Suur maastikulise väärtusega on Pikasilla pedastik - nii puude koosluse kui ka kaunite vaadete poolest Väike-Emajõele ja Vooremäele. Kohalik rahvas kutsub kohta Pikasilla paluks, üht metsasihti ka Õhkamise alleeks. Esimese Eesti Vabariigi ajal plaaniti sinna koguni sanatooriumi ehitada. Maardina talu Luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951) sünnikoht mälestuskiviga, 1891. a. asus Visnapuude pere Pikasillale. Riidaja mõis ja kabel Paika mainitakse 1223. a. kroonikas Põdrala (Padriale) nime all. Aastast 1593 on teateid mõisast nimega Morsel-Podrigel, mis kuulus v. Strykidele. Aastal 1761 ehitatud mõisahoone on üks väheseid 18. sajandi barokkehitusi Eestis. Säilinud on arvukate puuliikidega vabakujunduslik park (5,7 ha), mille vanim osa rajati koos härrastemajaga. Neogooti stiilis perekonnakabeli lasi ehitada Gerdruta v. Stryk oma tütre Louise mälestuseks, seal puhkavad mitme põlvkonna mõisnikud v. Strykid
· Asusid Lihula linnusesse · Põletati saarlaste poolt maatasa Lõppvaatus 1221-27: · Saarlased haarasid ohjad · 1221 ebaõnnestunud Tallinna piiramine · 1222 löödi tagasi taanlaste retk Saaremaale · Vabastati Varbola linnus · Levitati sõna oma edu kohta · Hakati organiseerima üldist pealetungi · Viimane katse maad vabastada · Sõlmiti liit Pihkva ja Novgorodiga · Kohale tuli ka Suzdali sõjavägi, piirasid kuu aega Tallinna · 1223 vallutati Viljandi, Otepää ja Tartu · Viljandi langes kiiresti tagasi sakslaste kätte · 1224 aasta suveks olid sakslased ala tagasi vallutanud · Tartu langemine 1224 suvel · Linna kaitsesid Eesti-Vene ühisväed · Tartu langes pika piiramise ja tormijooksu tulemusena · Oli viimane mandri tugipunkt eestlaste käes · Saaremaa alistati 1227 Tulemused: · muistse vabaduse lõpp · jakobsoni kirjeldatud 700 aastase orjapõlve algus
#Lihula all purustatakse Rootslased (1220) 3) #Taanlased maabuvad Saaremaal, kuid saarlased sunnivad nad lahkuma (1222) #Eestlaste üldine pealetung (1223). Vabastatakse Varbola linnus, Viljandi, Otepää, Tartu. Kogu maa, välja arvatud Tallinn, saadakse oma valdusse. #8000 sakslast jõuavad Viljandi alla (1223). Linnust otseselt vallutada ei suudeta, kuid eestlased on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma. #Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu. #Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Eestlaste muistne iseseisvusaeg oli lõpule jõudnud. Pärast vabadusvõitlust : 1917 toimus revolutsioon, kubermanguks sai Jaan Poska. Põhja-Eesti oli vallutatud Taanlaste poolt, nimetati Eestimaaks või Harju Viruks. -2-
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva,...
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esi...
