Maavärina olemus ja näited (0)

MAAVÄRINAD.
Maavärinad tekivad äkki,toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust,sisendavada hirmu.Häving võib tulla nii äkki,et inimesed ei jõua põgeneda,kokkukukuvad ehitised purustavad autosid ja sulgevad maanteid.Maavärinaid on ainult kindlates maakera osades.Kõige tugevamad maavärinad toimuvad maakoorelaamade piiride lähedal.Maavärinaid on ka ookeani põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine ,mida nimetatakse tsunamiks ja mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti kõrge. Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades. Maakoor koosneb mitmest hiiglasuurest kivimiplokist ehk laamast. Laamad liiguvad väga aeglaselt ja hõõruvad üksteise servi .Aeg-ajalt jäävad laamade ääred üksteise külge kinni ja nad ei saa liikuda ,sellest tekib rõhk.Kui laamad jõnkshaaval üksteise peale nihkuvad,panevad nad sel kohal maa tugevalt värisema.Asulad ja suured linnad purunevad,tekivad järved ja lõhed.Tekoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid,on kestvad ja korduvad.Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul.Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks.Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad,mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised.Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad,neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike.
Iga 30 sekundi järel väriseb maa kuskil natuke.Need maavärinad on küllalt tugevad,et neid tunda,kuid nad ei tekita kahju.Iga mõne kuu järel toimub suurem maavärin.Siis väriseb maa nii tugevasti,et maanteed lagunevad,moodustuvad hiiglaslikud lõhed ning hooned ja sillad varisevad kokku,surmates palju inimesi.Maavärinate teket põhjustab suurte maakoorelaamade liikumine.Maavärinad toimuvad maakoorelaamade kokkupuutekohtade piirkonnas,näiteks San Andrease murrangu alal,mis läbib 435 km pikkuselt California keskosa.Mõnikord suudavad teadlased inimesi saabuva maavärina eest hoiatada.Näiteks 1974. a. Ennustasid nad maavärinat Hiinas ja päästsid sellega tuhandeid elusid .Aga alati ei lähe maavärinahoiatus täppi.Kõige sagedamini täheldavaks nähtuseks maavärinate puhul on salapärased tuled.Kord sarnanevad need eredate sähvatustega ,sammaste ,kiiret või tulekeradega,kord maheda valguse või koguni hõõgusega pilvedes või maa peal.Sageli on neid nähtud päevavalgel.Mõnikord tekivad maavärinate ajal elektrilised tormid,kuid tulesid on sageli märgatud ka sellal,kui tormi ei ole.Niisuguseid teateid oli eriti rohkesti pärast maavärinat New Madridis.Mõned kohalikud elanikud arvasid,et tegemist oli tõeliste vulkaaniliste pursetega, ehkki teadlased väidavad kindlalt,et mingeid purskeid selles piirkonnas vähemalt mitme miljoni aasta jooksul ei ole esinenud ,kui neid üldse kunagi olnud on.New Madridi maavärin paiskus õhku suured tolmupilved.Need võisid põhjustada välgusähvatusi,nagu seda sageli vihmapilved teevad.Kaasaegsetes asustatud paikades on elektriliine niivõrd rohkesti,et küllalt tugevate tõugete puhul,millega kaasneb juhtmete vigastus,võib väljas peaaegu alati näha sähvatusiMõnevõrra erinev lugu on teise laialt levinud arvamusega-maavärina sõltuvus ilmast.Paljud kinnitavad,et kuum ning niiske ilm kutsub alati maavärina esile.Teised jälle väidavad kõike muud,mida aga iganes suudavad välja mõelda.Professor Conroy osutas suurt tähelepanu ilmastikule enne Long Beachi maavärinat Kalifornias 1933.aastal,ilmaet oleks kedagi veennud.Jaapani teadlane Omori uuris põhjalikult kaheksatteistkümmend suuremat maavärinat oma kodumaal,kuid ei avastanud mingit seost nende ja ilmastikuolude vahel.Seega võime kindlalt hüljata idee maavärinate ja ilma omavahelisest sõltumusest.Järgmiseks laialt levinud väljamõeldiseks on maa avanemine värinate puhul.On rohkesti olnud liikvel jutte tohututest lõhedest,mis neelavad endasse terveid külasid.On teada ,et inimesed ja esemed on tõepoolest kadunud pinnaselõhedesse või viidud kaasa malihete pooltIgal juhul on säärased nähtused äärmiselt haruldased.
7. jaanuaril toimunud pursete tagajärjel jäi enam kui 450 000 Goma elanikku koduta . Nyiragongo vulkaani laava hävitas külasid ja paljusid Goma linna majasid. Teiste tuhandete hoonete hulgas hävis ka Kivu piirkonna adventkoguduse peakorter.