lõppvaatuseks. Muistne vabadusvõitlus 12. 13. sajandi vahetuse Eesti aladel oli enimlevinud sõjalise aktsiooni tüüp rüüsteretked. Retki korraldasid eestlased ise ja samas tuli end nende eest ka kaitsta. Tervet muistse vabadusvõitluse perioodi võib teatavas osas vaadelda kui vastastikuste rüüsteretkede jada, milles esinevad vaid mõningad operatiivsel ja strateegilisel tasandil tähtsamaid tulemusi andnud sõjakäigud (nt. 1217 aasta Madisepäeva lahing). Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust
Honduras 117 118 114 87 54 68 Jaapan 343 228 289 301 268 306 Kanada 1423 1332 1281 1267 1070 1291 LAV 110 83 88 97 222 218 Mehhiko 1332 1168 1326 1579 1473 1550 Peruu 1217 1215 1202 1337 1392 1668 Prantsusmaa 150 108 114 207 248 964 Rootsi 123 141 144 165 116 175 Kõige rohkem toodab hõbedat Mehhiko. Aastate jooksul on seda kokku 8428 tonni. Teisel kohal on Peruu 8031 tonniga. Ja kolmandal kohal on Kanada 7664 tonniga. Kõige vähem on tootnud Argentina 475 tonni. Omadused
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino ...
LIIVIMAA RISTISÕDA.. ..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esime...
liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste vahel. Toimus 1210.a. Madisepäeva lahing- Sakala vanema Lembitu eestvõttel Eestimaa põhimaakondadest kokku kogutud suur malev kohtus ristisõdijate eliitväega. Lahing lõppes eestlaste kaotusega 1217.a. Lindanise lahing- 1219. aasta juunis Liivimaa ristisõja lahing, kus revalased ja harjulased ründasid Tallinas Taani kuninga väge. Pärast eestlaste edukat algust nad põgenesid Taani väe ülekaalu tõttu. Vana-Liivimaa- 13-16. saj Eesti ja Läti alad. kümnis- Ehk kirikukümnis, kogu Euroopas kirikule korjatud maks. Umbes üks kümnendik saagist. hinnus- Kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis
2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahing oli 1210. aastal toimunud lahing eestlaste ja ristisõdijate vahel, mille eestlased võitsid. Madisepäeva lahing toimus 1217. aastal eestlaste ja liivlaste-latgalide-saksalste vahel ning eestlased kaotasid eestlaste vabadus kaotati. 4. Nimeta eestlaste tugevused ja nõrkused muistses vabadusvõitluses. Tugevused mehed olid välja õpetatud, hästi relvastatud Nõrkused omavahelised vastuolud, konfliktid, koostöö oli kehv 5. Millised feodaalriigid loodi pärast vallutusi Vana-Liivimaa aladele? Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Kuramaa
Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ...
