Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II (1)

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II

71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus
1mm Hg = 133 Pa p=ρgh ρHg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg
1Pa=1N/m2
p=F/S
72. Avalda 1mm H­­2O rõhu põhiühikus
ρ=1000
73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km
S=4π r2
p=760mm Hg p=1at p=F/S
ρ=m/V m=?
R=6400km=6,4 x 108 cm
74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale.
75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega
76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa
77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa?
h=p/ρg
78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga?
80g/m2=0,08kg/m2
0,8N/m2
Vastus: 0,8 Pa
79. Mida nimetatakse partsiaalrõhuks?
Rõhku, mida mingi gaasisegu keemiline komponent avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal.
80. Arvutada aineosakese kontsentratsioon puhtas ja kuivas õhus. Õhk on normaaltingimustel. n - kontsentratsioon, N – osakeste arv
n=N/V [n]=1/m3=m-3
81. Kontrollida, kas seos p=n k T kehtib kuiva ja puhta õhu jaoks
p=101 kPa
T=273 K
n=2,68 x 1025m-3
k=1,38 x 10-23 J/K
82. Arvutada kuivas ja puhtas õhus olevate gaaside partsiaalrõhud ja kontrollida, kas nende ligikaudne summa vastab gaasi kogurõhule. k=1,38x10-23 J/K
85. Miks madalrõhkkonna piirkonnas on madal õhurõhk, kõrgrõhkkonna piirkonnas aga kõrge õhurõhk? Madalarõhkkonna piirkonnas on niiske õhu tihedus on väiksem ja seega ka rõhk on väiksem
86. Tooge näiteid erinevat liiki tööst

• Mehaaniline töö – jalgpallur lööb palli
  
• Soojusülekanne – päik soojendab maad
  
• Keemiline reaktsioon – uute ainete tekkimine või lagunemine
  
• Tuumareaktsioon – uute aatomituumade tekkimine
  

87. Nim mehhaanilise töö tunnused

• Mingile kehale mõjub teise keha või kehade poolt jõud
  
• Selle jõu mõjul esineb:
  

keha asukoha muutus

keha kiiruse väärtuse muutus

nii asukoha kui ka kiiruse muutus
88. Mida nim energiaks? Keha või jõu võime teha tööd
89. Nim töö ja energia ühik J
90. Nim mehaanilise energia liigid

• potensiaalne energia (sõltub kehade vastastikusest asendist)
  
• kineetiline energia (sõltub keha kiirusest)
  

91. Mida nim keha siseenegiaks? Aineosakeste potsensiaalse ja kineetilise energia summat
92. Suhestage terminid keha siseenergia ja soojusenergia . Soojusenergia seostub osakeste kineetilise energiaga, mis moodustab koos kineetilise energiaga keha siseenergia.
93. Nim siseenergia liike. Milliste objektide korral esinevad? Kineetiline (temperatuuri muutumine, keha soojenemine ja jahtumine) ja potensiaalne (aine oleku muutumine)
94. Mida näitab kütuse kütteväärtus? Näitab kui palju soojust eraldub kütuse massiühiku täielikul põlemisel.
95. Mis on täielik, mis mittetäielik põlemine? Täielik põlemine – lõpptulemus CO2, mittetäielik – lõpptulemus CO
96. Tooge näiteid siseenegia muundumise kohta mehaaniliseks energiaks. Automootoris kütus põleb, auto liigub edasi
97. Mida nim võimsuseks? Mida näitab võimsus? Füüsikaline suurus, mis näitab töö tegemise kiirus. Näitab ühes sekundis tehtud töö hulka
98. Nim võimsuse ühik. 1W - watt
99. Mida nim kasuteguriks? Mida näitab kasutegur? Kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe. Näitab, kui suure osa kogu tööst moodustab kasulik töö.
100. Tooge näiteid seadmete kasuteguri kohta (ligikaudne väärtus). 1 kg kütuse põlemisel saadakse mootoris soojust 45MJ, sellest hajub keskkonda mootori soojenemise, väljuvate heitgaaside näol 30 MJ. 15 MJ moodustab auto mootori poolt tehtav mehaaniline töö.
101. Millise suuruse abil iseloomustatakse soojusülekannet arvuliselt? 1J/1s=1W
102. Nim soojusülekande liigid.

