50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tanel Kisrt
Õppematerjali autor
Benjamin Franklin Referaat Benjamin Franklin oli kuulus teadlane, leiutaja, riigimees, filosoof, muusik, kirjastaja, filantroop, abolitsionist, diplomaat ja majandusteadlane. Ta sündis Bostonis 17.01.1706 ja suri 17.04.1790. Ta oli seebivalmistaja Josiah Franklini kümnes poeg. Franklin leiutas Franklini ahju, bifokaalprillid, meditsiinilise kateetri, piksevarda ja odomeetri. Franklin sai koolis käia vaid 2 aastat, kuna perekonnal oli raske rahaline seis. Teadmised omandas ta ise õppides. Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja". Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve ahelik inimesi hirmuga õhku hüppas, kui neid läbis elektrivool. Sel loengul kiindus Franklin elektrisse
Referaat Koostaja: Angeelika Tsaban Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin füüsik 6 Esimene vooluallikas 7 Tähtsamad tegelased elektri ajaloos 9 Kokkuvõtteks Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi 12 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on
keskmiselt kuute sekundit. Välk võib liikuda üles, kuid enamasti teeb seda muudes suundades. On ka täheldatud, et keravälk on suuteline põrkuma maapinnalt nagu kerge õhupall. Arvatavasti on tema temperatuur kõrge, mis tekitab sisisevat heli ja teravat lõhna enda läheduses. Need omadused on tekitanud mitmeid teooriaid selle kohta, miks ja kuidas keravälk tekib, kuid 100% kindlat teooriat pole siiani leitud. Benjamin Frankiln Ameerika füüsik ja riigimees Benjamin Franklin sündis 17.jaanuaril 1706. aastal Bostonis seebija küünlameistri perekonna viietestkümnenda lapsena. Perekonna raske majandusliku olukorra tõttu sai ta koolis käia vaid kaks aastat. Oma laialdased teadmised hankis ta põhiliselt iseõppimise teel. Franklini teooria ja katse Franklin hakkas teadusega tegelema neljateistkümneaastaselt
Veel ei osatud aga vastata küsimusele, kuidas üks elektriseeritud keha mõjutab teist elektriseeritud keha. Sellele küsimusele saadi vastus 19. sjandi keskel, kui loodi teooria, mille kohaselt elektriseeritud kehade vastastikumõju vahendab neid kehi ümbritsev elektriväli. Umbes pool sajandit hiljem, 20.sajandi künnisel avastati electron, aineosake, mis ongi kõigi elektrinähtuste põhjustajaks. Benjamin Franklin Ameerika füüsik ja riigimees Benjamin Franklin uuris soojusnähtusi, tegeles okeanograafiaga ja meteoroloogiaga.Tema meelistegevuseks kujunes elktrinähtuste – elektrisädemete ja välgu uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased – “ ..
Berliinis sai Hertzist 1883. aastal füüsika ja matemaatika õppejõud. 1886 abiellus ta professori tütrega. Järgmisel aastal leiutas Hertz algse raadiosaatja, mis edestas painutatud traatide vahel sädemeid. Ta tegi katseliselt kindlaks, et raadiolained sarnanevad valgus- ja soojuskiirgusega nende kõigi puhul on tegemist elektromagnetilise energiaga. Tagasihoidliku mehena ei näinud Hertz oma avastuste praktilist kasutust. Ta suri noorelt, 37- aastaselt veremürgitusse. Benjamin Franklin 1706 1790 Tõestas 1752 välgu elektrilise loomuse Ameerika teadlane Benjamin Franklin lahkus kümneaastaselt koolist ja sukeldus trükitoodete kaubastamisse. Edukas ajakirjanik ja ärimees Franklin tegi samuti suure hulga avastusi, mis mõjutasid oluliselt 18. sajandi teaduse arengut. Alustanud 1726. aastal raamatukirjastajana sai Franklinist 1737 Philadelphia peapostmeister. 1744. aastal pühendas ta oma rahutu intellekti täielikult teadusele. Tema esimest uuendust,
asukad. Ühtsuse tunnuseks sai haridus. Kirjaoskust rõhutasid puritaanid, kes pidasid tähtsaks pühakirja lugemist. Algul avati väikseid külakoole, kuid varsti jõudis järg ka kõrgharisuse kätte. 17. sakandil asutati Massachusettsis Harvardi kolledz, millest hiljem sai ülikool. Lisandusid veel Williami ja Mary kolledz Virginias ja Yale`i ja veel viis kolledzit. Valgustusideoloogia: Mõju rahvuse kujunemisele avaldas ka valgustusideoloogia, mille üks silmapaistvamaid tegelasi oli Benjamin Franklin. 1754. aastal esitas ta Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt oleks pidanud seaduslik võim valitama kolmeks aastaks ühele parlamendile Suurele Nõukogule. Franklin arvas, et kolooniad jäävad ka edaspidi Briti imeeriumi alla. Hiljem, kui kujunes konflikt kolooniate ja emamaa vahel, oli Franklin asumaade iseseisvuse eest võitleja. Ta oli ka osav diplomat ja tal oli suur roll välisabi hankimisel Prantsusmaalt.
Teadlased, kes muutsid maailma referaat Koostanud: Katarina Kiiver 9.klass Sinimäe, 2009 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii ..............................................................................................................................
ka Vene Türgi sõjas ja Varna piiramises . Sõjakubernerina tegi Bellingshausen väga palju ära Kroonlinna kindlustamiseks ja laevastiku võitlusvõime parandamiseks . Suurt tähelepanu pööras ta laevastiku isikkooseisu väljaõpetamisele . Bellingshausen suri 25 . jaanuaril 1852 Kroonlinnas . Ta jättis endast ereda jälje vene sõja-merelaevanduse ajalukku . Kokkuvõte . 9. sept . 1778 . aastal sündis Saaremaal tulevane meresõitja , kes peale ristimist sai nimeks Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen . Peale Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusesse õppima asumist käis Bellingshausen paljudel harivatel merereisidel . Suurim ja tähtsaim neist oli 1803 0806 aastatel vene ekspeditsioon Antarktika avarustesse , kus tehti palju uusi avastusi ja kus Bellingshausen omandas uusi teadmisi. Peale merereisi kirjutas ta seiklustest ja avastustest raamatu , mis peale seitset aastat 1831. aastal siiski ilmus . Bellingshausen töötas veel mitmeid aastaid erinevates mereasutustes
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid