MAAVÄRINAD.
Maavärinad tekivad äkki,toovad
endaga kaasa hukatust ja purustatust,sisendavada hirmu.Häving võib
tulla nii äkki,et inimesed ei jõua põgeneda,kokkukukuvad ehitised purustavad autosid ja sulgevad maanteid.Maavärinaid on ainult
kindlates maakera osades.Kõige tugevamad maavärinad toimuvad
maakoorelaamade piiride lähedal.Maavärinaid on ka ookeani
põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine ,mida nimetatakse tsunamiks ja
mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti
kõrge. Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m
kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest
protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused
maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eldur18
Õppematerjali autor
REFERAAT Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. Üldiselt võime nimetada maavärinat maakoore liikumiseks teine teise suhtes. Kui aga võtta sõna maavärin, kui seismoloogia mõistet siis on see seismeliste lainete põhjustatud maapinna võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille
.............................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin............................................................................................................ 6 Laviini tagajärjel tekkinud maavärin...................................................................................... 7 Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin.............................................................8 TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD........................................................................................ 9
Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad. Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul. Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike. Maavärina lähtekohta nimetatakse koldeks ehk hüpotsentriks,sellel kohal maapinnal asub maavärina kese ehk epitsenter. Maavärina tugevust hinnatakse 12-pallise skaala järgi. Maakeral leiab igal aastal aset keskmiselt 20 katastroofilist (seejuures 2 väga tugevat), 150 hävitavat, umbes 7000 tugevat, 19 000 mõõdukat, 150 000 nõrka ja mõni miljon väga nõrka maavärinat, mida märkavad vaid tundlikud mõõteriistad. Maavärinate
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. 1.MAAVÄRIN! 1.1 Üldist maavärinatest Teadusaparatuuriga registreeritakse aatas umbes 6 000 maavärinat. Suurem osa neist on kas liiga nõrgad, et vähimatki kahju teha või toimuvad siis kusagil kõrvalistes piirkondades või merepõhjas. Umbes 1 000 aga tekitavad juba mõnesugust kahju, ning igal aastal tuleb ette 15 kuni 20 niisugust maavärinat, mis on piisavalt tugevad, et maapinda ja ehitisi lõhkuda, puid pikali tõugata ja hulgaliselt inimesi tappa.
Kõige ohvrite rohkemad maavärinad on toimunud Hiinas. Kui maavärinad leiavad aset meredes, ookeanides või rannikualadel võib see põhjustada veemasside ümberpaigutamist ja tsunamisid. Maavärinate koldest lähtuvad mitmesugust tüüpi elastsuslained, on olemas piki-, risti ja pinnalained. Tähtsaim maavärinate registeerimise vahend on seismograaf, mis koosneb kuulikujulistest teraspendlitest, mis ripub maapinnaga kindlalt ühendatud raamistikul. Maavärina puhul maakoore kõikumisel teeb raamistik liikumised kaasa, aga pendel püsib paigal ja selle otsas asetsev peen nõel mis registeerib paberrulli liikumise pendli suhtes ja joonistab kõverjoone ehk seismogrammi. Maavärina võimsuse iseloomuustamisel kasutatakse seismoloogias nn. Richteri skaalat. Enne maavärina peatõuget võib esineda nõrgemaid eeltõukeid ja peale peatõuget järgneb reeglina järeltõuge, mis võivad avalduda alles nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem.
Sammuti on korduvalt on proovitud laavavoole kõrvale juhtida, kuid neid üritusi on saatnud piiratud edu. Millist kasu saavad inimesed tegutsevatest vulkaanidest ?- Vulkaanilist päritolu pinnas on suure mineraalainesisalduse tõttu väga viljakas Hõbe, kuld ja vask ning paljude teiste metallide sulfiidid on maavarana sadenenud vulkaanilistest gaasidest ja kuumadest vesilahustest. Näiteks Islandil, Uus-Meremaal ja mõjal kasutatakse kuuma vett energiaallkana Maavärinad Kuidas tekib maavärin? Liikuvates laamades kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, purunevad kivimid ning vabaneb suures koguses energiat mis levib seismiliste lainetena laiali ning toimub maavärin. Peale selle võivad tekkida maavärinad ka vulkanismi ja inimtegevuse tõttu. Riigid kus esinevad maavärinad- (slaidil.) Kuidas on maavärinate esinemine seotud laamade liikumisega?- Ookeanide
Maavärinad 7. Klass Maria Johanna Keedus 13.12.2010 Skeem Seismogramm Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle on maapõues, kust algab kivimite rebestumine, ehk maavärina murrang. Maavärina kese, ehk epitsenter on kolde kohal olev koht maapinnal. Maavärinal on järeltõuked. Need purustavad armetult ka esimesest võnkest alles jäänud objektid. Need põhjustavad suurt kahju ja on läbi ajaloo olnud hirmutavaks kaaslaseks inimkonnale. Tihti pärast vulkaanipurset järgneb maavärin mis teeb asjad veel hullemaks. Seega tuleb väita, et maavärinad käivad planeet Maa rahutu eluga kaasas ja on sellest üks osa nagu ka kõik muud sise- ja välisjõud. Lained Eristatakse ka laineid
kaldenurki. Vulkanism ei ole aga ainult hävitavalt mõjuv nähtus, vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle koht kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. Maavärina keskmes vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid