B. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas C. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) D. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) E. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 6/6 10. Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 143 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer: 212 Units: N/mm2 Score: 3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student Response Feedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul ei muutu. C. Elastsusmoodul väheneb. Score: 3/3 12.
100 g retseptis 100 g retseptis 100 retseptis 100 retseptis g g Jahutatud 25 24,3 6,075 17,5 4,375 0 0 254 63,5 lõhefilee Rõõsk koor 10 2,07 0,207 32,4 3,24 12,6 1,26 346 34,6 35% munavalge 8 12,5 1 10,3 0,824 0,3 0,024 143 11,44 brokoli 10 3,46 0,346 0 0 4,62 0,462 32, 3,29 9 porrulauk 15 2 0,3 0,4 0,06 4,5 0,675 25, 3,81 4 Kalapuljong 30 0,42 0,126 0,22 0,066 0,46 0,138 6 1,8
saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. aapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid
Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat. , kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 3 Maavärin Jaapanis Maavärina tugevuseks Jaapanis mõõdeti momendimagnituudi skaalal 8,9, mis teeb sellest ka maailma ajaloo ühe võimsama tõuke, inimohvreid loeti õhtuks juba sadades. Epitsenter asus Tokyost 373 km kaugusel ja 24,4 km sügavusel mere all, kus Vaikse ookeani laam ennast Jaapani saarte alla murrab. Ootamatult see ei tulnud, sest maa on samas regioonis värisenud kolm päeva järjest, eilseks
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483. Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143. Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004). Mida põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad? Vastus: Põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad ühelt poolt nn kaitseklausli, millle kohaselt peetakse võimalikuks Eesti kuulumist vaid
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond AÜSR 2 Etikett kui vananenud ajalooline nähtus tänapäeva ühiskonnas Essee Juhendaja: Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Tänapäevalt teatakse etiketist vähem kui kunagi varem. Kogu meid ümbritsev keskkond on muutunud vabamaks ja inimesed ei pööra tähelepanu etiketi järgimisele ega kommetest lugupidamisele. Väga kurb on tõdeda, et mida uuem põlvkond, seda vähem teatakse midagi etiketist ja kommetest. Ometigi on kombed need, mis meie käitumist mingilgi moel reguleerivad. Mis juhtuks siis, kui kaoks üldiselt kombestik ja etiketinõuded? Tõenäoliselt tooks selline olukord kaasa kaose sarnase olukorra, kuid on siiski ka neid inimesi, kes suudavad käituda kombekalt igas olukorras. 2 Etikett on tõepoolest kadumas nähtus. Sageli t...
Tartu Ülikool Eesti ja soome-ugri keeleteadus Merilyn Muru LAPSE VAATLUS JA SELLE ARENGUPSÜHHOLOOGILINE ANALÜÜS KOGNITIIVNE ARENG Arengupsühholoogia Tartu 2014 Lapse kognitiivne areng Vaadeldavaks lapseks valisin 3-aastase ja 10-kuuse Morten Hindrik Muru. Vaatlus toimus poisi vanema venna kodus 11.10.2014 kell 10.15-10.40. Poisil on suur pere: ema, isa, kaks vanemat venda (21-aastane ning 13-aastane) ning kaks vanemat õde (17-aastane ja 11-aastane), niisiis on Morten kõige noorem laps peres. Vaatluse eesmärgiks on välja selgitada, millised kognitiivse arengu etapid lapsel esinevad. Vaatlus Vaadeldav laps tuli külla oma kõige vanemale vennale. Morten tuli kohe peale riidest lahti võtmist jooksujalu tuppa ning pani oma kaasavõetud mänguasjad diivani peale. Võttis kaasavõ...
Ameerika ühendriikidesse oleks arvatavasti ränne veel suurem olnud, kuid raske majandusliku olukorra pärast hakati seal immigratsiooni piirama. Selle asemel kasvas eestlaste ränne Lõuna-Ameerikasse ja Austraaliasse. Euroopas olid lemmiksihtpunktid Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Rootsi. Igal pool rajati Eesti seltse, milledest mitmed tegutsevad siiamaani. Terve iseseisvuse ajal toimus ka stabiilne tagasiränn,e niiet 1939. aastaks elas Nõukogude Liidus 143 500 eestlast, Lätis 7700 ja ja Euroopast väljaspool kokku umbes 25 000 eestlast. (Zettenberg, 2009, lk 401) Ülemaailmne majanduskriis aastatel 1929 kuni 1933 sundis valitsust jõulisemalt majandusse sekkuma, mis elavdas sisekaubandust ja tööstust tänu millele Eesti väljus kriisist suhteliselt tugevana. Majanduslik heaolu pidurdas väljarännet veelgi. (Graafik 2) Graafik 2
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Fuji mägi (Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp.) Maavärinad Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kōbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad,
kinnipidamiste ja arvutuste maksudeklaratsiooni vorm c. RPP Õige… Roheline Partisanide Pataljon d. KMD Väär… käibedeklaratsioon 13. c Question 13 Sotsiaalmaksu aluseks olev kuumäär 2012.a. on : Vali üks vastus. a. 278 € Väär b. 290 € Väär c. 278,02 € Õige 14. c Question 14 füüsilise isiku maksuvaba tulu suurus on 2012.a. Vali üks vastus. a. 143 € kuus ja 1723 € aastas Väär b. 143,80 € kuus ja 1723,48 € aastas Väär c. 144 € kuus ja 1728 € aastas Õige 15. b Question 15 Kui pikk on riigi eelarveaasta? Vali üks vastus. a. 18 kuud Väär b. 12 kuud Õige c. määratakse kindlaks eelarve vastuvõtmisel Väär Põhiseaduse 8. peatükk "Rahandus ja riigieelarve" Riigieelarve aastane kehtivus Enamikes riikides võetakse eelarve vastu sarnaselt Eestiga üheks aastaks. Eelarveaasta ei pruugi
piim 234 345 456 234 245 123 200 leib 65 44 567 345 556 234 456 sai 90 345 678 456 34 345 234 munad 34 456 789 567 523 456 234 või 157 567 123 987 634 567 345 jahu 86 678 234 463 143 678 575 Winston 145 789 345 464 265 789 456 hapukoor 245 123 456 267 654 890 345 kaerahelbed 234 234 223 346 234 123 234 kohv 87 345 123 375 123 324 123 1200 1000 800 600 400 200 0
50 205 3/14/1977 38 4.50 205 3/15/1977 41 6.50 205 3/16/1977 47 11.00 205 3/17/1977 63 22.50 205 3/18/1977 78 33.50 205 3/19/1977 106 54.50 205 3/20/1977 136 84.30 205 3/21/1977 153 103.00 205 3/22/1977 150 99.50 205 3/23/1977 139 87.50 205 3/24/1977 138 86.50 205 3/25/1977 146 95.00 3/26/1977 158 109.00 3/27/1977 164 116.00 3/28/1977 164 116.00 206 210 3/29/1977 143 94.50 206 210 3/30/1977 117 71.30 206 210 3/31/1977 104 58.50 206 210 4/1/1977 88 47.00 206 210 4/2/1977 84 44.00 206 4/3/1977 87 46.00 4/4/1977 106 61.30 4/5/1977 103 58.50 206 4/6/1977 100 56.00 206 4/7/1977 126 81.00 206 4/8/1977 156 114.00 206 4/9/1977 144 100.00 206 4/10/1977 128 83.00 206 4/11/1977 126 81.00 206 4/12/1977 158 116.00
Pangakontod Hansapank Nordea pank 0 0 Ühispank 232 325 0 Kokku raha 256 021 20 022 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed 31.12.2006 31.12.2005 Ostjatelt laekumata nõuded 2 939 143 3 003 867 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -52 562 0 Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu 518 072 509 323 Kokku Ostjatelt laekumata nõuded 3 404 653 3 513 190 Muud lühiajalised nõuded 632 1 180 Intressid 8 0
Saturni mass on 5.6846×1026 kg, tihedus 0.6873 g/cm3 (väiksem kui vee tihedus!). Kaugus Päikesest on 1,429,400,000 km. Kaaslasi teatakse 18, neist suuri 10. Pind koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" (kivine tuum, vedel metalliline vesiniku kihit ja molekulaarne vesiniku kihit). Samuti leidub erinevaid jääsid. Harva on näha punakaspruune laike. Keskmine temperatuur on 143 K, tuumas 12000 K. Tuulte kiirus ulatub kuni 500 km/h. Saturn kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved võivad olla jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur. Rõngad paistavad Maalt pideva joonena, kuid tegelikult koosnevad nad erinevatest osakestest, mille suurus ulatub sentimeetrist kuni mõne sentimeetrini (võimalik, et isegi mõne kilomeetrini).
Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu. XI Riigikogu 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikogu käis valimas 555 463 kodanikku 897 243 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 61 protsenti. Riigikokku kandideeris 975 kandidaati. 11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 153 044 häält (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 143 518 häält (24,1 %). Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. XII Riigikogu valitakse 6. märtsil 2011.a. Riigikogu ülesanded Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim.
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 ...
kagu-Aasia riigi kohta, kuna praegused teadmised on leebelt öeldes kehvad. Materjali uurimustöö jaoks saan peamiselt kasutades internetti aga samuti ka Viljandi Linnaraamatukogus olevate asjalike raamatute kaudu. Üldandmed · Pealinn: Jakarta(8 389 443 elanikku) · Pindala: 1 919 440 km² · Rahvaarv: 234 693 997 · Rahvastiku tihedus: 143 inimest/km² · Riigikeel: Malay keel · Rahaühik: Ruupia(1 EEK = ~ 930 IDR) · Usk: Valdavalt ,,kergekujuline" islam · Ajatsoon: GMT+8 Geograafiline asend Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt
Teine ministrite konverents See toimus 1998 Genevas, Sveitsis. Kolmas ministrite konverents Kolmas ministrite konverents Seattle'is, Washingtonis 1999 lõppes läbikukkumisega: massirahutuste ning politsei ja Rahvuskaardi üritustega rahvast kontrolli all hoida, tõmmates ülemaailmset tähelepanu. Neljas ministrite konverents Peeti Dohas Pärsia lahe riigis Kataris 2001. aastal. Doha Development Round väljastati konverentsi ajal. Konverents kiitis heaks ka Hiina ühinemise WTO-ga, saades 143. liikmeks. Viies ministrite konverents Ministrite koosolek peeti 2003 Cancunis, Mehhikos. 22 Lõunariigi liit, G20 (juhitud India, Hiina ja Brasiilia poolt), tõrkus vastu Põhja nõudmistele "Singapuri teemade" kohapealt ja nõudsid põllumajanduslikku abiraha Euroopa Liidult ja USA-lt. Läbirääkimised lõppesid edutult. 5 Gustav Adolfi Gümnaasium Kuues ministrite konverents
XI Riigikogu 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu, misa käis valimas 555 463 kodanikku 897 243 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 61 protsenti. Riigikokku kandideeris 975 kandidaati. 11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 153 044 häält (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 143 518 häält (24,1 %). Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Juhatus: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Keit Pentus · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus registreeris 2
vus konstant CM, mol/l R, , S/m Kc , S m2 mol1 1 0,0769 210 0,1528 0,00199 0,0492 0,000196 2 0,1154 167 0,1922 0,00167 0,0413 0,000205 3 0,1538 143 0,2245 0,00146 0,0361 0,000208 Järeldused. Määrasin elektrolüüdilahuse elektrijuhtivust. Tulemusena sain, et sipelghappe molaarne elektrijuhtivus kontsentratsiooni suurenemisel vähenes. Lahuste dissotsiatsioonikonstantide määramisel kõige täpsema tulemuse sain kõige lahjema lahusega KC1=1,96 ·10-4. Sipelghappe (HCOOH) tegelik dissotsiatsioonikonstant oli KC=1,772·10-4.
See pidi neid majanduslikult tugevdama, kuid tegelikult hoopis nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. Tabel 1. Põllumajandusettevõtete arv ja suurus Arv (aasta lõpul) Keskmine üldpindala ha kolhoosid Sovhoosid kolhoosid Sovhoosid 1949 2898 115 576 742 1950 2213 127 961 891 1955 908 97 2873 1816 1960 648 154 2704 5358 1965 467 172 3510 5710 1970 292 187 4892 6305 1975 188 166 6736 7730 1980 143 158 8444 8298 1985 142 152 8482 8262 1989 192 126 7615 7833 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks. 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960
Marss on üsna ebatasane planeet .Maa pealt vaadates eristub Marss teistest planeetidest oma punaka värvuse poolest, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit. Marsi kaaslased on Phobos , keskmise läbimõõduga 22 km ja Deimos keskmise diameetriga vaid 13 km. Marsi atmosfäär on hõre, 95% süsinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja vesinikku. Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Saturni läbimõõt on 120 600 km. Ta mass 5
,,Praegu on riik võtnud suunaks lastekodud muuta võimalikult peresarnasteks. Lähiaastatel investeeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sveitsi koostööprogrammi kaasabil lastekodude füüsilise keskkonna parandamisse veel ligi 225,5 miljonit krooni." (Riigikontroll, 2009). Riigikontrolli aruandes on kirjas, et sotsiaalhoolekande seadusega on kehtestatud asenduskodude perevanema süsteemi jaoks tingimused ja nõuded alates 2007. aastast. Kuid 2009. aastal töötas asenduskodude 143 perest perevanema süsteemi alusel 26 peret ehk 18,2%. Ülejäänud peredes töötavad kasvatajad endiselt graafiku alusel. (Riigikontroll, 2009) Seega asenduskoduteenusele kulub aastas mitmeid kordi rohkem raha kui perekonnas hooldamisele, sealjuures on perekonnas hooldamine üldiselt lapsesõbralikum. Uued ehitatavad peremajad võivad olla küll väga ilusad, aga kui perevanema süsteem töötab ainult
62 % 1991 98 085 373 2.58 % 1992 100 592 242 2.56 % 1993 103 144 749 2.54 % 1994 105 752 796 2.53 % 1995 108 424 827 2.53 % 1996 111 166 210 2.53 % 1997 113 979 481 2.53 % 1998 116 867 371 2.53 % 1999 119 831 888 2.54 % 2000 122 876 727 2.54 % 2001 126 004 992 2.55 % 2002 129 224 641 2.56 % 2003 132 550 146 2.57 % 2004 135 999 250 2.60 % 2005 139 585 891 2.64 % 2006 143 314 909 2.67 % 2007 147 187 353 2.70 % 2008 151 208 080 2.73 % 2009 155 381 020 2.76 % 2010 159 707 780 2.78 % 2011 164 192 925 2.81 % 2012 168 833 776 2.83 % 2013 172 105 775 1.94 %
· vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet
Tartu Kivilinna Gümaasium Kuld Metallide kuningas Autor: Sander Kamenik Juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2014 0 Sisukord Sissejuhatus Füüsilised omadused ja aatomi ehitus Füüsilised omadused Aatomi ehitus Leidumine looduses Isotoobid Keemilised omadused ja reaktsioonid Ühendeid ja nende kasutamine Füsioloogiline toime Huvitavaid fakte Mida andis mulle referaadi koostamine? Kasutatud materjal 1 Sissejuhatus Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kuld asub IB rühmas Levimiselt looduses on kuld haruldane metall. Ometi on see kollane metall kõigile tuntud ja teatud. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni. Alates ürgajast on ...
1999 359 3 20 6,66666667 1999 363 16 128 8 1999 364 71,1 1700 23,9099859 1999 365 26,1 285 10,9195402 1999 366 13 269 20,6923077 1999 369 18 450 25 1999 373 7 84 12 1999 375 15,3 406 26,5359477 1999 376 11 220 20 1999 377 84,4 1871 22,1682464 1999 378 4 85 21,25 1999 380 14,1 420 29,787234 1999 383 7 143 20,4285714 1999 385 18 220 12,2222222 1999 388 32,2 243 7,54658385 1999 390 85 1530 18 1999 393 15 150 10 1999 398 1,1 12 10,9090909 1999 399 1 12 12 1999 403 5 53 10,6 1999 406 2,2 44 20 1999 407 145 5075 35 1999 408 296 5235 17,6858108 1999 410 5 90 18 1999 412 4 80 20 1999 413 4 100 25
Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II 71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nim...
Jaapan asub Euraasia, Filipiini ja Põhja-Ameerika laamade kokkusaamiskohas. Seetõttu esineb seal tihti tugevaid maavärinaid, mis tekitavad tõenäoliselt ulatuslike purustusi. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Jaapani on vulkaanirikas maa. Eriti palju vulkaane leidub Honshu saarel. Seal paiknevad sellised vulkaanid nagu Asama (2542 m), Bandai (1819 m), Daisen (1729 m), Fuji (3776 m) ja Jaapani pinnamood Kong (1125 m).
Viies tase enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Murettekitavad probleemid on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. Allikad http://paber.maaleht.ee/?page=Targu%20talita&grupp=targutalita&artikkel=2537 http://koi-z-are-us.20m
Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ning just nii moodustuski astmikpüramiid. Sellest saigi alguse klassikalises mõistes püramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146,6 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Sellest järgmine on vaarao Chephrenile kuulunud püramiid, mis on 143 meetri pikkune ning siis Mykerinose käsul ehitatud 66 meetrine püramiid. Need kolm kuulsaimat püramiidi paiknevad Gizas püramiidide väljal. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis
konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov; · mittekirjakeelsed liitsõnad kirjutatakse kokku: onju, nojah, eksole; · lahku hääldatud liitsõnad kirjutatakse lahku: sünni päev; · pealkirjad ja nimed märgitakse samade reeglite järgi nagu muudki sõnad. Nende alguses on suurtäht. Jutumärke ei kasutata. · arvud tuleb sõnadega välja kirjutada vastavalt hääldusele: kakskend=kaks, kaeksada=kolgend=öeksa. Varieerumise näiteid 1 ainult 467 aint 143 ainud 3 ainlt 1 ainuld 2 aind 36 ainut 7 Varieerumise näiteid 2 aitä 7 aitäh 1100 aitääh 2 aiteh 5 aktsiaselts 20 aksiaselts 10 aksjaselts 1 aktsiasts 1 akselts 1 Varieerumise näiteid 3 laupäev 22 lauppäev 11 lauba 7 laupäeval 24 lauppäel 3 lauppäeval 15 laupääval 1 laubäval 1 laupäevane 2 lauppane 1 Varieerumise näiteid 4 tähendab 529 tähendap 22 täendab 55 täendap 11 täemp 1 tähap 1 täheb 3 tähend 7 tähndab 9 tähnd 1
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusvaldkond Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse...
Tema punakas pea ja suured puhmas kulmud tõid välja selle, mis on iseloomulik kurjusele ning tema tegelaskuju karakterile. Eriti kenad nägid välja baleriinid oma imeilusates valgetes kleitides (tutudes) Väga värvikirevad ja ilusad olid ka : Ungari, Hispaania, Napoli ja Poola rahvariided. Lavastuse kostüümide jaoks läks vaja · 7600 kalliskivi, ainuüksi regentprintsessi kleidis on 230 kaunistuskivi · 900 g litreid ehk umbes 45 143 litrit · Umbes 500 m tülli (balletiseeliku riiet) · Umbes 2000 m kuld- jahõbepaela ning pitsi · 231 km niiti · 50 m² nahka Kostüüme on kokku 134, nende hulgas 35 luigekostüümi. Jalanõusid valmistati 90 paari. Tantsijate kostüümide valmistamisega tegeles 29 inimest ning töö kestis 6 kuud. Sain teada, et ... ... Tsaikovski ,,Luikede järve" partituur sai tänavu 135 aastaseks. Venemaal on peaaegu iga kümnes balletietendus ,,Luikede järv"
LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina..........................................................
Kodused ülesanded aines Rahanduse alused Head üliõpilased! Kodused ülesanded moodustavad aine koondhindest maksimaalselt 30%, sh-s hinnatakse: 1) lõppvas¬tus¬te õigsust; 2) lahendus¬käi¬gu loogilisust; 3) vormistamise korrektsust. Palun vormistada ülesannete lahendused kas käsikirjaliselt paberkandjal hästiloetava käekirjaga või arvutil MS Word formaadis (valemid Mic¬ro¬soft Equation 3.0). Iga ülesande lahenduse juures esitage kindlasti kasutatud valemid, arut¬lus¬käik ning muu olu¬line ja asjakohane informatsioon. Oluline on välja tuua nähtavalt ülesannete kogu lahen¬dus¬käigu osa, s.t ai¬¬nult vas¬tu¬se esitamisest hinnangu andmiseks ei piisa. Koduste ülesannete lahendused palun esitada hiljemalt reedel, 18.11.2016, kl 14.15 paber¬kand¬jal õppejõule või elektrooni¬li¬selt e-maili teel aadressil [email protected]. NB! Kui ülesandes ei ole märgitud teisiti, siis lihtsuse mõttes eeldatakse, et inflatsiooni ja makse ei o...
Kordamine. Eesti 19. sajandi I poolel 1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekon...
Ümberm. P Täisp. T Ruumala V Arv M_mark V_mark M_hind V_hind V_kulu #REF! #REF! #REF! 5 Te07 PV16 3600 154 0,3 #REF! #REF! #REF! 1 Te08 PV05 2700 122 0,33 #REF! #REF! #REF! 3 Te02 PV13 2300 125,6 0,21 #REF! #REF! #REF! 2 Te11 PV08 3000 133 0,3 #REF! #REF! #REF! 4 Te04 PV13 2500 125,6 0,21 #REF! #REF! #REF! 2 Te10 PV07 3900 143 0,28 #REF! #REF! #REF! 3 Te15 PV09 3000 135,7 0,35 #REF! #REF! #REF! 1 Te11 PV09 3000 135,7 0,35 #REF! #REF! #REF! 4 Te16 PV64 2500 143,6 0,32 #REF! #REF! #REF! 4 Te16 PV32 2500 168 0,25 #REF! #REF! #REF! 3 Te23 PV05 1400 122 0,33 #REF! #REF! #REF! 5 Te31 PV13 3200 125,6 0,21 #REF! #REF! #REF! 2 Te39 PV32 3800 168 0,25 #REF
259 152 1,7 257 151 1,7 255 150 1,7 254 149 1,8 252 148 1,8 250 147 1,8 249 146 1,8 247 145 1,8 245 144 1,8 244 143 1,8 242 142 1,8 240 141 1,9 239 140 1,9 237 140 1,9 236 139 1,9 234 138 1,9 233 137 1,9 231 136 1,9 230 135 1,9 228 134 1,9
lg 1 alusel. EELDUSED: 1. Kas nõude esitaja ehk E on kinnisasja omanik? (+)- kaasuse tekstis öeldud. 1.1 Kas esineb omandiõiguse rikkumine? (+) - jah, elanikud esitavad kaebusi, mis viitab rikkumisele + objektiivselt mõõdetav. 1.2 Kas nõue esitatakse rikkuja suhtes? (+) - jah, B on rikkumise põhjustanud isik. 1.3 Kas E-l puudub talumiskohustus? (- ei puudu) - AÕS § 143 lg 1 on erandiks ehk antud juhul on tegemist lõhnaga ning E-l pole võimalik nõuda lõhna kõrvaldamist. 1.3.1. Kas esineb E omandiõiguse rikkumine? (+) 1.3.2. Kas see kahjustab oluliselt kinnisasja kasutamist (kahjustamine -> kaebused)? (+) - on oht, et üürnikud ütlevad üürilepingu üles ning E ei saa elamu eesmärgipäraselt kasutada. 1.4. Kas saab kõrvaldamist majanduslikult eeldada? (+) - AÕS § 143 lg 2 1.4.1.
mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas.Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest .1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. KLIIMA Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on
valgumi d ne, mm Keskmine, mm Liiva (tsem.:lii Segu nr fraktsioo Suhe v) mass, V/Ts g n g Xxx 1:3 500:1500 0,59 295,00 125 117 121,0 165 0-0,8 1:3 500:1500 0,61 305,00 140 143 141,5 162 1:5 335:1675 0,97 324,95 135 135 135,0 Xxx 1:3 500:1500 0,52 260,00 119 118 118,5 166 1:3 500:1500 0,56 280,00 141 138 139,5 0,63-2,0 Xxx 1:5 335:1675 0,80 268,00 123 127 125,0
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SISEAUDIT Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit ...
1 Poorbetoon 1 163 163,3 45 44,7 40 40 145,4 292 497,9 163 45 40 101 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 874 1030,3 848,3 101 101 101 41 90 142 3 Mullklaas 42 41,3 92 91,3 143 142,3 71 536,6 132,3 41 92 142 100 98 100 4 Saepurubetoon 100 99,7 97 96 99 99,3 658 950,4 692,3 99 93 99 49 150 150 5 EPS1 50 49,3 149 149,5 151 150 34,56 1105,6 31,3
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
101- liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (EV Ps 4. pt) 12. Riigikogu valiti 2011. 06. 03. Täidesaatev võim: Kohtuvõim: õigusemõistmist teostav riigivõimu haru, peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline (13. peatükk $148). Kõrgeimaks kohtuastmeks on Riigikohus Tartus (18- liikmeline). Esimeheks Priit Pikamäe. Riigkohus koos õiguskantsleriga teostavad Põhiseaduslikkuse ehk konstitutsioonilist järelevalvet: $139, 142, 143, 149, 107 (ka Eesti Vabariigi president). Võimude lahususe vajalikkus: 1) takistab võimutäiuse koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte, välistades dikatuuri ehk isikuvõimu. 2) erinevad võimuharud piiravad ja tasakaalustavad üksteist, et vältida võimuliialdusi. 3) tagab kolme võimuharu vahelise tööjaotuse riigivõimu teostamisel. Iga võimuharu moodustamise kord ja ülesanded on sätestatud Põhiseaduses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
