Roald Amundsen

Sepp, Senta

Roald Amundsen (0)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Roald Engelbregt Gravning Amundsen
referaat
Sisukord

Meri kutsub

Loodeväila ekspeditsioon

Uus kiusatus - Põhjapoolus

Peale suuri unistusi

Elu ja surma eest
1.
Amundsen sündis 1872. aastal – 11 aastat pärast Nansenit – Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Peale isa surma asus Roaldit elus suunama ema , kelle ainsaks sooviks oli, et Roald merele ei läheks. Ta täitis ema soovi ja asus õppima meditsiini. Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale – laevale, mis 1897 –1899 esimesena Antarktikas talvitus.
2.
Neilt reisidelt saadud kogemused ning lugematult paljude ekspeditsioonide lugemine, ka Nansenilt oma ekspeditsioonile toetuse saamine andsid Amundsenile piisavalt enesekindlust, et võtta ette reis vallutamaks Loodeväila. Kuigi Roaldil oli raha vähe leidus siiski ka neid inimesi kes temasse uskusid ja teda rahaliselt toetasid, nende hulgas Nansen. Maadeuurijad teadsid juba ammu selle Põhja-Ameerika mandrist põhja pool asuva Euroopat ja Aasiat ühendava väila olemasolust, kuid ükski laev ei olnud veel seda terves pikkuses läbinud. Amundsen ostis tugeva, purjede ja 13-hobujõulise mootoriga varustatud 45-tonnise laeva Gjoa . Alguses oli laev küll kipakas, kuid isa laevatehases olles oli Roald nii mõndagi õppinus. Kui ka rahaliselt abi saadi oli laev peagi korras. Siiski käisid võlad Amundsenile üle jõu ning tuli põgenedaja ainsa teena nägi Roald merd. 1903. aasta suvel asus Gjoa Oslo fjordist teele. Kuueliikmeline meeskond oli valmis Loodeväila jääsegustest vetest läbi murdma . 1
Ekspeditsioon oli edukas ning 1906. aasta augustis läbis Gjoa väila viimased lõigud. Teekonnal olid mehed kogunud hulga teaduslikke andmeid, olulisimad neist maa magnetismist, samuti olid tehtud magnetilise põhjapooluse täpse asukoha vaatlused. Lisaks olid nad kokku pannud etnograafilise materjali Loodeväila ääres elavate eskimote kohta.
3.
Kiirest edust kannustatuna pööras Amundsen oma tähelepanu Põhjapoolusele. Ta plaanis lasta oma laeval Beringi väinast põhja pool jäässe külmuda, kuid raske oli leida rahalist toetust. 1909. aasta septembris tulid teated, et ameeriklased Robert Peary ja Frederick Cook olid jõudnud Põhjapoolusele. Amundsen otsustas siis oma ekspeditsiooni edasi lükata ja üritada vahepeal jõuda Lõunapoolusele – enne Robert Falcon Scott ’i, kes oli juba suure ekspeditsiooni juhina Antarktikasse teel.
2
Augustis purjetas Amundsen lõunasse Nansenilt saadud laeval Fram . Beringi väina läbimiseks pidid laevad tol ajal sõitma ümber Kap Hoorni . Seetõttu ei kahtlustanud keegi mingit plaanide muutust, kui Fram lõuna suunas minema kihutas.
Kui laev Madeiral peatuse tegi, teatas Amundsen ekspeditsiooni liikmetele , et minnakse hoopis lõunasse, mitte põhja. Scott’ile lähetati telegramm teatega, et Norra ekspeditsioon läheneb samuti Antarktikale. Järgnenud dramaatiline võidujooks paelub üldsust veel tänapäevalgi.
Amundsen jäi Whales ’i lahes baaslaagrisse. See oli poolusele lähemal kui Scott’i lähtepunkt, McMurdo väin. Kuid maastik Whales’i lahe ja pooluse vahel oli tundmatu, Scott aga sai samal ajal liikuda oma kaasmaalase Shackletoni 1908. aastal märgistatud teed mööda. 19. oktoobril 1911 lahkus Amundsen baaslaagrist koos nelja kaaslase, nelja kelgu ja 52 koeraga. Amundseni missioonil oli vaid üks eesmärk – jõuda Lõunapoolusele, ja kiiresti! Kaks kuud hiljem oli see eesmärk saavutatud – 5 nädalat varem, kui Scott ja tema kurnatud mehed kohale jõudsid ning Amundseni lipu ja telgi eest leidsid .
3
4.
14. detsembril 1911 heisati Lõunapoolusel Norra lipp . Norra meeskond oli ületanud ohtliku Rossi takistuse ja jõudnud kõrge, liustikega seotud mäeaheliku jalamile. Edasiminek näis liiga ohtlik. Kuid tänu oskustele ja piisavale õnnele leidsid mehed siiski tee Heibergi liustikule, ületasid mäeaheliku ning jõudsid poolusele viivale platoole.
Amundseni kaliibriga maadeuurijale ei olnud alles jäänud ühtki suurt väljakutset, kuid üht soovis ta siiski veel – teha õhusõit üle Arktika ookeani. 1925. aastal sooritas ta hulljulge ekspeditsiooni kahel vesilennukil N24 ja N25. Lennukid pidid 88. laiuskraadil hädamaandumise tegema, kuid meeskonnal õnnestus üks neist taas õhku saada ja kolm nädalat hiljem mindi tagasi Svalbardi.
Vesilennukite ekspeditsiooni rahastas ameeriklane Lincoln Ellsworth, kes sellest koos Amundseniga ka ise osa võttis. Järgmisel aastal juhtis Roald Amundsen koos Ellsworthi ja itaallase Umberto Nobilega õhulaev Norge (Norra) ekspeditsiooni Svalbardist üle Põhjapooluse Alaskale. Uurijad ei jätnud kaardile enam ühtegi “valget laiku“.
5.
Polaaruurimine oli Amundseni kogu elu. Läbi selle ta ka suri. Kui Nobile suundus kaks aastat hiljem Norge sõsara Italia pardal teisele polaarlennule ja jäi ekspeditsioon kadunuks . Amundsen liitus seda otsima suundunud rühmaga. Üks teine otsingurühm leidis õhulaeva ja elusa Nobile. Kuid Amundsen ja tema kaaslased ei tulnudki tagasi.
4
Kasutatud kirjandus:Alina Centkiewicz, Czeslaw Centakiewicz „Mees, keda kutsus meri:jutustus Roald Amundsenist“
Pildid: google image search- Roald Amundsen, Gjoa, Fram, Robert Falcon Scott
Internetileheküljed:et.wikipedia.org/wiki/Roald_Amundsen - 33k

