Jaapani katastroof (0)

Jaapani katastroof

Referaat
Koostaja :
Pärnu 2011-04-20
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………….lk1
Miks maavärin tekib…………………………………………………………………….…lk2
Jaapan………………………………………………………………………………………lk3
Maavärin Jaapanis ………………………………………………………………………….lk4
Probleemid tuumajaamadega………………………………………………………………lk5
Imelised pääsemised…………………………………………………………………….....lk6
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………lk7
Sissejuhatus
Minu selle aasta uurimustöö teemaks on Jaapan. Selle teema valis just sellepärast, et tegu on väga aktuaalse teemaga. Viimastel nädalatel oleme kuulnud väga palju Jaapanis toimunud tugeva maavärina kohta, mis asus mõne kilomeetri kaugusel rannikust , mis omakorda tekitas tohutu hiidlaine . Hiidlaine kihutas kuni 700 km/h ranniku poole ja pühkis ära kõik, mis teepeale jäi. Tahan anda täpsemat ülevaadet sellest, miks selline katastroof tekkis ja miks oli nii palju hukkunuid . Jaapani maavärin oli üks tugevamaid, kui see ei ole ainuke suur probleem, sellele järgnev vajab tõsist tegevusplaani ja tohutuid finantse.
1
Miks maavärin tekib?
Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist selle kõrval vajuma, tekitavad kivimites suured pinged . Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks.
Kivimite purunemisel vabanenud energia läbib ringikujuliste lainetena maa sisemust ja võib tekitada maapinnal purustusi.
Seismilist lainetust  kutsuvad esile isegi väga väikesed liikumise maapõues. Lainetus saab alguse maavärina koldest e fookusest ja jõuab maapinnale kõigepealt otse kolde kohal asuvas epitsentris e keskmes. Seal ongi maapinna vappumine ja kõikumine kõige tugevam. Kaugemal lainete jõud raugeb ja purustusedki on väiksemad. Seismilised lained liiguvad maavärina fookusest kaugemale sarnaselt tiiki visatud kivi tekitatud lainetele. Seismilised lained on kolmemõõtmelised.
Ookeanipõhjas toimunud maavärina tagajärjel tekivad sageli hiigellained e tsunamid, mis võivad liikuda mitmesajakilomeetrilise tunnikiirusega ning olla rannikule jõudes mitmekümnemeetri kõrgused. Rannikut ründavad tsunamid põhjustavad suuri purustusi ja arvukalt inimohvreid.
Maavärinad koosnevad alati mitmest üksteisele järgnevast tõukest. Iga üksik maavärinatõuge kestab vaid mõne sekundi. Sellele järgnevad nn järeltõuked, mis võivad toimuda mitmeid päevi (isegi kuid ja aastaid) hiljem. Esineb ka nn eeltõukeid, mis annavad märku toimuvast suuremast maavärinast.
Igal aastal raputab Maad enam kui 100 000 maavärinat, seega ligi 300 maavärinat ööpäevas. Õnneks on suurem osa neist nõrgad. Inimesed neid isegi ei märka. Kuid aasta jooksul on ka selliseid maavärinaid, mis toovad kaasa suuri purustusi ja inimohvreid.
2
Jaapan
Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kagu-idas vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapani lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshü, Hokkaido , Kyüshü ja Shikoku. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuij mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000  maavärinat. , kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo , kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest.
3
Maavärin Jaapanis
Maavärina tugevuseks Jaapanis mõõdeti momendimagnituudi skaalal 8,9, mis teeb sellest ka maailma ajaloo ühe võimsama tõuke, inimohvreid loeti õhtuks juba sadades. Epitsenter asus Tokyost 373 km kaugusel ja 24,4 km sügavusel mere all, kus Vaikse ookeani laam ennast Jaapani saarte alla murrab. Ootamatult see ei tulnud, sest maa on samas regioonis värisenud kolm päeva järjest, eilseks oli USA geoloogiateenistus kokku lugenud 83 tõuget, ja järeltõu-ked polnud ikka veel vaibunud. 
Kuna Jaapan on tõsiselt panustanud eelhoiatussüsteemide rajamisele, seiskas maavärin kohe tuumajaamade töö ja rongiliikluse, sajad tuhanded inimesed põgenesid hoonetest, vähemalt 50 riiki ja territooriumi Vaikse ookeani piirkonnas sai tsunamihoiatuse ja riik suunas kohe oma kaitsejõudude üksusi tugevalt räsida saanud piirkondadesse appi.
Sendais varises kokku üks väiksem hotell , paljudes kohtades puhkes tulekahjusid, küm-me meetrit kõrge tsunami tabas esimesena Miyagi prefektuuri rannikut, paisates väiksemaid laevu kaldale ja purustades isegi enam hooneid kui maa-alune tõuge. Sendai lennuväljalt rebis laine kaasa nii autosid kui ka väikelennukeid, Fukushima prefektuuris tekitas maavärin suuri pragusid maanteedel, Kamaishi sadamast rebis laine terve hulga autosid merre. 
4
Mure tuumajaamadega
Ka Tokyos kõikus enamik hooneid, kuid jäi siiski püsti, küll kukkus sisse osa Kudan Kaikani hallist . 332,5 meetrit kõrge, Eiffeli torni meenutav Tokyo Tower sai kergemaid kahjustusi, ehitamisel olev 634 meetri kõrgune pilvelõhkuja Tokyo Sky Tree pääses aga väidetavalt ilma igasuguste purustusteta, kõik 500 ehitajat jäid ka terveks. 
Eile õhtuks oli Jaapani rannikult leitud juba ligi 300 surnukeha ja kannatanute otsingud jätkusid. Miyagi prefektuuri aladel põhjustas maavärin ka väiksema tulekahju Onagawa tuumajaamas, sellest lõuna pool Fukushima tuumajaamas tekkis aga jahutussüsteemi rike , mistõttu kuulutati välja ka tuumaenergia eriolukord , radiatsioonileket siiski ei täheldatud. 
Kuigi rongiliiklus lubati esimesel võimalusel taastada, soovitasid võimud inimestel siiski töökohal ööbida. „Kui te üritaks jala koju minna, tähendaks see seda, et kõnniteed oleks sama paksult rahvast täis kui rongid tipptunnil,” märkis riigiminister Yukio Edano pressikonverentsil. 
Varem oli Jaapani tugevaimaks teadaolevaks maavärinaks 1923. aasta suur Kanto ¯ tõuge, mille magnituudiks mõõdeti 7,9, kuid siis oli riik tunduvalt kaitsetum, maavärinas hukkus tookord kuni 100 000 inimest. 
Jaapanit tabab igal aastal enam kui tuhat maa-alust tõuget, mistõttu traditsiooniliselt on maju ehitatud paberist, uuemal ajal on aga hoonetele esitatud ülimalt karmid kõikumistaluvuse nõuded.  
Eilse maavärina järgne tsunami jõudis Taiwanile, Filipiinidele, Wake’i atollile, Aleuutidele ja Hawaii saartele vähem kui meetrikõrgusena. 
Venemaal jõuti küll igaks juhuks evakueerida rannikuilt 11 000 inimest. 
5
Imelised pääsemised
*Fukushima prefektuuris Minamisoma linnas elanud Hiromitsu Shinkawa (60) lahkus pärast tsunamihoiatust koos naisega kodust.
Põgenemisel otsustasid nad siiski veel kord koju tagasi pöörduda, et võtta kaasa mõned asjad. Tegu oli saatusliku valearvestusega, sest nad jäid tsunami kätte, vahendab Bild Online.
Purustav hiidlaine lõhkus nende eluaseme ja vedas nad avamerele. Mees kaotas naise silmist, kuid tal endal õnnestus klammerduda kodumaja katuse külge.
Jaapani mereväelased leidsid Hiromitsu Shinkawa 48 tundi hiljem 15 kilomeetri kaugusel rannikust. Külmast kange mees andis endast märku punast lippu lehvitades.
Shinkawa sõnul ei olnud mitu möödunud laeva ega helikopterit teda märganud.
Päästetud mees toimetati haiglasse. Tema abikaasa on kahjuks jäljetult kadunud.
Mereväelaste sõnul on Hiromitsu Shinkawa pääsemine tõeline ime, mille tegid võimalikuks ilus ilm ja nõrk lainetus.
*Vaadates tv 3 dokumentaalfilmi sain huvitavaid pääsemiselugusi teada ja üks huvitav lugu oli kui naine jooksis oma kodust välja, kui ta nägi suurt lainet. Ta jooksis koos teiste inimestega lähedal asuvasse pangahoonesse. Ta jõudis kolmandale korrusele kui talle öeldi et jookske neljandale korrusele. Kui ta oli neljanda ja kolmanda korruse vahepeal tabas laine maja. Vesi tormas akendest sisse nii kolmandal, kui ka neljandal korrusel, kuid naine jõudis imekombel viimasele korrusele kus ta viibis mitmeid päevi 500 inimesega. Neil oli 15 inimese peale 1,5L vett.
6
Kokkuvõte
Tänaseks on maailm katastroofi kogemuse võrra rikkam. Kellelgi ei ole õigust arutleda teemal, et inimene on looduse kuningas. Loodus teeb oma korrektuurid, valides ise kus maa väriseb, kus keeristorm majasid ära pühib. Jaapani maavärin jätis tugeva jälje inimeste mällu, andis tohutu põntsu majandusele. Paljud riigid on tuumajaamad oma eelarvest välja kirjutanud. Jaapan ütles, et tuumajaamadega probleeme ei tule, kuid tuli. Kolmandal päeval plahvatas üks reaktoritest. Inimene ei saa loodust taltsutada. Üks mees ütles: Et kui ta uudiseid kuulas, kuulis ta raadiost, et laine on tulemas ta ei arvanud et see on 19 m kõrgune. Tema pääses imekombel eluga. Inimesed, kes elavad Jaapanis on ülimalt vaprad ja optimistlikud. Nad lähevad eluga edasi, kuigi neil puudub kodu ja koht kuhu minna.
7