Geograafia. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Referaat Sotsiaalhoolekanne. Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi , kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vajaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust , ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalhoolekande ülesanded on pandud peamiselt omavalitsusele , sest linnas ja vallas on kergem abivajajaid selgeks teha ja nende vajadusi rahuldada. Sotsiaalhoolekanne sisaldab endas: · sotsiaalteenuste · sotsiaaltoetuste · vältimatu sotsiaalabi · ja muu abi osutamist SOTSIAALHOOLEKANDE KORRALDAMINE Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abi...
Savanni loodus Geograafiline asend Savanne asub rohkem lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Kõige suuremad savannid asuvad Aafrikas. Lõuna-Ameerika savanne nimetatakse kampodeks ja ljaanodeks. Veel leidub savanne Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Kogu aasta läbi on savannis palav. Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Savannis on Päike seniidis kaks korda aastas. See tähendab, et seal on väga palav ja aurumine suur. Selle tagajärjeks on paduvihmad. Keskmine ööpäevane temperatuur on 20-30 C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud väiksemad jõed ja ...
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes ...
BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus: Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik Edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad mitmed mäed. ...
Kujunemine Islam on... 1,4 miljardit islami järgijat Kiire kasvuga religioon MUHAMEDI LUGU Islami rajaja Muhamedi sünd Levitas islamit suri 632. aastal Allah "Allah" Loonud kõik olemasoleva Allahi tahe Islami levik Suuruselt teine religioon maailmas. Juhtiv usund paljudes riikides. Suurimad moslemi kogukonnad Islami levik riikide järgi Prohvetid Allahi tahte kuulutajad Maailmas kokku 124 000 Viimane neist oli Muhamed Islami igapäevane elu Palvetamine Palvuse läbiviimine Koraan Pühendatud Muhamedile Esimese ilmutuse 114 ilmutust Islami viis sammast *Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. *Iga päev peab viis korda lausuma palveid, pöörates näo püha linna Meka poole. *Need kes suudav...
Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa. Brasiilia on suuruselt viies riik maailmas peale Venemaad, Kanadat, Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Brasiilia kogupind on 8 511 965 ruutkilomeetrit, sealhulgas 55 455 ruutkilomeetrit merepinda. Brasiiliat läbib kolm ajavööndit. Suuremad linnad Brasiilias on: Sao Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador *Kliima Brasiilias on palju erinevaid ilmastikutingimusi, kuid suurem osa riigist on troopiline. Brasiili...
Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,...
Tuuleenergia Kust üldse tuuleenergia tuleb? Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaud...
'kooli nimi' Põhja-Ameerika indiaanlased Referaat Minu Nimi ** klass Juhendaja: Juhendaja Nimi Koht aastaarv SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." ...
1. Kirjelda Eesti maavarasid. Levik, tekke aeg. Põlevkivi tekkis umbes 500mln aastat tagasi, leidub Kirde-Eestist ning Ida-Virumaalt. jne 2. Karjääri- ja allmaakaevanduse tunnused. Karjäär odav, lihtne, maapind rikutakse ära, muldtaimestik hävib, tekivad varingud. Kordategemine kallis Allmaakaevandus Kallis, ohtlik, põhjavee tase langeb, maapinda ei rikuta ära, maapind võib vajuda. 3. Eesti kliima tunnused. Eesti asub ekvaatorist suhteliselt kaugel, päike ei ole väga kõrgel, Eestis valitsevad edele- ja läänetuuled, keskmiselt sajab 550-800mm, sajab palju. Üleminekukliima ehk paraskontinentaalne. 4. Mandrilise ja merelise kliima tunnused. Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliim...
Berlin Berlin Berlin ist Bundeshauptstadt Deutschlands. Fläche: 891,85 km² Einwohner: 3,4 Millionen Bevölkerungsdichte: 3.848 Einwohner je km² Es existieren 12 Berliner Bezirke, die ihrerseits in insgesamt 95 Ortsteile unterteilt sind. Berlin ist die bevölkerungsreichste und flächengrößte Stadt Deutschlands. Die Stadt ist ein bedeutendes Zentrum von Politik, Medien, Kultur und Wissenschaft in Europa. Die Metropole ist ein wichtiger Verkehrsknotenpunkt und eine der meistbesuchten Städte des Kontinents. Geografie und Klima Berlin ist gänzlich vom Land Brandenburg umgeben und liegt im Osten Deutschlands. Berlin befindet sich in einer glazial geprägten Landschaft. Die durchschnittliche Jahrestemperatur in Berlin-Dahlem beträgt 8,9 °C und die mittlere jährliche Niederschlagsmenge 581 mm. Die wärmsten Monate sind Juli und August mit durchschnittlich 18,5 beziehungsweise 17,7 °C und die kältesten Januar und Februar mit -0,6 beziehungsweise ...
PREERIA "Preeria" SISUKORD Preeria ........................................................................................................................... 3 Taimed preerias............................................................................................................. 3 Preeria Mullastik .......................................................................................................... 4 Preeria Loomad ............................................................................................................. 4 Inimesed Preerias .......................................................................................................... 5 Preeria Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla. Preeriaga sarnanevad piirkonnad mujal maailmas on Stepp (Kasahstan), Pampa (Argentina) ja Pusta...
RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast ja kapsarohuperekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest ja teda tuntakse 3. sajandist. Rapsi on nimetatud ka õlikaalikaks. Nimetus on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliseltkaalikale. Kõige paremini sobivad rapsi kasvatamiseks keskmised liivsavi- ja saviliivmullad, mille pH on üle 6,5. Kui pH tase on 6,0 või alla selle, on muldade lupjamine vajalik. Rapsi kasvatamiseks ei sobi põuakartlikud (liivased) ega liigniisked maad. Rapsi kasutusalad Enim kasutatakse rapsi toiduõli valmistamisel. Valminud rapsist pressitakse välja õli. Külmmenetlusel pressitud rapsiõli lisamine saiataignale muudab saiad ilusaks kollaseks. Koostöös füüsikainstituudiga uurib õlitaimeühistu rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. Praegu kasutatakse metsas sadu tonne vana mootoriõli, mis aga reostab ...
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud aborasioonile ( Kivimite pinna me...
Alternatiivenergia Eestis Alternatiivenergia areng oleks Eesti jaoks suur samm tuleviku poole. Muidugi oleks see hea ka atmosfäärile üldiselt. Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ...
Taal Kevin MRG 10a Mis asi on Taal ? Taal on vulkaan ! Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Ümbruskonnas asub veel palju teisi linnu ! (Talisay, San Nicolas jne.) Seega on vulkaan aktiivne. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja, sealt tuleb ka vulkaani nimi. Vulkaani on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Purse toimus umbes 750 000 aastat tagasi Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 50006000. See on ka ohtlik piirkond, sest geograafiline asend võimaldab radioaktiivset tolmu, mürgiseid pilvi, tsu...
Eduard von Toll Eluloolised andmed : Eduard von Toll sündis 14. märts 1858 Tallinnas. Eduard von Toll suri aastal 1902 Ida-Siberi merel, kindalt matmis paika pole kuna ta jäi kadunuks Ida-Siberi merel. Ida-Virumaal, Kukruse mõisa lähedal, põlispuude varjus, asub mehekõrgune kaljurahnust väljasaetud kivilahmakas, mis on nagu väike jäämägi, kui ta ainult valge oleks. Kivi on oma looduslikus värvingus aga lähedane mustale, ja nii peabki see olema, sest kivi on pühendatud Põhja- Jäämerel 1902. a hukkunud valgustuslike ideedega maadeuurijale Eduard von Tollile . Eduard von Toll-i kirjutatud raamatud : -Käbin, I. Maal ja merel: Eesti arste-maadeuurijaid. - Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998, lk. 172-306. -Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln., 1970. 350 lk. - Varep, E. Jooni Eesti kartograafia arengust. Tln., 1960. Middendorff, A.Th.v. Reis Taimõrile. Tln., 1987, lk. 3-10. Avastused: Eduard von To...
Beringi meri Beringi meri asub vaikse ookeani loode osas. Joonis1. Beringi mere asend 2.Mere nimi Meri sai oma nime Vitus Beringi järgi kes avastas selle mere. 3.Ääremeri Beringi meri on ääremeri. Seda merd lahutavad ookeanist aleuudi saarestik. 4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused ...
Gobi kõrb 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Gobi kõrb asub Euraasia mandril Aasias. Ta võtab enda alla osa Hiinast ja osa Mongooliast. Gobi kõrb 2.Kõrbe suurus, ulatus. Põhjast lõunasse on 800km ja kirdest edelasse 1610km. 3.Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi on kül kõrb. Aasta keskmine sademete hulk on 194mm. Talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Gobi kõrb on tekkinud mäestikest väljakantud peeneteralisest materjalist. 4.Taimestik ja loomastik Kevadel kasvab lopsakas taimestik. Näiteks liblikõielised ja magunalised. Seal on palju loomi. Näiteks skorpionid ja kõrberebased. 5.Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastiku tihedus ja piknemine, kaart. Inimesed kaevandavad Gobis kivisüsi, naftat ja rauamaaki. Põlisrahvad on mongoolid,hiinlased,uiguurid. Rahvastiku tihedus ja piknemine. Kasutatud materjalid: wikipedia, suur maailma atlas, geograaf...
Saaremaa Saaremaa on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres. Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjär...
Äntu valgejärv Äntu Valgejärv on ümariku kujuga järv Äntu metsavahikohast paarsada meetrit kagu pool. Ta pindala on 1,4 ha, suurim sügavus 8 m. Kaldad on kõikjal õõtsikulised, kaugemal kaetud metsaga. Läänekaldal on väike ujumissild. Põhja katab järvelubi. Valgejärve läbib Rohelisest järvest tulev ja Linaleojärve voolav oja. Järve vesi on heleroheline ja väga läbipaistev (6,1 >6,8 m), tõenäoliselt kihistunud. Aastail 1967 oli taimestikku vähem kui Sini ja Rohelises järves. Veepeeglit piiras pilliroog, järgnes kitsas vöönd ujulehtedega taimi vesiroosi ja ujuvat penikeelt. Põhja katsid mändvetikad. Äntu valgejärv on jällegi suhteliselt puhta veega järv. Järv asub VäikeMaarja lähedal Simuna poole viiva maantee ääres. Maanteel kahjuks ei ole väljas ühtegi märki nende asukoha kohta, kuid kaardi järgi võib Äntu järved lihtsasti üles leida. Kui maanteelt ära keerata, siis enne järvesid on kohe suur parki...
Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed.Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel ...
BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-400...
Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C · Põhiliselt feralliitmullad ja pole eriti viljakad . · Taimestik on väga liigirikas , üle poolte liikide elab vihmametsades. Taimed õitsevad aastaringi . · Loomastik on väga liigirikas , linnud on lärmakad ja linnud-loomad võitlevad värvikuse poolest . · Inimesi elab vähe ....
Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalä...
India Üldinfo 803 940 ruutkilomeetrit 144,6 miljonit elanikku Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Riigipea: peaminister Gen. Pervez Musharraf GDP: 282 miljardit USD GDP elaniku kohta: 2000 USD poole väiksem kui Eestil Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrg...
Päikese ja tuuleenergia 1) Kas on otstarbekas toota Eestis päikeseenergiat? Jah. Eestis on päikeseenergia kasutatav peamiselt vahemikus märtsist kuni oktoobrini. Näiteks töötab Eestiga sarnaste valgustingimustega Soome suvemajades kümneid tuhandeid päikeseelektri süsteeme. Suur osa Eesti majakaid töötab juba aastaid osaliselt päikesepaneelide poolt toodetava elektriga. Eesti päikese kiirguse tingimused on paremad mitmetest teistest Euroopa riikidest, kus päikseelektri süsteemid on laialdaselt kasutusel - näiteks Taani, Holland või Inglismaa. Päikeseenergia süsteemi saab kasutada ka aastaringselt, kui liita süsteemiga bensiinigeneraator ja/või tuulegeneraator. Päikeseenergiat kasutatakse laialdaselt üle kogu maailma, enamikes arenenud riikides , kuid on piisavalt päikest (Eesti, Soome, USA, Inglismaa , Holland , Taani, Jaapan jne.) 2) Tuuleenergia tootmise plussid ja miinused Eestis + - erinevalt generaa...
