* - *, ( ). (17075400 ²) * - 141 927 297 * 73,1%. * . 18 : , , , , , , , , , , , , , , , , . -- . 11 : , -, , , , , , , , --, . , . , : , , , . 862--882 -- 882--1243 -- 1243--1389 -- 1389--1712 -- 21 1712--1728 -- - 1728--1732 -- 1732--1918 -- - 12 1918 -- , . . . , , 6 -50 °C, 1 25 °C; 150 2000 . 35 84 . 40 % . . -- , , , , . 100 , , , . , . > o 1 -- 7 -- 23 -- 8 -- 1 -- 9 -- 12 -- 4 --
Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungak...
Kalmari unioon (1397-1521) Uniooni eellugu Margretest saab Taani ja Norra regent. 1389. aastal saabuvad Margrete väed Rootsi. 1387. aastal jääb Norra troon tühjaks, Margrete seab kandidaadiks oma sugulase Pommeri Eriku. 1396. aastal saab Pommeri Erikust Norra, Rootsi, Taani kuningas. Uniooni sõlmimine 17. juunil 1397. aastal toimub Rootsis Kalmari linnas Pommeri Eriku kroonimise tseremoonia. Margrete eestvedamisel kirjutatakse alla kahele dokumendile: kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis, sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu. Uniooni eesmärgid ja tagajärjed Eesmärgid: Tagajärjed: ühine välispoliitika, sisemised vastuolud, kolme riigi ühine mitmed talupoegade tegutsemine sõjaohu korral, ülestõ...
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
9 1288 24,982 10 1292 24,978 11 1470 24,800 12 1389 24,881 13 1332 24,938 14 1110 25,160 15 1204 25,066
13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara. Tartus avati
Valga Otepää 86 17 155 461 6065 Läänemaa Ridala 86 11 100 622 7818 Harju Riisipere 86 17 156 842 11377 Hiiumaa Sprus 86 20 241 754 9651 Rapla Vigala 86 24 198 860 7271 Lääne-ViruVäike-Maarja 86 45 302 1389 12186 Valga Kommunist 87 19 126 609 9529 Saare Lenini nim. 87 26 98 854 12284 Põlva Räpina ST 87 18 67 744 5496 Pärnu Vahenurme 87 23 89 660 6232 Põlva Värska 87 17 88 451 8653 Järva Estonia 88 17 135 1886 10271
4 Juuli 525 648 123 14,391 2,8782 17,2692 5 August 648 803 155 18,135 3,627 21,762 6 September 803 954 151 17,667 3,5334 21,2004 7 Oktoober 954 1072 118 13,806 2,7612 16,5672 8 November 1072 1227 155 18,135 3,627 21,762 9 Detsember 1227 1389 162 18,954 3,7908 22,7448 10 Jaanuar 1389 1527 138 16,146 3,2292 19,3752 11 Veebruar 1527 1679 152 17,784 3,5568 21,3408 12 Märts 1679 1802 123 14,391 2,8782 17,2692 Kokkuhoid kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem
Kohn Pedersen Fox , 530 m (1740 jalga), Chow Või Fook keskus . [9] Trump International Hotel and Tower Trump International Hotel and Tower , tuntud ka kui Trump Tower Chicagos ja Trump Tower on pilvelõhkuja korter-hotellkesklinna Chicago , Illinois . Hoone, mis sai nime miljardär kinnisvaraettevõte Donald Trump , projekteeris arhitekt Adrian Smithof Skidmore, Owings ja Merrill . Bovis Lend Lease ehitatud 96-korruseline struktuur, mis jõudis kõrgus 1389 jalga (423 m) koos oma torn, selle katus destillatsiooniseadmetest läbi kell 1170 jalga (360 m). See on külgnevates Peaharru Chicago River , vaatega sisenemise Lake Michigan kaugemale seeria sillad üle jõe.
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast...
