Pingviinlased Toomas Rüütel Kes nad on? Lennuvõimetud veelinnud Elavad enamjaolt Antarktikas 6 perekonda 17(20) liiki 2 välja surnud liiki (Waitaha pingviin, Cathami pingviin) Liigid Keiserpingviin on kõige suurem pingviinlane (90- 120 cm; 20-45 kg) Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm) Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg) Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ..
kaheaastaselt. Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarktika jäises kliimas. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva lumetormide keskel ja haub muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Emane pingviin naaseb kevadel jää murdumise ja poja koorumise ajal. Isane pingviin peab endale toidupoolist jahtima. Emane ja isane pingviin hoolitsevad väikese poja eest koos. Sündides on pingviinipojad üleni hallid
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka
Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged 2 Vaalad Vaalaks muutumine: Vaalad pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus.Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata.Vaalade saba muundus võimsaks mõlaks ja eesjäsemetest kujunesi
rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Sinivaal maailma suurim loom, kes kunagi Maal elanud. Teda võib kohata maailmameres Arktikast kinu Arktika jääväljadeni. Talve veedab soojemates vetes. Keiserpingviin suurim pingviin, kes on ligi meetri pikkune. Ta pesitseb Arktika talvel. Pojad kaetud udusulgedega. Grööni hüljes tumeda peaga laiguline hüljes. Valgevaal väikese ümara peaga vaal, kes kasvab kuni 6 meetri pikkuseks. Morsk suurim põhjapoolkera loivaline. Jääkaru suurim kiskjaline Maal KÜLMAKÕRB Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus fak
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Kõik kommentaarid