Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17.sajandil (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

itaalia ja hispaania barokk
maalikunst
17.sajandil
Esitajad: Marje Arro
Klass: 11.B
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Barokk (1600-1750)
Fourth level
Fifth level
Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle
Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel
Barokk kasvas välja renessanssist
Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli
loomulik täiendus renessanssile
Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu
ülevust ning jõudu
Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda Võimali
kult tõepäraselt kujutada
Barokk püüdis liita arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri
orgaaniliseks tervikuks
Barokk-kunst on pidulik, uhke ja toretsev
Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias,
Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osaliselt Prantsusmaal
Click to edit Master text styles
Second level
Itaalia barokk maalikunst
Third level
17. saj.
Fourth level
Fifth level
Maalikunst on 17.saj. suurim väärtus
Tahvelmaalile eelistatakse seina- ja laemaale
Laemaalidel kujutatakse tihti arhitektuurilisi
detaile (kaari,saamaskäike jne.). Seetõttu kipub
tõene ja illusoorne ruum vaataja silmis segunema
Kirikute seinu ja lagesid katsid usulistel teema-
del loodud kompositsioonid
Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise
sisuga teoseid
Click to edit Master text styles
Second level
Andrea del Pazzo ( 1642-1709)
Third level
Fourth level
Fifth level
Ø
Itaalia arhidekt,
maalikunstnik,
dekoraator,
kunstiteoreetik
Barokse dekora-
tiivmaali nimekaim
meister Itaalias
Tema loodud on
Sant´Ignazio kiriku
laemaalid Roomas
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Sant´Ignazio kiriku laemaal (1685-1694)
Jeesuse kirik Viinis ( 1703.a.) Pazzo "Ingel" (1685-1694)
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
17. saj, maalis oli erilise tähelepanu all
Fifth level
rahutu liikumise kujutamine. Sellele
lisandus
maaliline käsitluslaad, kus värvid
sulavad
üksteise sisse ilma selgete piirideta
Ø
Püüti seostada Michelangelo
suurejooneli-
sust Corregio maalilisusega, Raffaeli
kom-
positsiooni veneetslaste koloriidiga jne.
Click to edit Master text styles
Second level
Michelangelo da Caravaggio
Third(1573-1610)
level
Fourth level
Ø Fifth level naturalistliku suuna
Itaalia maalikunstnik, kes oli tuntud ka kui barokkmaali
ra-
jajana
Michelangelo põlgas idealiseerimist ning püüdis elu ja inimesi kujutada just
sellistena nagu ta neid nägi
Piibli ja mütoloogiaainelistel maalidel on maalitud lihtrahvas igapäevaelus,
kasu-
tades uut kompositsioonivõtet-tegelased ei poseeri,nende asendid on
juhuslikud,
nt seljaga vaataja poole.Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud
Oma maalidel kasutas ta keldriluugivalgust ehk valgus on suunatud ülevalt
vasakult kompositsiooni keskmesse
Tema maalidel näeb tihti tüüpe lihtrahva hulgast-
mustlasi,pillimehi,kaardimängi-
jaid ja joodikuid
Reaalsus tema maalidel ( inimestel kortsus nahk,soonilised
käsivarred,mustus,
riided ning materiaalsed esemed nagu nt puuviljad, kausid jms olid lausa
kombitavad). Oluline oli liikuvus ja elujõulisus
Ka religioosseid tegelasi kujutab ta olustikulistena, ilma aupaisteta
Click to edit Master text styles
Second level
Michelangelo da Caravaggio Third level
Fourth level
Fifth level
Michelangelo da Caravaggio portree, maalijaks Ottavio Leoni 1621. aastal
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Püha Peetruse ristilöömine ( 1600-1601) Õlimaal
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Caravaggio (1600-1601)
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Caravaggio
Fourth level
"Haige
Fifth level
Bacchus"
1597
Click to edit Master text styles
Second level
Hispaania barokk maalikunst
Third level
17. saj.
Fourth level
Fifth level
Ø
Barokkmaal Hispaanias on kantud eriliselt
sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest
vaimust
Hispaanias loodi peamiselt vaimulikke
pilte ja portreesid
Valitsesid rasked pruunikad toonid ja keld-
riluugivalgus, mis andsid pinget nii
imelistele
pühakulegendidele kui ka tõetruudele
port
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Domenicos Theotokopoulos ( 1541-1614)
Fourth level
Fifth level
Ø
Kreeka päritoluga kunstnik, keda kutsutakse ka hüüdnimepidi- El
Greco
El Greco on üks omanäolisemaid ja mõistatuslikemaid maalijaid
Oma eluajal ei saavutanud ta erilist tunnustust, sest tema loomin-
gut ei mõistetud
Tema figuurid on pikaksvenitatud, näod kõhnad ja piinatud; näivad
meie silme ees kasvavat
ja pilgud sünge taeva poole suunatud
Mees,kes lõi oma stiili-sellel on väga palju ühist ekspressionismiga
Tema maalides võib kohati lähedane tunduda kaugena ning kauge
lähedasena
Oma maalidel püüdis ta jäädvustada sameti läiget ning eelkõige
kasutas ta külmi toone: tuhkhalli ja sinist, musta ja valget
Suurt tähelepanu pööras ta pilvede maalimisele
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
El Greco portree 1595-1600. ( Õli,lõuend)
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
El Greco "Kristus
Fourth level
risti kandmas"
Fifth level
( 1590-1595)
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
El Greco
Fourth level
"Apükalüpsis"
Fifth level
1608-1614
Click to edit Master text styles
Second level
El Greco
Third level
" ST Sebastian"
Fourth level
1576-1579
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
El Greco "Ristilöödud kristus" El Greco "Püha kolmainsus"
1585-1590 1577-1579
Click to edit Master text styles
Second level
Diego Velazguez (1599-1660)
Third level
Fourth level
Fifth level
Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks
Sündis Sevillastol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias
Noorpõlve perioodile on iseloomulikud nö Bodegone maalid, kus rahvatüübid
esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega
Portreed on tõetruud, loodud suure inimesetundmisega
Maalimisviis on tugev, selge ning tumedate varjudega
Figuurid on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis, olles
tumedad ning esinedes lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil
1631. a. loobus ta modelleerivast laadist ning pöördus puhtmaalilise käsitlusvii
si pooletunneb ainult pinda, hülgab detailse sisejoonistuse, lihtsustab kõike
viimse võimaluseni ning sulatab kokku üksikasju
Pintslitehnika on lai, vedel ning voolav nagu vesivärvimaalis
Maalis nii tavalisi inimesi, igapäevaseid esemeid kui ka kuninglikke perekondi
Meisterlikult andis edasi esemete materjali, õhku ja valgust
Atmosfäärõhk ja valgus on talle tähtsaimaks abinõuks kompositsioonilise terviku
saavutamisel
Maalides pidas ta oluliseks tabada inimese iseloomu, ta ei joonistanud hoolega
välja isiku igat karva
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Velazgueze autoportree ( 1645)
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Diego Velazguez " Joodikud" ( 1629). Tema esimene mütoloogiline pilt
Click to edit Master text styles
Second level
Velazguezi kaks suurimat meistriteost
Third level
Fourth level
Fifth level
"Õuedaamid" või "Kojadaamid "Ketrajad" või "Vaibakudujad"
(1656-1657) (1657)
Click to edit Master text styles
Second level
Diego Velazguez "Kristus jutlustab Marta ja Maarja majas" (1618)
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Diego Velazguez" Breda alistamine" (1635)
Click to edit Master text styles
Second level
Francisco de Third
zurbaran
level
(1598-1664)
Fourth level
Fifth level
Ø
Tema looming oli põhiliselt realistlik, kuid teoste temaatika
usuline
Maalides valitseb karge ja askeetlik põhitoon
Teoste kompositsioon harilikult lihtne, kõigest mõned fi-
guurid lihtsates loomulikes poosides
Joonistusstiil on väga realistlik
Ületamatu meister langevate kangaste, laudlinade jms joo-
nistamises
Talle meeldis teha pilte, kus maalitavatele mitmest valgus-
allikast eri tüüpi valgust langes, saavutades selles suure
meisterlikkuse
Velazgueze kõrval on Franciscot nimetatud teiseks Hispaania
varauusaegse kunsti suureks realistiks
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Francisco
de
Zurbaran
"Maarja
tüdrukuna"
(158-1660)
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Francisco de Zurbaran " Püha Bonaventura
surivoodil"
Click to edit Master text styles
Second level
Kokkuvõte
Third level
Fourth level
Fifth level
v
Hispaanias loodi peamiselt vaimulike pilte ja portreesid,
kuid Itaalias kujutatati tihti arhitektuurilisi detaile, usulistel
teemadel kompositsioone ning mütoloogilise sisuga teoseid
v
Hispaanias valitsesid rasked pruunikad toonid koos
keldriluugivalgusega, Itaalias sulandusid värvid üksteise
sisse ilma selgete piirideta
v
Hispaanias pöörati tähelepanu sügavusele, tõsisusele ja
fanaatilisele vaimule, Itaalias kujutati rahutut liikumist,
millele lisandus maaliline käsitluslaad
v
Itaalia nimekamad kunstnikud olid Andrea del Pazzo,
Michelangelo da Caravaggio. Hispaanias Domenicos
Theotokopoulos , Diego Velazguez ja Francisco de zurbaran
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Kasutatud kirjandus
Fourth level
Fifth level
Ø
http://www.scribd.com/doc/13891051/Itaalia-ja-Hispaania-barokk-maalikunst#
http://www.google.ee/images?hl=et&q=diego%20velazguez-las%20hilanderas&um=
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maalikunsti_ajaloost_merle.htm
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/barokk.htm
http://www.google.ee/search?hl=et&biw=1229&bih=518&q=el+greco-p%C3%BCha+k
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Aitäh !

.PPTX Laadi alla originaalfail 32 lk · .pptx · 15 allalaadimist

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #1

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #2

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #3

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #4

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #5

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #6

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #7

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #8

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #9

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #10

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #11

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #12

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #13

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #14

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #15

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #16

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #17

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #18

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #19

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #20

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #21

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #22

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #23

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #24

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #25

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #26

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #27

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #28

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #29

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #30

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #31

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil #32

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MannOlen Õppematerjali autor

Mul 5 kukkus selle eest, seega peaks väärt kraam olema.

barokk andrea del pazzo michelangelo de caravaggio domenicos theotokopoulos diego velazguez francisco de zurbaran itaalia hispaania

Sarnased õppematerjalid

pptx

BAROKK

esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Ehitati Kabelid, tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele.Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad ja fassaad varjas kupli. Arhitektuur Saksamaal: Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Lorenzo Bernini (15981680) 17. sajandi barokiajastu kõige Click to edit Master text styles silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt Second level Kujundas Rooma Püha Peetri kirikuesise Third level Fourth level väljaku

Kunst

387

pptx

Kunsti eksami esitlus

Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil CLAUDE MONET Cl

Kunst

odt

Barokk

BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Arhidektuur: Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega

Kunstiajalugu

doc

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal

BAROKK Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni

Ameerika vähemusrahvad

docx

Renessanss, Barokk Klassitsism - kunsti konspekt

oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama,

Kunstiajalugu

doc

Baroki lühikokkuvõte

BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad

Kunstiajalugu

pdf

Konspekt

1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid.

Kunstiajalugu

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid