Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest.
segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V: Riimveega on kohanenud vähesed liigid, mistõttu on välja kujunenud omanäoline elustik, mis on küll liigivaene, ent isendirikas. 7. Kirjelda Läänemere veesamba kihistumist. V: 40-60m sügavusele ulatub väiksema soolsusega veekiht, sügavamale jääb püsiva temperatuuriga soolasema vee kiht. 8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini? (sh Eesti rannikumeres)? V: Keskmiselt jäätub talvel 45% Läänemerest 9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul? V: Läänemere veetase kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida omakorda võimendab sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered? V: Läänemerel on väike veemass ja kehv veevahetus. 11. Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist?
Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest.
pöörleb tsüklon põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral vastupidi. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises õhuvoolus läänest itta. Eesti kliimale on tähtsad Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Need põhjustavad pehme ja sajuse talveilmastiku. Troopilised tsüklonid tekivad peamiselt ekvatoriaalsete ookeanide kohal ning nendega kaasnevad purustava jõuga tormituuled ja paduvihmad. Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit orkaaniks. Vaikses ookeanis taifuuniks. Lõunatsüklonid Kui Eesti jääb tsükloni idaossa kuum ilm Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa tuuline ja sajune ilm. Antitsüklon (kõrgrõhkkond) tekib kõrgrõhualal frondis. Tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Kõrgrõhuala piirkond, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud (või mis ümbritsevate aladega võrreldes tugevalt jahtub), mistõttu tekivad seal kõrgrõhkkonnad. Laskudes õhk soojeneb, õhuniiskus langeb, laskuv õhuvool
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5;
meresõitu piiravaid tegureid. Põhjalikult uuriti jääreziimi. Peale sõda alustati Eestis koheselt hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste vaatluspunktide võrgu taastamist. 1919 loodi Tallinna Mereobservatoorium järgmisel aastal see likvideeriti ja loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium. Jäävaatlusi tehti kuni 28 punktis. Nende põhjal on tänapäevaks koostatud korralikud jääkaardid. Enamik vaatlusmaterjale asub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudis. EMHI hüdroloogia vaatlusvõrgus on 16 jaama mererannikul: Toila, Kunda, Narva-Jõesuu, Loksa, Muuga, Dirhami, Paldiski, Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Pärnu, Kihnu, Ruhnu, Ristna, Vilsandi, Sõrve. Vaatlusjaamade programmis on meretaseme, tuule suuna ja kiiruse, õhutemperatuuri ja veetemperatuuri mõõtmised, lainetuse, nähtavuse ja jääolude vaatlused. Neid andmeid kasutatakse nii mere ninga ka jää prognooside koostamisel. 9.Ilmateenistus 10
Sooja Golfi hoovuse mõjul taganeb AÕ tekkekoha piir Norra mere põhjaosa piirkonnas ka talvel kaugele põhja. AÕ on kontinentaalne, kui ta liigub enamiku oma teest külmunud veekogude ja lumega kaetud maismaa kohal. Maritiimseks muutub AÕ siis, kui tee kulgeb suures ulatuses üle külmumata veekogude) - Parasvöötme (polaarne) õhk (Eestile kõige tüüpilisem õhumass. Tekib parasvöötmes) - Troopiline õhk (Formeerub troopilistel laiustel ja suvel ka maismaal parasvöötme lõunaosas. Eesti territooriumile jõuab harva) - Ekvatoriaalne õhk (Niiske ja soe, Euroopasse ei tungi) Ilm stabiilses õhumassis - Soojas stabiilses õhumassis - sooja ja niiske õhu sissetung põhjustab tugeva sula. Soojale stabiilsele õhumassile on külmal aastaajal iseloomulik täispilvisus, millel kaasneb uduvihm, teralumi või advektiivne udu. Viimane tekib veeauru kondenseerumisel külma aluspinna kohal, Tuul on soojas õhumassis püsiv, nähtavus halb
Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).
Kõik kommentaarid