ning samal ajal ridalased liivlasi ründama ja sakalased ja ugalased latgaleid. Edu jäi kõigil poolikuks. Saarlased isegi käisid Polotski vürsti Vladimiri jutul, kellelt nad abi küsisid. Tekkis sõjaline liit Eesti ja Venemaa vahel. Madisepäeva lahing Eestlased hakkasid oma vägesid koondama ning sakslased hakkasid kiirustama, et anda viimane otsustav löök. Ületanud Sakala piiri, liikus ristisõdijate vägi umbes Viljandi linnuse lähedale. 21.09. 1217 toimus Madisepäeva lahing. Eestlaste malev oli end valmisseadnud metsa varju. Lahing algas eestlaste äkilise pealetungiga . Taktika sarnane Ümera lahingule. Lahing oli äge ja kestis kaua. Eestlaste vägi suruti tagasi. Langes Lembitu. Uued vaenlased Taanlased Piiskop Albertile sai selgeks, et tal on vaja rohkem sõjalist jõudu. Ta pöördus Taani kuninga poole. 1219. aastal vallutas Taani kuningas Tallinna
sõjakäiku ristisõdijate vastu. Miks kolme maleva operatsioon jaoks ebaõnnestus Saarlased pidid sisse piirama Riia, samal ajal kui läänemaalased ja ugalased-sakalased laastavad liivlaste ja latgalite maid. Sakalased rüüstasid kolmanda jõuna Tolova maakonnas latgaleid. Sellel puudus hädavajalik otsustavus. Konkreetsemate tulemuste saavutamiseks olid tarvis palju suuremat sõjajõudu. 8. Millal toimus ning milline tähendus on Madisepäeva lahingul? 21. september 1217. Eestlastele oli Madisepäeva lahing suureks kaotuseks, mis lõi nende edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra. 9. Kuidas seostub tänane Taani riigilipp Eestiga? Pärimuse kohaselt olevat kõige raskemal hetkel piiskoppide palve peale taevast imeläbi alla langenud valge ristiga punane lipp. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog. 10. Milles seisnes võiduristimine 1220. aasta Eestimaal? Järva ja Viru
Aastal 1212 sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu . Mõlemad pooled vajasid aega puhkamiseks ja kosumiseks . Kahjuks said vaenlased sellest rohkem kasu kui eestlased , sest juba enne vaherahu korraldasid vaenlased uusi hävitavaid retki .Liitlasi otsiti nii Novgorodist kui ka Pihkvast , sest sealgi oldi ärevil sakslaste edasiliikumisest . Üheskoos saavutati võit sakslaste üle . Liit venelastega ei olnud aga väga kindel . Selgelt näitas seda suvi aastal 1217 ,kui eestlaste vanem Lembit koondas suurt väge . Venelased , aga ei saabunud kokkulepitud ajaks. Seda , aga kasutasid ära sakslased . 21 .septembril aastal 1217 madisepäeval , peeti lahing Viljandi.Tapluse alguses olid eestlased peaaegu kindlad ,et võit on nende käes. Kuid vaikselt hakkas see kindlus kaduma. Selles sõjas said surma paljud eestlaste vanemaid nende hulgas ka Lembitu. Raskelt sai haavata ka sakslaste poole läinud Kaupo, kes veidi hiljem ka suri. Eesti saab ristitud
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse. Ristiusu mõjust oli XIII sajandi algul välja jäänud veel eestlased, liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed läänemere ääres ja nii hakatigi planeerima rünnakut. ...
Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal lõppes eestlastele allajäämisega. 1219, sekkus Taani Blatikumi pärast peetavasse sõtta, tahtis eestit vallutada. Samal ajal kui taanlased ja sakslased eesti maakondi jagasid püüdis Eestis osa saada ka Rootsi. Kes rajas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima, saarlased nurjasid nende plaanid. 1222 võitsid saarlased ka taanlased ning 1223 ka sakslased, ainult tallinnat ei saadud enda kätte loodi uuesti liit Vene
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja li...
Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Ümera lahing 1210 Eestlased võitsid. *Madisepäeva lahing 21.sept 1217 Eestlased kaotasid ( Olime ühtsed Esimest korda) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. Puudus ühtne riik. Eesti malevad ei tundnud eriti Viske ja Heiterelvi
Vana-Egiptus Joanna-Elisabeth Press Maria Ksenofontov 10.Cja nõme reaalikas joanna on nuub can you not mammu 2016 2016 Üldiselt Riik oli aastatel 3000-300 eKr. Egiptuses eristatakse peamiselt 4 erinevat aega (31 dünastiat): Vana riik Keskmine riik Uus riik Hilis-Egiptus (Vana-Rooma) Kunsti kõrgaeg 2700-1000 eKr. Kleopatra. http://verat.pagesperso- orange.fr/Cleopatra_Testing_Poisons_on_Condemned_Prisoners_1897.jpg Tähtsamad jumalad Amon-Ra- pea-, päikesejumal Anubis- mumifitseerimisjumal Geb- Maa jumal Horus- taeva- ja päikesejumal Isis- tervise-, abielu- ja tarkusejumalanna Nut- taevajumalanna Osiris- loomis-, allilmajumal Seth- hävingujumal Amun-Ra. http://www.nsbc.o...
1. Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad ...
1217 oli Otepää lähistel lahing, kuhu ei kaasatud Ugandi vägesid. See näitab, et eestlaste endi vahel esinesid ka probleemid, ning ühist üleeestilist rinnet kogu aeg polnud. Miks muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kaotati? Viimane maakond, mis langes, oli Saarema. 1. Eestlaste omavaheline koostöö polnud piisavalt hea. Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Nt kui Ugandit ja Sakalat rünnati puudus koostöö (1208-1210). 1217 Otepää piiramine, esimest korda tegutseti koos, kuid ugandilased olid sakslaste kõrval linnuses. Maakonnad alistati ükshaaval ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastuse ja kaitsetehnika poolest jäädi alla (sõjaline tase). Sakslased kasutasid ambi, eestlastel olid võitlemiseks vaid oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpus võtsid eestlased samuti kiviheitemasina kasutusele, õppides
On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad 1212.a. kolme maakonna ühisrünnak Riiale(Sakala, Ugandi ja Saaremaa), eesmärgiga saksa vallutajad Liivimaalt üldse minema ajada. Hästi ettevalmistatud sõjakäik ebaõnnestub ja toob kaasa paljude Eesti võitlejate hukkumise Riia juures. 1212-1215.a. vaherahu. põhjuseks - katk. (esimene katkupuhang Eesti alal) 1216.a. Sakslaste pidevate rüüsteretkede tulemusena Sakala ja Ugandi maakonnad alistuvad esimeste maakondadena. 1217.a. varakevadel ordu suurim lüüasaamine Otepää juures kus kaotatakse Eesti-Novgorodi ühisvägedele. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab. 1219.a.liitusid ristisõjaga taanlased, kes vallutasid Tallinna ja Põhja-Eesti. 1220.a. oli ka rootslaste katse vallutada endale Lääne-Eesti (Lihula). See ei õnnestu saarlaste vasturünnaku tulemusena. 1222.a
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul ...
· Ka sakalased, keda kirmutas Ugandi saatus sõlmisid rahu ja palusid saata preestreid ristimist lõpule viima. · Järgnenus Ugandi ja Sakala ristimine polnud siiski veel täielik, sest preestrid ei julgenud pikemaks ajaks kohale jääda ja kiirustasid tagasi. · 1216 sügisel tegi Vürst Vladimir rüüsteretke ugandisse · Seejärel asusid ugalased koos uute liitlastege sakslastega kindlustama otepää linnust. · 1217 aastal 6. Jaanuaril tehti sakslastega ühine sõjatetk venemaale o Tasuretkelt pöörduti tagasi vangide, kariloomade, hobuste jm. Röövisaagiga. VÕIT OTEPÄÄ ALL · Alles nüüd hakkasid Phkna ja Novgorod tunnetama sakslastest lähtuvat hädaohtu. · Otsustati eestlastega ühiselt nende vastu välja astuda. · Liidusuhted sõlmiti esmajoones saarlastega o Saarlased olid jiba 1216 teise vürstiriigi polotskiga riia vastu ühisaktsiooni
the Estonian conscience. The first one says that in 1869 a nameless country folk sang themselves to a European nation and the other, the latter, confirms that Estonians sang themselves their independence. The I, II, IV and V Song Festivals took place in Tartu, the rest in Tallinn. Battle of St. Matthew's Day · The Battle of St. Matthew's Day (Estonian: Madisepäeva lahing) was fought near Viljandi on September 21, 1217 during the TeutonicEstonian War. The adversaries were the German crusading order the Sword Brethren with their recently converted allies and an army of 6000 Estonian men from different counties, led by Lembitu, who had attempted to unify the Estonians. The Germans won, Lembitu and Kaupo (converted Livonian chieftain, fought on the order's side) were killed. Also many others were converted and without would be murdered Baltic Way
rahvaluule, eriti aga eepos "Kalevipoeg". K. A. Hermanni laululoomingut iseloomustab muretu optimism, kerge lõbusus, sageli naiivne ilutsemine. Esimesel loominguperioodil (kuni 1880. aastani) matkis K. A. Hermann nii muusikaliselt materjalilt kui ka muusikaliste kujundite loomises saksa väikekodanlike laulude eeskujusid. Teisel loominguperioodil ilmnesid tema juures selgemini rahvusliku iseloomu ja helikeele otsingud. Sel ajal on kirjutatud "Eesti neiu palve pärast Paala lahingut 1217. a." ja "Eesti neiu troost orjapõlve algusel" (J. Bergmanni tekst, 1880. a.). K. A. Hermanni kooriloomingu parim saavutus on 1880. a. kirjutatud laul "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni koorilaulud on eranditult homofoonilised, harva on kasutatud üksikuid imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? · Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. · UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgaless...
ülestõusu. Pm tugevdasid ennast sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt. Lembitu pani põlema Pihkva linnuse Venelased piirasid sisse Varbola linnuse Eesti ja Läti aladel katk o 1215 Lõhavere linnuse alistumine. Ugala ja Sakala alistumine ning nende ristimine II periood 1216 - 1222 o 1217 vastu, Otepää linnus saadi tagasi, sakslased Venelaste sekkumine lahkusid ugandist. muistsesse vvsse. Madisepäeva lahing Novgorodlaste-pihkvalaste vägi piiras Lembitu eestvedamisel, alistunud Otepääd -> ristisõdijad ei saanud lembitu langes
92 31 27.82 19.35 1187. 048 414 814 32 25.20 11.78 1070. 77 219 505 33 25.55 42.68 1115. 225 43 879 34 32.43 - 1324. 117 37.63 476 28 35 9.568 77.70 479.5 054 795 662 36 29.08 - 1217. 422 3.758 779 11 37 21.88 36.06 955.0 111 151 683 38 20.80 37.44 911.2 474 328 422 39 18.41 - 756.3 697 17.16 499 3 40 2.864 - 116.1 192 4.101 942 86
Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti pinnale, tabades Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. 6. 1210 Eestlased võitsid Ümera lahingu. 7. 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu, katku tõttu. 8. 1217 Ugalased korraldasid sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Madisepävalahing Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega.
1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi. 4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: ...
Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid. 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab. 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? Sakslased , Taanlased , Latgalid , Liivlased , Venelased , Rootslased ja Leedulased 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? Eestlastel puudusid liitlased sõjas Puudus ühtne riik
Eestlaste motiveeritus pidi olema väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuid siiski jäeti alla saksa vägedele, Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks allajäämisega, aga vaatamata sellele tõi see kaasa eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma strateegiale võitsid. 1217. aasta septembris toimus Madisepäeva lahing, kus eesltaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak
Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt. Venelaste abi jäi aga hiljaks. Eestlaste malev, suurusega 6000 meest, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Nende sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas. Vapralt võitlesid eestlased. Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Oma vanemate, eriti aga Lembitu langemist nähes kaotasid eestlased julguse. Nad taganesid. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Paar päeva hiljem, kui võitjad olid tublisti
mis ka sõlmiti. leedulased. · Kevadeks olid sõtta kistud Ugandi, Sakala, Läänemaa ja Saaremaa, peagi lisandusid neile ka Harjumaa ja Revala. · Saarlaste eestvedamisel valmistati aktsioon Turaida vastu. · Levis Eestis kui ka Lätis katk · Sisse tungisid venelased. · Vene väe eemalviibimist kodust kasutas Lembitu tasuretke korraldamiseks Pihkvasse, mis pandi põlema ning kust saagiga Eestisse tagasi pöörduti. 1215 1217 1218-19 1220 · Suur liivlaste ja latgalite · Vene väed koos · Toimus riialaste retk · Algas vägi tungis ootamatult nendega liitunud koos liivlaste ja Taani Tallinna Läänemaale ning laastas saarlaste, latgalitega piiskopkonna ja Riia seda rängalt. harjulaste ja Läänemaale. piiskopkonna vaimu
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse ...