· Koonduti Hansaliitu reeglite ühtlustamiseks ja mereröövlitega võitluseks · Eesti Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi VENE RIIK KÕRG- JA HILISKESKAJAL Venemaa kõrgkeskajal · U 12-st 13 sajandi alguseni oli Venemaa feodaalselt killustatud · Samal ajal oli tekkinud ja tugevnenud mongolite riik, mille rajas Tsinghis- khaan ja mille lajaldasele ulatusele pani aluse Batu-khaan · (mongolid vallutasid suure osa Hiinast, Kesk-Aasia, Taga-Kaukaasia) · 1223 toimus lahing Kalka jõel. Venelaste ja polovetside väed purustati · Batu-khaani eesmärk oli jõuda maalima otsa- viimase mereni · 1237-1240 mongolite-venemaa sõjaretk, mille käigus vene vürstiriigid üksteise järel alistati va Novgorod, Galiitsia ja Volõõnia · Novgorod erines teistest vene vürstiriikidest oma valitsemise poolest. Oli vabariikliku valitsemisviisiga: o Tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul ehk veetsel
Tallinnaks, s.o. Taani linnaks. Eestlaste võitlusjõu vaibumisel ilmus uus saagitahtja, 1220.a. maabusid Loode-Eestisse rootslased, kindlustasid endid Lihula linnuses ja asusid ümberkaudset rahvast ristima. Saarlased tegid nende tegevusele lõpu, kuid ikkagi jäi terve mandri-Eesti vaenlaste valdusesse. 1222.a. tungisid taanlased taas Saaremaale, kus neid endiselt välja löödi. See oli märguandeks uuele üldisele vastuhakule ning 1223.a. oli peaaegu kogu maa sakslastest ja taanlastest puhas. Ainult Tallinnas suutsid taanlased oma võimu säilitada. Vahepeal tugevdasid eestlased oma linnuseid ning õpetasid sõdalastele sakslastelt sõjasaagiks saadud läänemaiste relvade käsitlemist ning püüdsid vastast nõrgestada, tehes sagedaid vasturetki Liivi ja Läti aladele. Sellest hoolimata panid piiskop ja Mõõgavendade ordu raskete võitluste järel 1224.a. oma võimu jälle maksma kogu mandri-Eesti üle. 1227.a
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
1343 a alanud Jüriöö ülestõusu käigus püüdsid eestlased oma vabaduse taastada, kuid edutult. Kahtlemata kujutasid 13. sajandi alguse võitlused endast tõsist ususõda, kus kummagi poole selja taga seisid oma jumalad. Ristisõdijad pidasid enne lahingut missat ja hüüdsid võitlustes appi Jeesust ja Neitsi Maarjat, muhulased ja saarlased Läti Henriku sõnul aga Tharapitat. Pole põhjust kahelda sakalaste saadikute sõnades, mis öeldud 1223. a kevadtalvel pärast kirikusse jumalateenistusele läinud relvitute sakslaste tapmist: ristiusku ei võeta vastu seni, kuni maale on jäänud üksainus aastane või küünrapikkune poisike. Siiski võtsid ristiusu kohustused juba samal sügisel kanda ka ellujäänud täismehed. Ilmselt peitub sakslastele ja kirikule alistumise taga olgu siis tegemist lõunaeestlaste sõjalise murdumise või põhja- ja lääne-eestlaste märksa soodsamail tingimustel allavandumisega tõdemus, mille 1211
Noor-Eesti. J.Hurda töö jätkamiseks asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum koos arhiiviraamatukoguga. Tänu sellele kasvas ka eestikeelne lugejaskond, ning olemasolevatele ajakirjadele-lehtedele lisandusid uued. PILET 5 1.Ristisõda eestis Ristisõjad olid katoliku kiriku organiseeritud või sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Olulisemad lahingud olid näiteks 1210. Ümera lahing, 1217.a Madisepäeva lahing, 1223. eestlaste rünnak saklastele, et võtta linnused üle ja kiire tegutsemisega tagasi võtta kogu maa. Eestlased jäid tihti sõdades alla kuna alati oli olnud sõjaline vastukaal vastase poolel. Eestlasel polnud nii head relvastust, sõjatehnikat ja treenitud sõdurite armeed. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastatus oli mõeldud vaid üksikute sõjakäikude jaoks. 2. Mõis ja talu varauusajal
sadamasse. Eestlasi võideti ning algas võiduristimine. 1220 tungisid Lääne- Eestisse rootslased, kui Lihula linnusesse asus kuningas Jahan koos rootsi vaimulikega. Kuningas lahkus Rootsi, ent linnust asus võidukalt piirama saarlaste malev. Peaaegu 5000 rootslast visati kividega surnuks. 1222 läksid Taani väed Saaremaale, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus ehitati kiviheitemasinad, mille abil sunniti taanlased alistuma. 1223 algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnuse üle. Taaselustati kõik. 1227 jaanuaris algas sakslaste retk Pärnust Muhu saarele. Kiiresti vallutati linnused ning sellega läks terve Eesti saksa võimu alla. VS lõpp. Lõppvaatus oli Jüriöö ülestõus e see oli vabadusvõitluse jätk ning viimane katse vabanega võõrvõimust. eestlaste allajäämise põhjused; 1)eestlasi oli liiga vähe 2)nad ei teinud omavahel koostööd
inimesi ristitud. Erandiks jäi Saaremaa, kus jätkuvalt tehti katseid Eesti jagamises kaasa mängida. Aprillis 1221 saarlased piirasid 2 nädalat Tallinna linnust. Karistuseks saarlaste toetamise eest hukatu osa Revala, Harju ja Viru eestlaste juhte ning kehtestati kõrge koormised. 1222. aastal Taani kuningas Valdemar ehitas Saaremaale kivilinnuse, et tagada oma võim. Kui kuningas lahkus Saaremaalt siis saarlased ründasid kivilinnust. 1223. aastal tapsid sakalased Viljandi linnuses oma preestreid ja ordurüütleid. Oli selge, et eestlased ei suuda vastu panna sellisele võimule ja tunnistasid Novgorodi ja Pihkva vürstide ülemvõimu, kes saatsid oma väesalgad Tartusse ja Viljandisse. Raskes olukorras rüütliordu vajas piiskopi leeri toetust, kuid nad nõudsid 2/3 maadest endale ning rüütliordu pidi nõustuma. Viljandi alistus peale 2 nädalat piiramist, hiljem alistus ka Lõhavere linnus
Konstantin võidab, ründas ootamatult. 1808 tuli välja haruldane leid, seotud lahingu ja vürstide põgenemisega. Kuldnaastudega kiiver, rõngassärk. JAroslav Vsevolodovitsi kiiver 12.-13. sajandist, uhkeim kiiver, mis leitud! Graveering ,,Suur olgu püha Ingli Miikaeli abi oma orjale Fjodorile (JAroslavi ristinimi)" Ristimine pidi olema seotud mingi kristliku tähtpäevaga. Konstantin valitseks kaks aastat, siis suri. 1218 saab vürstiks Juri, kes on kuni 1238 aastani vürst. 1223 saatsid Saksala valitsejad raha ja kinkidega Venemaale, Juri saatis venna JAroslavi Novgorodlaste, pihkvalastega Eestisse ja nad piirasid Tallinna. Ei suuda Tallinnat vallutada. 1224 Tartu piiramisrõngas, ainult Susdadi üks vasall jäeti ellu, et viiks isandatele sõna juhtunu kohta. Novgorodi linna arheoloogiline materjal on tohutu. Üle tuhande tohtkirja. Novgorodis oli vürst aga selle vürstivõim oli tagasihoidlik. Kasutatud terminit Novgorodi Feodaal Vabariik
Kuningas Birger põgenes Taani. Tema poeg hukati; Võimule tuli 3aastane Birgeri vennapoeg Magnus; 14.10.16 2.Taani 11.sajandi lõpus toimusid troonisõjad, mis kestsid 80 aastat; Segadused lõpetas 1157 võimule saanud Valdemar Suur (1157-1182); Tehti koostööd Saksa-Rooma riigiga, aeti minema vendid; Maa kaitseks hakati rajama kindlustusi, üks neist oli Kopenhaagen; Valdemar II Liitis Taaniga Põhja-Eesti 1219; 1223 langes vangi, kaotas suure osa võidetud maadest; Dannebrog; Valdemar II ajal pandi kirja Taani seadused; Koostati maade hindamise raamat; Ringstedi katedraal; Kuningavõimu nõrgenemine Pärast Valdemar II surma nõrgenes kuningavõim; 1282 Vordingborgi akt - algeline põhiseadus; Kutsuti kokku Dannehof - aadli esinduskogu; Christopher II Taani nõrgim kuningas; Kaotas võimu Dannehofile; Riiki nõrgestasid talupoegade mässud;
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kiri...
