Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria geograafia - 1398 õppematerjali

Geograafia >> Geograafia
5
docx

Pinnamood,pinnavormid ja nende kujunemine

geograafia Pinnamood, pinnavormid ja nende kujunemine Saar - mandriga võrreldes väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb meri. Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis, Austraalia Kõige väiksem manner - Austraalia Kõige suurem manner ? Euraasia Maakera kõrgeim koht - Dzomolungma mägi Himaalaja kõrgustikus 8846m Maismaa madalaim koht ? Euraasia mandriedelaosas Surnumeres 395 allpool merepinda. Nimeta maailma suuremad saared Gröönimaa (kõige suurem), Uus-Gu...

Geograafia - Põhikool
45 allalaadimist
2
odt

Kordamisleht

Millega tegeleb majandus geograafia? Uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. 2. Mida tähendab majandusspetsaliseerumine? Toodetakse mõnda kaupa rohkem kui endal tarvis. Ülejäänud osa müüakse. Teenitud raha eest ostetakse kaupa, mille tootmine on oma maal kallis, raske. 3. Majandus jaotus sektoriteks ja harudeks. Hankiv majandus Põllumajandus Kalandus Jahindus Metsandus Teenindav majandus Haridus Tervishoid Kaubandus Muud teenindusharud Veondus Riigihaldus Tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Metallitööstus...

Geograafia - Põhikool
13 allalaadimist
2
docx

Minu austraalia raamatu kokkuvõte

Tegevuskoht on Austraalia, peategelane reisib Austraalias ringi. Tegelased : Airi , kes raamatu kirjutas, räägib endast ,kui ta Austraaliasse reisile läks. Ta tahtis näha maailma, kultuure ja saada uusi kogemusi, otsis uusi väljakutseid. Ta armastab reisida ja kõige rohkem armastab ta aasia riike . Erwin on lihtne töömees, kellega Airi kohtus Austraalias, Townsville linnas. Airi abiellus filipiinlasega . Nad jäi Austraaliasse ,Brisbane elama ja lõid perekonna. 5) See oli reis , kus peategelane Airi otsis ennast ja oma elu eesmärki. Teda oli alati miski Austraalia poole tõmmanud ja ta otsustas võtta ette reisi ja seda välja uurida. Tegevuse eesmärk oli leida midagi uut oma elus ,et saada välja argipäeva rutiinist. 6)Austraalias kestab suvi novembrist-veebruarini , mistõttu lõppeb farmihooaeg...

Geograafia - Põhikool
112 allalaadimist
3
odt

Hiina

Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Pindalalt on Hiina kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jia...

Geograafia - Põhikool
9 allalaadimist
1
docx

Rohtlad

klassile. 2.variant Leia loetelust rohtlatele iseloomulikud tunnused: 1. Kasvavad metsad 2. Pusta on rohuga kaetud ala Ungaris 3. Rohtlad jäävad lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse 4. Probleemiks on uhtorgude teke 5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11. Mustmullad 12. Ferraliitmullad 13. Paljud loomad elavad puudel 14. Pisiimetajad ja närilised elavad urgudes 15. Enamus territooriumist on põllustatud 16. Kiskja Põhja-Ameerikas preeriates on koiot 17. Paljud rohttaimed on lühiea taimed II Koosta väljavalitud tunnuste põhjal jutt rohtlate iseloomustamiseks. Jutu pikkuseks...

Geograafia - Põhikool
14 allalaadimist
1
doc

Veeringe

Veeringe 7.klassi geograafia Võrdle maismaa ja maailmamere kohal ringleva vee hulka. Maailmamere kohal ringleb mitu korda rohkem vett, kui maismaa kohal. Kirjuta sõnade definatsioon Pilv- veeauru kogum atmosfääris Sisevesi- maismaal piknevad veed Veeringe- vee ringkäik maakeral Miks kulgeb veeringe kõige kiiremini ekvaatori lähedal? Sest ekvaatori lähedal on soe. Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Jah, sest aurumise käigus jäävad soolakristallid ookeani. Kust saavad inimesed suurema osa magedast veest? Põhjaveest. Miks peab kasutama vee enne loodusesse tagasi saatmist puhastama? Vesi ringleb ja et reostunud vei ei tuleks kasutusele. ...

Geograafia - Põhikool
15 allalaadimist
6
docx

Andorra

Andorral on mitu iseärasust. Andorra pindala on 468 km2 seega Andorra on umbes poole väiksem, kui Hiiumaa. Andorras elab umbes 84 000 inimest ehk 180 inimest km2 kohta. Andorra on vürstiriik. Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea ülesannet täidavad 2 välismaa ametikandjat ­ Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president. Andorra on maailmas kolmas kõrgeima elueaga riik. See eluiga on 82 aastat. Andorra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid ametlikuks rahaühikuks on euro. Andorra euro tagaküljel on Andorra vapp. Andorra on merepiirita riik. Andorra asub Prantsusmaa ja Hispaania piiril. Andorra pealinn on Andorra la Vella. See paikneb Pürenee mäestiku idaosas. Linn asub kuni 1400 m kõrgusel merepinnast. See on kõrgeimal asuv pealinn Euroopas. Andorra ametlik keel on katalaani keel, aga rohkelt kõne...

Geograafia - Põhikool
14 allalaadimist
1
pdf

Paikade asustatuse põhjused

SmartFiles 8.klass Paikade asustatuse põhjused 1. Looduslikud tingimused Madala asustatuse eeldused: Soe kliima 1. Külm/põuane kliima Parajalt niiske 2. Mägine maastik Tasane maapind 3. Tihedad vihmaetsad Piisavalt magevett 4. Kuiv ja viljatu pinnas Sellises kliimas on: hea viljasaak Vähesed nõudmised elamutele Pole vaja tugevat küttesüsteemi 2. Majanduslikud tegurid Teedevõrgustik Sidevõrgustik (nt internet) Majandus -ja asustuskultuur Eeldused: Loodusvarad Kerge ligipääs (veekogude ääres) Asustatuse tihedus maailmas 9.05.2011 ...

Geograafia - Põhikool
8 allalaadimist
16
pptx

Vulkaanid: Hekla ja Etna - Esitlus

0 Etna 2.0 Hekla Vulkaan 1.1 Etna Mütoloogia 2.1 Hekla Mütoloogia 1.2 Etna Geoloogiline 2.2 Hekla Geoloogiline Ajalugu ajalugu 1.3Etna Purse 2006 Hekla plahvatus 1980 Kasutatud allikad Kasutatud allikad Vulkaan Etna 1.0 Etna Etna vulkaan asub Euraasia Etna mandril, Euroopas, Itaalia lõuna-osas, Sitsiilia saare idaosas. Vulkaanikoonuse tipp asub merepinnast 3330 m kõrgemal. Joonis 1 Etna Asukoht Kaardil 1.1 Etna Mütoloogia Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse....

Geograafia - Põhikool
17 allalaadimist
11
docx

HARKU VALD

Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine 11 2.2 Rahvastiku paiknemine 12 3. MAJANDUS 13 3.1 Ettevõtlus...

Geograafia - Põhikool
23 allalaadimist
2
doc

Gröönimaa

Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk ­ peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. Jää moodustab 10% kogu...

Geograafia - Põhikool
26 allalaadimist
24
ppt

Powerpoint Gröönimaast

Gröönimaa Maailma suurim saar Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Maailmakaardil Kliima · Temperatuur · Sademed Virmalised ILUS Pinnamood · Pindala on 2 166 086 km² . · 85% kogupindalast katab mandrijää · Mandrijää paksus on umbes 3500 m Fjordid Mount Gunnbjorn 9 % kogu maakera mageveest Liustikud Hädaohtlik laevadele Elustik Loomad maismaal Loomad vees Rahvuspark Taimestik Rahvastik · Gröönimaal on 56 648 elanikku · 45 000 elab linnades · Pealinn Nuuk Greenland Globaalne soojenemine Lõpp ...

Geograafia - Põhikool
71 allalaadimist
2
doc

Kliimavöötmed

Kliimavöötmed Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline kliima Lähistroopiline kliima kliima Teperatuur Soe. Temp. Kõigub 20-30 *C Soe. Temp. Kõigub 15-30 Erinevates paikades väga Kogu aasta hästi palav, vahemikus *C vahemikus erinev. 0...25 *C kõigub 26-28*C Sademed Suvel sajab Sajab väga jarva Sademed jaoutuvad aasta Sajab kogu aasta hästi Talvel kuiv 0-10 mm lõikes üsna ühtlaselt palju. 100-2000 mm Tuuled Suvel tõusvad, talvel Laskuvad õhuvoolud Suvel laskuvad, talvel Tõusvad õhuvoolud laskuvad passaadid tõusvad Aastaajad Aastaajad vahelduvad selgelt Ei eristata Aastaajad on olemas Aast...

Geograafia - Põhikool
161 allalaadimist
9
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

2) Rahvastik ­ mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik ­ mingi maa-ala asulate kogum. Asustus ­ mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv ­ elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on...

Geograafia - Põhikool
150 allalaadimist
1
docx

Maakera siseehitus, laamad

Need kõik on erineva kuumuse, paksuse ja koostisega. Ookeaniline maakoor on õhem, kivimid on heledamad, on noorem. O- basalt M- graniit Geoloogid uurivad ja võrdlevad kaevandustest ja puurkaevudest saadud kiviminäidiseid, jälgivad vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud. Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende se...

Geograafia - Põhikool
33 allalaadimist
1
doc

Eesti maadeuurijad

G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis. ...

Geograafia - Põhikool
72 allalaadimist
1
doc

Eesti loodusgeograafia

Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas ­ kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad kivikülve. 4...

Geograafia - Põhikool
98 allalaadimist
26
doc

Prantsusmaa

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem...

Geograafia - Põhikool
268 allalaadimist
20
doc

PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS

Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt tutvustada ning kogu protsess poleks üldse nii põnev, kui pead kirjutama mõnest riigist, millest ja juba niigi palju tead. ...................................................................................................3 Niisiis oli Portugal teemana vägagi sobiv ­ minu jaoks täiesti tundmatu riik. Sellest andis tunnistust ka asjaolu, et ainus asi, mis mulle kohe meenus oli jalgpall......................................3 Alguses ei suhtunud ma...

Geograafia - Põhikool
79 allalaadimist
11
ppt

Kõrbed

KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks ...

Geograafia - Põhikool
38 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun