VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge enesehinnang, kirjutan põhjustest...
” 4 3 RKTKm 2-16-5794/104. Tartu, 22.november 2017 a. 4 Õpilasesinduse eesmärgid. Arvutivõrgus: https://tik.edu.ee/p/2-tallinna-inglise-kolledz (2.03.2020) Järeldus: Kuna PKS § 137 kõik eeldused on täidetud, saab Heli nõuda kohtus Kaja ainuhooldusõiguse saamist. Kaasuse asjaolud viitavad sellele, et Heli soovib, et Raju ei suhtleks Kajaga. Hüpotees II: Heli saab Rajult nõuda suhtlusõiguse lõpetamist PKS § 143 lg 3 alusel. PKS § 143 lg 3 lapsega suhtlemisõiguse lõpetamise eeldusteks on: ❏ Nõude esitajaks on üks lapse vanematest ❏ Isik, kelle vastu nõuet esitatakse kahjustab last ❏ Isiklike suhete lõpetamine lahuselava vanemaga on lapse huvides PKS § 143 lg 3 eelduste kontroll: ❏ Suhtlemisõiguse lõpetamise esimeseks eelduseks on see, et nõude esitajaks peab olema üks vanematest. Antud olukorral suhtlemisõiguse lõpetamist nõuab lapse ema Heli lapse isa vastu.
S6 0,46 0,65 116 128 140 490 115 128 140 123 145 163 S7 0,44 0,95 123 144 162 491 123 143 160 Tabel 2 Tihedus, painde- ja survetugevus erineva plastifitsaatori sisalduse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral Vesi- Mass Purustav jõud Paindetugevus Survetugevus Lisandi tsement- Tihedus Kesk- kesk- hulk Õhus Vees Paindel Survel Üksik Üksik
võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavärinad Jaapan on tuntud oma maavärinate poolest. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. Kanto maavärinaks loetakse maavärinat, mis toimus Tokyo ja Yokohama vahelisel alal. Jaapanlaste vana pärimuse järgi on 1. september õnnetu päev. Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina eeltõuge, mis oli sama tugev, kui tavaliselt peatõuked. Kuigi maavärin oli väga tugev, purunes Tokyo poolest miljonist majast ainult viis tuhat. Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku üksteist tuhat. Seal lõppes kurvalt ka 200 lapse koolireis. Nad
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud...
Emakakaelavähk Alustuseks peab kohe mainima, et emakakaelavähk on noorenemistendentsiga. Emakakaelavähki on diagnoositud ka 20 aastasel noorel naisel. Enamasti on emakakaelavähiga naine vanuses 45 ja 55 aasta vahel, kes on abiellunud ja sünnitanud oma esimese lapse küllalt vara, tavaliselt enne 20 eluaastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal Eestis 143 esmasjuhtu. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest ja on esinemissageduselt kaheksandal kohal. Soodustavad faktorid: * varajane suguelu algus * rohked seksuaalpartnerid * eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused * pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine * suitsetamine Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese
Andmebaasis liikumise tabelis olemasolev kirje lõpetatakse põhikarja mineku kuupäevaga (põhjus - põhikarja) ja tehakse uus liikumise kirje uue staatusega ja alguse kuupäevaga. ELaS-i soovitused sündmuste sisestamisel / parandamisel Praktilised soovitused andmete sisestamisel või parandamisel. Tutvu lammaste tõuraamatu hetkeseisuga. Kui palju on EV ja ET lambaid tõuraamatu A osas? Eesti tume A Utt-tall 143 A Utt 342 A Jäär-tall 4 A Jäär 23 Eesti valge A Utt-tall 198 A Utt 573 A Jäär-tall 21 A Jäär 28
2,5 333 2,5 209 3 290 3 179 3,5 254 3,5 155 4 213 4 136 4,5 167 4,5 133 5 153 5 137 5,5 178 5,5 143 6 205 6 152 6,7 232 6,5 160 7 261 7 169 7,5 294 7,5 177 8 324 8 185 8,5 350 8,5 194 9 375 9 202
maailmameistriks kroonitud mehe oma viiendal olümpial kokkuvõttes teise kümnesse Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 18. kaarrada 41 115 (22+24+20+24+25) Jalgrattasport REIN TAARAMÄE sai eraldistardist sõidus kõrge 17. koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus talle 48. koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17. eraldistardist sõit (47,3 km) 39 1:05:47.33 (+ 3:35.90) 48. maantee grupisõit (245 km) 143 6:30:49 (+ 7:00) TANEL KANGERT lõpetas üliraske grupisõidu 69. kohaga, mis on 21-aastasele tulevikumehele hea saavutus Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 69. maantee grupisõit (245 km) 143 6:36:48 (+ 12:59) GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53)
Avaldus lõpeb lugupidamisavaldusega või komplimendiga. Peale viisakusavaldust kirjutatakse koostaja allkiri ja nimi. Nimi võib olla täisnimi või viisakustiitel koos perekonnanimega. Avalduse näidis. Lp.Katrin Must G4S Tammede pst 143 101202 Tallinn Avaldus Lugesin Infopressi tööpakkumiskuulutusest, et seoses töömahu suurenemisega vajate vetelpäästjat. Olen töötanud erinevatel rannadel. Viimases hooajas töötasin Toila rannas ning oman väärtuslikke erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi. Käesoleva aasta veebruaris läbisin kutseeksamid ja omandasin vetelpäästja kutsetunnistuse.
TEHNOMATERJALID Variant 1. 1. Nimetage neli maakeres levinumad metalli. Fe; Al; Mg; Ti. 2. Missugused metallid voi sulamid moodustavad mustmetallide gruppi? Fe ja selle sulamid (malm, teras). 3. Milliseid sulameid nimetatakse messingiteks, nende liigikaudne koostis? Messing -- vase ja tsingi sulam, tsingi sisaldusega Zn = 39-45%. Samuti messing legeeritatakse +Al, +Sn, +Pb, +Ni. 4. Milliseid sulameid nimetatakse duralumiiniumiteks, nende liigikaudne koostis? Duralumiinium on Al+Cu+Mg sulam (seal on ka lisandid: Fe<0.5%; Si). Cu = 3.8-5%; Mg = 0.4-1.8% 5. Kirjutage terase keemiline koostis. Fe < 98%; C = 0.05-2.0%; Si = 0.15-0.4%; S < 0.05%; Mn = 0.3-0.8%; P < 0.05%. 6. Millist terast nimetatakse konstruktsiooni teraseks? Kon...
Moolide arv: Clapeyroni võrrand: R universaalne gaasikonstant = 8,314 J/mol*K Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: 300ml kuiv kolb korgiga, CO2 balloon, baromeeter, termomeeter, 250ml mõõtesilinder, tehnilised kaalud. Kasutatud ained: CO2, toatemperatuuril olev vesi. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul 300 ml korgiga varustatud kolvi ( m1= 143,58 g) ning tegin viltpliiatsiga märke kolvi kaelale korgi alumise serva kohale. Seejärel juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuli jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Nõuete mittetäitmisel võis juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi veel 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi
õhusaastatus. · Austus looduse vastu on jaapanlaste loomuses sügavalt juurdunud ning tänu sellele on kaua vastu seistud paljudele saastavatele tegudele. · Näiteks on õnnestunud 20 aasta jooksul takistada Tokyo Narita lennujaama laiendamist . · Samuti on vikerkaared J aapanis harv nähtus. Ilmastikukatastroofid · 1923. aas tal hävine s 7,9-pallis e s maavärinas pe aae g u täie likult pe alinn To kyo , kus purune s 576 262 maja ja hukkus 143 000 inime s t. · 1995. aas tal tabas s ama s aatus Ko be linna, kus purune s 488 222 maja ja hukkus 6427 inime s t. · Kuna Jaapan as ub Vaiks e l o o ke anil s ündivate tro o pilis te to rmide taifuunide te e l, s iis hilis s uve l ja varas üg is e l Jaapanit tabavad taifuunid põ hjus tavad üle ujutus i ja maalihke id ning hävitavad viljas aake ja purus tad maju. Veestik · Kuna Jaapan ko o s ne b
40 2 40 40 145.4 292 497.9 3 40 4 101 5 101 101 874 1030.3 848.3 6 101 7 142 8 143 142.3 71 536.6 132.3 9 142 10 100 11 99 99.3 658 950.4 692.3 12 99 13 150 14 151 150 34.56 1105.6 31.3 149 198 198.5
Essee platseebost, platseebo efektist psühhiaatrias Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituut Koostaja: Maria Urbel Arstiteaduses laiemalt 19. sajandil kasutusele võetud sõna platseebo tuleneb ladinakeelsest sõnast placere, mis tähendab meele järele olema, rahuldama (ingl. k to please) (Herbert & Gaudiano, 2005). Platseebo efekt on mõiste, mis ka parima lahtiseletuse juures jätab ruumi küsimustele ja mitmeti tõlgendamisele - see on miski, mida pole tegelikult suudetud lõpuni seletada. Sellegi poolest ei peaks seda sellevõrra alatähtsustama, efekt võib oma olemuselt olla üsna võimas nähtus. Kõige tavalisema ja tüüpilisema kirjelduse järgi on platseebo patsiendile ettenähtud ravim või patsiendil rakendatav ravimeetod, millel pole tegelikult aktiivset toimet ("ravimi" puhul puudub oluline farmakoloogiline aktiiv...
OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -377 336 -279 316 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 137 079 143 538 6 Kasum (kahjum) põhivara müügist -12 0 13, 17 Kokku korrigeerimised 137 067 143 538 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 83 313 -122 894 2, 4 Varude muutus -19 707 -13 298 5 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -129 484 215 968 10
-158 178 -60 -54 159 -57 -29 99 -48 186 63 167 -174 153 177 40 79 -84 173 188 -152 -91 152 -164 198 -140 143 101 -154 105 173 -63 21 -117 130 -175 70 122 198 38 -64 2 -17 87 12 -91 130 61 162 -195 194 -29 -129 39 17 -187 179 -19 158 -109
Harju Sommerlingi 85 19 127 320 1564 3716 364 Harju Tln Linnuv 85 27 186 248 1716 4426 147 Harju Vaida 85 24 217 268 1193 3837 1272 Harju Vasalemma 85 14 108 280 1077 4061 1647 Harju Aasmae 86 22 214 331 812 4401 980 Harju Alavere 86 21 220 307 950 3976 2850 Harju Ardu 86 22 143 175 612 4116 2490 Harju Arukula 86 23 222 280 1648 4148 3282 Harju Habaja 86 29 181 247 597 3637 1449 Harju Haiba 86 16 170 266 914 4042 2586 Harju Kehra 86 23 174 301 1520 4077 1795 Harju Koidula 86 21 150 315 677 4539 1349 Harju Kungla 86 17 150 191 675 4001 1008 Harju Kuusalu 86 21 210 283 1060 5046 6560
Tema väiksem vend on teine Läänemeres elutsev heeringlane kilu. Kellel huvi, saab lugeda ka räime nimede kohta läbi aegade, millised on olnud ta nimed läbi aegade. Kartuli kohta on raamatus pikk peatükk. Sealhulgas pikk seletus kartuli minevikust, statistikast ning kuidas ta tuli eestlaste toidulauale. Millegipoolest on Eestis kartuli tarbimine viimase tosina aasta jooksul vähenenud rohkem kui poole võrra. 143 kilolt 1995. aastal 67 kiloni 2007. aastal. Kokku kasvatatakse Eestis ligi sadat kartulisorti, neist päris kodumaist päritolu on kümmekond. Köögiviljad, aedviljad ja juurviljad on pikim peatükk raamatus. Järjest rohkem kasutavad inimesed võimalust tellida endale mahekast (näiteks Tagurpidi Lavkalt, Maakaubalt või OTTilt ehk ühendusega Otse Tootjalt Tarbijale). Aedvilja kohta on näiteks kirjas, et aedvilja puhul kehtib rusikareegel,
Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................
) - 2. Miks varisesid Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Peale Berliini müüri lagunemist muutusid meeleavaldused ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisi tegema. Kommunistlike katusorganisatsioonide lagunemine, Lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingi Organisatsioon ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 4.Kas Gorbatšovi otsus loobuda Brežnevi doktriinist tulenes NSV Liidu nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta. - Lk 143 1.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid NSV Liitu 1990. aastate algul. - 2.Millised reformid ja muutused NSV Liidus näitasid ühiskonna demokratiseerumist? Tooge näiteid. Glasnost, sõnavabaduse avardamine ja avalikustamispoliitika, perestroika ja tsensuuri lõdvendamine Heaoluühiskond + Kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad Sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu manipuleerisid. märgatav kasv
positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi. 11 kuud kestnud lahingut võib pidada üheks kõige kauem kestnud veriseks heitluseks kogu inimkonna ajaloos. Mõlemad pooled kandsid kolossaalseid kaotusi. Seetõttu hakati seda lahingut nimetama "Verdunihakklihamasinaks". Saksamaa paiskas lahingusse 50 diviisi ja kaotas koos hukkunute ja haavatutega enam kui 600 000 meest (sh 143 000 tapetut, ülejäänud jäid kas teadmata kadunuks või said raskelt haavata). Prantsusmaa saatis lahingusse 69 diviisi ja kaotas umbes 478 000 sõdurit (sh 161 000 hukkunut, 101 000 teadmata kadunut ja 216 000 haavatut). Suurbritannia kaotus oli 186 000 sõdurit. Saksa-Prantsuse erisuhted Kuna peaaegu kõik Euroopa ajaloo tähtsamad sõjalised konfliktid on kas otse või kaudselt alanud tüliga Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, otsustas Teise maailmasõja järel liidukantsleriks saanud
Lisatud Mõõdetud mõõtelahus erijuhtivus ml , S/m 0 41 0,5 42 1 44 1,5 46 2 55 2,5 64 3 74 3,5 84 4 94 4,5 105 5 117 5,5 143 6 168 6,5 194 7 224 7,5 246 8 273 8,5 299 9 324 9,5 349 10 368 Tugeva happe tiitrimine tugeva alusega. Kasutatud mõõtelahus NaOH M 0,1035n Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , µS/m 0 548
Rootsi ja Eesti kohtusüsteemi võrdlus Kohtusüsteemid erinevad riigiti üksteisest. Erinevused tulenevad juba põhialustest. Ühest õigusperekonnast pärit olevad õigussüsteemid sarnanevad üksteisele kõige rohkem. Eesti on näiteks Germaani õigusperekonnast Rootsi aga hoopis Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, sveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis...
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis............................................................................................................. ...
99,1 9,7 99,6 6 100,7 101,64 12 klaas 6 6 100,7 101 102 102 150,4 61515,83 2445 2450 6 100,8 101,7 90,6 40,3 143 14 vahtklaas 90,92 90,8 40,9 40,7 142,6 143 67,7 527765,3 128 128 90,76 41 142,67 135,1 46,82 187 18 kivivill 135,4 136 46,68 46,8 188 188 195 1054471 185 185 136,48 46,9 189
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
75% maksimaalsest pulsisagedusest. Mõõduka treeningu puhul väiksema pulsisagedusega ja intensiivsema treeningu puhul suurema pulsisagedusega. Maksimaalset pulsisagedust leitakse lahutades arvust 220 maha vanus. (nt. 50 aastasel inimesel on maksimaalne pulsisagedus 220-50=170) Sobivat pulssi aitab leida tabel: Vanus 60% 70% 75% aastates pulsisagedusest pulsisagedusest pulsisagedusest 30 114 133 143 35 111 130 139 40 108 126 135 45 105 123 131 50 102 119 128 55 99 116 124 60 96 112 120 5 Jõutreening
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast o...
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 696 136 600 136 0 0 false 5.0 0.0 L 696 168 600 168 0 0 false 5.0 0.0 L 696 200 600 200 0 0 false 5.0 0.0 L 696 232 600 232 0 0 false 5.0 0.0 L 696 360 584 360 0 0 false 5.0 0.0 L 696 392 584 392 0 0 false 5.0 0.0 L 696 424 584 424 0 0 false 5.0 0.0 L 696 456 584 456 0 0 false 5.0 0.0 x 554 143 580 149 0 24 a0 x 545 368 572 374 0 24 b0 154 816 120 880 120 1 2 0.0 150 816 152 872 152 1 2 0.0 w 696 112 696 136 0 w 736 360 696 360 0 w 736 128 816 128 0 w 696 112 760 112 0 w 760 112 816 112 0 w 816 144 760 144 0 w 760 144 760 112 0 w 736 360 736 168 0 w 736 168 736 160 0 w 736 160 816 160 0 w 736 128 736 160 0 M 880 120 936 120 0 2.5 w 872 152 888 152 0 w 896 320 864 320 0 w 896 296 896 320 0 w 896 288 864 288 0 w 896 256 864 256 0 w 896 280 896 256 0 152 896 288 944 288 1 3 0.0
· Erinevad neutronite arvu poolest tuumas. Peale neutronite leidub Click to edit Master text styles prootoneid, mille arv on võrdne alati Second level elemendi järjenumbriga elementide Third level perioodilisussüsteemis. Fourth level Fifth level · Uraan-235 näitab, et tuumas on kokku 235 neutronit ja prootonit st 92 prootonid ja 143 neutronit. · Uraan-238 näitab, et tuumas on kokku 238 neutronit ja prootonit st 92 prootonit ja 146 neutonit. Tuumareaktsioon reaktoris käib nii: Uraani tuum kiirgab iseeneslikult neutroneid ja laguneb. Kui · vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka see tuum ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi ja nii tekib ahelreaktsioon. Tuumareaktsioonil vabaneb energia gammakiirgusena. Kui ·
finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 21 Lisa 1 Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 AKTIVA 2000 1999 Käibevara 1. Raha ja pangakontod 61 464 kr 7 297 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 143 761 kr 60 645 kr KOKKU rühm 3. 143 761 kr 60 645 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 937 kr 32 kr 6.2
7 7 14 21 28 35 42 49 56 63 70 77 84 91 98 105 112 119 126 8 8 16 24 32 40 48 56 64 72 80 88 96 104 112 120 128 136 144 9 9 18 27 36 45 54 63 72 81 90 99 108 117 126 135 144 153 162 10 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 11 11 22 33 44 55 66 77 88 99 110 121 132 143 154 165 176 187 198 12 12 24 36 48 60 72 84 96 108 120 132 144 156 168 180 192 204 216 13 13 26 39 52 65 78 91 104 117 130 143 156 169 182 195 208 221 234 14 14 28 42 56 70 84 98 112 126 140 154 168 182 196 210 224 238 252 15 15 30 45 60 75 90 105 120 135 150 165 180 195 210 225 240 255 270
finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 21 Lisa 1 Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 AKTIVA 2000 1999 Käibevara 1. Raha ja pangakontod 61 464 kr 7 297 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 143 761 kr 60 645 kr KOKKU rühm 3. 143 761 kr 60 645 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 937 kr 32 kr 6.2
138 1: (____) ( 2 0) V = 70 "inst_30>from1" 139 2: (____) ( 0 3) V = 66 "inst_30>from2" 140 3: (I___) ( 0 0) V = 70 "inst_30>from3" VAR# 105: (________) "inst_31>o" GRP# 64: BEG = 141, LEN = 4 ----- 141 0: (I___) ( 2 1) V = 58 "inst_31>from0" 142 1: (____) ( 2 0) V = 62 "inst_31>from1" 143 2: (____) ( 0 3) V = 58 "inst_31>from2" 144 3: (I___) ( 0 0) V = 62 "inst_31>from3" VAR# 106: (________) "inst_32>o" GRP# 65: BEG = 145, LEN = 4 ----- 145 0: (I___) ( 2 1) V = 53 "inst_32>from0" 146 1: (____) ( 2 0) V = 57 "inst_32>from1" 147 2: (____) ( 0 3) V = 53 "inst_32>from2" 148 3: (I___) ( 0 0) V = 57 "inst_32>from3"
/ tunde 1..* de ja / palk / preemia .... Tariifid (tunnitasud) sõltuvalt palgaastest Astmed Tariifid 1 23 2 32 3 41 4 48 5 54 6 60 7 68 8 78 9 90 10 101 11 105 12 117 13 143 14 158 15 180 Firma OÜ Oksaauk normtunnid 160 ültundide koefitsent 3 maksuvaba 2000 tulumaksu % 22 Preemia 50000 Töötaja Palga aste Tariif Tunde Palk Ilves Tom #N/A #N/A 162 #N/A Kana Kalju #N/A #N/A 160 #N/A
End. Tallinna Piimatööstus Kalev AS 879 348 624 890 926 Jüri Saku Õlletehas 252 768 532 770 912 Liviko AS 143 539 918 504 619 Tallinn Tallegg 663 515 533 500 572 Loo, linnuvabrik CocaCola HBC Eesti 210 425 414 Tallinn AS 688 Tallinna Külmhoone 357 386 jäätis
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TEATER LÄBI OMA AJALOO Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2009 SISSEJUAHTUS 3 1. TEATRIST ÜLDISELT 4 2. TEATRI SÜND (ANTIIKAEG) 4 2.1. Jumalateenistus teatrina 4 2.2. Kostüümid 4-5 2.3.Kreeka teatrid 5 2.4. Roomlased 5 3. KESKAEG 5-6 3.1. Klassitsism 6 4. EESTI TEATER 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD Lisa 1 pildid 9 2 Sissejuhatus Teater on meie ajal olnud ainult mee...
Riik Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. SÜMBOLID Venemaa lipp: valge-sinine-punane
tähtsamaks Petrogradi vallutamist. Mannerheim tahtis kaasa aidata Venemaa vabastamisele bolsevismist, kuid tema plaanid ebaõnnestusid. Põhjuseks olid nii sise- kui välistegurid: vastuolud Soome ühiskonnas, vene valgete soovimatus Soome iseseisvust tunnustada ning Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vastuoluline Vene poliitika. 25. juulil 1919 seisid presidendivalimistel vastamisi Mannerheim ja juuraprofessor Kaarlo Juho Ståhlberg. Viimane sai 143 ja Mannerheim 50 häält. Pettunud Mannerheim sõitis välismaale ning õhutas Pariisis, Londonis ja Varssavis Vene-vastase interventsiooni ideed. President Ståhlbergi aktiivsel osalemisel loodud vabariiklik Soome, kus sotsiaaldemokraadid asusid peagi taas olulist rolli mängima, ei olnud selline riik, mida Mannerheim oli ihaldnud. 1920. aastatel oli Soome ühiskond veel liiga lõhenenud, et valge aate eestvõitleja
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Aaloe.......................................................................................................................... 3 Rabarber..................................................................................................................... 3 Ojamõõl...................................................................................................................... 4 Nurmenukk................................................................................................................. 4 Kummel...................................................................................................................... 5 Piparmünt................................................................................................................... 5 Kokkuvõte..........................................
Oodatava eluea vahe on ainult 0.7 aastat. Mõlemad kuuluvad väga kõrgesse regiooni. Õpinguaastad on Norras pikemad, 0.57 võrra suurem kui Saksamaal. RKT elaniku kohta on vahe 12.703. Eestiga võrreldes on Saksamaa inimearenguindeks 0.07 kõrgem ning asub 25 kohta eespool. Sakamaal on oodatav eluiga 5.6 aastat pikem. Õpinguaastad on Eestiga võrreldes pikemad, 0.12 võrra suurem kui Eestis. RKT elaniku kohta on Saksamaal ligi 2 korda suurem kui Eestis. Tansaaniaga võrreldes on Saksamaa 143 kohta kõrgemal. Tansaanias on väga madal IAI ning asub madalas regioonis. Oodatav eluiga on 22.2 aastat pikem kui Tansaanias. Õpinguaastad on Saksamaaga võrreldes ligi kaks korda lühem. RKT elaniku kohta on Tansaanias 33.526 võrra väiksem kui Saksamaal. Brasiiliaga võrreldes on Saksamaa 75 kohta eespool. Brasiilia asub kõrges regioonis. Oodatav eluiga on Brasiilias 6.9 aastat lühem. Õpinguaastad on Brasiilias lühemad, 0.265 võrra lühem kui Saksamaal
Kordamine Inimese talitluse regulatsioon Lk 90-143 1. Mis on homöostaas? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse? Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid. 2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elut...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed Referaat Tallinn 2016 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Vanema hooldusõiguse kontseptsioon.....................................................4 2. Hooldusõiguse äravõtmine.......................................................................4 3.Vanema hooldusõiguse äravõtmise tagajärjed.........................................5 3.1 elatisraha(alimendid)..........................................................................5 Kasutatud kirjandus:...................................................................................7 2 Sissejuhatus ...
Veidi teemakohast infot kokku kogutuna Kõrgeimad etanooli saagid on Eestis saadud talitritikale (Lamberto) 3 283-4 756 l/ha ja talinisu (Bjorke) 3 059-4 143 l/ha sortidelt. Kõigi suviviljade etanoolisaagid olid peaaegu poole madalamad taliviljade etanoolisaagist. Etanooli kasutamise idee sisepõlemismootori kütusena on kaunis vana idee. Henry Fordi auto Mudel T oli disainitud etanooli kasutamiseks. Ta valis "ajutise odava lahendina" naftabensiini ja nii algas ka naftaajastu. · Mets moodustab 80 % maailma biomassist. Seetõttu moodustab ta küllaldaselt saadava,
Harju Sommerlingi 85 19 127 320 1564 3716 364 Harju Tln Linnuv 85 27 186 248 1716 4426 147 Harju Vaida 85 24 217 268 1193 3837 1272 Harju Vasalemma 85 14 108 280 1077 4061 1647 Harju Aasmae 86 22 214 331 812 4401 980 Harju Alavere 86 21 220 307 950 3976 2850 Harju Ardu 86 22 143 175 612 4116 2490 Harju Arukula 86 23 222 280 1648 4148 3282 Harju Habaja 86 29 181 247 597 3637 1449 Harju Haiba 86 16 170 266 914 4042 2586 Harju Kehra 86 23 174 301 1520 4077 1795 Harju Koidula 86 21 150 315 677 4539 1349 Harju Kungla 86 17 150 191 675 4001 1008 Harju Kuusalu 86 21 210 283 1060 5046 6560
San Marino : 29 241 Ukraine 47 823 108 47 442 079 Armenia 3 210 300 3 212 200 Azerbaijan 8 202 500 8 265 700 Georgia 4 352 600 4 315 200 7 456 050 7 425 487 7 397 651 7 365 507 7 334 937 7 306 677 7 276 195 7 241 295 71 610 009 72 519 974 69 689 256 70 586 256 71 517 100 72 561 312 73 722 988 74 724 269 3 134 975 3 149 143 3 152 625 3 170 050 3 184 701 : 2 831 741 : 76 875 78 549 81 222 83 137 84 484 84 082 85 015 : 9 800 073 9 750 540 9 714 461 9 689 770 9 671 912 9 480 178 9 481 193 9 465 150 3 842 532 3 842 650 3 844 017 3 843 846 3 843 998 3 844 046 3 843 183 3 839 265 2 041 000 2 100 000 2 126 708 2 153 139 2 180 686 2 208 107 1 794 180 1 800 000
Aritmeemtiline keskmine 103,0569 74 Teine kvartiil 103 140 Kolmas kvartiil 158 19 162 131 Kuva punaselt arvud, mis jäävad teise ja kolmanda 181 kvartiili vahele 143 181 88 139 38 Kuva siniselt arvud, mis on väiksemad kui esimene 180 kvartiil 178 45
Riigi jook on roheline tee. Must tee, kohvi, limonaad, ja õlu on populaarne. Piim ja piimatooted on saanud populaarseks viimastel aastatel Maavärinad Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Kasutatud materjalid 1) http://www.everyculture.com/wc/Japan-to-Mali/Japanese.html 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan 3) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f9/LocationJapan.png
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