Sarnasusi võib leida Palazzo Medici'lt, kuna see hoone inspireeris Strozzi palee autorit. Hoonel on harmoonilisemad proportsioonid kui palazzo Medicil. Paleel on kaunid paarisaknad, kaunis karniis ol iseloomulik selle aja paleedele Firenzes. Palazzo Medici-Riccardi fassaad. Jacopo Pontormo: Cosimo de' Medici (1518-1519) Cosimo di Giovanni de' Medici (tuntud ka kui Cosimo de' Medici Vanem (il Vecchio) ja Cosimo Pater Patriae; 27. september 1389 1. august 1464) oli Firenze pankur ja türann, Medici dünastia rajaja. Cosimo isa oli Firenze pankur Giovanni di Bicci de' Medici, kes oli vastupaavst Johannes XXIII ja hiljem ka paavst Martinus V isiklik pankur, tõustes seetõttu ka Firenze jõukaimaks ja mõjukaimaks majandustegelaseks. Cosimo huvitus nooruses aga rohkem antiikkultuurist ning tegutses ühes Firenze muinsuse- ja kirjandushuvilistega, kaevates Rooma-aegsetes varemetes ning lugedes antiikfilosoofide teoseid
pärast 9 aastat kestnud piiramist enda valdusse Marmara meresadam Izmit, 1354 Gallipoli poolsaar (st. Tungisid juba Euroopa kontinendile). Tema ajal saavutas Os riik 1335 sõltumatuse ilhaanidest ning võttis selle märgiks tarvitusele oma raha hõbemündi akc,e (kuldmünt alles 15 saj). Murat I – hõivati 1360 B imp suuruselt teine linn Edirne. Sellest sai Os riigi kolmas pealinn. Seejärel vallutati 1360ndail tolleaegselt kuningriigilt tänapäeva Bulgaaria Vabariigi lõunapoolsed alad. 1389 saavutati Kosovo lahingus võit serblaste ja bulgaarlaste ühendjõudude üle, mille tulemusel serblased sattusid Os imp-st vasallisõltuvusse. Tema jaoks sai Kosovo lahing saatuslikuks, kuna langes enne selle algust noore serbia patrioodi rünnakuohvriks. Serblasi juhtis kuningas Lazar. Esimene Os riigi valitseja, keda tituleeriti sultaniks. Bayezid I – vallutati pärast võitu kristlaste ühendväe üle Nikopolis 1396 Bulgaaria kuningriigilt tänapäeva BV põhjaalad
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM TALLINNA PÜHAVAIMUKIRIK referaat juhendaja:Annely Kallo Tallinn 2009 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................3 Ajalugu.........................................................................................4 Eesti kogudus.................................................................................4 Kokkuvõtte.....................................................................................5 Lisa...................
Kosovo kriis Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks. Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab teda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks. Praeguse konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Albaanlaste väitel on nad muistsete illüürlaste järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan Milosevic kaotas Kosovole antud autonoomia, mille tag...
•suurvürstinna Maria (1899–1918) •suurvürstinna Anastassija (1901–1918) •troonipärija Aleksei (1904–1918). Kroonimine Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. Harilikult sõjaväemanöövriteks kasutataval väljakul olid tasandamata kaitsekraavid, kaevikud jne. ning rahvamasside tunglemises tallati surnuks umbes 1389, vigastada sai 1301 inimest. Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile. Valitsusaeg Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu. Venemaa ambitsioonid idas põrkasid kokku Jaapani huvidega, kes tahtis laiendada oma territooriumi läänes. Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis. Algusest peale kulges sõda Venemaale suurte kaotustega. Tähtsa osa oma laevastikust kaotatiTsushima lahingus
Tallinna Laagna Gümnaasium Edmund Husserl Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Elulugu...................................................................................................................................3 2. Loogilised uurimused..........................................................................................................4-6 3. Husserli peamised tööd...........................................................................................................7 Kasutatud materjalid..................................................................................................................8 1. Elulugu Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja. Ta sünd...
Kristel Tikerperi ROOTSI Referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus............................................................................
45-49 3848 27,6 3733 17,6 50-54 4063 39,2 3673 28,4 55-59 3824 53,9 3540 40,7 60-64 3635 77,9 2910 45,5 65-69 2987 91,6 2876 62,7 70-74 2011 96,5 2651 84,7 75-79 2224 156,9 2117 105,8 80-84 1389 164,1 1519 123,2 85+ 855 175,2 1062 175,7 KOKKU: 65135 966,4 55656 721,8 Standardiseer itud suremuse üldkordaja 14,8 13,0 Tabel nr . 1 Standardiseeritud suremuse üldkordaja
Moskva vürstiriigi esiletõus. Ivan Kalita srn. 1340 Moskva vürst 1325-1340, Vladimiri suurvürst 1328- 1340. Tema ajal hakkas suurvürsti residentsiks kujunema Moskva. On tuntud valduste suurendajana ja riigikassa täitjana, väga edukas valitseja. Ivan Krasnõi srn. 1359 Moskva suurvürst 1353-1359. Dmitri Donskoi srn. 1389 Moskva suurvürst 1359-1389. Saavutas 1380 Kuldhordi vägede üle võidu Kulikovo lahingus ja seeläbi osalise sõltumatuse, sealhulgas kadus khaanil õigus otsustada suurvürsti ametissenimetamine. Vassili I srn. 1425 Moskva suurvürst 1389-1425. Vassili II Pime srn 1462 Moskva suurvürst 1425-1462.
paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa. Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 1995. aastast teeb Bulgaaria
aastal Ungari riigiga, seda enda kaitseks Bütsantsi vastu. Aadria mere rannik läks 12. sajandi alguses juba Veneetsia valdusesse. Ehkki ungarlased püüdsid ka siin aladel võimutseda. Mõned Dalmaatsia linnad küll olid pidevalt kahevahel kord Veneetsia poolt, kord vastu. 1242. aastal laastas tatarlaste pealetung Ungarit ja Horvaatiat. 150 aastat hiljem hakkasid Balkanimaadesse sisse trügima türklased. Nad vallutasid 1389. aastal serblased ja 1526. aastal ungarlased. Põhja-Horvaatia andis end vabatahtlikult Austria Habsburgide valdusse, et vältida türklasi. 15. sajandil sai veneetslastel sellisest kassi-hiire mängimisest villand ja nad võtsid asja tõsisemalt käsile. Nii vajutasid nad oma rusika ja pitseri Aadria mere rannikule neljaks sajandiks. Vaid Ragusa Vabariik Dubrovnik jäi iseseisvaks. 15271918 oligi Horvaatia Habsburgide käes. Et moodustada puhvertsoon türklaste vastu, kutsusid 16
· suurvürstinna Anastassija (19011918) · troonipärija Aleksei (19041918). Kroonimine ja valitsusaeg Nikolai Aleksandrovits krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. Harilikult sõjaväemanöövriteks kasutataval väljakul olid tasandamata kaitsekraavid, kaevikud jne. ning rahvamasside tunglemises tallati surnuks umbes 1389, vigastuda sai 1301 inimest. Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu. Venemaa ambitsioonid idas põrkasid kokku Jaapani huvidega, kes tahtis laiendada oma territooriumi läänes. Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis. Algusest peale kulges sõda Venemaale suurte kaotustega. Tähtsa osa oma laevastikust kaotati Tsushima lahingus. Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu. Sõda mõjus
ühinesid 1102. aastal Ungari kuningriigiga, seda enda kaitseks Bütsantsi vastu. Aadria mere rannik läks 12. sajandi alguses juba Veneetsia vabariigi valdusesse. Ehkki ungarlased püüdsid ka siin aladel võimutseda. Mõned Dalmaatsia linnad küll olid pidevalt kahevahel – kord Veneetsia poolt, kord vastu. 1242. aastal laastas mongolite pealetung Ungarit ja Horvaatiat. 150 aastat hiljem hakkasid Balkanimaadesse sisse trügima türklased. Nad vallutasid 1389. aastal serblased ja 1526. aastal ungarlased. Põhja-Horvaatia andis end vabatahtlikult Austria Habsburgide valdusse, et vältida türklasi. 15.–17. sajandit iseloomustavad aga sagedased kokkupõrked Ottomani impeeriumiga. 1835 Horvaadi rahvuslik ärkamine. 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mis suruti küll maha, kuid selle tagajärjel kaotati orjus. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele.
ning hiljem ka PõhjaBalti veeteed ning Soome laht. 1252. tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu Rootsi impeerium 1658
Ajalugu Keskaeg Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele
paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa. Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 1995. aastast teeb
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristla...
4 1.1Ajalugu Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati. 1252. aastal tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel
SISUKORD 1.KINNISVARA OLEMUS JA SISU.........................................................................................3 1.2.Kinnisvara liigitus.............................................................................................................3 2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS...............................................................................6 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal.............................................................7 3.MAAKATASTRI ANDMED...................................................................................................9 4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD...................................................12 5.KINNISTUSRAAMATU ANDMED....................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE...........
vähendanud rahvastikku. Loodetud rahu ei kestnud kaua usuvõitlused puhkesid taas järgmine sajand. 35. REFORMATSIOON SKANDINAAVIAMAADES ROOTSI: KALMARI UNIOON, KUNINGAVÕIM JA KIRIK · 1397. aastal sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa laienemisele. Rootsi troonil oli istunud Mecklenburgi Albrecht. Sakslastevastaseks võitluseks olid rootslased kutsunud appi Taani kuninganna Margrete, kelle vägi purustaski 1389. aastal Albrechti väe. · Kalmari uniooni loomisel krooniti kõige kolme riigi ametlikuks valitsejaks Erik XIII , kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele. Ei kujunenud võrdsete riikide liitu. Suur-Taani võimsaim. Rootsist läänistati maid taanlastele, ja määrati taanlastest foogte-(kuningavõimu piirk. esindajaide), kasutasid ka võimu kirikus. · 1434-1436 ülestõusuga kukutati Erik XIII ja ülestõusu juhile Engelbrekt Engelbrektssonile anti Rootsiriigi
Jacquerie suur talupoegade ülestõus 1358. Talupojad mässasid aadlike omavoli, kõrgete maksude ja pikaaegse sõja vastu. Väikesest konfliktis alanud mäss levis kulutulena üle Prantsusmaa. Mässu surus maha Pariisi kaptenkindral Navarra kuningas Charles II (mitte dofään Charles) 1360 Prantsuse-Inglise rahu. Edward III loobus Prantsuse trooninõudest ja sai ilma vasallivandeta endale ühe neljandiku Prantsusmaa territooriumist. Charles VI (sünd 1368, valitses 1380-1422)Sõda jätkus. 1389 tegi Inglismaaga rahu. 1392 läks Charles VI hulluks. Regendina valitses tema vend Louis d'Orleans, kuid tegelik võim riigis oli Burgundia hertsogil Philippe Julge (suri 1405). 1407 lasi Burgundia hertsog Jean Kartmatu Louis d'Orleans'i mõrvata. Rahuinglismaaga-läkshulluks-regentvendLouisd'Orleans Burgundlased ja armanjakid Kuna Bernanrd de Armagnac oli Louis d'Orleans'i äi, siis algas armanjakide ja burgundlaste vahel verine sõda. 1413 haarasid burgundlased
Johan Huizinga ,,Keskaja sügis" Poliitilised kujutlused, milles elatakse, on rahvalaulu ja rüütliromaani kujutlused. Oma aja kuningad taandatakse otsekui piiratud arvule tüüpidele. Iga tüüp vastab rohkem või vähem motiivile laulust või avantüürist: õilis ja õiglane valitseja, kurjade nõunike poolt eksiteele viidud valitseja kui oma suguvõsa au haavamise eest kättemaksja, valitseja, kellele ta õnnetuses on toeks ta lähedaste truudus. (lk 19) .... et suure õiglustüli kaasaegsetele, nii pealtvaatajatele kui kaasalööjatele, oli veritasu olulisim moment, mis valitses vürstide ja riikide tegusid ning saatusi. (lk 24) Valitseja poole hoidmine kandis lapselik-impulsiivset iseloomu- see oli vahetu truudus- ja ühtsustunne. Siin on tegemist vana tugeva tundmuse edasikestmisega, tundmuse, mis sidus vandealuseid kaebajaga, vasalle nende isandaga, ning mis tapluses ja tülis lõi leekima kõikeunustava kirena. See pole riigitunne, vaid parteitunne. Hil...
Suurvürstiriigi tipp oli Vytautas Suure valitsusajal. Konflikti Saksa Orduga lahendasid Poola-Leedu väed 1410 Grunwaldi lahingus otsustava võiduga. Pikemas perspektiivis nõrgendas katoliiklik usk Leedu võimu idas. Vürstiriikide sümpaatia kasvas Moskva poole. Sisuliselt ühendas suurem osa Vene riike suurvürst Ivan III (1478 – 1505). Ivan III ajal lõppes ka mongoli ike Venemaal. Poola-Leedu riigis suurenes Poola roll. Balkani poolsaarel kujunes domineerivaks jõuks Osmani impeerium. 1389 võideti Kosovo lahingus serblasi, 1453 vallutati Konstantinoopol. 15. saj lõpuks oli vallutatud kogu Balkani poolsaarel.
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukatest vastuhakkudest. Esimene Serbia ülestõus 18041813 ja teine Serbia ülestõus 1815 võimaldasid luua Serbia vürstiriigi, mis oli sõltumatu Türgist. 1876. aastal kuulutasid Montenegro, Serbia ja Bosnia sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. Siiski anti Berliini kongressil iseseisvus ainult
ilme kujunemisele- Georg Bogislaus von Wangersheimi poolt 1696-98 Viru rannikule ehitatud Aa ning Gustav Christian von Der Pahleni poolt 1697.aastal alustatud Palmse. Ehkki plaani- ja ruumilahenduse poolest pilt 10 paistavad mõlemad maardule väga sarnased, leidub kummalgi ka erijooni. (Kodres, 2005) lk 218-219 Maardu mõisa kohta võib ürikutest leida andmeid juba 1389.aastats. Alates 1529.aastast kuulus mõis von Taubedele. 1647.aastal kingiti mõis rootsi feldmarssalile Lennart Torstenssonile. 1662. Aastasl sai mõisa valdajaks Jacob von Höppener, kelle valduses oli mõis siiskis ainult aasta. 1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...
Müüs Gotlandi Saksa ordule; Kuninga võim oli nõrk. Tegelik valitseja oli Bo Jonsson Grip; Gripsholmi loss. ( hoiti kinni Poola tulevast kuningat.); 1375 suri Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, regendina hakkas vailtsema Margarete, tema tütar; EE tegevuse tulemusel 1380 suri Norra kunnigas, regendina hakkas valitsema Margarete; Rootsi aadlikud pakkusid Rootsi trooni Margaretele; Kolme riigi unioon 1389 tulid Margarete väed Rootsi. Kuningas Albrecht langes lahingus vangi. Kuninga pooldajate kätte jäi Stockholm. Vitaalivennad esialgu abistasid ümberpiiratud Stockholmi. Hiljem muutusid mereröövliteks Lääne- ja Põhjamerel. Pommeri Erik Asetati kolme riigi kuningaks; Margarete valitsemine: Valitses tolla aja suurimat riiki Euroopas; Maksustas Rootsi suurte maksudega;
kasutati kavalust. Moskva põletati ja 24 000 inimest tapeti. Peagi sooritas Dmitri kogutud väega vastulöögi Rjazani vürstriigi aladele(olid mongolitega pundis). Kohustus andamit maksta säilis kuigi nüüd vähem ja Dmitri sai Tohtamõsilt andeks ja valitses edasi suurvürstina. Dmitri Donski tegi ka siseriiklikult mitmeid ümberkorraldusi- kaotas linna iseseisvad juhtimisorganid, määras kindlaks vürstidelt nõutavad maksud, sõjaväevärbamisel kehtestas territoriaalse põhimõtte. Suri 1389 ja ilma kellegilt luba küsimata määras oma testamendis oma järglased suurvürsti troonil vanimale pojale Vassilile. 35. Vassili I tegevus Moskva valduste laiendamisel (Sergejev, Vseviov 2002, 322 330).. Kasutades ära võimuvõitlust kuldhordis ostis sealt omale jarlõkis Suzdali Ja Nizni Novgorodi ja veel mitmete linnade valitsemiseks. Timuri vallutusretkedest jäid vene alad valdavalt puutumata. Tõsiseks ohuks kujunes aga leedu kellega puhkes 1406 a sõda
Rootsi trooni ja oli seega kolme riigi valitseja. Olofi surres 1387. a. sai nende riikide sisuliseks valitsejaks tema ema, Taani kuninga Valdemar Atterdagi tütar Margarete. Rootsi aadlikud ei olnud nõus teda oma valitsejaks tunnistama. Kalmari unioon 1397-1521 1388. a. tunnistati Margarete siiski ka Rootsi kuningaks. Kuna ta oli naine, siis traditsioonilist valimist ei toimunud, kuid teda tunnistati ja nimetati Rootsi valitsejaks. Albrechti ja Margarete vahel on sõda, mille võidab 1389. a. Margarete. Kalmari unioon 1397-1521 Kuninganna Margareta nägemuses pidi tema võimualustest aladest saama unioon: Unioon kestab igavesti; Sõja korral üksteise toetamine; Kindlad reeglid uniooni ühise kuninga valimiseks; Siseasjad ja seadused on igal maal omaenda omad; Uniooni liikmetel on ühine välispoliitika. Kalmari unioon 1397-1521 Uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ja sakslaste ning Handsa liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis.
1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata 1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale
9.11.09 I maailmasõda 1814-1918 Sõja põhjused: kasvasid välja rahvusvahelistest suhetest 20. sajandi alguses. Peamine põhjus on Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast; kolooniate ümberjagamine; imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend: Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev. Saksamaa plaan läänes kandis nimetust: Schlieffeni plaan. kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa. Austria-Ungari pidi korraga Venemaa ja Serbia vastu võitlema. Oli arvatust nõrgem, Saksamaa pidi oma vägedega toetama. Prantsusmaa plaaniks oli kindlustada Saksa-Prantsuse piiri kasutades piirikindlustusi. Elsass-Lotring oli ründe punktiks, kuna seda oli vaja tagasi võtta.
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid nee...
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
DDT 0,6 mg/l Endrin 0,3 mg/l Metüülparatioon 0,04 mg/l Malatioon 5,5 mg/l Carbarüül 2,0 mg/l Permetriin 0,00004 mg/l Taimekaitsemürgid: Propaniil 7,9 mg/l Molinate 140 mg/l 2,4-D 1389 mg/l Seenemürgid: Arasan 70-S 4,3 mg/l Vitavax-R 217 mg/l Benlate 50 WP 1,032 mg/l Vasktorudest lahustub liiga palju vaske ja kui vase sisaldus on üle 0,1 mg /l on see marjale ja poegadele ohtlik. Vältida tuleks ka tsingitud tooteid. Vähikasvatuseks olulised vee kvaliteedi näitajad Vee kvaliteedi näitajad Talutav Optimaalne
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
Moskva vürstide tugi sel ajal seisnes Kuldhordis. Teeniti sageli Kuldhordis. Moskva sõjavägi võttis väga palju just Kuldhordist üle nii relvi kui sõjataktikat. Vene vägi palju ülevõtnud just sõjalist õpetust. See üks põhjus, miks Moskva sellist edumaad teiste vürstiriikide ees saavutas? Hiljem see kogu Venemaa sõjaväele kandunud tänu Moskva laienemisele. 16. sajandil idast relvastust ja kombeid ka Eestis. Ivan II vanim poeg Dimitri. Dimitri Donskoi suri 1389. Poeg Vassili sai Moskva troonile. Hiljem nimetati Vassili I. 14. sajandi lõpus Moskval kaks võimsat naabrit Leedu suurvürsti riik (Vytautas vürst, tähelepanuväärseim Leedu ajaloos), mis sel ajal oma võimsuse tipul ja Kuldhord, kelle vägesid Vassili isa oli võitnud, säilis oht. 14. sajandi lõpul tekkis Kuldhordile üks teine vastane. Vassili I üritas Leeduga diplomaatilisi suhteid arendada, abiellus Vytautase tütre Sofiaga, et Leeduga ühisrinnet luua ja ehk ka Kuldhordi vastu
154 174 Hussar Kaidar Harju 03:07:06 M35 1659 933 Hütt Ivar Tallinn 04:29:13 M35 697 669 Ignatjevs Romualds Läti 03:40:44 M35 1666 1806 Ilisson Jaan Valga 04:29:23 M35 323 468 Iljenko Andrejs Läti 03:19:47 M35 825 2497 Illak Allan Harju 03:47:22 M35 639 1114 Ilves Filipp Tallinn 03:37:48 M35 1536 1389 Ilves Tarmo Tartu 04:22:24 M35 249 216 Israel Olavi Harju 03:13:35 M35 424 176 Ivanovskis Pavels Läti 03:26:15 M35 703 679 Jaks Indrek Tartu 03:40:55 M35 1298 2550 Jansons Maris Läti 04:10:20 M35 2066 2046 Jegorov Urmas Harju 04:57:42 M35 1906 452 Jents Reikko Viljandi 04:46:22 M35 451 2806 Johanson Jaanus Viljandi 03:28:01 M35
SIHTOTSTARBELINE 2016 Diisel 90 2488 SIHTOTSTARBELINE 2016 Diisel 90 2488 SIHTOTSTARBELINE 2017 Diisel 90 2488 SIHTOTSTARBELINE 2018 Diisel 96 2953 KAUBIK 1979 Bensiin 52 2120 KAUBIK 1989 Bensiin 52 2120 MADEL 2014 Bensiin 115 5895 KAUBIK 1992 Diisel 42 1699 KAUBIK 1992 Diisel 42 1700 KAUBIK 1994 Bensiin kat. 44 1389 KAUBIK 1995 Bensiin kat. 74 1598 KAUBIK 1999 Diisel 60 1995 KAUBIK 1993 Bensiin kat. 74 1598 KAUBIK 1995 Diisel 50 1700 KAUBIK 1996 Diisel 50 1700 KAUBIK 1997 Diisel 50 1700 KAUBIK 1999 Diisel 60 1995 KAUBIK 2001 Diisel 55 1686 KAUBIK 2004 Diisel 59 1686
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
