1208-1227 aastate Eesti vabadusvõitlus (0)

1. Miks võib 1208-1227 aasta sündmuste puhul vaid tinglikult kasutada nimetust
„eestlaste muistne vabadusvõitlus? Sest see tekkis rahvusromantilisel foonil 1920. aastatel, kui 13. sajandi võitlusi kõrvutati Vabadussõjaga. 13. sajandi alguses polnud eestlasi veel rahvana otseselt olemas, pealegi ei sõdinud nad enamasti mitte kogu Eesti, vaid üksikute maakondade iseolemise eest.
2. Võrdle esimeste Liivimaa piiskoppide strateegiad siinsete alade ristiusustamisel.
Mille poolest need erinesid ?
3. Millised sammud aitasid 13. sajandi alguses kindlustada ristisõdijate positsioone Vana-Liivimaal? Selgita. Mõõgavendade ordu rajamine. Sest ordu oli selleks, et Liivimaal viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi ega sõltutaks ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest.
4. Millal tegid taanlased esimese katse Eesti aladel kanda kinnitada? Kuivõrd edukas see katse oli? Selgita. 1206. Polnud edukas, sest taanlased maabusid Saaremaal ning ehitasid sinna linnuse, kuid olid mõne aja pärast sunnitud selle saarlaste pidevate rünnakute tõttu hülgama ja maha põletama.
5. Milline tähendus on 1210 . a Ümera lahingul eestlaste võitluses ristisõdijate vastu? Võit sakslaste üle tõstis eestlaste moraali ning näitas, et uued vallutajad pole võitmatud.
6. Mis sundis sõdivaid osapooli 1212. aastal sõlmima kolmeks aastaks Toreida vaherahu ? Kurnatud olid nii eestlased kui ka ristisõdijad , kes vajasid aega jõu kogumiseks. Samuti vaevas mõlemaid osapooli Toreida lahinguväljal puhkenud katk, mis levis kiiresti mööda Liivi- ja Eestimaad .
7. Kirjelda 1215 . aasta läänemaalaste, sakalaste ning ugalastega sõjakäiku ristisõdijate vastu. Miks kolme maleva operatsioon jaoks ebaõnnestus Saarlased pidid sisse piirama Riia, samal ajal kui läänemaalased ja ugalased-sakalased laastavad liivlaste ja latgalite maid. Sakalased rüüstasid kolmanda jõuna Tolova maakonnas latgaleid.
Sellel puudus hädavajalik otsustavus. Konkreetsemate tulemuste saavutamiseks olid tarvis palju suuremat sõjajõudu.
8. Millal toimus ning milline tähendus on Madisepäeva lahingul? 21. september 1217 . Eestlastele oli Madisepäeva lahing suureks kaotuseks, mis lõi nende edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra.
9. Kuidas seostub tänane Taani riigilipp Eestiga? Pärimuse kohaselt olevat kõige raskemal hetkel piiskoppide palve peale taevast imeläbi alla langenud valge ristiga punane lipp . Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog .
10. Milles seisnes võiduristimine 1220 . aasta Eestimaal? Järva ja Viru maakondade vanemad nõustusid rahu tingimusel ristimisega ning andsid sakslastele pantvange.
11. Miks oli 1224. aastal Tartu linnuse vallutamine sakslaste jaoks oluline ja
kuidas õnnestus Tartu alistada? Selgita. See oli oluline, kuna siis säilitas ainsana iseseisvuse veel Saaremaa. Kaitsekatuste varjus õõnestati linnuse valli . Piiramise venides otsustati Tartu vallutada tormijooksuga, mis pärast ägedat heitlust ka õnnestus.
12. Kuidas hinnata venelaste rolli 1208-1227 aset leidnud eestlaste võitlustes?
Too kaks iseloomustavat näidet.
13. Kirjelda Muhu ja Valjala linnuse vallutamist 1227. aastal. Muhu lissune vallutamiseks oli kokku kogutud suurim vägi terves ristisõjas, pärast ägedat tormijooksu see ka lõpuks vallutati . Saarlased mõistsid Muhu linnuses toimunut arvestades, et igasugune vastupanu pole antud olukorras kuigi mõistlik, ning pakkusid sakslastele rahu.
14. Miks jäid eestlased ristisõdijatele alla? Selgita ja too näiteid.
Olulisemad daatumid :
1201- Riia linna asutamine- Riiga koondus Läänemere idakalda kaubandus.
1202- Mõõgavendade ordu rajamine- Vaja oli pidevalt kohal viibivat tugevat sõjalist jõudu, et kiriku edu Liivimaal püsivalt tagada.
1206- Taanlaste 1. katse Eesti alad vallutada- selle ebaõnnestumine hoidis taanlased veel mitu aastat Eesti asjadest eemal.
1208- algas sõjakäik eestalste vastu Ugandi maakonnas, süüdati Otepää linnus, sõlmiti aastaks vaherahu.
1210- Võnnu piiramine ja Ümera lahing- võideti sakslasi
1212- Venelaste sõjakäik Varbola alla, Toreida vaherahu- sellega lõppes Muistse vabadusvõitluse esimene etapp.
1219- Taani vägede saabumine Tallinna- taanlased rajasid Eestimaale olulise tugipunkti, kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale.
1220- võiduristimise alustamine, kus taani ja saksa preestrid püüdsid kiirkorras ristida võimalikult paljusid inimesi, hävitades sealjuures eestlaste pühi hiiekohti. Rootsi linnus süüdati põlema ning suur osa rootslastest tapeti . Rootsi ei sekkunud enam aktiivselt Liivimaa asjusse järgmised kolmsada aastat.
1224- Tartu vallutamine- ainsana oli iseseisev veel Saaremaa.
1227- Muhu ja Valjala linnuse vallutamine- nõnda oli alistatud ka Saaremaa ning kogu Eestimaa oli nüüdsest ristisõdijate valduses. Valjala alistumisega lõppes küll Muistne vabadusvõitlus
M i s t o i m u s n i n g m i l l e s s e i s n e s s ü n d m u s e t ä h t s u s ?
Isikud:
Meinhard-
Theoderich - oluline Liivimaa ristisõja juhtfiguur, oli arvatavasti liivlaste vanema Kaupo ristija , kindlasti aga tema ideoloogiline nõustaja ning Mõõgavendade ordu rajaja.
Innocentius III- paavst , kinnitas Mõõgavendade ordu reeglid.
Albert - Riia piiskop, asutas Riia linna.
Henrik- saksa preester, tema kirjutataud Liivimaa kroonika on eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks.
Kaupo- Toreida liivlaste vanem
Andreas Sunesen-
Mstislav Uljas - Novgorodi vürst , korraldas koos uue Pihkva vürstiga sõjaretke Eestisse.
Lembitu - Leole linnuse vanem, tungis Pihkva linna ja rüüstas selle.
Vladimir (Pihkva)- Pihkva vürst
Valdemar II- Taani kuningas, juhtis Taani vägesid Eestis.
Vjatško- Koknese vürst, saadeti 200 mehega Tartusse Novgorodist sisuliselt Ugandi halduriks.
Modena Wilhelm- paavsti legaat Modena piiskop, püüdis lahendada tüliküsimust taanlaste ja sakslaste vahel.
M i l l i n e o l i i s i k u t e r o l l j a k u i v õ r d e d u k a d o l i d n a d o m a t e g e v u s e s ?