.ODT Laadi alla originaalfail 7 lk · .odt · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Senta Sepp Õppematerjali autor

Referaat

roald amundsen ekspeditsioon nansen põhjapoolus fram norra polaaruurimine

Sarnased õppematerjalid

doc

Roald Engelbregt Gravning Amundsen

TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Roald Engelbregt Gravning Amundsen Referaat Koostaja Mark-Eerik Kodar VIIa Klass Tallinn 2010 Sisukord · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Referaadi põhisisu · Kokkuvõte · Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus See referaat käsitleb maadeavastaja Roald Amundseni elu ja selle referaadi mõte on harida ennast ning teisi. Referaadi teemat valides otsustasin Amundseni kasuks sellepärast, et tema elu oli pidev võistlemine kellegagi ja enesetõestamine. Lugedes infot mis ma tema kohta internetist leidsin tundus üsna intrigeeriv. Kõik informatsiooni leidsin ma internetist. Amundsen sündis samal ajal paljude maadeavastajatega, ning ma arvan, et seda võib ajajärku võib julgelt kutsuda maadeavastajate ajajärguks

Geograafia

docx

Roald Amundsen

Nõmme Erakool Referaat Roald Amundsen Autor: Joosep Ra Kruusmägi 7.Klass 2017 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... .....................3 Esimesed ekspeditsioonid.............................................................................................. ....3 Otsus minna Antarktikasse...............................................................................................

Geograafia

docx

Maadeavastaja Roald Amundsen

.............4 Elu kui seiklus...................................................................................................... 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Antud referaat räägib maadeavastaja Roald Amundseni elust ning selle referaadi mõte on ennast harida. Referaadi isikut valides otsustasin Roald Amundseni kasuks sellepärast, et tema elus oli pidev võistlemine ning enesetõestamine. Roald Amundseni elu Unistus polaaruurija elust Roald Engelbregt Gravning Amundsen oli sündinud 16. juulil aasta 1872 Norras Sarpsborgi lähedal. Ta oli sündinud laevomanike ja kaptenite peres. Ema püüdis teda merest eemale

Geograafia

docx

Merekultuur ja etikett

Isad palverändurid asutavad Põhja-Ameerika esimese eduka asunduse 1620 -Abel Tasman avastab Tasmaania Hollandlaste uurimisreisid Vaikse ookeani lõunaosas 1642-1643 -Kapten Cooki epohhiloovad reisid Uus-Meremaa ja Austraalia idaranniku kaardistamine,Hawaii 1768-1779 -Charles Darvini reis laeval Beagle Ekspeditsioon , mis evolutsiooniteooria loomisele 1831 -Scott, Amunsen ja Shackelton reisivad maailma otsa Legendaarsete polaaruurijate ekspeditsioonid 1840-1916 Kuulsad maadeavastajad: Roald Amundsen See, et kaks kuulsat Norra polaaruurijat Fridtjof Nansen ja Roald Amundsen olid kaasaegsed, on üks ajaloo kokkusattumusi. Amundsen sündis 1872. aastal – 11 aastat pärast Nansenit – Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale – laevale, mis 1897–

Merendus