Valdemar II Võitja (Taani kuningas 1202-1241) Eelmise poeg. Alates 1188 oli ta Schleswigi hertsog, kellena ta vallutas Hamburgi ja Lübecki linnad ning Holsteini ja Mecklenburgi vürstiriigid. 1203 saarlased rüüstasid Lõuna-Rootsis. 1206 ründas Saaremaad. 1210 vallutas Väike-Pommeri, ründas Preislasi. 1214 vallutas Lauenburgi. Otsustas sekkuda ristisõdadesse Baltikumis. 1219 maabus Eestis Lindanise all ja allutas Põhja-Eesti. 1222 tungisid saarlased Saaremaale, kuid peksti sealt välja. 1223 sattus Valdemar II jahil olles sakslaste kätte vangi ja pidi vabanemiseks loovutama kõik võõrvaldused välja arvatud Rügeni saar ja Põhja-Eesti (see info on Põhjamaade ajaloost, mujal sellest juttu ei ole). 1227 kaotas Bornhövedi lahingu saksa vürstide vastu, kaotas kõik valdused Põhja-Saksamaal. 1227 Mõõgavendade ordu vallutas Taanilt Põhja-Eesti.1238 Stensby leping, kindlustas endale võimu Põhja-Eesti üle. Lasi koostada Jüütimaa seadustekogu
2031 20 0,124 8979 1108 303 10390 7336 3292 2032 21 0,112 9248 1130 306 10685 7601 3361 2033 22 0,101 9525 1153 309 10988 7829 3428 2034 23 0,091 9811 1176 312 11300 8064 3497 2035 24 0,082 10106 1199 316 11621 8306 3566 2036 25 0,074 10409 1223 319 11951 8555 3638 10721 1248 322 12291 Kokku 2028-2031 2032-36 0,320 0,322 1,163 1,164 1,359 1,359 ud 1000 EUR/aastas Diskonteeritud liikluskulud 1000 EUR/aastas
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
Liivimaal (Potthast, Regesta pontificum Romanorum, II, lk. 2080 nr. 5532 a; U. B. III, 42 a). 30. IX. 1217 (U. B. 40) volitas paavst Riia piiskopi asutama ristiusu levimisel uusi piiskopkondi ja uusi piiskoppe ametisse seadma. 30. IV. 1218 keelas paavst Breemeni peapiiskopile ristisõdijate sõitu Liivimaale takistada(U.B.41). 26. X. 1219 (U. B. 44) keelas ta korduvalt Breemeni doomkapiitlile ja veelgi uuesti Breemeni peapiiskopile ning kapiitlile 21. XII. 1223 (U. B. 27) Liivimaa kirikut oma metropolitaanõigusele alistada katsuda. 28. X. 1219 võttis ta Liivimaa kiriku ja piiskopi püha Peetruse ja enese kaitse alla (U. B. 45) ja 21. XII. 1223 seletab ta Breemeni peapiiskopile ja kapiitlile, et Liivimaa kirikud alluvad otseteed paavstile. Vahepeal oli piiskopp Albert soovi avaldanud ise Liivimaa peapiiskopiks ja metropoliidiks saada, kuid Honorius seletab 7. XI. 1219 (U. B. 47), et kõiki olusid läbi kaaludes ei pea ta seda
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221. aasta Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle 1223 29. jaanuar. sakalased tungisid Viljandi linnuses olevatele sakslastele kallale Suvi. Sakslased vallutasid uuesti Viljandi linnuse 7 1224 August. Tartu langemine. Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla Veebruar. Saaremaa alistumine 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS a) Eesti ala halduslik jaotus enne muistset vabadusvõitlust:
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
Võis arvata,et Prantsusmaa saabki lüüa, kuid 1453.aastaks sai Prantsusmaa ühendatud ning sai alguse Prantsusmaa riik. Sellega sai Prantsusmaa Euroopa üheks kõige tsentraalsemaks ja tugevamaks jõuks. 9. MONGOLID, HIINA, INDIA, JAAPAN 9.1 Mongolid Tšingis-khaan ja ta järglased (tšingisiidid) rajasid ajaloo suurima impeeriumi Aasias, vallutades- allutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia (Horezm), Kaukaasia (Gruusia), Lõuna-Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ekspeditsioonikorpuse ning kolme Vene vürstiriigi ja nende liitlaste polovetside vägede kokkupõrge Kalka lahingus, mille mongoli väed võitsid. Tšingis-khaan ühendas enda alla kõik mongolite hõimud ja rajas võimsa impeeriumi, mis oli pindalalt suurem kui NSVL. Siiani on see ajaloos teadaolevalt suurim impeerium (mis hõlmas 22% Maa pindalast), teisele kohale jääb Briti impeerium. Impeerium hõlmas
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
põhilist rolli mängima kohalikud sõjapealikud ning keisri ja aristokraatide võim praktiliselt kadus. Loomulikult iseloomustavad seda XII saj. alanud ja umbes 150 aastat kestnud ajajärku võidukaid sõjakäike ja lahinguid ülistavad kirjandusteosed. Tegelasteks on neis elegantsete aristokraatide asemel robustsed samuraid. Kaks silmapaistvamat teost on siin Heike Monogatari (Jutustus Heike klannist, 1223. a. ) ja Taiheiki (Suure rahu kroonika, 1300-ndate keskpaik). Kunst Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...
võitluses ja edasine kasutus kahtlasem. Keisri roll on olnud vähetähtis Liivimaa asjades. Nt kõrgeim kohus paavsti kuuria mitte keiserlik kohus. Ühelt oli kasulik olla Reichi osa, kaitse jne. Aga lisandusid maksud jms, seega suhtumine muutus pidevalt, kas olla osa Reichist või mitte. 16saj soovis kindlasti Reichi osa olla, et Vene osas kaitset saada. Aga see jäi vaid formaalseks ja abi ei saadud. 1227 kogu Eesti ala Riialaste valduses. 1223 oli Valdemar II vangis. 1227 sai ta lahingus Borshövedi (?) sakslastelt lüüa. Samas taotlustest ei loobunud ja ajas kuurias asju. Gregorius IX ei kinnitanud ordu valdusi, kuid seda tegi Saksa keiser. 1229 Albert suri. Riia piiskopiks Nikolaus, kes toomkapiitli poolt kutsuti. Teisalt Bremeni seltskond määras Albert Suerbeeri. Seega oli olukord pingeline. Albertil oli privileegidega suur võim: sai piiskoppe määrata ja tahtis peapiiskopiks. Aga hakkas otse paavstile alluma.
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
Ford 571XRD 17423 SVEN MÜLLER EMT Toyota 760IUU 13589 ÜLLE PURGA Elisa Mazda 88YYE 19247 RAIVO VESIAID Elisa Mercedes-Benz 938DJF 10654 EPP FOREITAL EMT Honda 684VJI 43 JAAN TÜRK Tele2 Mercedes-Benz 536MDB 4124 RIINA REIMANN EMT Toyota 24ULN 10307 MARGUS HANSON Tele2 Toyota 210LXB 9906 KAI OTS EMT Honda 129CIH 1223 KARIN KOOK Tele2 Volkswagen 448LXJ 12931 MAREK MELESHKO EMT Honda 534JXV 1803 ANDRE ESNA Elisa Volkswagen 418SPR 4028 BORISS ADEL EMT Mazda 209PDH 18223 KEIT LOOGAMÄE Tele2 Ford 731FQH 13055 JUULIA MORANTA Tele2 Toyota 267MXK 18589 PEETER HINTS Elisa Mercedes-Benz 281CCN 19175 NEEME RAND Elisa Honda 428LGI 2915 KÜLLI KÖÖP Elisa
Tutvunud selle konstruktsiooniga, ehitasid saarlased endile 17 samasugust ning nende abil taanlaste linnus ka vallutati. Seejärel saatsid saarlased teate oma võidust üle kogu maa ja saatsid mitmele poole saadikuid, kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama. Esmalt löödi taanlased välja Varbolast, 1223.a jaanuaris sakslased Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223
mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisid välja südame ja sõid selle ära. Et saada tugevaks kristlaste vastu. Süda on see paik, kus on juhi võim ja vägi. Eestlased polnud ainsad paganad. Me kuulusime muinas-põhja areaali, kuhu kuulusid ka skandinaavia rahvad. Ka Vanas Eddas on stseen südame küpsetamisest ja pärast sellest pärit vere maitsmist oskas ta äkki lindude keelt. Otsene paralleel Läti Hendriku kroonikas ja ilukirjanduslikus eeposes Vana Edda.
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Mercedes-Benz 781UYW 16190 BMW 396WQQ 5430 Ford 159XUL 15107 Audi 928PUA 18813 Honda 155QTO 1980 Mazda 194QFX 3873 Toyota 954OCQ 3038 Audi 536ITL 17626 Honda 440SDO 11478 Mazda 381NED 4272 Toyota 128JPR 16261 Toyota 959QFO 292 Ford 736DFB 13507 Ford 17AMC 2913 Volkswagen 336MIX 13363 Honda 129CIH 1223 Toyota 772HIG 11444 Audi 239NNU 9750 Mercedes-Benz 571HCG 18595 Mazda 209PDH 18223 Toyota 154GTL 2214 Mazda 649CNU 3706 BMW 644DYH 3500 Ford 654RNQ 6564 Honda 835MQV 2876 Audi 566NHN 19425 Honda 237KOI 10664 Ford 187NPP 19410 Ford 530XHO 3736 Mercedes-Benz 904UGF 1548 Volkswagen 15NDF 14083 Ford 854XWD 7312
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
1740 2914 Muuga Ago Põlva 04:33:37 M50 815 2522 Mõttus Raivo Tartu 03:47:01 M50 734 2226 Mätlik Kaido Tallinn 03:42:35 M50 839 896 Nenonen Risto Soome 03:48:23 M50 2414 1928 Parmas Aalo Tallinn 06:18:48 M50 1243 969 Piirsalu Peep Tartu 04:07:28 M50 523 641 Pletiens Ilgvars Läti 03:32:18 M50 1624 1092 Raav Aivar Põlva 04:27:09 M50 1405 1223 Rand Raivo Tartu 04:15:00 M50 1408 886 Riidamets Martin Pärnu 04:15:11 M50 2130 1493 Riik Toivo Tartu 05:04:14 M50 1510 1204 Roop Andrei Ida-Viru 04:21:02 M50 1230 1109 Roost Ain Tartu 04:07:05 M50 326 418 Rääbis Mati Harju 03:19:50 M50 Oksana Perova
29 Dominiiklased: 1. Konventuaalid leebem suhtumine reeglitesse. 2. Observandid rangem askeesireeglite kinnipidamine. Kontrollisid ülikoolide teoloogiat, arendasid bioloogiat ja keemiat. Aquino Thomas lõi tomismi, mis on praegugi katoliku kirikus järgitav tõde. Fransiskaanlane = minoriit, ajalooliselt vanem kui dominiiklane. Assisi Franciscus (???? - 12??) rajajaks. Fransisklaste rühm haarati kirikusse, kinnitati 1223. mitmed fransiskaanlaste suundumused ordu sees kõikusid ketserluse piiril. Observandid sõna sõnaline Franciscuse sõna järgimine. Konventuaalid tunnistavad ka kinnisvara. Küsimus kas Jeesusel oli vara? Apostlitel isiklik kogudus? Spirituaalid vs ametlik kirik. Keiser vs paavst. Keisri toetus spirituaalidele päädis ametliku kiriku poolt tagakiusamisega spirituaalidele, spirituaalide juhid hukati. Püha Birgitta ordu (Vadstena).