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid · kuus tähtsamat ülikut, ristisõdijate eesotsas olid Lotringi hertsog Gottfried, Toulouse'i krahv Raymond. · 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõelis...
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõim...
ja sõjatulu - Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada 3. -Kirjelda liivlaste ristiusustamist 2p Kui 1206.-1207. a liivlaste vastupanu rauges, siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja seati ametisse preestrid. 4. Mis oli Madisepäeva lahingu tulemus? 1p Lahing lõppes eestlaste allajäämisega, mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 5. Nimeta Madisepäeva lahingu aasta.1p 1217 aastat 6. -Nimeta Ümera lahingu aasta 1p 1210 a. 7. -Nimeta vähemalt 5 eestlaste kaotuse põhjust muistses vabadusvõitluses 5p - Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev, hõimurahvastega puudus koostöö - Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutseliselt sõjamehed) - Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupu.
ja Dipold von Schweinspeunti suur poolehoid. Neil oli mõjuvõimu Saksa – Rooma keisri Heinrich VI ja tema järglase keiser Friedrich II juures. Aastatel 1208–1214 ei lisandunud ordule keisri poolt orduvendadele ühtegi privileegi, kuna keisrivõimu pärast toimus võimuvõitlus Otto IV ja Friedrich II vahel. Olukord paranes, kui keiser ja paavst asusid ette valmistama Seitsmendat ristisõda. Tänu sellele laienesid aastatel 1217 – 1221 ordu privileegid olulisel määral. Orduvennad kasutasid ära Sitsiilias Messina sadama strateegilise positsiooni ning said keisrilt selle sadama kasutamie eest renti, 1219 aastal sai ordu Friedrich II – lt Palermo linnast veidi ida pool asuva Püha Johannese leprosooriumi (ospedale di San Giovanni dei Lebbrosi) tingimusel, et ta vallutab piirkonna, kuna see oli muutunud Friedrich II vastaste tugipunktiks.
Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217. a. - Otep piiramine, sakslased ldi sealt minema 21. september 1217. a. - Madisepeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse rististta ja vallutas Tallinna. 1219. - 1920. a. - Viduristimine Phja-Eestis (thendas seda, et kik pdsid ise ristida niipalju alasid kui oli vimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool niteks). 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti mberkaudset rahvast ristima. 1222. a
· Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu. · 1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste ning latgalite aladele. · 1210. a. - Eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. · 1212. - 1215. a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. · 1217. a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema · 21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. · 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristisõtta ja vallutas Tallinna. · 1219. - 1920. a. - Võiduristimine Põhja-Eestis (tähendas seda, et kõik püüdsid ise ristida niipalju alasid kui oli võimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool näiteks). · 1220. a
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilu...
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua...
aastal Sakalasse. 1212-1215 Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 21.septembril 1217 toimus Madisepäeva lahing.Eestlased kaotasid.Sakala maavanem Lembitu sai surma.Liivlaste maavanem Kaupo sai surma. Taanlased tulevad Lahing toimus 1219.a.Taanlased vallutasid Lindanise linnuse ( Tallinna). Rootslased tungisid 1220.a. Läänemaale. Lihula linnus süüdati põlema. Eestlaste ülestõus: Taanlased tungisid Saaremaale 1222.a.Eestlased kasutasid kiviheitemasinaid.Taanlased põgenesid
ettenägematud kulud 2000 2000 4000 63005 5775 5775 5975 5575 18275 väljam. Kokku 0 0 0 0 0 52750 0 52750 54750 55750 57750 57750 1375300 1217 1752 kuu rahavoog 37825 5 -1750 5650 5 46625 -5775 31625 35000 20375 9825 22175 5000 4825 5390 7142 11805 11227 14390 17890 19927 20910 23127 raha kuu lõpus 37825 0 0 0 5 0 5 0 0 5 0 5 231275 (Tabelis summad kroonides). .
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikus...
võrreldes teistega. 6. Muistsete maakondade kaart 7. Liivimaa ristisõda (muistne vabadusvõitlus) – oskad kirjeldada 5-7 sündmust. Lühikokkuvõte üleval Teras (failid MV ja MV1). 1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga. 1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu . Vastaste poolel langes
Ümera lahing (1210) 6. Pärisorjuse kaotamine (1816) 5. Tartu ülikooli taasavamine(1656) 4. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Nimetage vähemalt 3 eesti heliloojat või koori juhti laulupeolt. Jansen, Ernesaks, Surva Millist ajaloolist tähtpäeva tähistati I laulupeol Tartus? Pärisorjuse kaotuse 50. aastapäeva Millele pühendati laulupeod Nõukogude ajal? Igasugustele Nõukogude tähtpäevadele Millised sündmused toimusid: 1201: Rajati Riia linn. 1217: Madisepäeva lahing 1208-1227: Muistne Vabadussõda 1343-1345: Jüriöö ülestõus 1210: Ümera lahing 1525: I eesti keelne raamat, mis ei ole säilinud 1535: Eesti keelne säilinud raamat 1601-1603: Näljahäda Eestis 1684: Tartu lähedal piiskopi mõisas rajas Forseelius õpetajate seminaari 1700-1721: Põhjasõda 25. märts 1949: Suur küüditamine Milline sündmus lõpetas Vabadussõja - Tartu rahu sõlmimine
Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand Eesti alasid on läbi aegade tahtnud paljud erinevad riigid. Peamiseks põhjuseks on Eesti väga soodne asend Läänemere suhtes, mis võimaldab arendada efektiivset kaubandusvõrku Läänemere piirkonnas. Sageli on Eesti alade eest võidelnud Venemaa, põhjusega tagasi saada kunagi talle kuulunud alad. Balti riikide sealhulgas ka Eesti aladel on tahetud kehtestada täiendavat ülemvõimu näiteks Taani ja Rootsi poolt. Eesti aladele luuakse 4 piiskopkonda. 12. sajandi lõpul olid eestlased üks väheseid rahvuseid Läänemere ääres, kes olid ristiusustamata. Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaade sealhulgas ka Eesti vastu tärkas. Kaupmeeste huvi seisnes territooriumi ning transiidivedudega. Ristisõdijate huvi aga Läänemere kaldal olevate rahvaste ristiusustamises. Eesti ja teiste Baltimaade alistamiseks loodi Mõõgavendade ordu. Eestisse tungiti esim...
11.saj võimalikud kabelid ja kirikud. 6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid,langesid Lembitu ja Kaupo. 1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste
Kuidas on muistse vabadusvõitlusega seotud Teoderich, Valdemar II, Johan, Lembitu? Theoderich piiskop Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop, aitas moodustada mõõgavendade ordu. Valdemar II Taani kuningas, sekkus sõtta 1219 Põhja- Eestit vallutama. Johan rootslaste kuningas, kelle juhtimisel tuldi Lihula linnuse alla, võttis selle Rootsi tugipunktiks 1220. Lembitu Sakala vanem, orgunnis eestlaste ühisväge, langes Madisepäeva lahingus. Mis toimus 1208, 1210, 1217 (2), 1219, 1220, 1224, 1227? 1208 ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 eestlased võitsid Ümera lahingu. 1217 eestlased kaotavad Madisepäeva lahingu, Otepää linnuse hõivamine eestlaste poolt. 1219 sekkub Taani kuningas Valdemar II, tulid Põhja-Eestisse. 1220 Läänemaale saabusid rootsi väed eesotsas Johaniga, rajasid Lihula linnusesse tugipunkti, välja ajasid sealt saarlased. 1224 mandriosa viimaseks vastupanupunktiks jäänud Tartu, siis hõivati
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Türklased (seldzukid) hakkasid neid kristlasi kiusama, kes tahtsid pühad maad kül...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
