1. RAHVAARV MAAILMAS 6,7 miljardit · Hiina 1,3 mln · India 1,2 mln · USA 300 mln · Indoneesia 235 mln · Brasiilia 180 mln · Euroopast: Saksamaa 80 mln 2. RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL · Hõredamini: kliima, majanduslik olukord. Austraalia sisealad, Gröönimaa, Sahara kõrb · Tihedamini: soodsad loodusolud, arenend majandus. ( algselt merede, jõgede äärde, viljakad mullad) Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald. · Arengumaades: nälg, sõjad, vee puudus. ...
Eesti arengutaseme võrdlus Hollandi ja Jamaicaga Kõrgema arenguga riik - Holland Madalama arenguga riik Jamaica Joonis1. Eesti, Jamaica ja Hollandi inimarengu indeksite võrdlus Hollandi IAI on hetkeseisuga ~0,85 , Eesti oma ~0,8 ja Jamaica oma ~0,68. Holland on riikide inimarengu taseme järjestuses kolmandal kohal, Eesti kolmekümne neljandal ning Jamaica seitsmekümne üheksandal. Holland ja Eesti kuuluvad väga kõrge inimarenguga riikide hulka , Jamaica kõrge inimarenguga riikide hulka. Joonis 2. Hollandi inimarenguindeksi komponentide võrdlus Hollandis on kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,95 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,8 Joonis 3. Jamaica inimarenguindeksite võrdlus Jamaicas on samuti kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,8 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,6 Joonis 4. Eesti inimarenguindeksite võrdlus Eestis on kõige kõrgemalt arenenud haridus ~0,9 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,75 3 Rahvasti...
Kooli nimi Referaat Euroopa kääbusriigid Enda nimi klass Aastaarv Euroopa kääbusriigid Euroopas on üle neljakümne riigi. (http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_riigid). Need riigid erinevad pindala ja rahvaarvu poolest.Kõige väiksema territooriumi-ja rahvaarvuga riike nimetatakse kääbusriikideks. (http://geonarva.mvd.ee/eesti/geograafia10/Riikide%20ruhmitis.pdf) ,,Euroopas on viis kääbusriiki: Andorra, Liechtenstein, Monaco, San Marino ja Vatikan."(http://et.euabc.com/word/662). Kõik kääbusriigid asuvad LõunaEuroopas Joonis - Kääbusriikide ...
Läänemeri Koostas: Margus Randviir Läänemerest · Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemereäärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja sini 16 taksonit punavetikataimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetik...
Kokkuvõtlik töö Gröönimaa kohta 8.kl Juhendaja: Gröönimaa Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid p...
Amuuri jõe põhjakalda. Ekspeditsioonil kogutud kollektsioonide materjale töötati läbi veel aastakümneid. Tulemustest ilmus aastatel 1848-78 kollektiivne monograafia reisist äärmisse põhja ja idaossa, mis koosneb paljudest mitmete erialade monograafilistest käsitlustest. Nende koostajaiks olid paljud selleaegsed tuntud teadlased nagu Baer, Lenz, Meyer, Helmersen jt. Rasket, kuid tulemusrikast reisi tähistati väärikalt. Middendorffi vastuvõtul sai teoks Vene Geograafia Seltsi asutamine 1845. aastal. Middendorff pälvis oma kuulsusrikka Siberi reisi tulemuste eest Londoni Kuningliku Geograafia Seltsi Victoria kuldmedali, Vene Geograafia Seltsi Konstantini kuldmedali ja Peterburi Teaduste Akadeemialt K. E. von Baeri kuldmedali. 1855-57 töötas Peterburi TA alalise sekretärina. Sel ajal avaldas ta oma klassikaöise töö Venemaa lindude rändeteede kohta, milleks andsid tõuke Taimõris tehtud vaatlused
keskkonnareostus tööstuspiirkondades, vulkaaniohtlik, maavärinaohtlik, maalihkeohtlik. RAHVUSLIK KOOSEIS: kuuluvad romaani keelkonda. KEEL: Itaalia keel. USUND: Katoliiklased. MAJANDUSLIKU ORGANISATSIOONI KUULUMINE: Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). UUS JA HUVITAV: Itaalia on parlamentaarne vabariik, iseseisvumispäev on 17.märts 1861, rahaühik on seal samuti euro. Itaalia pindala on 301 230 km2 KASUTATUD KIRJANDUS: Geograafia põhikooli õpik ja minu vihik; Maailma teatmeatlas; http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia;
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõ...
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.........................................................................................................3 2.2 Kliima..........................................................................................................3 2.3 Vetevõrk.................................................................
Mõõtkava Mõõtkava näitab kui palju on tegelikke suurusi looduses kaardil vähendatud. Mõõtkavasi on kolme tüüpi: *Arvmõõtkava näit. 1: 85 000 000 *Võrdlusmõõtkava näit. 1cm 850 km *Joonmõõtkava näit. Kompass ja asimuut Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata, Idapoole (>) liikudes kella edasi kerida. Liikudes üle kuupäevaraja läänest itta jõuad samasse päeva. Liikudes üle kuupäevaraja idast läände jääb üks päev vahele.
