastaselt. Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Hispaania kuningas Felipe II saatis katoliikluse toetuseks isegi oma väeosi Pariisi. 13 1593. aastal vahetas Henri IV oma usku tuues põhjenduseks, et kuningas peab austama oma rahva usku. 1594. aastal avas Pariis talle oma väravad ning varsti sõlmiti rahu ka Hispaaniaga, mis viis seejärel oma väed Prantsusmaalt välja. Nantes'i edikt Kuningas Henri IV püüdis hugenotte ja katoliiklasi omavahel lepitada 1598. aastal avaldatud käskkirjaga, mida tuntakse Nantes'i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus, mis tähendas katoliiklike jumalateenistuste taastamist ning katoliku kirik sai tagasi oma varad ja vaimulikkond oma varasemad õigused. Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades ja aadlikel oli lubatud neid korraldada oma lossides kõikjal Prantsusmaal, välja arvatud Pariisis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
