Texas (0)

Tõrva Gümnaasium

Rando Lillipuu
10 b klass

Texas

Referaat

Juhendaja
Laine Tangsoo
Tõrva 2010
Sissejuhatus
Texas asub Põhja-Ameerikas.See on üks viiekümnest osariigist.Ta on Ameerika Ühendriikide osariik juba 1845 aastast.Põhjast piirneb Oklahoma osariigiga, kirdes Arkansasega, idas Lousianaga, läänes New Mexicoga ning lõunas ja loodes mööda Rio Grande jõge Mehhiko Chihuahua ,Coahuila, Nuevo Leoni ja Tamaulipase osariigiga.Osariikide seas on ta California järel rahvaarvuga ja Alaska järel pindala poolest teisel kohal.Texas asub kõige all ja on üks suurimatest osariikidest, täpsemalt siis teisel kohal.Tema pindala on ~691 030 km2..Oma nime sai 1690. aastal,kui hispaanlased andsid oma esimesele misjonikeskusele nime Texas St. Franciso.
Ajalugu
Väheke ajaloost, et Texase indiaanlaste esivanemad kuulusid nii-nimetatud Llano tsivilisatsiooni,mis eksisteeris umbes 12 000 aastat tagasi.Esimese valge mehena jõudis 1519. aastal Rio Grande suudmesse hispaanlane Alonso Alvarez de Pineda.Sügavale sisemaale tungisid 1539 . aastal frantsiskaani munk Marcos de Niza ja legendaarse kullalinna Cibola otsinguil aastail 1540-1541. Francisco Vasquez de Coronado . Esimese ameeriklaste asula rajas 1822. a Stephen Austin San Antonio jõe äärde.Indiaanlastest elasid Suur- Texases atakapad,tonkawa´d,Pecose indiaanlased ja mitmesugused hõimud,kes kõik moodustasid omavahed liidu.Kuni 19.sajandini tundsid Ameerika Ühendriigid Texase vastu vähe huvi.Pärast Prantsusmaalt Louisiana ostmist hakati huvituma ka Hispaania valduses olevatest territooriumitest New Mexicost,Arizonast,Californiast,Texasest.Pärast Mehhiko iseseisvumist läksid need alad mehhiklaste kätte,see juhtus 1821 aastal.Texase asukad eesotsas endise Kongressi liikme ja Tennessee kuberneri Sam Houstoni,ekstsentrilise Davy Crocketti, vendade James ja Rezin Bowie´ ning tulevaste lõunaosariiklaste väejuhi Albert Sidney Johnstoniga otsustati Mehhiko lahku lüüa.Teisel märtsil 1836. aastal kuulutas moodustatud konvent Texase iseseisvaks vabariigiks ja masti tõmmati üksiku valge tähega lipp .Sellega ei olnud nõus Mehhiko president ja läks neid suure armeega karistama.Sealt on tulnud kuulus ,,Alamo kaitsemine``.Tänu selle muutus Texase probleem ka USA omaks ja Texas võeti uniooni liikmeks.USA ja Mehhiko vaheline rahu sõlmiti 2.veebruar 1948.Sellega kaasa said nad hiigelsuure maa-ala,mille üks osa oli Texas.
Texas
Pealinn on Austin, selle nime sai ta Stephen Austini järgi.Texasel on mitmeid erinevaid hüüdnimesid - Üksiku tähe osariik , Loomaliha osariik ja ka Lipu osariik . Kuulsamad laulud sealkandist on ,,Texas,meie Texas`` ja ,,Bluebonnets``.Osariigiks sai 29.detsembril 1845. aastal toona oli ta 28.osariik.
Lipp on siis vardapoolses osas üksiku valge viieharulise tähega vertikaalne sinine riidelaid,lipu ülejäänud osa moodustavad valge ja punane horisontaallaid. Osariigi vapp näeb siis välja selline , viieharulist tähte ümbritsevad oliivi - ja tammeoksavanikud,ümber selle sõnad THE STATE OF TEXAS ehk siis `Texase osariik`.Lind on pilalind juba aastast 1927ja lill lupiin ehk hundiuba ,aastast 1901. Pinnamood on väga erinev , see on muiudugi ka tänu sellele et pindala on väga suur. Rannikul on pikki kitsaid liivaseid saari ja poolsaari, nende taga laguune. Maapind kõrguneb Mehhiko lahe rannikumadalikult astanguina lääne suunas Suurtasandiku platoodeks. Lääneossa ulatuvad Kaljumäestiku eelahelikud ja nõud. Kõrgem koht on seal Guadalupe Peak , 2667m üle merepinna ja madalaim koht Mehhiko laht.Suurematest jõgedest võiks ära märkida Rio Grande, Red, Pecos, Brazoz, Colorado, Trinity, Sabine ja Neches. Eestiga võrreldes on ajavahe 8 tundi,8tundi meie ajast järel nagu.
Rahvaarv on seal tõsuteel.1999. aastal oli rahvaarv ~20 044 141 , aga 2009 aasta andmetel on see tõusnud ~24 782 300 ,et kümne aastaga on see tõusnud ~4 738 159 inimese võrra .Kokku on 254 maakonda . Suuremad linnad Allen, Amarillo , Austin, Corpus Christi , Dallas, El Paso, Fort Worth, Houston, Lubbock, Plano ja San Antonio.
Majandusalaselt leidub Texases rohkelt maavarasid : naftat, maagaasi, pruunsütt, soola.Kõrgel tasemel on ka tööstus. Tähtsamateks võiks lugeda mäe-, naftakeemia-, masina-,r aketi-,toiduainetööstus ja elektrometallurgia .Tänu rohketele maavaradele on Texas nafta -, maagaasi-, asfaldi -, väävli-, grafiidi - ja magneesiumitoodangus USA-s esikohal. Kasvatatakse ka puuvilla ning jällegi on ligi pool USA puuvillasaagist tulnud just Texasest.
Texases on ka väga palju ülemaailma tuntuid suurfirmasid. Maailma suurim naftakompanii Exxon Corporation .AMR Corporation on American Airline ´i lennunduskompanii partnerfirma. Suurtest elektroonika firmadest näiteks Compaq Computer Corp. Ja Texas Instrumesnts Inc.
Huviväärsustes on Texases 280 muuseumi ja ajaloo mälestust. Huvitavamad ajaloolised mälestusmärgid Texas White House ,San Antonia San Jose Mission ja Johnson City lähedal asuv president Lyndon Jonhsoni lapsepõlvekodu.Denisonis on president Dwight Eisenhoweri sünnipaik ja Dallases John Fitzgerald Kennedy mälestusmärk.San Antonios asub ka USA suurimaid lenneväebaase.
Ilmastikukatastroofid ,Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis – mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe , tornaadod – 6 miljardit kahju, 32 surnut . Laevatavad veekogud , siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal , eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel.
Kokkuvõtteks
Minuarvates on Texas USA-le väga tähtis osariik. Seal on väga palju ja tähtsaid maavarasid ja tänu sellele ka palju ülemaailma tuntuid suurfirmasid ning suur toodang. See kõik on kasuks ka muidugi ka Ameerika Ühendriigi majandusele. Selle kohaga on seotud ka põliselanikud indiaanlased, niiet see on USA-le igati tähtis ja ajalooline paik.
Texase Lipp
Texase osariigi pitsat