Karakumi kõrb Karakum türgi keeles "must liiv". Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100-700m, kõrgus 3- 40m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti barhaanideks kuhjunud tuiskliiv katab umbes 5% pindalast (peamiselt karavaniteede, asulate ja arõkkide lähedal). Barhaanide kõrgus on harilikult 5-7m, suurim kõrgus 70 meetrit. Rohkesti leidub kuivi jõesänge ning kuivapõhjalisi sooldunud nõgusid. Karakumi keskosas paikneb Taga-Unguzi lavamaa. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Suvi on pikk, päikesepaisteline ...
Kordamisküsimused 1.Mis on maavärin? V:Maavärin on väga kiire kivimite liikumine ja võnkumine maakoores. 2.Miks tekib maavärin? V:Laamade liikumisel, vulkaanipursete, plahvatuste ja lõhketööde tagajärjel. 3.Mis on epitsenter? V:Epitsenter ehk kese on koht maapinnal, mis asub maavärina kolde kohal, seal on maavärin kõige tugevam. 4.Mis on kolle? V:Kolle on koht maakoores, kust saab alguse maavärin. 5.Mis on seismilised lained ja kuidas muutub nende tugevus? V: Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. On tõuked,mida lähemal koldele seda tugevamad tõuked. 6.Millistest etappidest ehk osadest koosneb maavärin ja kui kaua ta kestab? V:Eeltõuge, peatõuge ja järeltõuge. Kestab mõne minuti. 7.Mis on ja miks tekivad tsunamid? V:Tsunami on hiidlaine, mis tekib ookeani põhjas toimunud maavärina tagajärjel. 8.Miks on tsunamid ohtlikud? V: Nad tekitavad suuri kahjustusi ja purustusi. Jõud on tugev ja ta pühib kõik...
EUROOPA RIIGI RAHVAARVUD JA PINDALAD
Savann Pille-riin Tammsalu Pikavere Põhikool 8. klass Savannide asend asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus jääb mussoonmetsade ja kõrbe vahele enamasti levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Savannide asukoht Savannidest tekkinud mussoonmetsade põlengute jt. tagajärjel savannid on rohtlad mandritel ja mandri eri piirkondades levivad eriilmelised savannid savannis on kaks aastaaega-vihmane ja kuiv periood Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese vihmaga Mullastik ferralliitmuld nii...
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed...
Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud. Iseloomulikumad puud Eesti metsadele on mänd, kask ja kuusk. Palumets Palojärve lähistel "Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie...
Huvitavad vaatamisväärused, mis on seotud pinnavormidega Aliis Udras Anna-Liisa Padosepp Pinnavorm Mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa Erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt o...
Hiina tänapäeval NIMI: Company Logo Sisukord Majandus Rahvastik Loodus Vaatamisväärsused Huvitavad faktid Majandus Hiina majandus 2007. aastal tõusis Click to edit Master text styles maailma majandusedetabelis Second level Third level kolmandale kohale möödudes Fourth level Saksmaast. Hiina keskmine Fifth level majanduskasv aastas on umbes 10% ning 2010. aastal möödus Hiina tänusellele ka Jaapanist tõustes teisele kohale USA järel. Selline majanduskasv annab tunnistust ühest kiireimast ja jätkusuutlikumast siirdemajanduse kasvutempost viimase 50 aasta jooksul. Hiina majandus sõltub rohkesti nende valmistatavatest masinatest, tööstuskaupadest, mineraalidest ja rauast. Kunagi oli aga pea...
1. Selgita lühidalt mulla tähtsust ja too näiteid. Maaviljelus-saadakse toiduaineid Vee filter- filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks Elukeskkond- mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt Tootmisvahend- saab arendada põllumajandust Sümboolne- nt võeti hea õnne pärast kodukandi mulda kaasa Tihedalt seotud teiste sfääridega. Litosfääriga on seotud, sest seal on kivimid, mis murenevad ning sellest saab muld. Atmosfäär on seotud seetõttu, et sajavast vihmast saab hiljem põhjavesi, mida filtreerib muld. Mullastik+taimed= vahend kõrbestumise vastu 2. Too näiteid, kuidas on erinevates muldades omavahel seotud mulla vee- ja õhusisaldus. Liivmullad- kergemates muldades on osakeste vahel palju ruumi= palju õhku, lasevad vee läbi, soojeneb kiiremini Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted. ...
Indoneesia (Baili ja Jaava saar) Sofia Karkus ja Karolin Viikmäe Faktid Indoneesiast Indoneesia asub Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäätavatest saartrest. Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 33 provintsist. Indoneesia kogupindala on 1 904 569 km2 Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bal...
KERGETÖÖSTUS: 1)TEKSTIILITÖÖSTUS -kanga kudumine ja viimistlemine -trikotaaztoodete valmistamine 2)RÕIVATÖÖSTUS -moekollektsioonide loomine ja õmblemine 3)NAHA- ja JALATSITÖÖSTUS -jalatsite ja mitmesuguste nahktoodete valmistamine KERGETÖÖSTUSE ARENG 1765 ketrusmasin 1785 aurumasin 1803 kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine, odav tööjõud Põhja riigid kvaliteete moetoodang, kallid tellimustööd, kaubamärk, naha ja jalatsitööstus EL import Hiinast -Tekstiilid 27,8% -Rõivad 42,6% EL tekstiilide tootmine jaotub kolme põhikategooriasse -41% rõivad -33% kodutekstiilid -26% tehnilised ja tööstuslikud tekstiilid Tootlikuse tase on konkurentsivõime ja jätkusuutlikuse võtmetegur: -Odava töötunni müügile ei saa äri rajada kusagil Euroopas. -Hiina ja Indiaga konkureerimine tähendab pankrotti. -Pole võimalik toota ja müüa kasumlikult tooteid, millega oldi edukad 10 a tagasi. -Edu võti on tarnekiiruses, paind...
Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk ...
Litosfäär 1. Maa siseehitus Välimiseks kihiks on maakoor, mis on 5-80km paksune, millele järgneb vahevöö kuni 2900km sügavuseni. Vahevööle järgneb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Maa kivimline koor jaguneb kaheks: Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard,- sette-, ja moondekivimitest. Manndriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus 40-70km Kuni 5-15km Vanus Vanem, u 2-4mld aastat Noorem Tihedus Kergem Raskem ivimikihid Basaldikivimi-, Basaldikivimi-ja granaadikivim-,ja settekivimikiht settekivimikiht 2. Laamad · Ookeaaniliste laamade eemaldumine - magma liigub ma...
Itaalia Sissejuhatus · Ametlik nimetus Itaalia Vabariik · Pealinn Rooma · Pindala 301 323 km2 · Rahvaarv 60 380 912 elanikku · Riigikord parlamentaarne vabariik · Tänapäeva riikluse algus 1948 · Raha ühik euro · Riigi keel itaalia · Rahvastiku tihedus 200,4 inimest/km2 · Religioone kuuluvus katoliiklased(99%) · Rahvastik itaallased; sakslased; prantslased; muud · President Carlo Azeglio Ciampi · Peaminister Silvio Berlusconi · Iseseisvus 17. märts 1861 Geograafiline asend · Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared.Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Kliima · Itaalias on klassikaline vahemereline kliima, pehme vihmase talve ja kuuma ning kuiva suvega. Suvel kuni +42°C ja talvel kuni...
Brasiilia Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik, mis asub Lõuna-Ameerika idarannikul. Ühest küljest piirab Brasiiliat Atlandi ookean, teistest külgedest on Brasiilial ühine piir kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega, v.a Tsiili ja Ecuadoriga. Brasiilia pealinnaks on Brasilia, riigikeeleks portugali keel, mida on arvukate välismaalaste poolt on sõnavaraliselt laiendatud ning mida kõneleb seal ligikaudu 190 miljonit inimest. Brasiilia populatsioon moodustab ühe kolmandiku Ladina-Ameerika populatsioonist. Brasiilia loodus on niiske ja soe, troopiline. Selles riigis asub suurem osa Amaszonase jõest ning seal paikneb ka maailma suurim vihmamets. Kõrbesid ega kõrgmäestike seal ei leidu. Brasiilia tulutoovamateks majandusharudeks on kaevandamine, tootmine ja põllumajandus. Brasiillaste haridustase on suhteliselt madal, kuid üha enam pannakse rõhku noorte haridusele, sest mida kõrg...
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: ...
Sakala kõrgustik Sisukord 1. Paiknemine Eestis, geoloogiline ehitus ja pinnamood 2. Kliimaolud, veestik, muld ja taimkate 3. Vaatamisväärsused ja pildid 4. Kasutatud allikad Paiknemine ja kaardil Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - ...
s u lo N A no K A I an R a :T UKo o s j ta K Rahvastik Ukrainas elab ühel ruutkilomeetril elab 77 inimest. Inimestest on 73% ukrainlased, 22% venelased , 4% muudest rahvustest ja 1% juudid. Ukraina tööstuslikus idaosas, Krimmis ja linnades üle kogu maa. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Põhiandmed Pindala: 603 700 km2 Rahvaarv: 45 831 400 inimest Pealinn: Kiiev Keeled: ukraina (riigikeel), vene, poola, ungari, rumeenia Rahaühik: grivna Usk: õigeusk Impordib · Kangad · Keemiatooted · Toiduained · Metallid Ekspordib · Nisu · Kartul · Toiduained · Tarbeesemed · Põllumajandus- ja tööstusmasinad · Mustad metallid · Keemiatooted · Rõivad ja jalatsid Valitsus Ukrainas on presidentaalne demokraatia. ...
N E W YO R K C I T Y Õhtune vaade linnale. 1. New York on üks ahvatlevamaid sihtkohti maailmas. Otsustasime seal veeta poolteist nädalat. 2. New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikonnaga linn. Linna pindala on 1214 km², rahvaarv 18,9 miljonit inimest. New Yorgis on 5 linnaosa Brox, Brooklyn, Manhattan Queens ja Staten Island. 3. New Yorgis on niiske lähistroopiline kliima. Aastas on keskmiselt 234 päiksepaistelist päeva. Kuna suvel on seal väga palav ja niiske, talvel külm ja niiske siis otsustasime minna kevadel kui temperatuur on mõõdukas. 4. Tallinnast ei saa otse New Yorki vaid on vahepeal ümberistumine Helsingis. Tallinn Helsingi sõidab umbes pool tundi ja Helsingist New Yorki sõidab 1011 tundi. 5. Ajavahe Eesti ja New Yorgil on 5 tundi. 6. New Yorgis on kasutusel dollar....
Itaalia Rahvaarv Itaalia asub Lõuna- Euroopas Riigi rahvaarv on 61 016 804 (2011) Maailma mastaabis on Itaalia suurriik Umbes samapalju inimesi elab Suurbritannias, Birmas ja Prantsusmaal Rahvastiku paiknemine Tihedus on 199,8 in/km2 Click to edit Master text styles Tiheduselt on Itaalia 58 Second level kohal. Third level Fourth level Kõige suurema Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpi...
Sissejuhatus majandusgeograafiasse Mida uurib majandusgeograafia? · Majandusgeograafia uurib majanduse toimimist ruumist, st kuidas majandamine sõltub selle ruumi "asendist", loodusoludest, inimeste iseärasustest. · Majanduse paigutustegurid tingimused, mis mõjutavad majandusharude ja ettevõtte paigutust ehk majandusgeograafilist arengut. · Majanduse spetsialiseerumine mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötl...
I kursus. Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (lk.30) ühtlaselt muutuv liikumine 1) liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 2) masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne ehk jääv/muutumatu suurus. (lk.37) taustsüsteem mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustsüsteem koosneb taustkehast ja koordinaatteljestikust koos aja mõõtmise süsteemiga. (lk.19) teepikkus trajektoori pikkus, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. (lk.17) nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik, vektoriaalne suurus, tähis . (lk.17) hetkkiirus kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. (lk.35) kiirendus väl...
Savannid Kerli Heilu 8.klass Savannid Kliima Kaks aastaaega suvi ja talv Suvi on vihmane ja talv kuiv Mullastik ferralliitmuld Suur raua ja alumiiniumi sisaldus Huumusevaene, vähe viljakas Niiskel ajal on kaetud sageli veega, kuival aastaajal kuivab läbi ja tekib LATERIITKIHT, mis meenutab telliskivi. Taimestik Kohastunud põuaperioodidega. Vastupidavad Valitsevad kõrrelised, mis on tavaliselt 1 2m kõrged. Akaatsia Ahvileivapuu e. baobab Purpurhiidkirss e. Ahvileivapuu e. baobab Harilik sõrmrohi elevandirohi Palmid Pudelipuud Loomastik Arvukalt rohusööjaid imetajaid. Toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest. Liiguvad karjadena Kuivaperioodil kogunevad veekogude lähedusse. ...
Getter Anett Arro Jane Floren 9a VEONDUS EHK TRANTSPORT Kaubavedu Reisjate vedu Torutransport e. torujuhtme Maismaa transport transport Veetransport Õhutransport e. laevandus e. lennundus Raudtee Maantee- Jõe- Mere- -transport transport transport transport Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon. Raudteetransport Eestis sai alguse 1870.aastal, mil ehitati raudteeliin PeterburiTallinnPaldiski. Praegus...
Euroopa riigid Jaanika Priimägi Kernu Põhikool 9.klass Euroopa riikide jaotus ELi liikmesriigid; ELi liikmestaatust taotlenud riigid; Muudetud riigid. ELi liikmesriigid Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik. Kandidaatriigid Horvaatia, endine Jugoslavia Makedoonia Vabariik, Island, Montenegro, Serbia, Türgi. Muud Euroopa riigid Albaania, Armeenia, Andorra, Aserbaidzaan, Valgevene, BosniaHertsegovina, Gruusia, Liechtenstein, Moldova, Monaco, Norra, Venemaa, San Marino, Sveits, Ukraina, Vatikan. Euroopa kaart Fakte Euroopast Euroopa asub maailma suurimal mandril Euraasias. Euroopa on üks kuuest maailmajaost. Euroopa asub Atlandi ook...
Grisli karu Carlotta Põdra 8.a Levik: Elavad lääneosa kõrgustikel Põhja- Ameerikas, Kanada lääneosas, Alaskas. Asuvad rannikualadel, kus on jõed, järved. Andmed: Väljasirutatult on ta kuni 2 meetrit pikk. Kaalub 150-300 kg. Karvkate varieerub blondist mustani, tavaliselt pruun, otstest hallid või valged. Õlgadel on küürud, nii saab grisli karusid eristada mustast karust. Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemi...
SLOVEENIA Riigihümn: Zdravljica Pealinn: Ljubljana Pindala: 20 273 km2 Riigikeel(ed): sloveeni Rahvaarv: 2 050 200 (2011) Rahvastiku tihedus: 101 in/km2 Riigikord: parlamentaarne vabariik President: Danilo Türk Iseseisvus: 25. juuni 1991 Rahaühik: euro (EUR) Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha Sloveeniast Keskmine temperatuur: talvel -2 °C ja suvel 19 °C . Kuulub Schengeni alasse, reisimine Sloveeniasse viisavaba Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist piirkonda: Alpid, Dinaari mäestik, Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Maa on mägine ning sloveenid armastavad suusatada ja matkata. Ljubljana Ülikool oma enam kui 50 000 üliõpilasega mõjutab linna aktiivset kultuurielu. Peami...
Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad ...
okasmetsad 8A klass Krista Karing Helena Pass Hendrika Öpik SISSEJUHATUS Click icon to add picture SISSEJUHATUS Kõige suurem loodusvöönd; Enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; Suved on soojad vihmased ja niisked; Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. LEVIK Click icon to add picture Click icon to add picture LEVIK Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud, nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvö...
docstxt/1336411579148965.txt
Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika...............................................
Eesti · Pealinn Tallinn · Pindala 45 227 km2 · Riigikeel Eesti · Rahvaarv 1 318 005 · President Toomas Hendrik Ilves · Peaminister Andrus Ansip · Rahaühik Euro Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja...
Hispaania Eliise Kass Üldandmed Kuningriik Pürenee ps 17 autonoomset piirkonda 2 autonoomset linna Madrid-Hispaania pealinn 605,77 km² 6,5 milj. elanikku Barcelona Üle 4 milj. elaniku 100,4 km² Geograafiline asend Andorra, Prantsusmaa, Portugal Idas ja lõunas Vahemeri Lõunas Atlandi ookean Läänes ja põhjas Biskaia laht Kõige kõrgemad tipud Kõrgeim tipp saarel Pico de Teide (3718 m) Kanaari saartel Kõrgeim tipp mandril Mulhacen (3478 m) Kliima Vahelduv, aga soe ja kuiv 3 suuremat kliimavööndit Hispaania raha-euro 2002 Kuningas ja kuninganna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Ebaühtlaselt Ro...
Rannamõnude nautimine Gran Canarial Euroopa turistide seas on populaarsed kõik sooja kliimaga maad, kuhu minnakse talviti puhkama. Meie otsustasime sõita kaheks nädalaks Gran Canariale, mis on üks Kanaari saartest, mis kuuluvad Hispaaniale. Gran Canaria saar asub Atlandi ookeanis. Saare pindala on 1560 km² ning saar on mägine, kõrgus kuni 1950 m. Eesti on Gran Canariast peaaegu 30 korda suurem. Meie külastame riigi kaguosa, San Bartolomé de Tirajana omavalitsust, mis on ühtlasi ka kõige suurem omavalitsus Gran Canarial. Seal asuvad kõige tuntumad kuurortid, milleks on Playa del Inglés ja Maspalomas. Ilmad on Gran Canarial aastaläbi soojad, talvel on keskmine temperatuur 20°C ja suvel keskmiselt 26°C sooja. Gran Canarial sajab vähe, keskmisel 228mm aastas, vihmaperiood jääb jahedamatele talvekuudele, suviti on kuivad ilmad. Seega kõige õigem aeg Gran Canariat oleks külastada kevadel või sügisel, et ilmad ei oleks liiga kuuma...
"Minu Alaska" 1. Maria Kupinskaja "Minu Alaska". Ilmunud aastal 2008, kirjastus Petrone Print. 2. Raamatu tegevusaeg on 2006.-2007. aastal. Maria töötas mai 2006 kuni september 2006 Alaskal, Skagways Dyea laagris ja mai 2007 kuni juuli 2007 Alaskal, Denveri liustikul. 3. Tegevus toimub Skagways ja Denveri liustikul Alaskal, Ameerika Ühendriikide osariigis, Põhja-Ameerika mandril. 4. Kesksed tegelased on: Maria- peategelane, töötab händlerina koertekarjas Denveri liustikul ja Skagways. Andre-Maria elukaaslane ja ka reisikaaslane liustikul, töötas seal fotograafina. Liz- Dyea laagris Maria hea sõbranna ja toetaja. Robert ja Karen- Dyea laagriülemad. Peter- Denveri liustiku laagriülem. Karen- liustikul kokk ning üks oluliseim laagri kokkuliitja. Ja paljud teised laagrite töölised, koerajuhid ja händlerid. 5. Teose tegevusliiniks on avastusretk Alaskasse ja iseendasse. Maria eesmärk oli õnnetus armastuse...
Uurimistöö Mississipi Mississipi jõgi asub Põhja-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos. Mississipi jõe pikkus on 3950 km ja jõgikonna pindala on umbes 3 268 000 km². Mississipi lähe asub Minnesota osariigis ja selle koordinaadid on 47° N ja 92° W. Mississipi suubub Mehhiko lahte koordinaatidel 40° N ja 90° W. Suurimad lisajõed on Ohio, Red River, Arkansas ja Missouri. Suurim voolukiirus on 5080 000 m³/s, vähim 35000. Mississipi jõgi toitub enamasti lisajõgedest ja sademetest. Suurvesi on kevadel ja suvel. Madalvesi on sügisel. Mississipi jõel esineb jääkate ainult põhjaosas. Mississipi alamjooksul alguses on jõeorg on üle 25 km lai. Jõgi on enamasti kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. Üleujutuste vältimiseks ääristavad jõe kaldaid tammid. Mississippi on USA üks tähtsamaid siseveeteid. Laevateede kogupikkus on üle 25 000 km. ...
Meretransport Kerttu Geidik Geidi Steinberg 11b Mereveondus tegeleb kauba- ja reisivedudega üle mere üks odavamaid transpordiliike suured veokogused hooldus ja sadamate ehitus maksab suurem hulk maailma kaupadest meritsi Miinused Aeglane Kaup tuleb hiljem ümber laadida Plussid Mahutab korraga palju kaupa Odav Ei ole vaja spetsiaalseid teid Mereveondus Eestis Hästi arenenud Palju häid sadamakohti Aastaringne vedu Eesti suurim eksportharu 30 kaubasadamat Fakte Eesti mereveondusest Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa Tallink Asutati 1989.a Kauba ja inimeste vedu Liinid TÄNAME KUULAMAST !
Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees Marek Stern Volikogu liikmed Viktor Aaver Mare Al...
Fernão de Magalhães Geograafia referaat Koostaja: Juhendaja: Fernao de Magalhaes (1480-1521)- sõnakehv ja sihikindel portugali meremees. Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon. Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna -...
Tromso Reisiplaan Üldinfo Tromso on linn Norras Tromso pindala on 2403km2 Elanikke 54 100 Koordinaadid: 69°40 N, 18°55 E Ajavahe Eestiga +2 tundi Asub Eestist ligikaudu 1150km kaugusel Valuutaks Norra kroon(NOK), 100 ööri 1,9 Eesti krooni=1 Norra kroon Kliima Ilmastik on seal muutlik Tänu Põhja-Atlandi hoovusele ei ole kliima nii külm kui sellel laiuskraadil tavaliselt. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 4°C. Madalaim registreeritud õhutemperatuur oli 18,4°C. Suvel tõuseb õhutemperatuur üle 20°C. Keskmine õhutemperatuur augustis on 10°C. Reis Tromsosse Tromsosse tasuks reisima minna talvisel ajal, kuid mõnusa perepuhkuse saad Tromsos veeta ka suvel Sinna saab minna laevaga Soome/Rootsi, edasi auto, bussi või rongiga või Eestist otse lennukiga Tromsole Augustis tasuks kohvrisse pakkida natuke soojemad riided (pikad püksid, dressipluus jne) kuid ei tohi unustada ka mõnusaid suve riideid Tromsos on palju ka vabaaja veetmis võimalusi...
Ahja jõgi Aiki Sats 9.Klass Emajõe suurim parempoolne lisajõgi Pikkus 103,4 km ja langus 87 m Algab Erastvere järvest Üks maalilisemaid jõgesid Taimestik Leitud 34 liiki soontaimi, samblaid ja vetikaid Nt. vegetatiivne jõgitakjas, vesi- sammal ja puna- vetikas Pildil vegetatiivne jõgitakjas Kalastik Eesti üks kala- rohkemaid ja liigi- rikkamaid jõgesid Püütud on järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, haug, roosärg, ahven ja palju teisi Pildil on roosärg
Hiina Hiina asub euraasia mandri kaguosas, aasia maailmajaos. Hiina ulatus idast läände on 3800 km ja põhjast lõunasse 3400 km. Hiina geograafilised koordinaadid on 75-135 E ja 21-53 N. Hiina on kaarja kujuga. Hiina on suur riik, seal elab ligi 1000 korda rohkem inimesi, kui Eestis. Hiina pindala on Eesti pindalast umbes 212 korda suurem. Idast ja kagust on pikk merepiir Vaikse ookeani nelja merega. Maismaapiiri on Hiinal 22 117 km, merepiiri pikkus on 14 500 km. Hiina pinnareljeef on väga vaheldusrikas. Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub TjanSani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega-ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmets...
Välismajandussidemed Antsla Gümnaasium 9.a klass Sandra Siska Virge Part Välismajandussidemed Ükski riik maailmas ei suuda ise valmistada kõike vajaminevat. Paljudel juhtudel ei tasu ise mingit toodet valmistada lihtsalt sellepärast, et teistes riikides tehakse seda palju odavamalt. Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma.Selliselt kujunebki riikide vahel hüvede vahetus ehk välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus e. aineliste hüvede vahetus teenuste vahetus kapitaliinvesteeringud. Eesti välismajandussidemed Eesti majandust mõjutavad tugevasti Eestis leiduvad loodusvarad ja tingimused. Naftat Eestis ei leidu, seega tuleb vedelkütuseid importida välisriikidest. Ei suuda kõiki vajalikke kaupu toota: ei jätku piisavalt kapitali ega tööjõudu Enam ekspo...
Suur Liivakõrb 1. Kõrbe asend Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. 2. Kõrbe suurus ja ulatus Suure Liivakõrbe suurus on 284993 km2 ning sellise pindalaga hõlmab ta umbes kahekümnendiku Austraalia pindalast(7,7 mln km2 ). 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas, Kimberely lavamaa läheduses 300 mm aastas. Suviti (septembrist maini) on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni. Talvel jääb temperatuur 25 ja 30 kraadi vahele. Gibsoni kõrbe lähedastel aladel võib esineda paar korda aastas härmatis. Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on asetsevad las...
KAPADOOKIA ASEND Riik Väike-Aasia idaosas , Göreme , Türgi Sammaste ja koobaste kuningriik Kapadookias Merepinnast 11001,3 km kõrgusel http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://theologhia.files.wordpress.com/2007/11/map_of_turkey.gif&imgrefurl=http://theologhia. wordpress.com/2007/11/06/cateva-fotografii- interesante/&usg=__jPChQUk7Ld0NUD2tIOo2dCLDO3Y=&h=260&w=507&sz=8&hl=et&start=0&zoo m=1&tbnid=ippMMUpmYrvvdM:&tbnh=99&tbnw=194&prev=/images%3Fq%3Dcappadocia %2Bturkey%2Bmap%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1366%26bih%3D586%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=897&vpy=96&dur=48&hovh=161&hovw=314&tx=128&ty=46 &ei=brkHTbOeHMTrObLRxaoJ&oei=brkHTbOeHMTrObLRxaoJ&esq=1&page=1&ndsp=18&ved=1t:4 29,r:4,s:0 · Kapadookia on vabaõhu muuseum...
MACHU PICCHU ASUKOHT Asub Peruus Asub maapinnast 2400m kõrgusel http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/wp-content/uploads/peru_map.jpg&imgrefurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/kaart- peru/&usg=__1Wg2p01FidwyuDBqrSsNF0iPD9U=&h=400&w=349&sz=39&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=mkdjK0IEOK6CxM:&tbnh=165&tbnw=144&prev=/images%3Fq%3Dmachu%2Bpicchu%2Basukoht%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1024%26bih %3D605%26tbs%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=68&dur=161&hovh=240&hovw=210&tx=128&ty=143&ei=TbD4TIijCYaBswaA-LW6Aw&oei=TbD4TIijCYaBswaA-LW6Aw&esq=1&page=1&ndsp=13&ved=1t:429,r:0,s:0 AJALUGU Ehitatud umbes 15.sajandil Pachacuteci juhtimisel Seal on elanud enam kui 1200 inimest Machu Picchu vallutati 1532 a. Hispaanlaste poolt http://et.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu...
Fuji Mägi Asend Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis · Kustunud vulkaan Hons Teine tase saarel Jaapanis Kolmas tase Neljas tase · Asub kolme maakooreplaadi Viies tase kokkupuutepunktis · Kõrgeim tipp on 3776 m üle merepinna http://www.goo3DN%26rls%3Dorg.mozilla:et:official%26biw%3D1366%26bih %3D586%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=508&vpy=72&dur=1857&hovh=226&hovw=223&t x=152&ty=131&ei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&oei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&esq=1 &page=1&ndsp=19&ved=1t:429,r:2,s:0gle.ee/imgres? imgurl=http://=__r...
Paula Hõbe & Sigrid Lii Treialt Kõrbe loodus Asend Enamus asuvad ribadena Piki 30 põhja-ja lõunalaiust Kliima Sademete vähesus ( alla 250mm/a) Enamasti sajab talvel Vihmahood on tavaliselt lühikesed, kuid tugevad Temperatuuride vahe öösel ja päeval on suur Suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pinnamood Vahelduva pinnamoega Enamasti tasased madaladvõi künklikud alad Esineb ka mäestikke Maastiku kujunavad tuul ja vesi On palju liivaluited,mis võivad ulatuda 200 meetri kõrguseni veestik Kõrbest jõgesid ei alga, kuid nad võivad sealt läbi voolata Kõrbete jaoks on tüüpilised soolajärved Kõrbetes on palju oaase Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel taimestik Lehed on väikesed ning tugevad Hõbedased või läikivad lehed peegeldav...
Alternatiivenerga Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma? Tänapäeval räägitakse palju alternatiivenergiast ja sellest, kui tähtis see on, et pääseda fossiilkütuste kasutamisest. Eesti pindalast on umbes 140 km2 sellist maad, millel on head tingimused tuuleenergia rakendamiseks. Virstu tuulepark, mis hakkas tööle 11. Oktoobril 2001. aastal, oli Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut, mis suudavad rahuldada umbes 500. kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Pärnumaale, kus on palju tuult, tahetakse ehitata rohkelt tuulegeneraatoreid. Rajamise teeb raskeks seadus, et tuulegeneraator peab asuma 400 m kagusel lähimatest taludest. Kui räägitakse tuulegeneraatoritest, siis peetakse silmas tohutuid tuuleparke, nagu on Taani rannikul. Tänapäeval on igal Eesti talunikul võimalik panna üles üks-kaks väikest tuuleveskit, mis pole kõrgemad kui Adaver...
Siit võtta ainult teksti, infot, pilte palun, mitte sama tööd õpetajale esitada. Muutke kujundus ära jne. Aitäh Gobi kõrb Sissejuhatus GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomad Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt kar...
Karula rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja muudeti hiljem rahvuspargiks. Asub LõunaEestis, nii Võru kui ka Valga maakonnas, Karula kihelkonnas. Pindala on 12 300 ha. Eesti väikseim eksisteeriv kaitseala. Kaitsta LõunaEestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid maastike. Säilitada pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit ning tasakaalustada keskkonnakasutust. Taastada, uurida ja tutvustada kaitsealuseid liike Karula rahvuspargis. Põhiväärtus on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid, seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved. Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebasemõisa Tornimägi (137,8 m). Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, ...
Arutelu kuidas mina mõjutan looduskomponente Puhta vee raiskamisega vähendan väärtuslikku põhjavett. Pestes ennast, pesu ja muud sellist, kemikaale sisaldavate pesuvahenditega, reostab tekkiv reovesi veekogusid. Samuti kui satub reovesi mulda, muudab see mulla koostist ja muld muutub mürgiseks seal kasvavatele taimedele. Kamina ja puupliidi/´ahju kütmisega saastan õhku. Saastunud õhku sisse hingates nõrgestame oma tervist. Vingugaas mõjub teatavasti tapvalt. Poest ostes kilepakendites toitu ja muid tooteid riskime sellega, et need pakendid võivad sattuda loodusesse. Kile ei lagune ja võib saada saatuslikuks looduses paiknevatele lindudele ja loomadele. Kuna elan puuküttega korteris, on mul vaja osta küttepuid. Iga kord kui kütan kaminat, pean arvestama, et kuskil on selle tarbeks raiutud maha metsa, mis on paljude loomade ja lindude elupaigaks. Kuna ma ei oma autot ja kasutan ühistransporti säästan sellega natukenegi lo...
Globaalne Rahvastikupoliitika Essee Tere, ma räägin teile sellest, kuidas ma saaksin muuta globaalseid probleeme siis, kui ma oleksin näiteks Rooma Paavst, kelle alluvuses on miljoneid usklikke inimesi . Ma saaksin mõjutada usklikke üle terve maa olles neile eeskujuks tehes midagi mida tahavad ka Rooma Paavsti austajad ja üldse ristiusklikud üle terve maa teha . Näiteks kui ma ütleksin inimestele, et alkoholi joomine on suur patt ja, et selle eest lähed sa põrgu, siis jätaksid paljud inimesed alkoholi ostmata ja seda ei peaks nii palju tootma, mis säästaks palju toorainet . Kuid see on ainult üks paljudest probleemidest mis meie maailmas aset leiab . Üks maailma suurim probleem on näljahädad, see esineb paljudel maailma kontinentidel, kuid enamasti on see laialt levinud just aafrikas . Kui mina oleksin paavst ja ma lapsendaksin ühe näljahädalisest lapse, siis see ei muudaks m...
Namibi kõrb 1.Asend Namibi kõrb laiub Edela-Aafrikas, alates Oliphantsi jõest Lõuna-Aafrika Kapimaa provintsist kuni Angolani põhjas. Piirneb läänes Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrb asub Namiibia, Angola ja Lõuna-Aafrika vabariigi aladel, Atlandi ookeani rannikul. Joonis 1. Namibi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe laus on 50- 130 km. Namibi kõrbe pikkus põhjast lõunase on ligi 2000 km. Kõrb laiub pikliku ribana mööda Atlandi ookeani rannikut. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused Namibi kõrb on tekkinud väga kuiva õhu tagajärjel, mille üheks põhjuseks on rannikust mööduv külm Benguela hoovus. Namibi kõrbes saja aasta jooksul vähem kui 10 mm. Lääne-Nambibi saab aasta jooksul 5 mm sademeid, kui Ida-Namibi 85 mm. Suure astangu jalami lähedal sajab suviti mõnevõrra vihma, Or...
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja või...
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) ...
HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem...
Kõrb referaat Sisukord : 1. Asend ja kliima 2. Luited 3. Luidete moodustumine 4. Mullastik 5. Kõrbemulla tüübid 6. Inimeste elu kõrbetes 7. Taimestik 8. Loomastik Asend ja kliima Kõrbed asuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, kuid kõrbed võivad asuda ka lähistroopilises- ja parasvöötmes. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Õhumassideks on troopiline õhk. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraad...
Harujõgi-Peajõe kesk- või alamjooksul eraldunud haru , tavaliselt suure settimisega alal. Jõe langus-Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang-Jõe veetaseme keskmine langus m/km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil-Languse jaotus erinevatel jõelõikudel Juga-Astang, kust vesi vabalt alla kukub Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine ...
kujunemisele, andsid välja Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moes. 20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun, kes mõlemad said Nobeli kirjandusauhinna. Teise maailmasõja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes kultuuriradikalismilt vasakradikaalse modernismini. Tänapäeva autoritest on tuntud Jan Kjærstad, Lars Saabye Christensen ja Erik Fosnes Hansen. Jon Fosse oli 21. sajandi alguses Euroopa mängituim nüüdiskirjanik. Geograafia Suurt osa riigist domineerib mägine maastik, mis koosneb peamiselt fjordidest Jääaja lõpul tekkinud sügavatest kitsastest lahtedest. Maad katab enamjaolt graniit ja gneiss, kuid liivakivi, paas, ning kilt on samuti levinud. Kõrgeimaid alasid ning Finnmarki maakonda katab igikelts. Norra alal on umbes 1600 liustikku, millest kõige suuremad asuvad Svalbardil saarel, maismaad katavad liustikud vaid 1% ulatuses. Suurima pindalaga liustik 487 km² on Jostedalsbreen.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
