Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks
autasustatud kuulsat tootmisjuhti ignoreerida ja tema juhitava kolhoosi maadele meile mittevajalik TJ ehitada. Ilmselge, et pärast seda oleks meie fosforiidivarud käiku läinud, sest väetiste ja fosfori tootmiseks vajalik võimsus oli olemas. Eks sellega kaasnevat invasiooni ja muid ohte taipasid ka meie teadlased ja ühiste jõupingutuste tulemusel suudeti see ära hoida. Ajaloost veel niipalju, et ENSV Plaanikomitee initsiatiivil veel 1989.a.vastuvõetud Eesti energeetika arengukavva võeti sisse punkt, milles nähti ette, et aastatel 2010-2015 võetakse Eestis kasutusele tuumaenergia. Aga esimesi samme selles osas on üritatud astuda, kui pidada silmas Eesti Energia üritusi osaleda Leedus, Ignalina projektis. Lisaks sellele, et tegemist on end diskrediteerinud partneriga, kes vähendas Eesti osalust projektis 20%-le oleks kaasnenud ka mitme miljardiline investeering väljapoole Eestit, oleks ärajäänud tänane elektrienergia eksport,saamata miljoneid
ning peavoolust erinevaid otsuseid vastu võtta 8) Mustalt turult ning kriminogeenselt elemendilt suure käibe äravõtmine. Vähem käivet kriminaalidele on vähem kuritegevust ja rohkem turvalisust meile kõigile. 9) Pikemas prognoosis narkoomaania vähendamine Statistika näitab, et Hollandis on tarbijate arv väiksem kui maades kus pannakse rõhku keelupoliitikale. 10) Erinevalt paljudest teistest ettevõtmistest jääks tulu Eestisse! Lennart Meri rääkis, et Eesti peaks leidma oma Nokia. Siin see on! Otsus, millest ei ole isegi midagi kaotada, vaid ainult võita. Siin on Eesti võimalus, mis tooks välja palju kasu, raha, tööd, makse, turiste ja muud. NB!: Ise kanepit ei tarvita, aga näen selles meeletult suurt potentsiaali elavdamaks Eesti majandust! Majanduskriis möllab otsitakse eesti Nogiat ja võimalust kuidas kriisist väljuda. Alles hiljuti pakkus üks meie maa suurpankur Joakim Helenius minu teada et eesti ettevõtted kes
keedetud, nälga ei jää. Ma arvan, et nüüd on juba küll probleem. Mul pole selle haridusega midagi peale hakata, kuigi olen nii tohutult oma jõudu investeerinud. Küsitakse, kas teil on sellel ala töökogemust. Ei ole, sest ülikool seda ei anna. Nii tulengi neilt vestlustelt löntsis olekuga tagasi. Ja kui vaadata veel palganumbrit, mida neil töökohtadel pakutakse - viimati 4800 krooni-, siis tahaks öelda, et halloo, 48000 peaks selliste teadmiste eest saama. Rumalaim küsimus on, et kellena ja kus te end viie aasta pärast ette kujutate. Sa ei näe küsija sisse ja ei ole ettekujutust, mida pead vastama. Pärast kõiki neid motivatsioonikirjade hunnikuid, mis kõik põrkuvad vastu sedasama seina: teil ei ole töökogemust! Istun päevade viisi arvutis, et mitte mõne uue tööpakkumise saabumise hetke maha magada. Tahan olla esimene, kes CV saadab. Olen saatnud neid paarsada. Kui kõik
Euroopa paistab olevat taipamas, et härrasmehelik diplomaatia, mida nad viimase aastasaja vältel kultiveerida püüdnud on, ei tööta enam. Tollal (siinkohal peab autor silmas eelkõige maailmasõdade perioodi) tundus see ju õige tee? See diplomaatiline lähenemisviis probleemidele on ka järgmise ebakoha, bürokraatia üks eeldustest. Õnneks ei ole tegemist rusuva, isegi kafkaliku struktuuriga, kindlasti aga arengut pärssiva teguriga. Euroopa Liit, mis peaks omavahelist suhtlust lihtsustama, on kohati loonud lihtsalt lisatasandi. Regulatsioon toimub kohati täiesti absurdsetes valdkondades («rasvase» ja «lahja» piima defineerimine), samas kui teine osa on liiduõiguse jaoks tühi, tume ja tundmatu maa. Kõike seda tehakse pahatihti naljaka pühendumuse ja piinliku täpsusega. Autor ei taha öelda, et Euroopa oleks arengus maha jäänud. Kindlasti mitte. Lihtsalt edasimineku inertsikese on liikunud mujale, üle Atlandi
Kärpekava poolt hääletas 199 ja vastu 74 parlamendiliiget. See tulemus oli ootuspärane, kuna valitsusse kuulunud sotsialistide PASOK-il ja konservatiivide Uuel Demokraatial oli 300-kohalises parlamendis kokku 236 häält. Säästumeetmete vastu hääletas 43 valitsuserakondade liiget, kes kõik heideti erakondade teatel parteidest välja. Kui pöörata tähelepanu sellele, et parlamendis on kokku 300 liiget, siis olles eelnevalt kuulnud räägitavad, et Eestis peaks riigikoguliikmeid vähem olema, arvan ma, et hetkel on Kreekas neid liigagi palju, kes kõik tahavad ju palka saada. Eeltingimusteks olid miinimumpalga 22-protsendiline langetamine (alla 25-aastastel noortel taheti palka langetada 32 protsenti), vallandamise hõlbustamine ning maksu- ja pensionireform. Pange tähele, et langetatakse miinimumpalka ja noortel koguni 32 protsenti. 2015 aasta seisuga on Kreeka miinimumpalk 683,76 eurot. Sellest 32 protsenti moodustab
eest, nt maj raskuste või sõjateenistuse eest. Soomlased, kes siia tulid lihtsalt assimileerusid ning muutusid pärisorjadeks. Ei juhtunud aga kõigiga kohe vaid oli kohti, kus isiklik vabadus säilis kauem. Või võeti laenu ning jäeti isiklikult sõltuvaks. 16 saj on teada, et Saaremaalt lahkuti, et mandrile elama minna. Seda soodustati. 1600a sõda uuesti aga käivitub 24a paiku leiti, et endistest talumaadest oli kasutuses vaid 1/4. Tuli uusi elanikke sisse tuua( Lätist, venemaal, Soomest, Rootsist). Uued rahvad assimileerusid. 1629. Altmargi rahuga on hästi kõrge loomulik iive. 17. saj lõpul jõutakse olukorda, kus on rahvastiku ülejääk. 1747 Rootsi hakkas I täpseid rahvaloendusi tegema. Lätis nt 1200 paiku 200 tuh elanikku, 1500 u 400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi.
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kontekstist rääkides kalendriv
Kõik kommentaarid