Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lilleso...
KÕRB Kerttu Kislõi TUTVUSTUS · Kõrbed asuvad pöörijaante piirkonnas, kus aastaläbi valitseb kõrgrõhkkond · Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb on Sahara, mis asub PõhjaAafrikas · Kaks kõige kuivemat kõrbe on Namibi, mis asub LõunaAafrikas ja Atacama, mis asub LõunaAmeerikas · Surmaorg ja Patagoonia on kõrbed , mis on tekkinud mäestike ja mägismaade varjus KLIIMA · Aastane sademete hulk jääb alla 250 mm (sademeid harva) · Õhk on väga kuiv ja taevas on pilvitu · Päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli · Kaks aastaaega · Kõrbevööndis on õhutemperatuur ööpäevane ja aastane kõikumine suur · Parasvöötmetesse ulatuvates kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast · Kõrbetes valitsevad kuivad idatuuled LOOMAD · Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajad...
Välismajandussidemed Välismajandus Ükski riik maailmas ei suuda ise valmistada kõike vajaminevat. Mõnede toodete tegemiseks napib loodusvarasid, teiste puhul oskusi. Paljudel juhtudel ei tasu ise mingit toodet valmistada lihtsalt sellepärast, et teistes riikides tehakse seda palju odavamalt. Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma. Selliselt kujunebki riikide vahel välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus, teenuste vahetus ja kapitaliinvesteeringud. Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse. Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda. Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikid...
POLAARREBANE e. JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Jäärebase poolt asustavad alad kuuluvad meie planeedi kõige ebakülalislahkemate territooriumide hulka. Karmil ja väga külmal arktilisel talvel elab rebane peaaegu täielikus pimeduses. Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile, järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste kä...
MAAVÄRINAD. Maavärinad tekivad äkki,toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust,sisendavada hirmu.Häving võib tulla nii äkki,et inimesed ei jõua põgeneda,kokkukukuvad ehitised purustavad autosid ja sulgevad maanteid.Maavärinaid on ainult kindlates maakera osades.Kõige tugevamad maavärinad toimuvad maakoorelaamade piiride lähedal.Maavärinaid on ka ookeani põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine,mida nimetatakse tsunamiks ja mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti kõrge.Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades.Maakoor koosneb mitmest hiiglasuurest kivimiplokist ...
Kas Eesti peaks sisse tooma võõrtööjõudu,et vähendada tööjõuprobleemi? Majanduslanguse aeg on mitmed kümned tuhanded inimesed tööta jäänud, kuna firmad on pankrotti läinud või vähendanud töötajaid ning nende palku. Me ei saa öelda,et meil pole absoluutselt enam ühtegi vaba töökohta...on küll, aga inimesed pole nõus nii väikese palgaga mustemat tööd tegema, nagu on üheks selliseks tööks näiteks koristamine. Inimesed on liiga valivad ja uhkust täis ning seetõttu ongi paljudel raske uut tööd leida. Ma saan täiesti aru sellest,et palk on oluline tänapäeva ühiskonnas,kus kõik aina kallineb, aga samas, see palk mille sa koristamisegagi saad on parem kui mitte midagi. Õpetaja, Te tõite meile ühe väga hea näite soomlaste,eestlaste ja poolakate kohta. Soomlased saavad mitu korda suuremat palka koristamise eest,kui eestalsed saavad, poolakad aga mitu korda väiksemat. Eeslased minevat Soome koristajateks palga tõttu ja poolakad tu...
Geograafia kordamis küsimused 1. Millega tegeleb majandus geograafia? Uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. 2. Mida tähendab majandusspetsaliseerumine? Toodetakse mõnda kaupa rohkem kui endal tarvis. Ülejäänud osa müüakse. Teenitud raha eest ostetakse kaupa, mille tootmine on oma maal kallis, raske. 3. Majandus jaotus sektoriteks ja harudeks. Hankiv majandus Põllumajandus Kalandus Jahindus Metsandus Teenindav majandus
· Geograafia-teadus maast ja tähendab Kreeka keeles maa kirjeldust. · Esialgu tegelesid geograafid vaid maa ja selle piirkondade uurimisega, hiljem aga hakati otsima vastust küsimustele, miks nende piirkondade eripärad tekivad ? · Geograafia uurib: loodusnähtusi inimeste elu · Sellest lähtuvalt jaguneb geograafia kaheks : loodusgeograafia ühiskonnageograafia · Antiikmaailmas arvati et maa on ketas, mis mis ulbib maailmameres, kui seda arvas lihtrahvas. · Vastupidist oletati aga kuuvarjutuse põhjal, sest siis langeb maale kuu vari. · Erasthenes Esimene kreeklane, kes arvutas välja umbkaudse maa ümbermõõdu u 40 000 km. Elas enne kristust. · Ptolemaios- Antiikmaaima kuulsaim geograaf, kes koostas esimese tõese maailmakaardi, mis oli täiustatud kaardivõrguga
Kuressaare Põhikool ROOTSI Referaat Koostaja: Ott Levisto Juhendaja: Tiia Kuusk Kuressaare 2005 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................lk 3 1. LOODUS...........................................................................................................................lk 4 1.1 Reljeef..............................................................................................................................lk 4 1.2 Kliima.................................................................................................................
Benjamin Franklin Koostaja:Tanel Kirst Valjala 2009 Benjamin Franklin Sündis 17.01.1706 Suri 17.04.1790 Kuidas ja mida õppis, mida uuris Koolis käis 2 aastat Teadmisi hankis põhiliselt iseõppimise teel Teadusega hakkas tegelema 40-aastaselt Uuris soojusnähtuseid, tegeles okeanograafiaga ja meteroloogiaga Meelistegevuseks kujunes elektrinähtuste uurimine Tähtsamad avastused Avastas elektrostaatilise vastasmõju Leiutas piksevarda Avaldas raamatu "Eksperimente ja vaatlusi elektrist"
Laam on litosfri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil j...
Tammiski nukk (saksa keeles Tammiskoots) on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem. Neeme geograafilised koordinaadid on 58° 40 50 N, 23° 9 14 Ekoordinaadid: 58° 40 50 N, 23° 9 14 E. Tammiski nukk asub Mõisaküla territooriumil. Kaugemale põhja eendub Muhus vaid Seanina. Nimi Tammiski võis nime saada kunagise tammede rohkuse järgi. Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool. Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat. Loodus Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, kadakad, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdav...
PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk ...
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: ...
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub õhust ja pilvedelt Tervikuna...
9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemiselkoos kivimite rebenemisega Pikilained- levivad liikumise suunas Ristilained- levivad keskkonna liikumissuunaga risti KÕIGE ENNE REGISTREERITAKSE PIKILAINED, MIS LEVIVAD KÕIGE KIIREMINI, SIISRISTILAINED JA LÕPUKS PINNALAINED ( tv. ülesanne 4) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richt...
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
Roald Engelbregt Gravning Amundsen referaat Sisukord 1. Meri kutsub 2. Loodeväila ekspeditsioon 3. Uus kiusatus- Põhjapoolus 4. Peale suuri unistusi 5. Elu ja surma eest 1. Amundsen sündis 1872. aastal 11 aastat pärast Nansenit Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Peale isa surma asus Roaldit elus suunama ema , kelle ainsaks sooviks oli, et Roald merele ei läheks. Ta täitis ema soovi ja asus õppima meditsiini. Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale laevale, mis 18971899 esimesena Antarktikas talvitus. 2. Neilt reisidelt saadud kogemused ning lugematult pal...
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
Veondus Sannu ja Lupsi '10 - Transport e. veondus on majandusharu, mis tegeleb inimeste ja kaupade veoga. Nii kaupu kui reisijaid veetakse erinevate transpordiliikidega, millest igaühel on oma eelised ja puudused. VEONDUS (TRANSPORT) V E O N DU S T O R U TR ...
GOBI KÕRB Gobi on suur kõrb, mis asub Euraasias. Täpsemalt siis Aasias, põhja Hiina ja lõuna Mongoolia juures. Põhjast piirneb Hangaiga, lõunast Nan Shaniga, läänest Tian Shaniga ja idast SuurHingani mägedega. "Suur ja kuiv" tähendab Gobi Mongoolia keeles. Gobi kõrb on Aasias suurim. Gobi kõrb võtab enda alla 1,300,000 km² ja omakorda on Gobi kõrb üks suurimaid maailmas. Suurelt osalt pole Gobi kõrb liivakõrb, vaid kivi ja savikõrb. Gobi kõrb on 1600km lai ja 800km pikk. Lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Gobi kõrb asub troopilises kliimavöötmes. siin pildil on Gobi kõrb tehtud heledalt. Gobi kõrb on ka kõige laiem kõrb Aasias. Hiinas mõeldakse Gobi kõrbe all erinevaid asju, näiteks öeldakse shamo (liivakõrb) ja hanhai (kuiv meri). Kõrbe loodeosa on kuulus oma dinasauruste fossiilide poolest...
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooni...
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega;
Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos ja riigis Gobi on suur kõrb euraasia idaosas, asudes enamasti Mongoolia lõunaosas ja Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi kõrb mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend. 2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal vä...
1. Puissavannis on madalad ja lauged künkad, mis on silmapiirini kaetud haljendava rohuga ja harvade, umbes kuue meetri kõrguste puudega. Puude vahel paikneb põõsaid ja põõsaste rühmi. 2. Sealsed loomade kombed on põhjalikult teised. Nt mingite märkide järgi aimab sebra, et praegu on lõvil kõht täis ja temast pole murdjat. 3. Troopilises savannis on neli aastaaega nagu Eestis, kuid nende sisu on teistsugune. Kõigepealt tuleb talvine kuivaaeg, siis suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaajad ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. 4. Savannialadele rajatakse palju rahvusparke, mis on suured ning väga liigirohked ja sealt käib aastas väga palju turiste. (Nt. Ühes Keenia rahvuspargis Sambiru on aastas 1 000 000 külastajat.) 5. Kaks korda aastas rohket saaki pakkuvad rohumaad kindlustavad lisaks imetajatele äraelamise ka paljudele putukatele ja teistele selgrootutele ning kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel j...
GEOGRAAFIA UURIMISTÖÖ IRAANI KOHTA 1. Geograafiline asend: Iraan on riik Lähis-Idas. Piirneb Aserbaidzaani, Armeenia, Türgi, Iraagi, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile. Geograafilised koordinaadid 32 00 N, 53 00 E. 2. Üldandmed: Iraani pindala on 1,648,195 ruutkilomeetrit (maismaad 1,531,595 ruutkilomeetrit, vett 116,600 ruutkilomeetrit), riigi pealinn on Teheran, rahvaarv 66,429,284 inimest. 3. Looduslikud tingimused: kliima on peamiselt kuiv, poolkõrbeline, lähistroopiline piki Kaspia mere rannikut. Maastik on kaljune, mägine. Loodusvarad on nafta, maagaas, süsi, kroom, vask, rauamaak, plii, mangaan, tsink, väävel. 4. Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks: kuni 1935.aastani oli Iraan Pärsia valduses. Iraan sai Islamivabariigiks 1979.aastal kui valitsev monarhia kukutati ja Shah Mohammad Reza Pahlavi oli sunnitud pagulusse minema. 5. Ri...
Küsitlusleht müra kohta. Küsimustik on koostatud uurimustöö tarbeks, uurimustöö eesmärgiks on erinevates linnaosades leida põhilisi müra tekitajaid, mis elanikke kodus ja kodukohas neid häirivad. Palun täitke küsimustik enda kodu ja kodukoha andemete põhjal. Valikuvarjantidega küsimuste juures, palun ringistage endale sobiv vastus. Elurajoon: Vanus: Elan : · eramajas · kortermajas 1.Müra tekitajad 1.1 Mis on teie kodus müratekitajad, alusta kõige suuremast müraallikast(number 1.) PÄEVAL ÖÖSEL 1. 1. 2. 2. 3. 3. 4. 4. 5. 5. 1.2 Mis on teie elukoha lähedal müratekitajad, alusta kõige suuremast müraallikas(number1.) PÄEVAL ...
Kautsukipuu · Sillaotsa põhikool · 8.klass · Meriliis Evart Kautsukipuu · Kummipuul on suur majanduslik tähtsus, sest selle saagist tehakse kummi(lateksit) · Puu nõuab palju vihma · Kasvatatakse peamiselt KaguAasias, aga ka Indias, Hiinas ja KeskAafrikas · Vanemad puud annavad rohkem saaki kui nooremad puud Mis on kumm ? · Kumm on kõrgelastne marerjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Rakendused · Veekindlad riided ja jalanõud · Kummikindad · Elektrijuhtmete isolatsioon · Kustutuskumm Kummipuu seemned Ajalugu · Kummipuu kasvas esialgu Amazonases. · 1873 taheti istutada kummipuud väljaspoole Brasiiliasse · Teine riik kuhu nad seemned külvasid oli India
Mangroovtaimed · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Mangroov · Paari meetri kõrgused · Kasvavad soolastes vetes · Kannatavad hästi soolast vett · 80 liiki mangroove Mangroovide juured · Nende juured on eriti hapnikuvaeses mudas · Et hapniku saada on nende juured osaliselt maapealseteks arenenud · Kuigi nad on soolase veega kohastunud pole see neile vajalik · Ükski teine taim pole nii hästi kohastunud kui mangroov Hall mangroov · Hingamisjuured · Kõige tavalisem Austraalias · Kasvab kõige esimesena veepiiril · Kõige paremini kohanenud mudase pinnaga
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
Iseseisev töö Kõrgusvööndilisus Alpid ja Andid Alpid Andid Asukoht Kesk-Euroopa lõunaosa , läbib Lõuna-Ameerika lääneosa, Prantsusmaad, Saksamaad, läbib Panamat, Ecuadori, Austriat, Liechtensteini, Colombiat, Boliiviat, Itaaliat, Sloveeniat ja Sveitsi Peruud, Tsiilit, Argentinat Laius- ja pikkuskraadid 45°5001N 06°5154E 32°3910S 70°040W Kõrgus Kõrgeim tipp Mont Blanc- Kõrgeim tipp Aconcagua 4807m. Keskmine kõrgus 6959 m. 4000m. Pindala Väiksem Suurem Igilume olemasolu Lumepiir algab 2300m. Ekvaatoril algab...
1. AJALUGU 1.1. Esimesed elanikud Küpros on ajaloo vältel olnud paljude riikide asumaaks, muuhulgas on saart valitsenud Kreeka, Egiptus ja Türgi Osmanite impeerium. Küprost on austatud juba kiviajal. Varaseimad elanikud umbes 5600. aastatest e.Kr. olid pärit choirokoiti hõimust ja nad tegelesid põlluharimisega. Choirokoitia nimi oli tulnud külakese järgi saare lõunaosas, kus nad elasid. Mäe jalamile ehitati paks müür, mis ümbritseks asulat ja pakuks kaitset teiste hõimude vastu, kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades. 1.2. Kyprus Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske. Kaubanduse elavnemine täht...
Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on LääneEestis asuv looduskaitseala, mis katab tervelt 486 ruutkilomeetrit vett ja maismaad. neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude , roostike ja metsadega . Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid parte ja hanesid ning mereäärsed luhad on täis laglesid. Laht ise kihab luikedest, laukudest ja partidest. Matsalust leiab 49kalaliiki,47 erinevat imetajat ning koguni 7...
Täida tabel ! Taime nimi Kohastumise kirjeldus 1. Tooneliilia Maaalune mugulsibul, kasvab kivisel pinnal. 2. Soolarohi Suur soolataluvus, lihakad varred, soomusjad lehed. 3. Kõrbeliilia Sirgub pärast vihma maaalusest sibulast. 4. Okotiljo Piisava veega ilmuvad punased õied, kuivaperioodil langetab lehed. 5. Kivitaim Hea maskeering, taime osad on mulla sees , pärast vihma puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Labidjalgkonnad Kuivaperioodil elavad maa sees, vihmaga tulevad kudema ,kullesed arenevad kiiresti, 2. Hiidsametlestad Punane kaitsevärvus, vihamaga tulevad välja. 3. Skorpionid Peidavad kuumuse eest, astel saagi tapmiseks, Saavad vedeliku saagist, 4. Kärssmadu Toitub roomajatest ja munadest, mängib surnut, 5. Surikaadid Elavad ko...
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilome...
Lumekakk Lumekakud on ühed suuremad kakulised. Nende tiivaulatus on 142 - 166 cm. Lumekakud pesitsevad enamasti tundrates, eelistavad kiviseid, kaljuseid territooriume, kus on kerge jälgida saakloomi ja vaenlasi. Isasloom on peaaegu valget värvi, väheste tähnidega, emaslind on kirjum. Lumekakk toitub Arktikas peamiselt hiirelaadsetest - lemmingutest . Muudes kohtades tarbib ta valgejäneseid, kärpasi ja linde. Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht. Karmil talvel on väga vähe söödavat. Sügiseti koguvad lumekakud endale paksu rasvakihi, et talve üle elada . Lumekakk saab olla söömata 40 päeva, lennates võimalikult vähe , et energiat kokku hoida. Isane lumekakk viibib kividel või nõlvakutel ja toob kuuldavale rea kumedaid huikeid, nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmal...
Pingviinid Pingviinid on lennuvõimetud ja näevad kuival maal välja üpris kohmakad. Nad paterdavad taarudes või libistavad end kõhuli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib...
Sudaan Moona-Anna Mäeots Saue Gümnaasium 8 b klass Sudaan asub Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaanis räägitakse araabia keeles. Sudaani pealinn on Hartum . Põllumajandusega tegeetakse Niiluse orus ja savannides ning selleks kasutatakse umbes 15 % maast. Kuivematel ja mägisematel aladel tegeletakse karjakasvatusega. Sudaanis on keskmine sademete hulk 1000mm ja keskmine temperatuur on 30°C . Pindala: 2,505,810 km2 Rahvaarv: 4, 975, 000 64. kohal rahvaarvu poolest kogu maailmas. 43,7% kuni 14-aastased 54,1% 15-64 aastased 2,4% üle 65-aastased Iive: 3.6 % Tihedus:1,6 in/km2 Kasutatud leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Sudaan#Rahvastik http://www.citypopulation.de/world/Agglomeratio ns.html http://en.wikipedia.org/wiki/Sudan
Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tuge...
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maail...
INGLISMAA Deviis: Jumal ja minu õigus Rahvuslill: Roos ( punane, valge) Rahvuspuu: Tamm Rahvuslind: Punarind Rahvusloom: Lõvi Kaitsepühak: Püha Jüri Pealinn: London Hümn: God save our queen Maakonnad: 48. Lipp: valge taust, punane rist ( püha Jüri rist) Vapp: punane taust, kolm kuldset lõvi Pindala: 130 439 km² Rahaühik: Naelsterling Hädaabi number: 999 Rahvussport: Kriket Helistamise suunakood: 44 Pikim jõgi Inglismaal: Thames 346km- ainult Inglismaal ( Severn 354 km osaliselt Inglismaal) Kõrgeim mägi: Scafell Pike 978m asub Cumbrias Suurim järv: Lake Windermere - "Queen of Lakes". Suuremad saared: Isles of Scilly (saarestik) Isle of Wight (Saar) Sügavaim järv: Wastwater 76m sügav Peaminister: Tony Blair Kuninganna: Elisabeth II Domineeriv Usund: Anglikaanid Ülikoolid kokku: 91 Inglise automargid: TVR, Jaaguar, Aston, Morgan, Festvalid: · Nothing Hilli festival · Glastonbury Festival · Cheese Rolling Inglismaa on om...
ROOTSI Referaat Juhendaja: 2 RIIGI ÜLDANDMED Riigi hümn: Du gamla, Du fria Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964km2 Riigikeel: Rootsi keel Rahvaarv: 9 234 309 (2008) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Iseseisvus: 6. juuni 1523 Euroopa liiduga ühinemise aasta: 1995 SKT: 285,1 miljardit USD (2006) SKT elaniku kohta: 31 600 USD Rahaühik: rootsi kroon (SEK) Usk: luterlus Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen: .se ROK-i kood: SWE Telefonikood: 46 Haldusjaotus: 21 lääni, mis omakorda jagunevad valdadeks Tähtsamad tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja loodusvarad: hüdroenergia Keskmine eluiga: meestel 79-, naistel 83 eluaastat...
docstxt/127316545345821.txt
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed...
...muflon on teatud liiki lammas? ...prohvet Muhamedi perekond on Küprosele maetud ? ...armsam kinkis saare Kleopatrale? ...pealinna Nikosiat poolitab piirjoon? ...liiklus on vasakpoolne? Kasutatud kirjandus Internet : http://www.goadventure.ee/index.php?m1=4&m2=191 http://www.travelin.ee/index.php?lang=est&show=search&search_string=küpros Google pildiotsing http://et.wikipedia.org Raamatud: Eesti entsüklopeedia 5 Axis Geograafia Entsüklopeedia Ümber Euroopa Saage tuttavaks....Küpros
Tallinna Reaalkool Madagaskar Referaat Kristjan Suurorg 8aklass 2010 Sisukord Madagaskar................................................................................................................................. 1 Asendi iseloomustus................................................................................................................... 3 Rahavastiku üldiseloomustus......................................................................................................4 2.1 Rahvaarv........................................................................................................................... 4 2.2 Riigi rahvastiku vanuseline struktuur............................................................................... 4 2....
Karakumi kõrb ehk must liiv 1.Joonis Karakumi kõrb 1.Asend Karakumi kõrb asub Türkmenistanis.Ta paikneb Euraasia mandri keskosas ning Aasia maailmajaos. 2.Joonis kõrbe asend 2.Suurus ja ulatus Karakumi pindala on umbes 350 000km2 . Ta ulatub Amundarja ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik...
Rahvastiku iseloomustus Prantsusmaa NIMI klass Tallinn 2008 Joonis 1. Prantsuse Vabariik Prantsusmaa täielik nimetus on Prantsuse Vabariik (inglise keeles: France, prantsus keeles: République Française). Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. -1- Prantsusmaad piirab läänest Atlandi ookean, põhjast Inglise kanal ja kagust Vahemeri. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed, kuna seal piirkonnas paiknevad nii Alpid kui ka Püreneed. Alpides asub Euroopa ja Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Suurem osa Prantsus...
Kooli nimi Ungari Referaat Autor: Sinu nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Aasta Ungari Ungaril puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses ...
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmi...
Tõrva Gümnaasium Rando Lillipuu 10 b klass Texas Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2010 Sissejuhatus Texas asub Põhja-Ameerikas.See on üks viiekümnest osariigist.Ta on Ameerika Ühendriikide osariik juba 1845 aastast.Põhjast piirneb Oklahoma osariigiga, kirdes Arkansasega, idas Lousianaga, läänes New Mexicoga ning lõunas ja loodes mööda Rio Grande jõge Mehhiko Chihuahua,Coahuila, Nuevo Leoni ja Tamaulipase osariigiga.Osariikide seas on ta California järel rahvaarvuga ja Alaska järel pindala poolest teisel kohal.Texas asub kõige all ja on üks suurimatest osariikidest, täpsemalt siis teisel kohal.Tema pindala on ~691 030 km2..Oma nime sai 1690. aastal,kui hispaanlased andsid oma esimesele misjonikeskusele nime Texas St. Franciso. Ajalugu Väheke ajaloost, et Tex...
Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed. Kliima ...
Maakera loodusvööndid Poolkõrbed ja kõrbed Paiknemine ja kliima 1/5 maakeral 20-30 põhja laiuskraadidel kuum, kuiv ja troopiline kliima Temp. Amplituud suur. Aata sademed 250mm Kuivad ja kuumad tuuled Põhjavesi sügaval loomad Kaamel Kõrberebane e. Fennek Meesipelgad Punakänguru Varaan Skorpion Hulgaliselt roomajaid Taimed Aaloe Datlipalm Velvitsia Saguaaro kaktus Inimtegevus Hõre asustus Karjakasvatus (nomaadid) teravilja, puuvilla ja puuviljade kasvatus. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas, sool) Loodusvööndid
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega k...
Leedu Leedu on riik Euroopas Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Loodus Rannajoon Leedul on 99 km liivast rannikut. Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas Rahvastik Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. ...
Eestlased Antarktikas Eestlaste ajalugu Antarktikas algab 1820.-ndal aastal Lõunamandri avastaja baltisakslasest mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales jääkihtide vanuse määramises ja isegi pingviinide koduinstinkti uurimises ning Haini erialaks oli ionosfääri uurimine. Mount Oona ja Oona Cliff on nimetatud ...
