Rootsi (0)

Rootsi Kuningriik
Andrea Engelbrecht
9.a
Rootsi lipp Rootsi vapp
Rootsi Asukoht
Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia
poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Piirneb idast Soomega(586 km) ja läänest
Norraga(1619 km).
Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km.
Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri.
Rannajoone pikkus on 3218 km.
Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
Loodus
Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934
km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all (peamiselt
järved).
Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri
madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja
väikesed lahed.
Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa
maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes
järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland,
Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja
Småland.
Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas
asub tasane ja viljakas Skåne.
Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia
lahe rannikumadalik.
Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41
m alla merepinna).
Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle
merepinna) ja Sarek (2090 m).
Kliima
Rootsis on suhteliselt pehme kliima, seda
peamiselt tänu Golfi hoovusele.
Rootsis on valdavalt mandriline kliima.
Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja
põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest
põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub
sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on, aga
pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on
idarannikul märgatavalt külmem talv.
Umbes 15% Rootsi alast paikneb
põhjapolaarjoonest põhja pool.
Talvel on keskmine temperatuur Rootsi
lõunaosas ­2°C, põhjas ­16°C, suvel vastavalt
17°C ja 13°C. Sademeid on 500800 mm
aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000
mm.
Saared
Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland)
(pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²)
Järved
Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist
suuremad on Vänern (pindala 5648 km²),
Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja
Hjälmaren (484 km²).
Loodusvarad
Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi,
raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning
puit ja hüdroenergia.
Taimestik
Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad,
lõunaosas ka segametsad.
Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart,
vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna
ja keskosas.
Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele
kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida
eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.
Loomastik
Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes
mujal Euroopas on haruldaseks jäänud.
Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid
nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka
karude ja ilveste arvukus.
Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi,
rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga
täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on
täieliku kaitse all.