• Soojusjuhtivus
  
• Soojuskiirgus
  
• Konvektsioon
  

103. Kuidas toimub soojusjuhtivus tahketes ainetes? Osakeste võnkumisega
104. Mida nim temperatuuri gradiendiks? Temperatuuri muutus pikusühiku kohta grad T = ΔT/Δl
ühik: 1K/m
Cº/m
105. Mida nim soojusvooks? Soojusvool ühe pinnaühiku kohta
106. Mis on soojusvoo ühik? 1J/1s=1W
107. Mida näitab õhu soojusjuhtivustegur k=0,024 W/m · K? Tegur k näitab, et kuubist, mille külg on 1m, läbib soojusvoog 0,024 W, kui temperatuuride vahe on 1 K
108. Mida näitab tegur U = 1,1 W / m2 · K? Tegur U näitab, kui suur on soojusvoog 1,1 W läbi piirde, mis 1m2, kui sise- ja ka välistemperatuuride vahe on 1K.
W – soojusvoog
m2 – tõkke pindala
K – temperatuuri vahe
109. Mida nim konvektsiooniks? suurte ainehulkade liikumisega kaasnevat soojuse levimist vedelikus või gaasis
110. Mis on vedeliku või gaasi konvektsioonilise ringlemise põhjus? Gaasid ja vedelikud soojenedes paisuvad , tihedus väheneb. Külma gaasi tihedus on suur, vajub alla ja lükkab soojema õhu ülesse
111. Miks tuule käes on külmatunne suurem kui seisva õhu käes? Naha juurest viiakse sooja õhu kiht ära
112. Villased rõivad on puuvillastest soojemad. Miks? Villased riided takistavad soojuse äravoolu meie kehalt
113. Kuuma jooki juue metallkruus kõrvetab huuli, portselankruus aga mitte. Miks? Metall on parem soojusjuht
114. Märg puitlaud tundub katsumisel külmemana kui kuiv. Miks? Vesi suurendab soojusjuhtivust
115. Puidu soojusjuhtivus on mitu korda parem kui sama puidu saepuru soojusjuhtivus. Jää soojusjuhtivus ületab värskelt sadanud lume soojusjuhtivust 22 korda. Mis põhjustab sellise erinevuse? Saepuru vahel on seisvat õhku, mis isoleerib soojusjuhtivust
116. Kui katsuda toas seisnud erinevaid materjale – puitu, metalli, riiet, siis tundub, et metall on külm, riie aga soe. Kas nende temperatuur on erinev? Kui katsuda samu materjale kuumas saunas , siis metall lausa kõrvetab, puit on kuum, kuid riie parajalt soe. Milline on selle nähtuse seletus? Metall on hea soojusjuht
117. Tellistest laotud korstnas on tõmme tugevam kui metalltorust tehtud korstnas. Miks? Mida kõrgem on suitsugaasi temperatuur, seda parem on tõmme. Metallikorstnas jahtub kiiresti
118. Kohv püsib läikivast metallist kannus kauem kuum kui portselankannus. Miks? Läikiv pind kiirgab vähem soojust kui matt pind
119. On kaks ühesuguse kujuga metallkannu, üks tumeda pinnaga, teine heleda läikiva pinnaga. Mõlemas kannus on kuum vesi. Kuidas teha kindlaks, kumma kannu kiirgusvõimsus on suurem ( kumb kiirgab ajaühikus rohkem energiat)? Kumb kiiremini jahtub, sel on suurem. Tumeda pinna kiirgusvõime on suurem
120. Tuletikk süttib, kui tõmmata tiku peaga piki tikutoosi karedat pinda. Seletada nähtust. Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad nii palju, et tekib isesüttimine
121. Miks autorehvid sõidu ajal soojenevad? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad
122. Mööda köit kiirelt laskudes, seda läbi pihkude libistades, võivad kätele tekkida isegi põletushaavad. Miks? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad
123. Miks süttivad Maa tehiskaaslased ja meteoriidid atmosfääri jõudes põlema? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad nii palju, et tekib isesüttimine
124. Ühes õpikus on kirjutatud: “Vesi soojeneb aeglaselt ja jahtub aeglaselt”. Kuidas tõlgendada seda lauset füüsikaterminite abil? Pole nii hea soojusjuht
125. Miks auruv vedelik jahtub? Et vedelikult väljuvad suurema ja alles jäävad väiksema kineetilise energiaga molekulid, siis siis allesjäänud molekulide keskmine kineetiline energia auramisel väheneb, st vedelik aurumisel jahtub.
126. Miks vedelike aurumiskiirus sõltub temperatuurist? Sest osakesed hakkavad kiiremini liikuma vee soojenedes ja see annab võimaluse teha hüppeid välja
127. Millest sõltub pinna kuivamise kiirus? Temperatuurist
128. Mida tähendab auramiskiirus? Mis on selle ühik? Näitab, kui palju aurab ajahetkel välja. Ühik on g/s
129. Miks auru kondenseerumisel vabaneb soojust? Soojenemisprotsessis kiirus suureneb ja sellel juhul vabaneb soojust.
130. Mille poolest erinevad aur ja gaas ? Gaas on gaasilises olekus aine, kus temp on kõrgem kriitilisest. Aur on ka gaasilises olukus aine, kuid kriitilisest madalam temp
131. Milline on aurustumissoojuse tähendus? Milline on ühik? on soojushulk , mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. g/s
132. Miks aurustumissoojus sõltub temperatuurist? mida suurem temperatuur, seda kiiremini hakkavad osakesed liikuma
133. Mille poolest aurustumissoojus ja keemissoojus erinevad? Keemissoojus – vedeliku aurustumis- soojus keemistemperatuuril. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub või antakse massiühiku vedeliku aurustumiseks või kondenseeru-miseks jääval temperatuuril
134. Miks jää sulamistemperatuur on 0ºC? sest nii on kokku lepitud
135. Milleks kulub energia, kui tahkis sulab?
136. Milleks kulub energia, kui aine soojeneb?
137. Mida nim absoluutseks niiskuseks? Ühes kuupmeetris gaasis leiduva veeauru mass grammides (g/cm3)
138. Mida nim küllastunud niiskuseks?
139. Mida nim absoluutseks küllastunud niiskuseks?
140. Mida nim suhteliseks niiskuseks? Õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe.
141. Mida näitab suhteline niiskus nt 30%? Näitab, mitu protsenti veeauru on õhus võrreldes hulgaga , mida õhk saab antud temperatuuril kõige rohkem sisaldada
142. Maapinnal on õhuniiskus 60%. Õhutemperatuur on 25ºC. Õhk tõuseb üles. Teatud kõrgusel on õhutemp 0ºC. Kui palju on igas kuupmeetris õhus vett auruna, kui palju veena? Andmed on tabelis või graafikuna. R= 60%; t= 25C; mitu grammi, veeaur on 1m3 õhus r= ρ/23g= 100%= 60%; ρ=13,8g/m3 ρküllastund= 4,84 g/m3 13,8- 4,84= 8,96 g/m3
143. Miks talvel on ruumides õhk kuiv? Talvel langeb kinnistes ja köetud ruumides suhteline õhuniiskus tunduvalt alla normi. Kütmine vähendab õhuniiskuse taset ruumis. Kuiv õhk alandab õhuväärtust
144. Kui suure õhuniiskuse juures tunneme ennast mõnusasti? Ruumis 40-60%
145. Millisel nähtusel põhineb psühromeetri töö? Mida väiksem on õhuniiskus, seda suurem on kuiva ja märja termomeetri näitude vahe
146. Kuidas moodustub kaste? Uduvihm langeb maapinnale väikeste piiskadena ega anna suurt vee kogust. Maapinnale moodustub setted
147. Kuidas moodustub härmatis? Härmatis tekib siis, kui õhus külmunud veeaur ehk jääkristallid kogunevad esemetele