Iraan (1)

GEOGRAAFIA UURIMISTÖÖ IRAANI KOHTA

1. Geograafiline asend: Iraan on riik Lähis-Idas. Piirneb Aserbaidžaani, Armeenia, Türgi, Iraagi, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele , lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile. Geograafilised koordinaadid 32 00 N, 53 00 E.
2. Üldandmed: Iraani pindala on 1,648,195 ruutkilomeetrit (maismaad 1,531,595 ruutkilomeetrit, vett 116,600 ruutkilomeetrit), riigi pealinn on Teheran, rahvaarv 66,429,284 inimest.
3. Looduslikud tingimused: kliima on peamiselt kuiv, poolkõrbeline, lähistroopiline piki Kaspia mere rannikut. Maastik on kaljune, mägine. Loodusvarad on nafta, maagaas, süsi, kroom, vask, rauamaak, plii, mangaan, tsink , väävel.
4. Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks: kuni 1935.aastani oli Iraan Pärsia valduses. Iraan sai Islamivabariigiks 1979.aastal kui valitsev monarhia kukutati ja Shah Mohammad Reza Pahlavi oli sunnitud pagulusse minema.
5. Riigi arengutase:

• SKT ühe elaniku kohta 12,800 USD.
  
• Rahvastiku hõivatus põllumajanduses 25%, tööstuses 31%, teeninduses 45%.
  
• Meeste keskmine eluiga 69.65 aastat, naiste keskmine eluiga 72.72 aastat.
  
• Imikusuremus 35.78 promilli .
  
• Sündimus 17.17 promilli, suremus 5.72 promilli.
  

Peamine eksporiartikkel on nafta (80%), gaas , veel eksporditakse keemia- ja naftakeemia tooteid, puuvilju , pähkleid ja vaipu.
Imporditakse tööstuslikku toorainet ja vahetoodete tootmisvahendeid, toiduaineidte ja teisi tarbekaupu, tehnilisi teenuseid.
Iraani majandust iseloomustab tõhus riiklik sektor, sõltuvus naftast, mis moodustab enamiku riigi tuludest. Enamik majandustegevusest on riigi kontrolli all. Erasektori tegevus on tavaliselt piiratud väikeste töökodadega, põllumajanduse ja erinevate teenuste pakkumisega. President Mahmud Ahmadi-Nejad on loonud reformidega hinnakontrolli ja toetused, eelkõige kontrollitakse toiduainete ja energia hinda. Kõrged naftahinnad viimastel aastatel on lubanud Iraanil oluliselt suurendada oma eksporti. Paljud Iraani noored on suundunud tööd otsima välismaal, mille tulemuseks on "ajude väljavool".
Iraan on maagaasivarudelt teine ning naftavarudelt kolmas riik maailmas. 2005. aastal tootis Iraan 4 miljonit barrelit naftat päevas, 1974. aastal oli see arv aga koguni 6 miljonit.Suur osa gaasivarudest on tarvitusele võtmata. Tõestatud reservide suuruseks hinnatakse 28 triljonit kuupmeetrit . 2006. aastal toodeti Iraanis 105 miljardit kuupmeetrit, umbes sama suur oli ka tarbimine. Hoolimata rikkalikest gaasivarudest importis Iraan 2007. aastal Türkmenistanist umbes 23 miljonit kuupmeetrit gaasi päevas.
Koondtabel
Riik
SKT ühe elaniku kohta
Keskmine eluiga
Sündimus
Suremus
Imikusuremus
Iraan
12800
71,2
17,17‰
5,72‰
35,78‰
Eesti
21400
72,82
10,37‰
13,42‰
7,32‰
Brasiilia
10200
71,99
18,43‰
6,35‰
22,58‰
Austraalia
38200
81,63
12,47‰
6,74‰
4,75‰
Sri Lanka
4400
75,14
16,26‰
6,13‰
18,57‰
Diagrammid
Diagrammidest võib järeldada, et Iraan on arengumaa , kuna sündimus on suur ja suremus väike, imikusuremus on samuti suur ja SKT on madal.
Inimarengu indeks
Aasta
Inimarengu indeks
1995
0,712
2000
0,738
2005
0,773
2006
0,777
2007
0,782
Diagramm:
Rahvastik
Iraani rahvaarv on 2009.aasta juuli seisuga 66,429,284 inimest.
Rahvastiku tihedus on Iraanis 40,3 inimest ruutkilomeetri kohta.
Iraani rahvastiku tiheduse kaart:
Rahvaarvu muutumine 1950-2009
Diagramm:
Iraani loomulik iive on 11,45‰
Iraani elanikkonnast 51 % on pärslased ehk farsid, umbes 24 % aserid , umbes 8 % gilakid, 7 % kurdid ja 3 % araablased , turkmeenid.
Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa.

Religioon

Rahvastikust 89% on šiiidid. Sunniite on 9%, zoroastristid, kristlased (põhiliselt armeenlased), judaistid (pärast islamirevolutsiooni ja enamasti maalt lahkunud).
Rahvastikupüramiid