kaugus. Lindiga mõõtmised loetakse õigeteks ja võrreldakse niitkaugusmõõturiga saadud tulemustega, saadud vahede järgi koostatakse niitkaugusmõõturi parandite graafik ja tabel. Välitööde lõppedes peavad olemas olema järgmised andmed: niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaugus instrumendist kuni latini; lugem vertikaalringilt; lugem horisontaalringilt; viseerimiskiire kõrgus latil kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele. Väliraamatu andmete arvutus toimub järgmiselt: 1. arvutatakse niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaldkaugused instrumendist latini, arvestades niitkaugusmõõturi paranditega; 2. arvutatakse kaldenurgad selleks peab teadma, millises ringi asendis mõõdeti kaldenurki (vanemat tüüpi instrumentidel saadakse ,,suured lugemid" arvutamiseks tuleb teisendada väikesteks lugemiteks tuleb lahutada 1800); 3
Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja
Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sisemuses koonduvad
suur mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 16. Punkti asukoha abriss. 17. Situatsiooni mõõdistamine, abriss. Situatsiooni all mõtleme objekti, mida tahame plaanile kanda. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. Ristjoonte viis: sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja
suur mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 16. Punkti asukoha abriss. 17. Situatsiooni mõõdistamine, abriss. Situatsiooni all mõtleme objekti, mida tahame plaanile kanda. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. · Ristjoonte viis: sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed
Joon 4 Et vaia mõõtmed võimaliku mõõtmistäpsuse juures on geomeetrilise punkti jaoks liiga suured, siis lüüakse vaiasse nael või mingi muu püsiv märk, mis õigupoolest märgistabki joone algust või lõppu. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai (märkvai), mis ulatub üle maapinna ja mille maavaia poolsel küljel on tekst. Tekst võib koosneda vajalikest andmetest punkti kuuluvuse, välja märkijate ja märgistamise aja kohta. Geodeesia õppepraktikal märgitakse numbrivaiale praktika brigaadi number, punkti otstarve (pp.=polügonomeetria punkt, pn. = pinna nivelleerimine, pk. = pikett trassi märgistamisel jne. ) ning punkti number. Mõõdetava joone siht puhastatakse - kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav suur mõõtmistäpsus (baasijooned kaudsetel mõõtmistel), võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit
Kõik kommentaarid