Ülevaade Brasiilia vihmametsade olukorrast ja riigi metsapoliitikast Vihmametsade olukord Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas ja see on pindalalt viies riik maailmas suurusega 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga, neist vihmametsi on 6 miljonil ruutkilomeetril. Vihmametsad hõlmavad peaaegu kogu Amazonase piirkonna, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amazonase piirkonnas kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Vihmametsad on Brasiilia üks suuremaid loodusrikkusi ja neid kustutakse ka maailma kopsudeks. Ne...
Kivimid, millel me elame Eestis moodustavad kivimid kolm kihti aluskord, pealiskord ja pinnakate. Alukord, mis on üle kahe miljardi aasta vana, koosneb kristalsetest kivimitest: tard- ja moondekivimitest. Eesti aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Suurem osa Eesti aluskorras on tekkinud Paleoproterosoikumi jooksul. Hiljem hakkasid kivimid sügavamale vajuma ja moonduma. Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on pisut üle 100 meetri sügavusel. Lõuna suunas see süghavus suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. Lõuna- Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa, mis on umbes 300 meetri sügavusel. Hiiumaal on aluskord kohati ainult 15-20 meetri sügavusel: tegemist on astrobleemiga, mis tekkis meteoriidipl...
Parasvööde Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40. ja 65. laiuskraadi vahel, nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Parasvöötmes eristatakse merelist ja mandrilist kliimat. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lume asemel sajab rohkem lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, sest niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad....
Reis läbi Ameerika Alustades matka Ameerika Ühendriikide kirdetipust, see tähendab Atlandi ookeani äärest Maine osariigist ja minnes edasi edela suunas, tuleb vastu Hudsoni jõgi (507 km) New Yorgi osariigis. Kohe peale seda on Niagara juga (mille alla kuulub tegelikult kolm juga, nende kõrgus on enamvähem sarnane (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 sekundis). Loode suunda jäävad Ontario järv (pindala 19 477 km² ja suurim sügavus 237 m), Huroni järv (59 596 km² ja suurim sügavus 229 m), Michigani järv (pindala 58 016 km² ja suurim sügavus 281 m) ja Ülemjärv (pindala 82 414 km² ja suurim sügavus 406 m), mis jäävad osaliselt Kanada alla, kagusse aga Apalatsid (kõrgeim tipp Mount Mitchell, 2037 m), millest voolab alla Tennessee jõgi (1049 km). Tennessee jõgi ja ka Ohio jõgi (2102 km) suubuvad mõlemad Mississippi jõkke (algab Itsasca järvest), mis voolab põhjast lõunasse üle USA, mis suubub Mehh...
High Island Üldine informatsioon Asukoht: Sai Kung Peninsula, New Territories, Hong Kong, Hiina Saare ametlik nimi on High Island Reservoir, mis tõlkes tähendaks "Kõrgsaare mahuti" Miks? High Island avati aastal 1978, et leevendada veepuudust Hong Kongis Veemahutavus on umbes 273 miljonit kuupmeetrit Asukoht Ajalugu Aastal 1967 toimusid Hong Kongis mässud, mille tõttu Hiina keeras vee kinni. High Island oli planeeritud sama suureks nagu Plover Cove. Plover Cove Disain Mahuti oli ehitatud kui osa High Island'i veeskeemist. Mahuti põhineb kahel peamisel tammil. Kagutamm Loodetamm Põgenikelaager Põgenikelaager oli ehitatud mahutile üsna lähedale, et majutada põgenikke ja laevainimesi Vietnamist Praeguseks on ala lauskmaa. Kasutatud kirjandus http://www.afcd.gov.hk/english/country/cou_vis/cou_vis_cam/cou _vis_cam_cam/cou_vis_cam_cam_17.html http://wikimap...
Kenya Kenya on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. · Pealinn - Nairobi · Pindala - 582 650 km² · Rahvaarv - 34,707,817 (2005) · Rahaühik Kenya shilling · Riigikeeled suahiili ja inglise · Riigikord vabariik · Prsedident Mwai Kibaki Rahvaarv kenyas on 33 829 590 milj (kohal 36). Sisse rändab suhteliselt palju aasiast ja vähesel määral euroopast.Välja rändavad noored kenyalased töö hakul kas Eurooppasse või Põhja Ameerikaase. Loomulik juurdekasv ehk iive on 2,691 % . Aidisiepideemia tõttu on suremus väga suur, kuid seda aitab kombenseerida Kenya maailma suurimate hulka kuulu iive. Keskmine juurdekasv on 1,5 %. Kenya elanikkond on väga noor. 42.3% terve riigi rahvastikust on alla 14-aastased, 15- aastaseid kuni 64-aastaseid on 55.1% ja 2,6% on üle 65 aastased. Riigi keskmine el...
Väike emajõgi Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10...
arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus- inimeste arv ruutkilomeetri kohta mratud piirkonnas. Muld- maapinna pealmine kobekiht.
Atacama kõrb Sofja ja Kerte Asukoht Atacama on kõrb Lõuna- Ameerikas, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ääres . Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili . Suurus Atacama kõrb on 966 km pikk ja ta ruumala on 400 000 km2 . Pool kõrbest ehk 181 000 km2 ,asetseb Tsiilis. Kõrbe lääne osas on madalad mäed , kuid idas kerkivad Andid . Kliima Atacama on maailma kõige kuivem kõrb,olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg. Esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad .Keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm.Sest korra aastas sajab natuke ,kuid järgmised 10 aastat on praktiliselt sajuta. Kuivuse põhjuseks on külm Peruu hoovus ,mis tekitab kõrgrõhuala. Niisked õhumassid ei pääse ligi Andide ja Tsiili rannikumäestiku tõttu . Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi . Loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus...
Loodusvööndid. Vihmametsad. 8 klass 1. Mille poolest erineb vihmametsade taimestik meie parasvöötme metsade taimestikust? (3) 2. Kuidas kaitseb vihmamets põlisrahvaste eluviisi? (2) 3. Kuidas mõjutab vihmametsa tööstuslik raiumine eluslooduse liigilist koosseisu? (2) 4. Miks on maakera liigirikkama loodusvööndi vihmametsa muld toitainevaene? (1) 5. Millised taimed on epifüüdid? Too näiteid. (2) 6. Vali õige variant kaldkriipsu ees/taga. (3,5) a. vihmametsas sajab palju laskuvate/tõusvate õhuvoolude tõttu b. vihmametsa puud kasvavad kiiresti/aeglaselt c. vihmametsas on rikkalik/on vähene alustaimestik d. põhjapoolkera savannis sajab alati siis, kui meil on talv/suvi e. vihmametsas on aastaringselt jahedad/palavad ilmad f. peaaegu igal hommikul/pärastlõunal sajab paduvihma g. ekvatoriaalne kliima on ...
Geograafia kordamine 19.02.10 1. Iseloomusta tootmiskorraldust fordismis ja toyotismis. FORDISM uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri Kasutuselevõtt, masstootmine, nn. "igaks juhuks tootmine". TOYOTISM paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, tekib meeskonnatöö, kasutatakse rohkeid allhankeid kindlatelt partneritelt, nn. "õigeks ajaks tootmine". Kasutatakse tugitootmise mudelit, st. toodetakse suurtes kogustes, samas tooted on varieeruvad. Jaapani autotootjad kasutavad ka ülikallist robottootmist, et tõsta tootmise kiirust ja kvaliteeti. 2. Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks Õigeks ajaks tootmine(fordism) tootmine(toyotism) Detailide hankimine ...
Rootsi Kuningriik Andrea Engelbrecht 9.a Rootsi lipp Rootsi vapp Rootsi Asukoht Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idast Soomega(586 km) ja läänest Norraga(1619 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all (peamiselt järved). Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rann...
Saksamaa turism Üldandmed Pealinn Berliin Rahvaarv ~82 miljonit Pindala ~357 000 km² Keel saksa keel Rahaühik Euro Valitsemisvorm parlamentaarne liitriik Turismi arengueeldused Stabiilne poliitiline olukord Palju ajaloolisi ehitisi Kaunis loodus Parasvöötmeline kliima Populaarsemad kohad Saksamaal Brandenburgi väravad Kölni toomkirik Neuschwansteini loss Ajalooline Bremeni vanalinn Kriidikalju Ulmi katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine: Ehitamist alustati 1248 a. Kirik valmis lõplikult 1880a. Sarnaneb Amiens´i katedraalile Neuschwansteini loss A...
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäeva...