Universum (1)

Ande Andekas-Lammutaja
Füüsika – Universum
Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju.
Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee ( orbiit ) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid.
Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss.
Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×109 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad. Pind sarnaneb Kuu pinnaga (teravate piirjoontega erinevate vanusega kraatrid ja mäeahelikud). Pinda katab tolm. Laamtektoonika puudub. Astangud ja tasandikud. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava . Meenutavad Kuu meresid. Koostis on 60–70% ulatuses metalle ja 30% ulatuses silikaate. Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C). Päeval on keskmine pinnatemp 623° K, öösel 193° K. Elu võimalikkus puudub.
Veenuse mass on 4.869e24 kg. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), veel on lämmastikku, vingugaasi, süsinikdioksiidi ja veeauru. Atmosfäär on 100 korda tihedam kui Maal. Kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Kaugus Päikesest on 108,200,000 km. Kaaslased puuduvad. Pind on suhteliselt sarnane Maaga. Leidub tuhandeid vulkaane . Leitud on tardkivimeid nagu Maalgi (graniit, basalt). Pinnatemperatuur on 480o C. Aastaaegade vaheldumine puudub. Elu võimalikkus puudb.
Maa mass on 5.9736×1024 kg, tihedus 5,515 g/cm3. Atmosfäär koosneb 77% lämmastikust ning 21% hapnikust, lisaks süsihappegaas ja veeaur. Kaugus Päikesest on