+ Põhijõud Põhja-Euroopas + Tallinna = Reval (refallen metskitse langemine) + Punane, valge ristiga lipp Dannebrog olevat just seal ilmutanud ennast sakslastele, kui neil halvasti hakkas minema. Lipp võeti see-eest kasutusele alles 14.sajandi teisel poolel, legend tekkis 17.sajandil. 1220 võiduristimine rootslaste purustamine Lihula all 1222 taanlaste tagasilöömine Saaremaal 1223 eestlaste üldpealetung + Eesti suudeti lühiajaliselt viimast korda välisjõust vabastatud + Osatakse ehitada kaitseehitisi kuid arvuliselt ollakse vähemuses + Aasta lõpul taanlased tulevad tagasi 1224 Tartu kaitsmine ainus vaba linn Lõuna-Eestis 1227 Saaremaa langemine + Eesti ristiusustamine Eestlaste allajäämise põhjused: 1. Tehnika, st relvastuse, mahajäämus teistest (hiljem paranes, vt p.2) 2
250×250×12,5 88,0 112,0 37,5 10161 812,9 975,2 9,52 17283 300×300×6 54,7 69,63 12 9964 664,2 764,2 11,96 15434 300×300×8 71,6 91,24 20 12801 853,4 990,7 11,84 20312 300×300×10 88,4 112,6 25 15519 1035 1211 11,74 24966 300×300×12,5 108 137,0 37,5 18348 1223 1451 11,57 30601 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 64/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut RISTKÜLIKRISTLÕIKEG A TORUD Profi il G A r Iy Wy Wpl,y iy Iz Wz Wpl,z iz It
40 0,89 13,1 29191 87354 19767 157,5 0,0015752 4 0,18 0,5 1275 39 11055 516,6 0,0004411 0 1,00 1,7 3848 4822 9811 383,3 0,0010027 75,98 0,60 2,0 4797 5473 11390 255,9 0,0007839 22,31 0,88 1,6 3738 4152 16876 475,4 0,000536 20 0,87 0,9 4499 9398 11809 240,0 0,00032 40 0,12 0,4 886 1223 1868 169,8 0,0004198 41 1,00 1,0 3165 2938 7140 408,0 0,0007877 0 1,00 1,5 4091 204 15935 351,8 0,0004809 43 0,50 0,7 1642 814 3105 205,6 0,0005741 57,59 1,00 2,0 5885 6936 15975 464,4 0,0007557 220,49 0,86 6,3 14832 43247 42742 424,0 0,0009322 0 0,89 13,9 30486 101076 23328 201,1 0,0018884
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
21535 8200283-1Linna küla 58.03073625.844808 21535 Helme vald 21660 8200284-1Linna küla 58.03083525.844219 21660 Helme vald 131980 8200756-1Linna küla 58.03088925.844809 131980 Helme vald 137057 23930-1 Linnaaru 59.42157924.900056 137057 Rae vald 137058 23931-1 Linnaaru 59.42167924.900591 137058 Rae vald 1225 10601-1 Linnahall 59.44331724.750329 1225 Kesklinn 1227 10603-1 Linnahall 59.44382424.751246 1227 Põhja-Tallinn 1223 10503-1 Linnahall 59.44347124.750112 1223 Kesklinn 1226 10602-1 Linnahall 59.44341624.750072 1226 Kesklinn 13593 10608-1 Linnahall 59.44633424.751866 13593 Põhja-Tallinn 21329 7400379-1Linnaka 58.52157722.731450 21329 Leisi vald 5363 24502-1 Linnake 59.44727225.091207 5363 Jõelähtme vald 5364 24501-1 Linnake 59.44824125.087006 5364 Jõelähtme vald 21796 6700488-1Linnamaa 58.70893224.798129 21796 Vändra vald
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1218L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1218L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1218L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1218L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1218L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1222L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1222L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1222L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1222L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1222L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1222L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1222L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1222L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223 N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223K N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223K N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L N2 MERCEDES-BENZ ATEGO 1223L
38 55.48 345.57 0.06 Regular Air -218.77 80.98 1455.49 0.07 Regular Air -807.59 300.97 1782.68 0.08 Regular Air 280.64 107.53 1333.19 0.01 Regular Air 331.48 60.65 916.05 0.08 Regular Air -21.90 24.92 260.96 0.09 Regular Air -96.70 6.48 787.63 0.05 Regular Air 140.22 39.48 121.74 0.01 Regular Air 21.00 14.28 700.366 0 Regular Air -787.70 205.99 1223.11 0 Express Air 161.72 56.96 66.41 0.04 Regular Air 0.37 1.88 346.2 0 Express Air -335.69 7.38 85.96 0.08 Express Air -7.48 20.24 475.52 0.07 Regular Air -70.43 12.44 423.3 0.01 Regular Air -259.01 419.19 8273.2795 0.08 Regular Air 2461.31 205.99 5454.51 0.03 Delivery Truck 446.26 180.98 1264.17 0.05 Regular Air 433.34 29.89 1449.45 0.04 Regular Air 620
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