Muldade vaesumine Muld, mis tundub olevat meile nii iseenesestmõistetav, on tegelikult väga õrn ja kord rikutuna uueneb see äärmiselt aeglaselt. Suurim probleem on mulla vaesumine, sest üha rohkem inimesi üritab endale tagada toitu ja küttepuid. Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige - maaharimisviisid: umbes 28% mulla kulumisest on tingitud vääradest maaharimisviisidest, tööstusmaades teeb muret nn moodne põllumajandus; väetised, mürkained, rasked masinad - karjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad - metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaa...
KOOL KIRJUTA SIIA 9. KLASS ' Referaat PÕLEVKIVI NIMI SIIA 2009 Mis on maavarad? Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põle...
Suuruselt teine linn Tartumaal nii pindalalt [ 991,6 ha ] kui rahvaarvult [ 6258 ( 01.01.08 seisuga ) ] . Elva on vaikne suvituslinn, mis jääb Tartust 27 kilomeetrit lõuna poole. Elva kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km ja Viljandist 70 km. * Asustuse tihedus on 635 in/km² kohta. * Ligi 40% linna üldpindalast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. * Elvas kasvavatest puudest moodustavad 90% männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. * Elva linna järved omavad tervise, spordi ja puhkemajanduslikku tähtsust. Elva linna tunnusmuusika on fraas tuntud laulust "...
Kordamisküsimused kontrolltööle ,,Siseveed". 9.kl. 1. Selgita mõisted: vesikond, jõe langus, lang, juga, kosk, kaskaad, kärestik, karst. *Vesikond - maa-ala, millelt jõed voolavad ühte suuremasse veekogusse *Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites *Lang - jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta *Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub *Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1) Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab au...
Koola Koolapuu kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades. Seda võib kasvatada kuivades piirkondades, juhul, kui leitakse põhjavesi. Kasvu tingimused 0-300 meetrit merepinnast; keskmine temperatuur 26-35 C-kraadi; keskmine sademete hulk 200-1800mm/aastas. Koolapuu kasvab 9-12 meetrit mõnikord kuni 27 meetrit. Kere läbimõõt on 1.5 meetrit. Õisik on- umbes 5-10 cm pikkune. Lilled on umbes 2cm ja 5cm läbimõõduga. Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tsellulo...
Metèora Metèora on kummalised kaljusambad, mis asuvad väikelinna Kalabàka põhjaküljel, Tessaalias pindhos Òros`e mägede idaosas asuvas orus. Linn asub Ateenast 274 km loodes ehk 161 km Thessalonki`st edelas peatee ääres. Need oleksid nagu kivistunud hiiglastest valvurid. Pärimuse järgi olid need mäeahelikud omavahel ühendatud vähemalt paartuhat aastat enne Kristust kuni tugeva maavärina tagajärjel mäeahelik lõhenes ja seal asunud järve vesi voolas välja. Nii moodustusid need kõrguvad kivihiiglased, mille välimuski viitab sellele nagu oleks neid järvevesi tõepoolest sajandeid lihvinud ja töödelnud. Kaljude tipud ulatuvad oru põhjast umbes 305 m kõrgusele, kõrgeim neist on 549 m. Sammaste küljed võivad olla järsud, vahel isegi vertikaalsed, siledad või isegi mõhnalised. Kitsad ümarad eendid ning vertikaalsed uurded ja praod annavad tunnistust nende võimsate paljandite tekkeloost. Kaljud on horisontaalsed l...
Eesti parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel...
...................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 16 3 Kasutatud allikad........................................................................................... 17 4 Sissejuhatus Seda uurimustööd valmistan ma Geograafia tunni ülesandena. Töö eesmärgiks on saada teada rohkem Eesti maakondade kohta. Minu töö räägib Saare- ja Hiiumaakonnast. Eesmärgiks seadsin endale saada teada nendest kahest maakonnast, nii geograafiliselt kui ka turismiliselt. Uurin nende maakondade pinnamoodi, geograafilist ehitust, loodust, maavarasid, veekogusid ja inimtegevust. Töö on praegu alles poolik ja kavatsen selle lõpetada 2.veerandi lõpuks. 5 1
Rjas ?Geograafia. Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, ...
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üle...
Arenenud ja arengumaa rahvastiku võrdlus 1. Riigi rahavaarv ja selle muutumine Rahvastikku Rootsi Nigeeria Iseloomustavad näitajad Rahvaarv 2008 9,045,000 inimest 138,283,000 inimest Mitmes riik rahvaarvult 88. 9. Rahvaarvu kasv % 0,2 % 2,4 % Mitme inimese võrra kasvab 14,000 inimest 3,295,000 inimest rahvaarv Loodetav eluiga 81 aastat 48 aastat Sündimus ( births rate) 10 40 Suremus (death rate) 10 16 Imikusuremus 3 94 (infant morality rate) Rahvaarv kasvab aeglaselt, Rahvaarv kasvab kiiresti Hinnang rahvaarvu kuid kui poleks immigrante muutumisele siis rahvaarv kahaneks,...
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lään...
GEOGRAAFIA KORDAMINE ( Õpik 6-9 ja 15-19, 16 Tv lk 4 h 5 ) Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veeke...
Kool KLASS EES ja PEREKONNANIMI LIIVAKÕRBED Referaat ÕPETAJA AASTA
Hispaania Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Üldandmed 2007.aasta juulikuu seisuga elab Hispaanias rohkem kui 40 miljonit inimest, millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimes...
docstxt/127298706845821.txt
Miks tekib maavärin ? Koostanud : Siret Strastin Aasta : 2010 Sissejuhatus. Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunudSissejuhatus. umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ...
Kummi-viigipuu e. Kummipuu Ficus elastica Paiknemine Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasia dzunglites. Iseloomulikud omadused Kahekojaline taim. See puu võib kasvada 30-50m kõrgeks. Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit. Lehed Kummipuul on igihaljad, pikergused, nahkjad ning läikivad lehed, mis on 12-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad. Noored lehed on roosakad, vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel. Viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva. Viigimarjad on rohelised ja mittesöödavad. Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett. Pinnas Kummipuu vajab kuiva kuid viljakat pinda Paljunemine K...
Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat mö...
Tallinna Humanitaargümnaasium 7a klass Maa siseenergia Referaat Tsõpov Vladislav Tallinn 2007 Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergiat nimetatakse geotermaalenergiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Nendel aladel, kus termaalvesi (kuni 200 °C) paikneb maapinna lähedal (eriti vulkaanilistel aladel) on tinglikult taastuv energiaallikas, mida on võimalik kasutada energia muundamiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust seal...
Tere vanaema ! Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis. Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen onu Mati juures, tal on suur maja põhja-Itaalias, ta tahaks väga tegeleda põllumajandusega, kahjuks Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused ja Mati elukoht on niivõrd halvas kohas. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused, põllumajanduse kogutoodangust annab t...
Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle...
Geograafia töö... 1. Millistest osadest koosneb maakera, mille poolest nad üksteisest erinevad ? Vastus:Maakoorest, vahevööst, välistuumast ja sisetuumast. 2. Mis vahe on ookeanilisel ja mandrilisel maakoorel ? Vastus:Mandriline maakoor on palju paksem kui ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor koosneb 3est kivimikihist, ookeaniline maakoor aga 2est kivimikihist. 3. Kuidas kogutakse teadmisi maa siseehituse kohta ? Vastus:Puuritakse auke ja võetakse kivimiproove ja võrreldakse neid laava proovidega. 4. Mis on magma ? Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ? Vastus:Laam on litosfääri hiigelplokk. 7.Mis põhjustab laamade liikumist ? Vastus:Ai...
Himaalaja iseloomustus Lühireferaat Nimi : Anu Fedortsuk Klass : 7.klass Kool : Tallinna Reaalkool Asukoht Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani (mõningail andmeil ka Afganistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. Lääneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-läänesihiline. Keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal (mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast).Mäestikku läbib palju kuristikke. Iseloomustus Himaalaja on maailma suurim ja kõrgeim mäes...
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed ...
Okasmets Okasmetsavööndit nimetatakse TAIGAks ja see on kõige levinum loodusvöönd Esinevad puud: Mänd, Kuusk, Nulg, Lehis, Tsuuga, Ebatsuuga, Seeder, Seedermänd, Kadakas, Jugapuu ja Sekvoia Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Selle tulemusena lahustuvad vihmavees ja kanduvad sügavamale. Kliima Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim Okasmetsa keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli) ja talvel aga 10° kuni 30° (veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1...
Lumi Laviinid Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjusatud liikumine. Kõige surmatoovama laviini algusele eelneb sügava, summutatud praksatuse taoline heli. See on müra, mille tekitab sadade tuhandete tonnide lume lahtimurdumine mäeküljelt, mis on võrreldav tohutu aknaruudu kildudeks purunemisega. Mõne laviini kiirus võib ületada 500km/h. Tugevas lumetuisus keerutatakse lumehelbed jäiseks tormiks, kuid laviinid on lumise ilma äärmus. Kui lumekiht tormab mürinal, haarab ta kaasa surmavad jääkamakad ja kaljunukid. Laviin võib tekitada ka suure kiirusega tuule, mis murrab puid ja rebib majadelt katuseid. Laviini lõppedes on mõne sekundiga tekkinud rusud, sealhulgas betoonehitiste jäänused, mis teeb inimesele võimatuks ennast ise ilma abita välja kaevata Need, kes on laviini alt elusana pääsenud, on õnneseened,...
KEILA KOOL 9c klass Nimi EESTI MAASTIKUKAITSEALAD Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Maastikukaitsalad....................................................................................3 2. Vooremaa maastikukaitseala...................................................................3 3. Tuhala......................................................................................................4 4. Kokkuvõte................................................................................................4 5. Kasutatud materjal...................................................................................4 ...
Kilpkonnad Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, olles ka ,,maskeerumisülikonnaks''. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu. Munasid on ...
JÕEHOBU Anna-Karin Freiberg Jõhvi Gümnaasium 8a klass See suur imetaja on amfibiont st et ta võib elada nii kuival maal kui ka vees. Ta suurepärane ujuja, kuid üle kõige meeldib talle veeta päev jõevees magades või puhates ning oma kuulsate haigutustega meelt lahutada. Nahaalune paks rasvakiht on nagu päästevest, mis aitab jõehobul pingutusteta veepinnal püsida. Jõehobule meeldib end veepinda katvate taimede all peita, nii et näha on ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Niiviisi saab ta näha, kuulda ja haista kõike, mis toimub kaldal, ilma et teda ennast märgataks, ning olla ühtlasi kaitstud ka päikese eest. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma. Suurele kogule vaatamata on jõehobu ka maismaal kiire. Jõehobu tohutu suured alumised silmahambad on nagu elevandi võhad, need võivad olla kuni meeter pikad. Kihvad on hirmuäratava...
Sorgo Sorgo ehk harilik sorgo (Sorghum vulgare) on väga kõrgekasvuline üheaastane kõrreline teravili ja söödataim. Tõuseb koguni 5-7 m kõrguseks, meenutades sellisena rohkem pilliroogu kui vilja. Kuid sorgo on väga vormirikas ja tema tavalisem kõrgus on 2-3,5 m. Terad on umbes neli korda suuremad kui hariliku hirsi terad. Sorgo on väga põuakindel, juured ulatuvad enam kui 2,5 m sügavusele mulda. Üldkujult meenutab maisi, et aga pöörised asuvad varre ladvas, siis selle poolest sarnaneb rohkem hirsiga. Ta on veelgi soojanõudlikum kui hirsid, seega tüüpiline lõunamaade kultuur. Sorgot peetakse halbades tingimustes ühes saagikindlamaks kultuurtaimeks maailmas, mistõttu kasvatatakse seda India põuasemais paigus. Teradest saab sorgotangu, mille maitseomadused on kehvemad kui hirsil. Söödaks on terad väga head ja seepärast on sorgo viljelemine Ameerika Ühendriikides tublisti hoogu võtnud. Nõnda on...
NR RIIK PEALINN NR RIIK PEALINN 1. Norra Oslo 32. Kreeka Ateena 2. Soome Helsingi 33. Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo 3. Rootsi Stockholm 34. Türgi Ankara 4. Eesti Tallinn 35. Küpros Nikosia 5. Läti Riia 36. Malta Valletta 6. Leedu Vilnius 37. Venemaa Moskva 7. Island Reykjavik 38. Ukraina Kiiev 8. Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9. Iirimaa Dublin 40. Iraak Bagdad 10. Taani Kopenhaagen 41. Iraan Teheran 11. Poola Varssavi 42. Jaapan T...
Tartu Observatoorium Referaat Sisukord · Uurimissuunad.............................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2...
tekstiili- ja toidutööstus. Põllumajandus on orienteeritud peamiselt loomakasvatusele. Põllud on koondatud kõrgustikevahelistele tasandikele. (7 lk 217) 29 KASUTATUD KIRJANDUS · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 1 (ENE 1) Tln.: Valgus, 1985.-704 lk. (27) · Eesti Entsüklopeedia nr 8 (EE 8) Tln.: Raamatutrükikoda 1995. Eesti entsüklopeediakirjastus- 704 lk (6) · Geograafia Maa ja ilm 9. klassile. A. Kont T. Rummo. Tln.: Raamatutrükikoda 1999. Avita- 242 lk (7) · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 4 (ENE 4) Tln.: Valgus, 1989.-704 lk. (23) · Eesti Entsüklopeedia nr 5 (EE 5) Tln.: Valgus, 1990.-704 lk. (34) · Geograafia Maa ja ilm 8. klassile. T. Rummo. 30 Tln.: Jna sta Publishers & Printers Ltd. 1998. Avita- 156 lk (17) · Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile III osa. J
Punahirv Punahirv on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda viidud veel ka mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elada eelistavad punahirved rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territooriumit märgistavad nad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraa...
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus Kuigi suuruselt on Läänemaa keskmine, siis seda ei saa öelda rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondades...
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur....................
Ngorongoro . Karina Noor ja Viktoria Plemakova 7a. klass *1940. aastal otsustas Tansaania valitsus rajada Serengeti rahvuspargi. *Eesmärgiks oli omapärase looduse kaitsmine. *Rahvuspark avati 1951. aastal. *Rahvuspargi ühest osast moodustati Ngorongoro looduskaitseala. *Sellel territooriumil on Ngorongoro vulkaan, mille kõrgus on 2286 meetrit. *Ngorongoro vulkaan ei ole aktiivne. *Teadlaste arvates oli viimast korda vulkaan aktiivne mitte vähem kui 10 000 aastat tagasi. *Vulkaanil on avar kaldeera mõõtmetega umbes 15 korda 22 kilomeetrit, kaldeera sügavus on 610 meetrit. *Seal elab väga palju erinevaid loomi : ninasarvikud, lõvid, tiigrid, elevandid, igasugused sõralised, leopardid, isegi jõehobud. Puuduvad kaelkirjakud,kellele ei sobi mägine maa. Kokku on seal umbes 75 000 metsikut looma. *Ngorongro looduskaitsealal on ühe omapärase väärika ja uhke hõimumasaide kodu ka tänapäeva...
1ariant 2 variant. 1.maakoor,2. 1.1.settekivim, 2.graniit.3.basalt Vahevöö, 3.maatuum 2.atmosfäär nim õhkkonnaks. 2.hüdrosfäär on vesikesta 3.pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. ...
Sakala kõrgustik Sakala kõrgustik tõuseb Võrtsjärvest lääne pool ürgorgudest läbitud lavamaana. Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, e...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Energiaprobleemid Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiigatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese, tu...
1 Belgia rahvastiku iseloomustus Belgia Kuningriik Belgia Kuningriigi iseloomustus Joonis 1. Belgia Kuningriik Belgia täielik nimetus on Belgia Kuningriik, mis tuleneb sellest, et seal on kuningas/kuninganna. Kuna Belgias ei ole oma kindlat keelt, siis on tal mitu nimetust: 2 Hollandi keeles Koninkrijk België; Prantsuse keeles Royaume de Belgique; Saksa keeles Königreich Belgien. Belgia on riik Euraasia mandril, Euroopa maailmajao loodeosas. Belgia pealinn on Brüssel. Ametlikku keelt Belgias pole ning selle alusel jaguneb Belgia kaheks põhiliseks osaks: prantsuskeelseks Vallooniaks ja hollandikeelseks Flandriaks. Belgia piirneb Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaaga. Loodest on riik...
Paiknemine Haanja kõrgusti on Eesti kõige suurem ja ,,mägisem" ala. Ta paikneb Lõuna Eesti piiri lähedal, mis jätkub Lätis Alüksne kõrgustikuna. Võrumaa loodeossa ulatub Otepää kõrgustik ning lääneosast piirab seda Karula kõrgustik. Viimast eraldab Haanja kõrgus tikust maaliline VõruHargla nõgu, Karul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
