Eesti majandus (0)

EESTI MAJANDUS
Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik , ajalugu, naaberriigid . Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem.
Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus , jahindus, metsandus .
Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus , tervishoid, kaubandus.
Töötlev majandus e. sekundaarne : keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus.
Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade( maavarad , mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood , vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maailmaturul.
Ühiskondlikud tegurid: asulastik , teedevõrk, poliitiline süsteem.
Looduslikud tegurid: kliima, loodusvarad.
Inimtegurid: rahakapital, inimkapital .
Majanduslikult aktiivset rahvastikku nim. tööjõuks. Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik (õppurid, haiged, invaliidid, pensionärid).
Ettevõtete paigutuste iseärasuse põhjal jaotatakse tootmisharud: materjalimahukaks (põlevkivist elektrienergiat), energiamahukaks(hüdroenergia) tööjõumahukaks(masina-toidutööstus) Kartogramm on mingi nähtuse või leviku iseloomustus geograafilisel kaardil.
Kartodiagramm on arvjoonis, mida kujutatakse joon-, tulp- ja ringdiagrammina.
Loodusgeograafilise asendi(muutumatu, aeglaselt muutuv)puhul räägime Eesti asendist loodusvööndi, kliimavöötme, pinnavormide ja vetevõrgu suhtes.
Majandusgeograafilise (muutub kiiresti)asendi puhul räägime Eesti asendit teiste riikide rühmade, majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes.
SKT - sisemajanduse kogutoodang - mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja tunnuste koguväärtust . Regionaalpoliitika aitab vähendada üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämist.
Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi. (kasutatakse toorainena keemiatööstuses, kütteõli)Teine on turvas.
Taastuvad energiavarad : päikese energia, maasisene energia, loodete energia, tuuleenergia , vee-energia
Taastumatud energiavarad: nafta , maagaas, turvas, põlevkivi, tuumaenergia .
Energia majandus tegeleb energiavarade töötlemisega, hankimisega. Üle 90% Eesti elektrienergiast toodetakse täna Põlevkivist. Roheline energia(21 hüdrojaama, 5 elektrituulikut) valmib Eestimaa tuulest ja veest.
Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine tegeleb metsa väetamisega, kuivendamisega , metsaistutusega jne.
Kasutamise eesmärgi järgi jaotatakse metsad 3 rühma: tulundusmetsad, hoiumetsad, kaitsemetsad .
Eestis on u. 50% riigipindalast mets. Eesti metsade puiduvorm on 295. milj. tihumeetrit. Metsa kasutamine: puidu varumine: lageraie , hooldusraie, muude materiaalsete väärtuste varumine: kõrvalkasutus(marjad, seened), jahipidamine , metsa kasutamine keskkonna kaitseks. Metsatööstus=> puidu varumine, saetööstus, puitesemete valmistamine, mööblitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Meie töötlemata puit läheb Rootsi, Soome, Norra.